kindlad piirid/reeglid, ranged normid Corneille, Racin (tragöödiad) Klassitsism 17.saj ->must-valge(hea=hea, halb=halb); aja Moliere (komöödiad) ühtsus, tegelane ei muutu ega arene religioossus nõrgenes, teadus Voltaire "Filosoofilised tugevnes(ma, fü, ke katsed, akadeemiad), jutustused" ("Mikromegas") ratsionaalsus(mõistuspärasus), tunded Rousseau "Emile ehk tagaplaanil, Valgustus 18
3) Kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning asjatu on Jumala imet oodata 4) Prantsusmaa kaudu, levis üle Euroopa 5) Inglismaa muutus tõotavamaks maaks, mida prantsusmaa vaatama läks 6) Sest siis muutus ühiskonna elu täielikult LK 21 ÜL 4 1) René Descartes'i . see kutsus kahtlema kõiges ning usaldama sealjuures omaenese mõistust. Arusaamaga, et inimene peab ise mõtlema, olemata kinni vanades tõekspidamistes. 2) Francois-Mairse Voltaire. Voltaire'i riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism, riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga kuid haritud monarh. 3) Jean-Jacques Rousseau. Kõik olid võrdsed ning elasid õnnelikumalt kui kaasajal
KLASSITSISM 18 saj II pool Sai alguse Prantsusmaal Eeskujuks antiikkultuur (tarkusearmastus) humanism Kunst pidi olema õpetlik, inimesed pidid olema võrdsed ja kõigil pidi olema võimalus õppida Ratsionaalsus, lihtsus Valgustusaeg Mäss senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Müstiline religioon muutus ratsionaalseks moraaliõpetuseks Demokraatia, inimõigused, teadus Voltaire, Rousseau, Goethe, Schiller Hakati korraldama avalikke kontserte. Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusika kriitika, muusikaõpikud. Muusik hakkas suhtlema laia anonüümse publikuga, st ta ei tundnud publiku maitset Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad, esiplaanile tõusis muusika vorm Basso continuo- nt tsello ja klavessiin Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm *EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii ...
10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline monarhia, jakobiinid, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K.Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1.reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine 4. Miks kujunes humanism? 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? 7. Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed? 8. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused? 9
Ligikaudu sada aastat väldanud klassikaline stiil sai alguse 18.sajandi teisel poolel eelkõige Itaalias ja Prantsusmaal. Senised ektsentrilised barokivoolud asendusid klassitsismi ratsionalismiga. Kõige paremini iseloomustabki klassikalist stiili prantsuse teadlase René Descartes'i kuulus tõdemus Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"). Samuti on tuntud selle ajastu tähtsamad filosoofid Jean-Jaques Rousseau ja Voltaire. Näiteid klassitsismist võiks tuua veelgi, kuid sellegipoolest tekib küsimus, milline oli klassitsism muusikas ja kuidas see väljendus? Sõna klassitsism tuleneb ladinakeelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassilist ning just esmaklassiline see muusika ongi. Kõik 18.sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Sümfoonia, mis 1750.-1760.aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks kontsertteoseks
Mõisted: Barokk stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. · Maailm on lõhestatud ja kaootiline · Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, püüab ühendada konservatiivsust ja mässulisust, arukust ja narrust, meelelisust ja müstitsismi, · Vastandati näilikku tegelikuga · Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist · Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) · baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Emotsioonide asemel on olulin...
1. Milles seisnes valgustuse murrangulisus? Mida uut tõi see Euroopa vaimuellu? Valgustus innustas inimesi mõtlema iseseisvalt mitte toetuma selles autoriteetidele ehk kirikule. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse, mis oli maailma tunnetamise peamine allikas. Läheneti Jumalale teistmoodi, teda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Prantsusmaal tõi see kaasa ratsionalismi, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine? Iseloomulikud jooned: usk mõistusesse, ratsionalism, ideede jõud, ideid on vaja levitada, võitlus eelarvamustega, filosoofia, võrdlemine. 3. Millised olid Thomas Hobbesi ja John Locke'i vaated riigieelsele ühiskonnale, riigi eesmärgile ...
