INGLISMAA Francis Bacon(1561-1626)-inglise materjalismi rajaja.Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim par...
· Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal John Loche'i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe `' Robinson Crusoe'' ja J.Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal Rousseau ja Montesquieu! Inglismaal viibides sattusid nad vaimustusse nendest filosoofiatest ja viisid selle Prantsusmaale Voltaire ja Diderot! Rousseau filosoof, kirjanik ja pedagoog Saksamaa Voltaire läheb valitsusse ja sealt jõuab see Saksamaale. Goethe ja Schiller! Venemaa Peeter I raiub Euroopasse, eesmärk vormida Venemaad. · Valgustuse eesmärgid · hariduste ja teadmiste levitamine · universaalne ravim ühiskonna hädade vastu on mõistuse ja teaduse arusaam · ideaalik loomulik inimene päritolu ei tohiks olla tähtis
Montesquieu: Ta arvas, et väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat ja väga suur despootiat(pidas seda valitsemisviisidest halvimaks). Ta toetas võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu ning täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusandlikku õigust. Kolmas eraldi seisev võim-kohtuvõim. Voltaire: Pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat ning lootis, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Rousseau: Ideaalset riigivormi ei leidnud. Arvas, et rahvas on võimu allikas. Tema jaoks oli ideaalne riik väga väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek. Kartes samas, et rahvakoosolek võib olla äraostetav, jäi ta pessimistiks. 3) Nimetage Euroopa valgustatud valitsejaid
1. Paleoliitikum vanem kiviaeg, inimese kujunemine u 10 000 a eKr 2. Mesoliitikum keskmine kiviaeg, u 9000 a u 5000 a eKr 3. Neoliitikum noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr 4. Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirves...
kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale. 18. saj II poolel vabanesid Briti ülemvõimu alt Ameerika Ühendriigid (Iseseisvussõda 17751783). Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau). Seoses poliitilise tõusuga elavnes järk-järgult kultuur ka Venemaal 18. saj algul rajas Peeter I uue pealinna Peterburi (nn aken Euroopasse), võitis Põhjasõjas Rootsilt endale Läti ja Eesti, algatas ühiskonna reformise lääne eeskujul. Sajandi teisel poolel laskis Katariina II end välja paista "valgustajana". Vene õukonnas muutus suurmoeks rääkida prantsuse keelt. Kirjanduses pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt mõjule Prantsusmaal. Prantsuse valgustus oli
" Seega võib öelda, kristlus on üks ideoloogia, mis oma indiviidi väärtuse rõhutamisega on teinud enam sallivusastme tõstmiseks kui ükski teine ideoloogia. Juba varajasest ajaloost on teada, et sallimatus ja sallivus tulenes suuresti ideelistest vastuoludest ja konfliktidest, mis olid põhjendatud religioosselt. Seega oli Mandri-Euroopas tagakiusamiste tõttu väga mitmeid kodusõdu. Arvati, et ususallivust parandab see, kui kehtestada ühtne riigiusk. Voltaire ja Montesquieu olid veendumusel, et inimesel peab olema õigus oma usulisele veendumusele. Voltaire kinnitas, et ka dogma (väide, milles ei kahelda, mida usutakse) allub ajaloolistele muutustele ning seepärast ei tohi ka juutidele ette heita, et nad hoiavad kinni oma vanemast usust. Nõnda õigustatakse sallivust Jumalale meelepärase ajaloolise paljususega, mis on vorminud inimeste usutunnistuse. Fetscher kirjutab: "Sallivus nõuab julgust
KLASSITSISM Aeg: ~1750 ~ 1850 valgustusaeg · Valgustajad Voltaire, Diderot, Montesquieu Mõistus- ülim kohtumõistja · Muusikas - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven · Kirjanduses - J. W. von Goethe , F. von Schiller · Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised antiigi vaimustus 1764 - "Antiikkunsti ajalugu" - J. J. Winckelmann Classicus(lad.k.) - esmaklassiline, parim, eeskujulik *Eeskujuks - antiik *Iseloomulik lihtsus, selgus, korrapärasus, loogilisus *Jagunemine: · Varaklassitsism (1760 - 1800) · Kõrgklassitsism (19
