Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
seltskonnakriitika ja tolle aja aadliseltskonna pilkamine. Näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Pilgati tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist. Näidend on tulvil nalja ja tugevat karakterikujutust. Valgustus oli 18.sajandi vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut ja tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilisele süsteemile ning dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Prantslased Voltaire ja Rousseau kujundasid Euroopa valgustuse palge ning võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. · Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus · Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsais · Luule jõudis õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis Valgustuses:
2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. 3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse. Kõige valdavamalt pääsesid valgustusideed mõjule prantsuse kirjanduses, mille eesotsas olid üleeuroopalise kuulsusega filosoofid ning kirjanikud: Voltaire ja Rousseau. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis nende arvates pidi rajanema õigluse ja mõistuse põhimõtteil. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Niisugune
Ennekõike tuli aga keeleteadus sealt. See oli seotud: 1) Merereisidega (inglaste poolt) ja 2) romantilise folosoofia, luule ja maailmavaadetaga. Saksa romantikud olid muusikud, keeleteadlased, kirjanikud. 19. sajandi maailmavaade oli orienteeritud juurtele. Mütologeemid tõde on juurtes, sügavamal. Tuleb otsida tõde ja see on juurtes ning rahvuses. Kogu keeleteadus oli võrdlev, ajalooline. Juurte otsimine Indiast hakkas 18. sajandil. Avastati, et maailmapilt tegi otsustava pöörde: Voltaire hakkas propageerima Hiina kultuuri. Avastati, et hiinlased on eurooplastest targemad. India oli eurooplaste jaoks siiski tähtsam. Leiti, etpalju kõrgemad kultuurid olid palju varem, kui antiikkultuur. Tekkis mõiste indo-euroopa keeled (germaani keeled). 19. saj. arenes loodusteaduste lipu all. Romantiline keeleteadus väitis, et keeleteadus on loodusteadus. Aga keeleteadused ei allunud rangetele reeglitele, seadustele, nagu alluvad loodusteadused. Hakati rakendama seadusi keeles: 1
Ta arvab, et hirmus tark. Berliini jõudes selgub, et ta polegi sobiv. Mõlemad pettuvad: Berliinis põletatakse ta teoseid, koduarest. Otsustab, et ei seo ennast ühegi võimukandjaga. Ostab 2 lossi Sveitsi-pra piirile. Sveitsi usuliikumine kalvinism. Saab väga kuulsaks juriidilise protsessiga. Sveits määrati 1760 üks isa surma: üks nooruk sooritas eneka, sest ta oli võlgu. Katoliku kirik süüdistab, et isa poos poja üles. 1762 isa ratastati(4ks), põletati. Voltaire sekkub. Algatab kohtuprotsessi deviisiks: lömastage nurjatu. Jur sits vaadatakse läbi ja isa posttuumselt mõistetakse õigeks. Kõik kroonitud pead lipitsevad tema ees. 1778 naaseb Pariisi, triumfikäik. Suri 30. mail 84 aastaselt. Volt ei lubata Pariisi matta. Maetakse kloostrisse. Voltaire'i süda toodi suure prantsuse revolutsiooni ajal tagasi. Siiamaani. Keha on pantheonis. Maailmavaade Igasuguse inimese tunnetuse aluseks on kogemus.(Või inimene sünnib kaasaantud kogemustega
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
- sotsiaalliberalism, - keneisianism (John M. Keynes), - monetarism (Friedrich von hayek, Milton Friedman), uusliberalism. Ideoloogia mõiste areng Ideoloogia mõiste sünd Prantsuse revolutsioonis (1789-1799) o Valter LaFeber -- Prantsuse revolutsiooni poliitiline pärand; Prantsuse revolutsiooni eesninad vajasid õigustust oma tegevusele ning sisusid selle filosoofide kirjutistega (monarhia suhtes kriitiliste kirjutistega -- Voltaire, Montesquieu); kontseptsioon valgustusest <-- homogeenne vabadus (kodanikuvabadused, majanduslikud ja poliitilised vabadused) o Religiooni vastasseis -- katoliku kiriku suunal kriitika -- arengu pidurdaja ja teaduse vastu seisev nähtus Liberalism võtab seisukoha, et tegemist on teaduse arengut toetava ideoloogiaga, seega opositsioonis religiooniga --> uus ajastu (teaduse ajastu). Tõmmata piir religiooni ja religioonitu ühiskonna vahele.