Selle aluseks oli uus inimesekäsitlus, mille järgi inimese peamine vara on tema mõistus. Valgustajad tahtsid muuta ka elukorraldust, kus seni omas väga suurt rolli kirik. Nad rõhutasid ilmaliku hariduse ja teaduse tähtsust. Valgustusideed hakkasid esmalt levima Inglismaal, kuid suurim kaal oli neil Prantsusmaal. Seal oli feodalismi- ja kirikuvastane ühiskonnakriitika eriti tugev. Mõõdukamad taotlesid reforme ülalpool. Üheks selliseks ideeks oli valgustatud absolutism, mida toetas Voltaire. Montesquieu pakkus välja võimude (seadusandliku, täidesaatva, kohtu) lahususe mõtte ja toetas konstitutsioonilist monarhiat. Hoopis tõsisemad plaanid olid radikaalsete valgustajate esindajal Rousseau'l. Tema ideaaliks oli looduslähedane elukord ja rahva võim. Valgustusliku ideoloogia oluline levitaja oli esimene prantsuse entsüklopeedia (1751-1772), mida toimetasid Diderot ja d'Alembert. Prantsuse kuningas Louis XVI püüdis ka ajaga kaasas käia ja läbi viia mõningaid reforme.
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715. Hüüdnimega Päikesekuningas(Roi Soleil). Tema troonilolekust kujunes absolutismi kõrgaeg, mida iseloomustas kuni...
http://www.abiks.pri.ee KLASSITSISM 1.Ladina keelest classicus (esmaklassiline, ülim, parim) 2.Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism peale 1800 3.Arhidektuur püütaxe vabaneda renessansiaegsest antiigi tõlgendamisest. Jõutaxe puhta antiigini(täpsed mõõtmed ja proportsioonid).Antiiktemplite koopiad(elumajad, lossid, kirikud)Näit:MADELAINE KIRIK PARIISIS (18061843).Ehitised lihtsad, ranfes, suurejoonelised, sümmeetrilised,reeglipärased.PARIISI PANTHEON (17641789).Tähe võidukaar Pariisis. 4.Sisearhidektuur on tagasihoidlik.Palju on trofeekimpe(kips,pronx) nt:lipud, mõõgad, kilbidneed näitasid sümboolselt, et riik on võitnud sõja või lahingu.(meeldis stalinile) 5.Skulptuur laenab teemat antiik mütoloogiast.Inimkeha kujutataxe alasti ja atleetlikuna.Itaallane ANTONIO CA...
valgustusaega. http://witcombe.sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg 2 Valgustus see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach. Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS, TROTS, EITAMINE. 3 2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4 2.2.1. Paradigma mõistest Paradigma on raamistik/mudel, mille abil
Kas Valgustusajastu muutis Euroopat paremaks? Valgustusajastu leidis aset 18. sajandi Euroopas, kuigi mõned allikad alustavad selle perioodi dateerimist juba 17. sajandist. Ajastu peamised muudatused seisnesid selles, et kui varem peeti ilmaliku võimu pead riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. Valgustusajastule alusepanijaks loetakse Hollandi filosoofi Baruch Spinozat. Selle ajastu filosoofid leidsid, et suuri mõtlejaid ning kirjanikke ei tohiks piirata hirm rikkuda juba traditsiooniliseks saanud põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltair...
kus kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle,nimetada ametisse kõrgeid riigiametnikke ja ministreid. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud, selleks oli maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Absolutistlikud valitsejad olid näiteks Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau, kes pilkasid elupahesi, prantsuse seltskonnaelu ja katoliku kirikut. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid, et on võimul selleks, et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist heaolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Majanduse seisukohalt oli absolutism efektiivsem, sest selle põhimõte oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua
KUNSTIAJALUGU 24.Klassitsismi iseloomustus, klassitsistlik arhitektuur. · Tekkis kunstikriitika · Vähenes kunstitellijate osatähtsus · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule · Ühiskonnakorralduse lõdvenemine · Linnastumise algus · Monarhiate, osalt ka kiriku autoriteet langes Tekkis2 suunda kunstis: 1. Kiriku autoriteedile ja normidele vastandati valgustajate ideoloogia. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja lasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse. Need inimesed toetasid kunstis klassitsismi. 2. Teine osa inimesi ei suutnud uskuda vanu ega uusi ühiseid ideaale. See tähendas eemaldumist kõigist ühiskonna rühmadest ja üksildasena tundmist. Üksidnust kogev inimene oli sunnitud ise endale norme kehtestama. Sellised inimesed olid romantilise kunsti loojad. · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt ...