See ei ole tänapäeva mure, vaid juba sadu aastaid on inimese motiiv seotud tulevikuga ja seda kinnitab tänapäeva psühholoogia. Meie ühiskonnas on kõige tähtsamaks muutunud töö, sest arvatakse, et mida kõrgem palk, seda parem elu aga ma ei arva nii. Haridus võib olla vahend, mis inimesi ühendab kõige rohkem, sest mitte ükski teine loom ei hari ennast nii paljudest valdkondades kui inimesed. Haridust ei omanda me ainult koolis, vaid ka igapäevaelus. Hariduse tähtsusest sai aru ka Voltaire, kes ütles: ,,Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe". Sellega tahtis Voltaire ütelda, et ainult loll peab ennast targaks, aga tark on see, kes teab, et tal on veel palju õppida. Õppimine on noorele tõsine töö, mis nõuab keskendumist ja aega. Õpilased õpivad sellepärast, et neil head hinded oleksid ja pärast head tunnistust kodus vanematele näidata
........................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Sõnavabadus on juba ammustest aegadest olnud inimkonnal tähelepanu all..Seda on ka käsitlenud mitmeid kuulsaid inimesi juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Voltaire (François-Marie Arouet), 1694-1778 oli prantsuse filosoof ja kirjanik ,,Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Pythagoras, eKr580-eKr500 oli vanakreeka filosoof ja matemaatik ."Nagu nüri mõõk ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada." 3 1. Miks on sõnavabadus oluline?
Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund(tv lk 14-15) leiti, et kui ei sõdita, muutuvad inimesed lodevaks ja moraalituks. Valgustusfilosoofid: Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Hobbes, Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE parim valitsusvorm on valgustatud absolutism valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." MONTESQUIEU pooldas võimude lahususe põhimõtet ja parlamentaarset monarhiat. Täidesaatev, seaduslik ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud. Ideaalne riigikord parlamentaarne monarhia
Valgustus. Venemaa 1. Valgustuse tekkimise eeldused. Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus, Euroopas sõna- ja trükivabadus, vaimne vabadus Üle Euroopa. Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse. Vaimse vabaduse hindamine,filosoofiline mõtlemine.Mitmesuguste elunähtuste uurimine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama mõtlemisele. 2. Valgustusele iseloomulikud jooned. Väärtustati ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi. 3. Mille poolest erines valgustusaja inimese maailmapilt keskaja inimese maailmapildist? See oli tunduvalt laienenud tänu teaduse ja tehnika arengule. 4. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? Tähtsamaiks vaimseks liikumiseks 18. sajandil sai valgustus periood Euroopa k...
kokkupõrked. ¤ 18. sajandil teadvustub vajadus ühiskond ümber korraldada igal rindel: filosoofias, kirjanduses, kunstis jne. Sellest räägitakse ja kirjutatakse. Kuivõrd need valgustuslikud ideaalid kujunevad välja, sedavõrd ka kunstilooming allub sellele. Ideoloogilises ja filosoofilises plaanis on põhiidee valgustusel mõistus. ¤ Valgustuse ideoloogid tundsid mõistet ,,maailmakodanik." Maailmakodanikke oli valgustuse tegelaste hulgas väga palju. Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire. Selle mõiste käibelevõtt tugines valgustusaegsete ideoloogidele. Hiljem sattus see vastuollu mõtlejate rahvusteadustega. Kasvas huvi teiste maade vastu, kuna Euroopa ei olnud enam endassesuletud. Inimkogemus avardus olulisel määral. Puututi kokku indiaanlaste ja aafriklastega. Suunati huvi nt Pärsia vastu. ¤ Inglise ja prantsuse valgustukirjandust vaadeldes paistab silma põhivõte, milleks on võõrandumine/distantseerumine. Iseloomulik valgustussajandi esimesele poolele.