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
1. pidas üleüldiseks vaenlaseks katoliiklikut kirikut. Leidis et kogu inimkond peab elama loodusseaduste järgi. Rõhutas isiku sõna ja trükivabaduse tähtsust. Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Tugev valitseja koos valgustus filosoofiga suudab ühiskonna ümber kujundada. Rousseau- peateos ,,ühiskondlik leping" andisülevaate inimeste elu kommetest, enne riikluse tekkimist. Tähtsaks pidas rahva võimu ja ideaalseks riigikorraks vabariiki. Entsüklopedistid- voltaire ideid hakkas levitama väljaanne entsüklopedia mida toimetas filosoof diderot. Infot levitades on võimalik muuta ühiskonda paremaks. Kirik ja riigi võim keelasid ühiselt ajalehe avaldamise. Kuid didero jätkas illegaalslt, ja saavutas suure populaarsuse. Valgustus ideed jõudsid ka lihtrahva hulka odavate valgustuste väljaannete kaudu. Valgustus mõjutas ka majandust. Arengu kiirendamiseks peeti vajalikuks vabakaubanduse tekkimist
ti eristada. Niipea, kui fikseerime, mille suhtes see tähtis on, saame hakata selle tõesust uurima. Tulemusena igaüks, kes räägib ajaloolisusest ja ei täpsusta, siis räägib ta segaselt. Kui inimene endale mõne mõiste selgeks teeb ja valib tähenduse, siis järgneb sellele kogu tegevusprogramm. Kui ajalugu on müüt, siis võib öelda, et ka juutide tapmine natside poolt on jama, sest see on müüt. Milleks on vaja õpetada koolides mütoloogiat? Voltaire rääkis filosoofilisest ajaloost ja pidas silmas tähtsamate sünd- muste ajalugu. Descartes ajaloofilosoofia oli eelviimase epohhi algus. Tema hakkas mõist- ma, et autoriteet ei ole argument. Sellel epohhil hakkas tekkima ühiskond- liku lepingu idee. Viimane epohh algas Prantsuse majandusteadlaste eduga Prantsuse revolutsiooni ajal. Algas piiritu enesetäiendamine. Herder oli mõjutatud valgustuse ja rahvusluse arenemisest. Ta arvas, et ajalugu on rahvaste ajalugu
· Sündmused pidid mahtuma ühte ööpäeva ja ühte tegevuspaika tõepärasus oleks nii ehk suurem. · Igasugune üleloomulikkus on taunitav, seiklused ei mahu tragöödiasse enam. · Sündmustiks pidi mahtuma nüüd kõnesse, seega monoloogide osa kasvas. Pikad arutlused, mõtisklused, analüütilisus, psühholoogilisus. Pierre Corneille · Tema loomingust saab klassits. Teater alguse (tragöödia) · ,,Cid" enesevaatlus, psühholoogiline pingestatus. Voltaire arvates on see hingesuuruse kool. Tunnete proovilepanek jne. Jean Racine · Klassitsistlik draama saavutas temaga oma täiuse. · Teda köitsid eraeluintriigid ja psühholoogilised konfliktid. · ,,Aleksander Suur", Corneille kujutab kangelasi; Racine inimesi. · Näitab ka elu reaalseid tunge, paneb tegelasi piir-situatsioonidesse võitlus iseenda ja tunnetega. Moliere · Komöödias samuti kindlad normid: ideaalkujul pidi olema 5vaatuseline värssteos, mis
sees, hambad hirmsad, korrapäratud, näojooned vanusest rikutud." Tema sisemuse kohta võib öelda ühesõnaga: ta oleneb täiesti oma temperamendist ja kogu õnnetuse peale vaatamata, mis on valmistanud temale saatus ja inimesed, on ta jäänud selleks, milleks loodus on ta kujundanud. Rosseau eluõhtu jõudis lõpule 2. Juulil 1778. 11.oktoobril 1794 viidi Rosseau kirst Panteoni ja asetati tema surmavaenlase Voltaire kõrvale kirjaga: ,,Siin puhkab looduse ja tõe inimene." Nii lahkus omapäraseim inimene, kes kunagi elanud. See on inimene, keda peab armastama ja imetlema, ning ometi talle kaasa tundma. Ta enese sõnad: ,,Ma tahan ja ei taha, ma tunnen end samal ajal orjana ja vabana, ma armastan head, aga teen siiski halba, ma tegutsen, kui kuulen mõistust, ei või aga vastu seista kui kired kaasa kisuvad ja minu kõige suurem piin on see, kui kukkudes tunnen, et ma enam kunagi ei tõuse
mingit tööd, siis asendatakse inimene tööriistaga. Sümbolite kasutamine - intertektuaalne unenägu, pildiline vaste mõnele tegevusele, asjale. Sekundaarne töötlemine - sümbolid muudetakse looks. Lacan - inimese mina on konstruktsioon, mis on kokku pandud keele poolt. Inimene lahkub reaalsest (ideaalsest seisundist, kus pole midagi vaja) faasist ja siseneb keelde, kus tal on puudu mõndadest asjadest, mille tulemusena on keelt tarvis. 19.saj Rousseau, Voltaire, valgustusajastu, inimõigused bla bla. (vt. Eespoolt). Sotsialistlike ideede liikumine (Fourier, Owen, St.Simon) - põhiprobloomiks on eraomand, varanduslik ebavõrdsus - vb kogu eraomand ei tööta. Kujutati ette kollektiivse ühisomandi tulekut. Assotsiatsioon - (?) Idee oli leida ja arvutada välja reeglid, mille kohaselt ühiskond toimib, see mis ühiskond on, on välja arvutatav, mitte kokkulepete tulemus. Marx - kaks faasi. 1
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsio...