kui normaalsed? Mina saan sellele küsimusele vastata eitavalt, sest loeb sisemine ilu. Oleme alati arvanud seda, et inimesed, kes istuvad kinnises asutuses, nemad kujutavad maailma natuke teisiti ette, kuid me kõik oleme siiski inimesed ja tahes tahtmata kujutame meiegi ette asju ja usume nende olemasolusse, kuid meid pole pandud kinnisesse asutusse seetõttu ei kahtlusta keegi, et ka meie võiksime olla ebanormaalsed. Nagu ütles filosoof Voltaire ,, Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja``. Selle tsitaadiga saan kinnitada, et kõik me oleme sarnased ja meie mõtlemine pole erinev nende mõtlemisest, keda peame ebanormaalseteks. (126 sõna) Isiklikult arvan, et need kinnised asutused muudavadki inimesed ebanormaalseteks, sest seal sunnitakse peale erinevaid ravimeid ning seal elamine tuleb rohkem kahjuks kui kasuks. Miks pole meid pandud kinni mõnda kinnisesse asutusse? Miks pääsesime just meie sellisest elust?
MODERNISMI LUULEVOOLUD Futurism – algas aastal 1909 itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti (1876 – 1944) manifestiga Pariisi ajalehes „Figaro“. Iseloomulik joobumus liikumisest, masinatest, tehnika arengust, masside dünaamikast, tulevikku suunduvast ühiskonnast. Esines põhiliselt Itaalias ja Venemaal. Tuntuim vene esindaja Vladimir Majakovski (1893 – 1930) Kubism – tekkis algul maalikunstis 1907. aasta paiku. Elementide teadlik lahti- ja ümberharutamine luules uuteks tervikuteks.Tuntuim esindaja Guillaume Apollinaire (Guillelmus Apollinaris de Kostrowitzky, 1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja Imažism (inglise k. imagism, sõnast „image“, „kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja Ezra Pound (1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell (1874 – 1925) Imažismi põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile; täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm: 1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või subj...
Kuningas võis laiali saata parlamendi Kuningas ei tohtinud parlamenti laiali saata VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustatud absolutism on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel. Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire. MAJANDUSTEOORIAD Merkantilism- Kaupmeeste ideoloogia Füsiokraatia- Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Olid põhimõtteliselt töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. Ei paigutanud majandusklassi alla omandita, varata inimesi. Nägi ette, et riik pidi nende eest hoolitsema. Liberalism- Pooldajad pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Asusid teisi kritiseerima.
maailmakäsitus olid mõistusvastased, ees ootav ühiskond pidi olema mõistuspärane. Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud, et ideed muudavad maailma ja hakati levitama uusi ideid. Kõik mis oli loodusega vastuolus, pälvis hävitava hinnangu. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, millega astuti kristliku asketismi vastu. Võitlus kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. Voltaire oli valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Teda nimetati filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, jurist, poeet, dramaturg ja ajaloolane. Ta tegelas ka metsanduse ja ökoloogiaga. Peavaenlaseks oli Voltaire’ile katoliku kirik. Tema nägemust õiglasest ühiskonnakorrast iseloomustasid vabadus ja omand ning tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, millega mõtles valitseja liitu filosoofidega.