Eesmärk: Õpilane saab ülevaate valgustusajastust, teab mis on valgustus ja millised on selle iseloomulikud tunnused, omab ettekujutust tähtsamatest valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest (eelkõige nende vaateid ideaalse riikliku korralduse kohta), teab uut mõistete tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted: valgustus, deism, võimude lahusus, utoopia, valgustatud absolutism Tähtsad isikud: Descartes, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Õpioskused: Kaasõpilastega suhtlemine, konspekti koostamine, avalik esinemine (küsimustele vastamine). Õpetaja eeltegevused ja vahendid: Kontrollida, kas tehnika töötab (st arvuti ja projektor). Töövahendid: õpik, töövihik, tahvel (kriidid/ markerid) arvuti, projektor Teemaga seonduvad mõisted ja isikud (abiks õpetajale): Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.
Valgustusajastu kuulsaimad valgustajad: 1. Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. 2. Voltaire (1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus" (1718) ja alustas eepost "Henriaad" (1723). Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734)
Haridus- vahend või eesmärk Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval , teadus ja tehnika jõudsa arengu ajastul aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil me saavutame mingi teise eesmärgi? Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Aga mis vahend üldse on- vahend on toiming, mille abil saavutatakse eesmärk. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Ma arvan, et suures osas on mulle haridus vahend, millega tulevikus ma hea töökoha saan ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad sammuti. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakkata palka teenima. See ei ole tänapäeva mure vaid juba sadu aastaid on inimese motiiv seotud tulevikuga ja seda kinni...
I osa Uus ideoloogia Classicus lad k reeglipärane, eeskujulik Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimetus antiigiihaluse järgi. Ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupärastest õigustest Religioon on seotud inimeste isiklike veendumustega (mitte kirikuga)
(6p.) · literaat · impeerium · possaad · annekteerima · utoopia · radikaalne · nekrut 2. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? (2p.) 3. Kes on pildil? Mis linna ta rajas? Kirjelda selle linna rajamist? (5p.) 4. Kellele kuulub ütlus? (4p.) 1. Ta liigub siiski. 2. Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 3. Tagasi loodusesse. 4. Kus harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. ... Rousseau ... Voltaire ... Galilei ... Descart 5. Kes on pildil? Miks nimetatakse teda valgustatud valitsejaks? (2p.)
monopolide ja privileegide kaotamist *halvustasid linnade kunstlikkust Friedrich Wilhelm I (1713-1740) Friedrich II Suur (1740-1786) *äärmusliku merkantilismi esindaja *keelustas piinamise ning deklareeris *kärpis õukonna kulutusi, õukonna asendas usuvabadust tubakakolleegiumiga *õukonnas Voltaire, rajas Sanssouci lossi *valdav osa riigi sissetulekust sõjaväele *ministritega suhtles kirja teel *palgavägi asendati nekrutitega, kes vabal *nõunikud puudusid ajal elatasid end põllutööga *uuendati õiguskorraldust: lühendati *arendas välja Preisi bürokraatia kohtuasjade menetlusaega, kohtunikel (ametnikuvõim) õigusalane haridus
INIMENE ÜHISKOND KULTUUR UUSAEG 5.Peatükk VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL Valgustus(algas 17.saj, hiilgeaeg 18.saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, p...
Valgustusajastu Miks tekkis? 1)inimeste maailmapilt avardus: mikroskoop, teleskoop, Ameerika avastamine 2)hakati väärtustama inimmõistust ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" 3)Loodusteaduste areng: füüsika 4)arvati, et Jumal ei sekku inimeste maailma Valgustus tekkis Inglismaal, levis Euroopasse läbi Prantsusmaa. Mida valgustus muutis? · Suurenes sallivus · Kadusid nõiaprotsessid · Kohtumõistmisel kaotati piinamine · Seadused muudeti selgemaks · Talurahva olukorra parandamine · Valitsusviiside demokraatlikumaks muutmine Isik Ettekujutus ideaalsest riigikorrast Montesguieu parlamentaalne monarhia, seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võ...