Pärilik võim läks üle troonijärglusõigusega. Seisused olulised. 28. Valgustuse mõjutused kriminaalõiguse ajaloolises arengus. (18 saj) USA iseseisvusdeklaratsioon (Kongress ratifitseeris 4.07.1776) Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon (Pr. Asutav kogu võttis vastu 26. VIII 1789) Ideede allikad: o Jean-Jacques Rousseau (ühiskondlik leping, Emile) o Charles de Montesquieu (võimude lahusus) o Voltaire (sallivus, katoliku kiriku vaimse monopoli vastu) o USA puhul ka Magna Carta Kriminaalkaristuse leevendamine Gute polizei Cesare Beccaria (1738-1794) Kuritöö ja karistus 1764 Kaotada piinamine ja surmanuhtlus Aga nt Briti saartel karmid karistused kuni 1830teni Valgustusajastu koodeksid Iseloomulikke jooni Hakkab kaduma kasuistlikkus Loomuõiguse ideest lähtuv lüngatuse taotlus
Tavainimeste huvi ebakõlas terviku huvidega Idealistlikku, valgustusest mõjutatud poliitilist teooriat kasutas Friedrich II. Kuigi oma teoses ,,Anti-Macchiavell" kirjutas ta, et "Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma kaaskodanikele", teostas ta pragmaatilist välispoliitikat: 1740 Preisi kallaletung Austriale (1. Sileesia sõda). "Leiutage ettekääne!" Voltaire jt. valgustajad äärmiselt pettunud Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament ütleb, et enne sõdimist tuleb pakkuda rahu. Kui rahu vastu võetakse (linna poolt) ja väravad avatakse, siis peab kogu see rahvas olema vallutajale töökohustuslik ja teenima teda. Kui rahvas aga rahu ei tee, vaid valmistub sõjaks, siis tuleb teda piirata. Kui Issand annab võidu, tuleb mõõgateraga tappa kõik meesterahvad ning riisuda omale kogu vara, naised ja lapsed, mis linnas on
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kun...
10.kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ...