riigiametnikke. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud- maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Selle tulemusena saadeti generaalstaadid 175. aastaks laiali. Absolutistlikud valitsejad olid Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil kui hakkas levima deism. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau pilkasid katoliku kirikut, prantsuse seltskonnaelu ja elupahesid. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid et on võimul selleks et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist hüveolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Karl XI tahtis anda Eesti talurahvale peaaegu samu õigusi mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad
Rahva hääl, jumala hääl Juta Vinni XI A klass Juba aegade algusest on hõimude kokkukuuluvus ja karja heakskiit oluline olnud. See mis ütleb rahvas, on väga tähtis. Masside arvamus omab suurt võimu. Siiski oma jumala loob iga inimene endale ise, olgu see siis pilve peal istuv habemik, mõjuvõimas aadlik, raha või hoopis inimene, kelle mõttelaad on sarnane. Nagu on öelnud prantsuse filosoof ja ajaloolane Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Juba 2. sajandil e.Kr Roomas ja tegelikult terves Vahemerepiirkonnas oli populaarseks meelelahutusürituseks gladiaatorite võitlus, kus võideldi elu ja surma eest. Niisuguste üritsute jaoks ehitati uhkeid ehitisi nagu Roomas Kolosseum. Inimesed kogunesid, et näha verd ja surma. Samuti peeti (ja peetakse mõnes piirkonnas siiani) poomist ning kividega surnuks pildumist või mõnda muud samalaadset tegevust väga
Aleksandr Sergejevits Puskin (1799-1837) oli 19. sajandi Venemaa autor, keda tihti on peetud oma kodumaa suurimaks poeediks ning moodsa Vene kirjanduse algatajaks. Puskin segas vanaslaavi ja kohaliku vene keele rikkalikuks meloodiliseks keeleks. Ta oli esimene kes kasutas oma luules igapäevast kõne. Puskini romantismi kaasaegsed olid Byron ja Goethe, aga tema iroonilist ellusuhtumist võib seostada 18. sajandi kirjandusega, eriti Voltaire´iga. Puskin kirjutas umbes 800 lüürikat 1000 jutustava poeemiga. Lapsepõlv Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Nende perekond oli kultuurne, kuid vaene. Tema emapoolne vanaisa oli mustanahaline abessiinlane, kes oli Peeter Esimese soosik. Puskin ise oli mustade juuste ning tõmmu jumega. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse käsitamatu ükskõiksusega. Ta oli jäetud lapsehoidjate, prantslastest eraõpetajate ja guvern...
ilmekusele,püütakse vabaneda liigsest ilutsemisest ja paljusõnalisusest.Olulisim tunnus on ere,lakooniline,sügav,omanäoline luulekujund. Akmeism tekkis 1910. aastail Venemaal. Akmeistid seadsid eesmärgiks vabastada sümbolistlik luule müstikast,suunata see maiseid asju käsitlema.Akmeism vastandas end sümbolismi poeetika keerukusele ja abstraktsusele,kuulutades tagasipöördumist maise realiteedi juurde. Dadaism sai alguse 1916 Zürichi kabarees Voltaire,mis oli eri rahvusest kunsti-ja kirjandusinimeste kohtumispaik.Dadaistide juhi,rumeenia päritolu Tzara seletuse kohaselt tähendab dada kahekordset jaatust,aga ka püha lehma saba ühes aafrika keeles,kuubikut ja ema ühes itaalia dialektis jm.Dadaistid ei usu senisesse moraali,religiooni ega ideaalidesse,vihkavad inimesele omast silmakirjalikkust,avaldavad anarhilist protesti kehtiva ühiskonnakorralduse vastu,umbusaldavad
"Igaüks rohigu oma rohtaeda" (Voltaire) Inimene sünnib siia maailma puhta lehena. Kuidas ta oma eluea jooksul selle paberilehe täidab, sõltub eelkõige temast endast. Loomulikult ümbritseb inimest elu jooksul palju teda mõjutavaid tegureid, aga tähtis ongi oskus raskustele vastu astuda ning kujundada ise oma "rohtaeda". Lapsed kasvatatakse üles erinevates kodudes. Võime kodud jaotada kaheks: raamatuperedeks ning nendeks, kel on muud, maisemad huvid. Raamatuperedes hoitakse hoolega raamatuid, antakse need ühelt põlvkonnalt teisele. Sellistes perekondades kasvab laps teadmistetulva keskel, sest see, mis on tulnud raamatutest ja lugudest, jääb lapse mällu ning aegamööda kujuneb välja suhtumine kirjavarasse. Maisemate huvidega leibkondades kasvavad tihti üles aga rohkem pealiskaudsemad ning puuduva tahtejõuga inimesed, sest neid pole õpetatud hoidma väärtuslikke teadmisi ning seetõttu puudub neil ka tihtipeale oskus elus h...