Emotsioonide asemel on mõistus ja mõistuspärasus(ratsionalism); välditakse juhuslikkust; Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Erinevus B valitses kaos, itaalia/hispaania, K selgus ja korrapära, Prantsusmaa Valgustus: filosoofiline kirjandus- f liikumine oli, ühiskonda taheti paremaks muut. Proosa tõusis esikohale. uut tüüpi romaan, tuntumad filosoofid-Voltaire, C.L.Montesquieu, J.J.Rousseau kirjanikud-H.Fielding, D.Diderot, J.Swift teosed-Daniel Defoe "Robinson Crusoe", Voltaire "Candide ehk Optimism" Romantism: ideaalid- utoopilise iseloomuga, otsiti minevikust, Erilist huvi tunti keskaja vastu. rahulolematus-Tekke põhjuseks rahulolematus kaasaja (valgustusajastu) ideaalidega tunnused-Rõhuti tunnete ja instinktide tähtsusele, levis inglismaal, Tähtsustati inimese isiksust, žanrid-luule, proosa, romaan Realism: tunnused-19s 2p, loobuti väljamõeldud teemadest, sündmustik asjalik, rahulik kulg eesmärgid-kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli.
Dadaism Kus dadaism alguse sai? · 1916 Zürichi kabarees Voltaire · Tristan Tzara · 1920.a hääbus T.Tzara Mis on dadaism? · Dada kahekordne jaatus · Ei usu senisesse moraali · Vihkavad silmakirjalikkust · Eitavad klassikalist kirjandust Marcel Duchamp "L.H.O.O.Q
aastal ka suri. Voltaire (1694-1778), õige nimega François Marie Arouet, sündis jõuka notari pojana. Ta õppis hea mainega jesuiitide koolis Louis Suure kolleezis. Arouet oli imelaps, kes juba 12- aastaselt äratas tähelepanu luuletajana. Pärast kooli lõpetamist pani isa ta õppima õigusteadust, soovides sellega anda pojale kindla elukutse. Leivateenistus noort Voltaire'i aga ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Voltaire oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane. Tema mitmekülgsusele viitab tegelemine metsanduse ja isegi ökoloogiaga. Kesksel kohal Voltaire'i ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. Poliitilise ideoloogia 3 väljatöötamisel lähtus filosoof loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest
ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine Mis on valgustusajastu järgi ülim väärtus? haridus ja teadmised Valgustusajastule iseloomulik maailmapilt, vähemalt 5 tunnust. vähenes usk kirikutesse; väärtustati ratsionaalset mõtlemist; väärtustati inimõigusi ja teadust; usk mõistuse võimalustesse; traditsioonide hülgamine Kuidas on valgustusajastuga seotud Voltaire ja Rousseau? *Voltaire: valgustusaja parim esindaja/ *Rousseau: Prantsuse radikaalseim filosoof ja kirjanik Milles seisnes valgustajate arvates inimese õnneliku elu saladus? mõistuse ja teaduse arendamine; teadmiste ja hariduse levitamine Iseloomusta valgustuskirjandust. filosoofilise kallakuga; usk inimese mõistusesse ja inimloomu headesse algetesse ROMANTISM Aeg, esindusriigid. 18.saj-19.saj esimene pool;