Rahvas peab saama enda kätte poliitilise võimu või seda peab temaga jagama. Kui rahvas leiab, et valitsemine on ebaaus, on tal õigus valitseja võimult kukutada. * usk progressi usuti, et areng jätkub (kõik, mis tuleb või on, on parem, kui see, mis on olnud). * oluline rõhk pandi kasvatusele et uut ühiskonda saavutada, on vaja inimest harida ja kasvatada. Valitses kasvatusoptimism (inimest on võimalik lõputult kasvatada). VOLTAIRE MONTESQUIEU ROUSSEAU valgustatud absolutism konstitutsiooniline vabariik võim lähtub valitseja liit filosoofidega monarhia + võimude rahvast (nad aitavad luua valitsejal lahususe teooria ideaalset ühiskonda) kuningavõimu piirab põhiseadus ja parlament, eraldi peavad eksisteerima
* " Culture is ordinary" kultuur tegelikult ei kuulu eliidile, ei kuulu ainult selle loojatele vaid ka nendele, kes seda tarvitavad. 16 *popkultuurist ei peaks otsima seoseid avangardiga jms *resiudual kultuur toitub sellest, mis on tehtud juba varem *ameeriklased suhtusid skeptiliselt Euroopa kõrgkultuuri MARKSISM *tähtsal kohal ideoloogia *valgustus, marksismini jõudmine valgustsufilosoofia t ähtsamaid teemad seotus riigi ja poliitikaga Voltaire, Diderot (18 saj) kuidas korraldada riiki k üige paremini nende elanike seisukohalt samastumine ühiskonnafilosoofiaga *marksismi alus NATURALISM(mitte kunstisuund) jagati ideed, et INIMENE ON LOODUSLIK OLEND INIMESE LOOMUS? inim ühiskond * Monterquieu inimene on looduslik koos keskkonnaga *loomulikud ja teatavd inimeste loomupärased ÕIGUSED * teatav vabadus kõneleda, kirjuatada nii nagu ta ise soovib + ka õigus mitte
kodanikel (polise liikmetel); "Inimesed on oma loomu poolest kas vabad või orjad": Aristoteles; Sofistid (Alkidamas VanaKreeka filosoof); Justinianuse valitsemine 6 saj; Keskaegne loodusõigus; Keskaja alguses hakkasid tekkima mõned seisuse eriõigused; Ajalooline ülevaade Kristlik reformatsioon; "Üldine Preisi Maaõigus" 1794; Allgemaines Bürgerliches Gesetzbuch 1797; John Locke; Montesquieu, Voltaire, Rousseau; Mirabeau 1770 (droits fondamentaux); Ajalooline ülevaade Inimõiguste areng Saksamaal; Belgia põhiseadus; Inimõiguste reguleerimine rahvusvahelisel tasandil 19 sajandil; "FoxBurke Act Abolition of Slave Trade" Inglismaal; "Valge orjuse keelustamine"; Sõjaõiguse kodifitseerimine 19 sajandil; Genfi konventsioon, Peterburi deklaratsioon Inimõiguste areng Klassikalises rahvusvahelises õiguses valitses seisukoht,
Ainult Saksamaal suutsid18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Klassitsism Eesti kirjanduses Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules. Valgusajastu 18.sajand=mõistusesajand Demokraatlike ideede levik Ülim väärtus- INIMENE Alguse sai Inglismaalt Olulisemad kujundajad- prantslased VOLTAIRE, ROUSSEAU Harimatus ja vaimupimedus on inimeste hädade põhjus Õige ja arukas on see, mis inimestele kasu toob Proosa esiletõus LOODUSE EES ON KÕIK VÕRDSED Romantism 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus. Väärtustai isiksust, tema tendeid ja elamusi. Arvati, et tunded on mõtlemisest ülemad. Idealiseeriti minevikku. Tunti huvi maagia vastu. Looming pea olema vaba. Isamaalisus Georg Gordon Byron Walter Scott Victor Hugo Hans Christian Andersen
mitmesuguseid põhjusi, et tõsiselt hirmu tunda oma vabaduse ja au pärast. Ivan Dmitritšile tundus, et kogu maailma vägivald on kujunud ta selja taha ning kihutab teda taga. Kui füüsiline ja moraalne roojus ühest kohast minema ajada, siis läheb see teise kohta; peab ootama, kuni ta iseenesest tuuldub. Eelarvamused ja kõik need elu nurjatused ning sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik muutub mustmullaks. Voltaire: „Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja.” Mina aga usun kindlasti, et kui surematust pole siis varem või hiljem leiutab selle suur inimmõistus. Inimese mugavus ja rahulolu pole väljaspool teda, vaid temas eneses. (harilik inimene ootab head või halba väljastpoolt, see on, kalessist või kabinetist, aga mõtlev olend – iseeneselt). Marcus aurelius: „Valu on valu elav kujutlus: pinguta tahet, et muuta seda kujutlust, heida ta eemale, lakka kaebamast ja valu kaob
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, k...