,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a...
Descartes kutsus kahtlema kõiges, sest just nii jõutakse tõsikindlate teadmisteni. Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas). Kuna mõttelend valgustusajastul oli kõrge mitmetel filosoofidel, siis leidub ka vaateid, mis eristuvad üksteisest. Seda võib täheldada arusaamadest ideaalsete poliitiliste vormide ja ühiskonna korralduse teemal. Voltaire lähtus poliitilise ideoloogia väljatöötamisel loodusõiguse teooriast, mille kohaselt peaks inimkond lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, mis seisneb valitseja praktiliselt piiramatu võimuga tingimusel, et ta kaasab oma valitsemisse filosoofide nõuanded. Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, jõudes järeldusele, et konstitutsiooniline monarhia tagaks ideaalsuse riigi valitsemises, tuues näiteks Inglismaa.
· · Ivan Dmitritsile tundus, et kogu maailma vägivald on kujunud ta selja taha ning kihutab teda taga. · · Kui füüsiline ja moraalne roojus ühest kohast minema ajada, siis läheb see teise kohta; peab ootama, kuni ta iseenesest tuuldub. · · Eelarvamused ja kõik need elu nurjatused ning sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik muutub mustmullaks. · · Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja." Mina aga usun kindlasti, et kui surematust pole siis varem või hiljem leiutab selle suur inimmõistus. · · Inimese mugavus ja rahulolu pole väljaspool teda, vaid temas eneses. (harilik inimene ootab head või halba väljastpoolt, see on, kalessist või kabinetist, aga mõtlev olend iseeneselt).
Jean-Baptiste Colbert oli prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör (majandusminister) aastatel 16651683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. 6.Valgustusfilosoofia ja mõtlejad (lk 30-37) Valgustus on 18. sajandil Euroopas tekkinud mõtteviis ja ellusuhtumine. Välja kasvanud humanismist(nn uus humanism). *inimmõistuse väärtustamine ja alus *loodusseaduste austamine Filosoofid Descartes, Voltaire, Rousseau, Diderot', Leibniz, von Herder, Montesquieu, Locke. 7.Valgustatud absolutismi mõiste (konsp.) 1)valitseja võim rahvalt 2)reformid ja seaduste parandused 3)valitseja kirjanikelt mõjutusi 8.Euroopa tähtsamad dünastiad Venemaal Romanovid Inglismaal Tudorid, Stuartid Saksamaal Habsburgid Prantsusmaal - Bourbonid 9.Peeter I, Katariina II, Friedrich II, Maria Theresia (lk 55, 61, 72, 74-76) Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta oli üks
saj. algus Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad. Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud kodanlusele.
Mida võib pidada klassitsismi kõige olulisemaks tunnuseks? Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. 2. Miks on nimetatud 18. sajandit vakgustusajaks? Kirjanikud ja filosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot) väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. Levis mõistuse ja täe valgus. 3. Kes olid elukutselt tähtsaimad valgudtajad Voltaire, Montesquieu ja Diderot? Kirjanikud ja filosoofid 4. Milliseid sesukohti väljendas J-J Russeau? Ta kahtles, kas taduste ja kunstide areng on inimeste õnne suurendanud. Tema esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika oli lähtekohaks paljudele romantikutele. 5. Mis võimaldas nüüd lähemalt tutvuda antiigi pärandiga? Huvi antiigi vastu tõusis ning selle pärand muutus kättesaadavamaks
Christoph Kolumbus Harvey vereringe. Ameerika, M. Lutheri algatatud reformatsioon Saksamaal Eeposed: Beowulf, Giovanni Boccaccio Francisco de Quevedo, Moliere, Jean Racine, Rolandi laul, Lugu Igori Miguel de Cervantes Friedrich Schiller Voltaire, Johann kirjandus sõjaretkest. William Shakespeare Wolfgang von Goethe, 12-saj. rüütliromaanid Friedrich von Schiller Rutebeuf, Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Romaani stiil Leonardo da Vinci Maalikunstis ajalooline, Maalikunstnik Jacques
kirjutatud päeviku vormis, peategelase üksikasjalike ülestäheldustena, mille on oluline koht kirjeldusel. / õpetlik v. filosoofilise kallakuga lugu merehädalise seiklustest inimtühjal saarel D. Defoe romaani ,,Robinson Crusoe" laadis. / teos, mis kujutab inimes(t)e käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Robinsonaadides idealiseeritakse looduslähedast elamisviisi, leidlikkust ja elujõudu. Küsimused Miks on olulised: Voltaire - Voltaire oli oma aja viljakamaid autoreid, kelle mahukasse kirjanduspärandisse kulub eeposemahulisi poeeme, kõrgstiilis klassitsistlikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme (teravalt pilkeline lühiluuletus), ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Rousseau - Rousseau oli kõige radikaalsemalt meelestatud prantsuse valgustaja.