Oluline oli võimudevaheline tasakaal ning rahva suveräänsus. Ta rõhutas sealhulgas ka usuvabadust ning üldiselt inimõigusi. Filosoof Montesquieu, kes oli kuulsaim Prantsuse valgustaja, toetas inglaste võimude lahususe põhimõtet. Seadusandliku nind täidesaatva võimu tasakaalustajaks nägi ta sõltumatut kohtuvõimu. Ka Võltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Ta lootis, et valgusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonna paremaks muuta. Voltaire võitles ka katoliku kirikuga, seistes eelarvamusliku mõtlemise vastu. Tema meelest oli ka oluline, et inimene lähtuks loodusseadustest. Oma teoses "Filosoofilised kirjad", naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid, eriliseks naerualuseks oli ka katoliku kirik. Ta sattus oma kirjatööde pärast korduvalt vanglasse ning lõpuks saadeti ta Prantsusmaalt hoopis välja. Lõpuks määras valitsus tema teose avalikule põletamisele
Enlightenment Kristiina Rooma Henri Zirnask Alvar Käen Overall The Enlightenment is commonly dated to the middle of the eighteenth century. The European Enlightenment developed in part due to an energetic group of French thinkers who thrived in the middle of the eighteenth century. They were called : "The Philosophes" John Locke August 29, 1632 October 28, 1704 . English philosopher. One of the most influential Enlightenment thinker. Believed that human nature allowed men to be selfish. Believed that all people were equal. Jean-Jacques Rousseau June 28, 1712 July 2, 1778 . Philosopher, literary figure, and composer of the Enlightenment... Saw a fundamental divide between society and human nature . François-Marie Arouet 21 November 1694 30 May 1778 . Known as "Voltaire" French Enlightenment writer, essayist, deist and philosopher...
Alexandre Dumas vanem · 18021870 Päritolu · Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie · Vanaisa aadlisuguvõsast · Dumas' isa läks oma isaga tülli ja võttis naise perekonnanime · Dumas' isa oli Napoleoni armees kindral · Kolmas laps · Raske majanduslik olukord · Dumas Pariisis jurist Orleans'i hertsogi juures · Läks teatrisse · Tuntus draamakirjanikuna Pere- ja eraelu · Poeg A. Dumas noorem, abieluväline tütar · 1840 abielu näitlejanna Ida Ferrier'ga · Naistelemb · Maetud Pariisi koos teiste kirjanduse suurkujudega (Rousseau, Hugo, Voltaire) Loometöö · Loetuim prantsuse kirjanik maailmas · Teater, draamakirjanik · Ajaloolised seiklusromaanid "Krahv Monte-Cristo "Kolm musketäri" 1844 "Kakskümmend aastat hiljem" · Sõber ja rivaal Victor Hugo Loometöö · 1832. a koolera epideemia · Dumas reis Euroopas: Austria, Holland,...
Mõisted Classicus ladina keeles ,,esmaklassiline", ,,parim", millest sai nime kunstivool 18.-19. sajandil Eelklassitsism nö üleminekuaeg barokilt klassitsismile ajavahemikul 1720-1760 Varaklassitsism (klassikalise) muusika preiood, mille jooksul vormid ja zanrid jõudsid oma kunstilise küpsuseni, ajavahemikul 1760-1780 klassitsismi kõrgaeg (klassikalise) stiili kõrgaeg, aastatel 1780-1810, millal kolm Viini klassikut lõid oma suurimad teoseid valgustusajastu mõttevool, mis mõjutas suurelt ka klassitsismi Rousseau üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim loomulikus ja looduslikkus Voltaire üks valgustusjastu suurimaid prantsuse filosoofe, mässumeelne kirjanik ja ajaloolane, kes elas lõpuaastatel Sveitsis paguluses. Suur Prantsuse revolutsioon 18. sajandi lõpus tervet Euroopat raputanud sündmus, mis mõjutas suuresti tollast mõtlemisviisi. Ühes riigis asendus monarhia demokraatiaga V...