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalor...
ametisse seadnud kas otse või oma esindajate läbi) o Valitsusel ei ole "eriõigust" piirata inimeste vabadusi o Omandi puutumatus · Samas erinevus vabariiklastest: otsene osalus poliitikas pole oluline. Piisab, kui inimesed valivad endale esindajad, kes nende huve teostavad ja kaitsevad (representatiivne valitsusvorm) 6. Montesquieu vabariigist · Reformi võimalikkus Prantsusmaal? · Voltaire kuningal on voli kõrvaldada aadli privileegid, garanteerida kodanikele õigused, piirates enda võimu. Kohe pole vaja luua parlamenti, ehkki pikas perspektiivis oleks see vajalik (esialgu absolutism vabaduse nimel) · Montesquieu kuningavõim on tegelikult piiratud aadli ja kohalike parlamentide võimuga. Pole vaja matkida Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire'ilik absolutism hävitaks selle
Downloaded by [KU Leuven University Library] at 06:11 02 June 2015 occasionally amazing encyclopaedic/cross-cultural knowledge, a matter of further investigation. A farmer in the mountains well acquainted with Fellini, a teenager citing Voltaire and reciting from Kipling, poor houses with plenty of books on the shelves (e.g. Goethe's Faust, Dostoevsky's The Possessed, etc.) are cultural details, only mentioned in passing. Native characters, also acting as translators and interpreters, readily submit to
kuna see tooks kaasa kaose ja edasi juba diktatuuri. Inglismaa eeskujul toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu; täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusliku initsiatiivi õigust, ning kolmanda võimuna tasakaalustaksid kahte esimest sõltumatud kohtunikud. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks konstruktsioonideks Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)
2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. 3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse. Kõige valdavamalt pääsesid valgustusideed mõjule prantsuse kirjanduses, mille eesotsas olid üleeuroopalise kuulsusega filosoofid ning kirjanikud: Voltaire ja Rousseau. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis nende arvates pidi rajanema õigluse ja mõistuse põhimõtteil. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Niisugune universaalsus võimaldas valgustajatel
kahetseb, et oma ema piisavalt ei külastanud. Ka esimene armastusluuletus ,,Ühele lapsele" (1909), see on tema korteriperenaise tütrest. Kui ,,Tuulemaa" ilmus, siis võeti see hästi vastu ja saavutas euroopaliku luule taseme. Esimene maailmasõda kajastub ka tema luules. 1914 sõidab ta Pariisi, kuid sõja tõttu tuleb tagasi. Luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" sisaldab tsükleid: · Esimene tsükkel ,,Rohtaed", ,,Igaüks peab oma aeda kasima" Voltaire. Suitsu jaoks on rohtaed pelgupaik maailma õuduste eest, kodu. ,,Rohtaed" oli eestlaste jaoks viimane, mis rajati. Ikka enne põllumajandust ja omatarbeks. Kogu sisaldab luuletusi, mis kõnelevad eestlase olemusest. Aeg on nii rabe, et peaks aitama perekondlik ühtekuuluvus. Sinna tsüklisse kuulub ka draama ,,Hamleti proloog". 1913 avati Estonia ooperiteater. Selleks telliti Suitsult pühendusluuletus. Selleks ajaks tutvus Baudelaire luuletustega
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kui...
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
Erinevalt reformatsiooni minevikuihalusest vaatas valgustusaeg tulevikku. See ühildub ka kristliku õndsuslooga. inimkonna edasiminek on õndsuslooliselt seletatav. Samas jääb suureks küsimuseks, kuidas ühendada usku paremasse tulevikku väitega, et inimene on langenud ja patune ja et jumala annab meile oma armust parema tuleviku kuidas ühendada ajalooline teadmine ajatu jumala kuulutusega? Valgustusaeg on filosoofide ajastu, ühed tuntumatest on prantsuse filosoofid Voltaire, Rousseau, kelle mõtted viivad Prantsuse revolutsiooni 18. sajandi lõpus. Kirikulooliselt on oluline saksa religioonisõbralik valgustus, 18. sajandi teises pooles tegutseb seal liberaalteoloogia isa Johann Semler. Semler paneb aluse ajaloolis-kriitilistele piibliuuringutele, püüab anda teoloogiale vabaduse, kuid siiski kristlusele moraalselt truuks jääda. 2. 19. sajand. Kristlus ja rahvuslus. Sekulariseerumine. Õigeusu kirikute areng ja Vatikani esimene kirikukogu. 19
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks o...