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
Millal tekkis valgustus? Esimesed valgustajad elasid 17.saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand. Rousseau-ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit.tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist ...
Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Ta arvas, et tugev kungingas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada.
KLASSITSISM DS-1-P-E-tal 2009 KLASSITSISM Klassitsism on 16.-19. sajandi kirjanduse, arhitektuuri, muusika ja kunstide suund, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu jäljendamiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsimis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Tavaliselt...
Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik...
Muusika KT ! 1. Mis iseloomustab klassitsimi-üldhinnang, millised olid hooned, maalid. Klassitsism oli 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused ja mõjutajad : 1. valgusfilosoofid ( Voltaire). 2. Arheoloogilised väljakaevamised ( Pompeji). 3. antiikkultuuri käsitlev kirjandus( Antiikkunsti ajalugu) Ajalooline taust : Ameerika iseseisvussõda, Suur Prantsuse revulutsioon, Napoleoni sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa ...
TÖÖ Töö – eesmärgistatud tegevus mingi (tarbimisväärtust omava) toote valmistamiseks, keskkonna korrastamiseks või teenuse osutamiseks. Miks tehakse tööd? - majanduslik sund töötasu näol - eneseteostus - harjumus, distsipliin Voltaire: Töö hoiab meist eemal kolm suurt häda – igavuse, pahe ja puuduse Brutotöötasu – väljateenitud töötasu enne maksude maksmist. Netotöötasu – jääb alles pärast maksude maksmist. Maha läheb tulumaks, töötuskindlustusmaks, kohustuslik pensionikindlustus. Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötaja brutotöötasu pealt. Miinimumtöötasu – töötasu alammäär, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale töötajale maksta. Keskmine töötasu – teatud perioodi jooksul kõigi töötajate töötasu kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga. Sellega tuleb olla ettevaatlik. Suurem osa töötajaid saab alla keskmise, erinev on piirkonniti ja tegevusalade järgi, ettevõtjate tulu ei ole tö...
wichtigstes Werk der zeitgenössischen Epik. Literaturepoche: Aufklärung (1720-1800) Wissenswertes über die Epoche: Die Aufklärung leutet europaweit das Ende der Zeit des Absolutismus ein Unabhängigkeitserklärung der Vereinigten Staaten (1776) und französische Revolution (1789) sind letztendlich die Folgen der Aufklärung Kritik an Staat und Religion. Die Kirche verliert an Einfluss Schriften von Thomas Hobbes, Voltaire und Jean Jacques Rousseau nehmen großen Einfluss auf deutsche Aufklärer Immanuel Kant liefert 1784 mit seinem wichtigen Essay "Was ist Aufklärung?" die begriffliche Grundlage der Literaturepoche. Der Mensch selbst gerät in den Mittelpunkt. Die Aufklärer fordern Naturrechte ein Literaturepoche: Sturm und Drang (1770-1785) Wissenswertes über die Epoche: Johann Wolfgang von Goethe und Friedrich Schiller prägen praktisch im Alleingang die
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansamb...
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas...
Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Millised on tõenäolised linnastumisega kaasnevad probleemid valitud riigis?
aru ja mis peamine inimesed hakkasidgi mõtlema.Tähtsamaks vaimseks liikumiseks 18.sajandil Euroopas sai valgustus. Sageli nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks. Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teaostega rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, sest seal valitses täielik demokraatia ja trükivabadus. Kõige kuulsamateks valgustajateks said Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Nii takistaks üks või teist omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud. Tema oli minu arvates ka üks väga tark mees, kes mõtles ühiskonnale ja tahtis et see paraneks. Voltaite naeruvääristas katoliku kirikut ja ta ei uskunud demokraatiasse. ,, Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik ," väitis ta. Tema meelst pidi valitsema
VALGUSTUS SAKSAMAAL Kestvate sõdade ja militaarse õhkkonna kiuste, levis valgustus ka Saksamaale. Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda. Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur rõhuasetus oli moraalil ja kõlblusel. Ühiskonda loodeti parandada üksikisiku k...
Uurimustöö vormistusjuhend 1. Põhinõuded Uurimustöö vormistatakse arvutil, arvestades töö arvutil vormistamise nõudeid. Uurimustöö trükitakse valgele paberile formaadis A4 (210x297mm). Töö peab esitama kiirköitjas. 2. Töö tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: õppeasutus, töö pealkiri ja liik (antud juhul uurimistöö), autori nimi, juhendaja nimi, töö kirjutamise koht ja aeg (Vt tiitellehe näidis). 3. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut num...
Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Millised on tõenäolised linnastumisega kaasnevad probleemid valitud riigis?
● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● Kunst ja arhitektuur - geomeetrilisi kujundeid ● Luule - puhtad riimid ● Muusika - selge ja reeglistatud vorm ning ülesehitus Klassitsism muusikas: ● Püüti luua selge ülesehitusega teoseid ● Osad pidid olema täpselt tasakaalustatud
20. SAJANDI KUNST Fovism Sai poolehoiu, sest miut erinevat stiili ja voolu, teise põhimõttega kunst. Kunst peab eluga kaasas kandma kunsti uuendusi ja omapära. Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid jõulisena, üks kriitik leidis, et nimetada tuleks see rühmitus fauves'deks, tähendab metsikut. Saab nimetusi fovism. Mille poolest nad erinesid varasematest? Hülgasid impressionistide muljet jäädvustava kunsti, ei pööranud tähelepanu sümbolistlikele elementidele, ülesandeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib mõne motiivi vaatamisel. St, nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed üksikasjade kujutamises, vä...
Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Dadaistid eelistasid kolaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. Oluline oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. Kuulsad: Arp (Naise torso); Duchamp (Trepist alla tulev akt); Picabia (Undiin); de Chirico (Suur metafüüsik). Dadaistlikud meeleolud levisid Sveitsis, New Yorkis, Saksamaal ja Itaalias. Sveitsis oli Voltaire kabaree, New Yorkis oli suurim mõjutaja Duchamp, Saksamaal Schwitters (Juuksenõelapilt). Dada oli lühiajaline nähtu ja lagunes pärast sõda. Seda ei maksa pidada ainult kõike eitavaks mässuks, vaid ka kunsti piiride avardajaks. Itaalias tekkis nn metafüüsiline maalikunst. Selle looja oli Giorgio de Chirico, keda huvitasid sümbolistlik kunst ja sümbolismi teooriad ning Itaalia klassikaline arhitektuur. Temaga liitus endine futurist Carlo Carra.
Karin Kikkas, 12.C Kunst on surnud! Elagu kunst! ,,Kui on olemas surematu kunst, siis ei saa seda kunstikultuse hävitamise teel tappa" Wieland Herzfelde Kõik sai alguse 20.nda sajandi alguses, kui algas sõda. Neutraalne Sveits ja Zürichis avatud klubi nimega Cabaret Voltaire sai koduks paljudele põgenenud kunstnikele ja kultuuriinimestele. Selle algatas Hugo Ball, kes oli tuntud mitmel alal poeet, draamakirjanik, vasakpoolne poliitik. Klubis toimusid tantsuõhtud, joodi, lauldi ning segati madalat ja kõrget kultuuri omavahel. Kui klubisse ilmus Richard Huelsenbeck, sai klubi juurde agressiivsema noodi, tema tõttu sai alguse Cabaret´i tegevus: irduda maailmast. Klubi liikmete kunstiobjektid ja teod oponeerisid Lääne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