Lawrence Herne lükkab lineaarse kirjutuse ümber. Hakkab arenema kaasaegne romaan. Oma laadi loovad ka prantsuse kirjanikud. 18.saj on murranguline, maailm on muutunud enam-vähem globaalseks. On toimunud taas kokkupuutud teiste kirjandustega, ida kirjandused, pärsia kirjandus, araabiakeelne kirjandus. Võetakse eeskujuks mõni teine tava. Tegelevad kaasaegse ühiskonna kritiseerimisega. Vaatlevad oma kaasaja tavasid ja kombeid. Swift, Defoe jne. Samuti ka prantuse autorid. Voltaire ja Montesquieu (,,Pärsia kirjad", sisult poliitiline, jälgib valgustusromaani üldist suunda). Voltaire oli suur vormiuuendaja, püütis kõikides zanrites midagi muuta. Ta oli paljude hilisemate algatuste esmatarvitaja. Idamaine jutt sobis hästi tema vaadetega. Tol ajal polnud keegi määratlenud, milline romaan olema peab. Järgis idamaise jutu struktuuri. Saatus pillutab tegelast sinna ja tänna, iial ei tea, millal õnn pöördub jne. Lähtub ka ateistlikust hoiakust.
Päevikuvormis romaanid olid samuti populaarsed (nt Jonathan Swifti teosed). 18. Sajandi autoreid eristaski see, et igaüks mõtled välja, kuidas oma romaani kirjutada. Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete, ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri). Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: 1. Henry Fielding „Tom Jones“ 2. 1 kiriromaan 3. Romantilist luulet - Kiets, Schelling, Byron, Novalis, Schelly 4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos 5. „Madame Bovary“ + tuleta meelde 1 Balzaci teos („Isa Goirot“) 2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud
prantsuse keelt Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).Tänapäeva demokraatia alusmüür. Francois Marie Voltaire (1694 1778) "Filosoofilised kirjad" Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik" Ideaalne riigikord valgustatud monarhia piiramatu võimuga haritud monarh, peab silmas üldsuse kasu Jean Jacques Rousseau (1712 1778) "Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?" "Tagasi loodusesse!" Poliitiline ideaas rahvavõim.Selle teostamine ebaselge.Võim koonduks ühe isiku kätte, kes viib ellu rahva tahet ja takistaks
figures, film stars, sports stars and infamous murderers. Madame Tussauds is owned and operated by Merlin Entertainments. History Marie Tussaud was born as Marie Tussaud Grosholtz in 1761 in Strasbourg, France. Her mother worked as a housekeeper for Dr. Philippe Curtius in Bern, Switzerland, who was a physician skilled in wax modelling. Curtius taught Tussaud the art of wax modelling. Tussaud created her first wax figure, of Voltaire, in 1777ing. WAX FIGURES Russian President Putin Jack Sparrow - Johnny Depp Russian poet Pushkin Selena Gomes Marie Tussaud (Founder of the museum) Arnold Schwarzenegger T-800 Religious leaders in Madame Tussauds London Steve Jobs Bill Gates con Thanks for watching!
Sissejuhatus Sürrealism on 20 saj. kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Efektse, kohati lausa sokeeriva loominguga kaasnesid elegantselt sõnastatud spekulatiivsed teooriad, skandaalsed väljaastumised ja lärmakad manifestatsioonid. Kõik see on andnud põhjust väga erinevateks suhtumisteks sürrealismi, kuid vaieldamatu on tema mõju kogu meie sajandi edasisele kunstikultuurile. Sõjast põhjustatud psühholiigiline sokk jätkas oma toimet ka 1920.a. , leides väljundi mitmesugustes irratsionalistlikes õpetustes. Prantsusmaal kujunes moefilosoofiks Henri Bergson, kelle põhimõisteks oli ,,intuitsioon". Tema filosoofias oli eriline koht kunstiloomel kunstis nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate võimalustega on suuteline väljendama subjektiivseid seisundeid. Kunstipraktikale vahetumat teoreetilist alust pakkus see-eest teine tol ajal populaarne õpetu...
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
MAAILMAKIRJANDUSE PÕHIVOOLUD JA AJASTUD Kreeka Euroopa Itaalia, Hispaania Hispaania Inglismaa Rooma Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Saksamaa ANTIIKAEG KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM A J A T E L G u 8.saj eK 5.- 14.saj 14.-16.saj 1600-1750 17.-18.saj 4.saj fil´id Dante Donne P.Corneille Aischylos trubaduurid Boccaccio La Fontaine J.Racine Sophokles bardid Petrarca Calderon Moliere Eurip...
Dadaism Mis on dadaism? · Modernistlik kunsti-ja kirjandusvool · 1916-1922 Kus dadaism alguse sai? · 1916 Zürichi kabarees Voltaire · New York Dadaismi nimi · Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Dadaismi olemus · Dadaismi programmiks oli eitada senist kunsti.
DADAISM Marite Vendel TTP-10 Miks valisin selle teema? Valisin teema õpetaja heal soovitusel. Ja ärevusega teada saada millega on tegemist. Kus dadaism alguse sai? T.Tzara 1916 Zürichi kabarees Voltaire Tristan Tzara 1920.a hääbus Dadismi tunnused Mängulisus,mõnitamine ja pilkamine Agressivne suhtlemine Provokatsioonid Luule visuaalse külje tähtsustamine Kõlaefektidele rajatud luuletused Automaatkirjutamise rakendamine Loogilise mõtlemise eitamine Dadaismi näide Te vaadake mind: Tola ja narr ma ju olen, viirukit suitsetan! Te vaadake mind! Ma väikene värdjas olen ja nägu on minul ilmetu.
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill,
Väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. rõhutasid Valgustusajastut. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse. Suuremateks väärtusteks muutusid reeglipärasus ja kord. Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Ilureeglite asemel hindab romantik kunstniku originaalset eneseväljendust. kuulsaimad esindajad Valgustajad: Voltaire Montesquieu Diderot John Constable William Turner Caspar David Friedrich Eugene Delacroix Theodore Gericault Francisco Goya
Klassitsism (1770 1870) Lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Antiikkunsti eeskujude järgimine. 1)1770-1800 varaklassitsism 2)1800-1830 kõrgklassitsism Eri maades ebaühtlane. Kõige klassitsistlikumad Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa. Leviku põhjus valgustusaeg, valgustusideede levik (Voltaire, Goethe, Schiller). Usuti mõistusepärastesse loodusseadustesse, väärtustati reeglipärasust ja korda. Välisosa (ma ei tea,mille välisosa, võib-olla,et üldiselt): lihtsus, rangus, reeglipärasus Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; dekoratsioonide muuutus motiivid kujundati sümmeetriliselt; ornamentika sõltus kreekast ja roomast. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, rippuva rätiku motiivid, trofeekimbud (erinevaid sõjalisi objekte ristatud kirkad, mõõgad jne). -seinanissidesse paigutati skulptuurid -kortereid tapeediti -sakraalehitiste osatähtsus vähenes, tulevad tehashooned jne. Prantsusmaal- Madeleine'i kirik ...
eeskujuks seati loodus, astusid välja katoliku kiriku vastu, enamik astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Valgustus Saksamaal Leibniz: Jumal oli loonud maailma, kuid allus loometegevuse igavestele ideedele, teaduse arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piirmatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu 3) Rousseau: looduslähedane valgustaja, tahab et kõik inimesed oleksid võrdsed (,,Ühiskondlik leping"), poliitiliseks ideaaliks demokraatia Valgustus Inglismaal Locke: kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, pooldas usuvabadust Valgustatud absolutism Austria: Maria Theresia
· Eristatakse kahte põhiperioodi: I. Realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid. II. Realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. Kõige edukamalt viljeleti realismi Prantsusmaal, Venemaal ja Inglismaal. Olulisemateks zanriteks on novell, romaan ja jutustus. Prantsusmaa : Balzac, Flaubert, Voltaire Inglismaa: Dickens, Thakeray, Shaw, Galsworthy Venemaa : Tsehhov, Tolstoi NATURALISM · Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. · Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. · Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei
Valgustuskirjandus Kogu 18ndat sajandit peetakse mõistusesajandiks, valgustussajandiks. I Kant- kasuta julgelt oma mõistust. Selle lõppu tähistab suur prantsuse revolutsioon, 1789 aastal Oli ideoloogiline, mitte kultuuriline nähtus Valgustusideede loomingus tuuakse esile prantsuse filosoofide loomingut (1751 entsüklopeedia prantsuse filosoofide mõtetest. Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe,
NIMEDE KÄÄNAMINE 1. Nimede käänamisel lisatakse käändelõpud nime algkujule kui see on võimalik. Mägi Paju Lagi Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipe...
„Lesknaine Valenciast” Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian „Don Juan” „Faust” „Hüljatud” „Madame Bovary” AUTORID JA „Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire „Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst” „Horatius” „Candide ehk Pariisis” „Oliver Twist” „Kangelane” „Cid” Optimism” Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine „Zadig ja Saatus” „Keeris” „Sõda ja rahu”
,,Kadekops" ,,Luulekunst" ,,Vaene Liisa" ,,Ivanhoe" ,,Punane ja must" ,,Lesknaine Valenciast" Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian ,,Don Juan" ,,Faust" ,,Hüljatud" ,,Madame Bovary" AUTORID JA ,,Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire ,,Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst" ,,Horatius" ,,Candide ehk Pariisis" ,,Oliver Twist" ,,Kangelane" ,,Cid" Optimism" Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine ,,Zadig ja Saatus" ,,Keeris" ,,Sõda ja rahu"
Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim annaks seadusi, aga ei viiks neid ellu; täidesaatev võim täidaks seadusi, omamata samas seadusandlikku õigust. Võimude lahususe käsitlust peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi Montesquieu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatut kohtuvõimu. Voltaire: Francois-Marie Arouet Voltaire (1694-1778) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta oli pärit jõuka kodanlase perekonnast ning pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Voltaire uskus valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire külastas Preisimaa kuninga Friedrich II
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõ...
Teiseks loomulik inimene ja looduse eest on kõik võrdsed. Nad kuulutasid vabadust ja võrtsust. 11. mis kallakuga oli valgustuskirjandus? Milline uus kirjanduszanr tekkis? Valgustajad olid filosoofilise kallakuga. Esikohale tõusis proosa. Uus kirjandus zanr filosoofiline romaan või jutustus. 12. nimeta tuntumad valgustajad Inglismaal (2), Saksamaal(2), Prantsusmaal (2) Inglismaal- Defoe, Swifti Saksamaal- Lessing, Goethe Prantsusmaal- Voltaire, Rousseau 13. millest räägib Rousseau ,,Emile ehk kasvatusest"? mis traktaadiga sai rousseau kuulsaks ja millest see räägib? See on pedagoogiline romaan, mis räägib laste kasvatamisest. Teoses kirjeldadakse noormehe Emile´I kasvatamisest kooskõlas looduse seadusega. 14. mis on Voltaire tuntumate peoste peamine teema? Voltaire´i teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasi on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. 15
Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Klassitsistlikus interjöris armastati kuldornamente valgel, tumepunasel ja tumesinisel seinal. Hakati kasutama paberist tapeeti. Skulptuurid Klassitsistlikus skulptuuris kasutati kõige enam marmorit. Skulptuurides kasutati süzeezid antiikmütoloogiast. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud alastifiguurid. Skulptorid: 1. Canova-,,Kolm graatsiat", ,,Amor ja Psyhe" 2. Houdson-,, Voltaire istuv figuur" 3. Thorvaldsen-,,Jason" Maalikunst Võeti eeskuju antiikaja skulptuuridest. Maalide süzeed pärinesid antiikajaloost ja mütoloogiast. Värv jäi tahaplaanile. Inimestel olid tardunud ja teatraalsed poosid, tihti oli maalil ainult kaks plaani. Maalikunstnikud: 1. David-,,Horatiuse vanne" 2. Ingres-daamide portreed ja figuurid 3. Goya-Hispaania maalikunstnik, kes pärineb sellest ajajärgust, kuid pole klassitsist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