· Charles Louis de Secondat Montesquieu (1689-1765) põhiteos "seaduste vaimust"- 1748- kahte liiki seadusi- ühiskonnast sõltumatud ja kirjutatud seadused kõige aluseks on loodus ja kliima- Vm-le sobib despootia(see oli valitsemisvormidest kõige julmem, Euroopa jaoks ei sobi) toetas võimudelahusust · Montes. Vabadusest: võib teha seda, mida tahetakse, ei pea tegema seda mida ei taheta · Vabadus on tunnetatud paratamatus · Francois Marie Arouet Voltaire (1694-1778) ideaalne valitsemisviis valgustatud monarhia · Jean- Jacques Rousseau (1712-1778) üksikisik peab allutama oma huvid ühiskonna huvidele kahtles seadusandlikkuse võimus · Saksa kameralistid üksikisiku heaolu peab tagama riik, st valitsejal on kohustus hoolitseda oma alamate eest · Valitsejat peab nõustama filosoof Pilet 4 1.Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Sumeri linnriigid:
Annab ülevaate baltiprovintside eluolu üle. Baltimaades mitmed autorid hakkasid avaldama mõtteid, mis nõudsid talurahva olukorra parandamist. Talurahva olukorra kritiseerijaid oli mitmeid, kuid kõige välja paistvam oli Garlieb Helwig Merkel (1769-1850). Esimene, kes käsitles Eesti ja Läti talupoegi mitte kui pärisorju vaid rahvust, kellelt võeti vabadus vägivaldselt ära. Kohalik mõisnikkond oli häiritud Gabriel Helwig Merkeli töödest, ta sai hüüdnime Liivimaa Voltaire. Eestikeelse ajakirjanduse algus: Järjepidavad eestikeelsed ajalehed hakkasid ilmuma 1857. Kuid kõige esimene eestikeelne ajaleht ilmus 1806, Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Marahwa Näddala-Leht, 1821-1823 ja 1825. Otto Wilhelm Masing- Pastor, keelemees. Ta on väljaandnud Maarahva nädala lehte. 12) Õiguskorraldus: Üldiseloomustus: Keskaegne ja varauusaegne õiguskorraldus: Õiguslik partikulaarsus- Oli palju erinevaid õigusi, mis jagunesid väiksemateks
privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. Valgustuskirjandus 18. sajandil Euroopas. Alguse saab Prantsusmaalt. Kuulsamad valgustusfilosoofid: Voltaire Diderot Rousseau Montesquieu < tuntumad valgustus ideede levitajad. Nõudsid, taotlesid: l võideldi absolutismi vastu, l hariduse ja teadmiste viimine rahva hulkadesse, massidesse. (võitlus vaimupimeduse ja harimatuse vastu), l võideldi aadliprivileegide vastu (eesõiguste vastu) tee võimu tippu vaba
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
.. ja neil on ... kaasasündinud õigused, nimelt õigus elule ja vabadusele, millega kaasneb võimalus omandit omandada ja alalhoida samuti õnne ja kindlustunde poole püüelda ja seda saavutada." -) Euroopas tekkis sel ajal üks uus haritlaskonna tüüp, mille üheks väljundiks on Vabamüürlus, mis vastandus olemasolevale kirikule ja ka riigile. -) Usuti, et religioonil on väärtus moraali seisukohalt. Prantsuse valgustus * Voltaire (1694-1778) - kuulsaim prantsuse valgustaja, mitte sellepärast, et ta oleks olnud kõige targem ja originaalsem, vaid seetõttu, et ta oli kõige teravakeelsem. -) Kui ta sündis, siis tema ämmaemand ennustas talle elu vaid üheks päevaks. Tal oli suhteliselt kehv tervis ning ta õppis jesuiitide koolis. *) Kui raamatu taga on märge SJ, siis see näitab, et tegemist on jesuiidiga ehk tegemist on väga kaaluka ja targa lähenemisega.
Mis hoiaks kontrolli all valitsejate egoismi? Kas paljude väike õnn maksab rohkem kui väheste suur õnn? Kas tuleviku arvel tohib elada? Kuidas ikkagi õnne mõõta? Kui MÕ on moraaliprintsiip, siis on sellel vähemalt 2 viga: Ta väärtustab käitumise tagajärgi, mitte motiive. Kas täis kõhu mõnu on parem teadasaamise mõnust, kuidas sortida "kõrgemat" ja "madalamat" lõbu? Utilitaristlik sotsiaalfilosoofia on siiski päris hästi toiminud. Locke´i ideesid levitas Prantsusmaal Voltaire (1694-1778) Charles Montesquieu (1689 - 1755) väitis, et parima riigikorra tüüp oleneb paljudest faktoritest, näiteks kliimast, maastiku iseloomust, inimeste põhilisest tegevuslaadist, inimeste rahvuslikust iseloomust jne. Ta defineerib vabaduse: vabadus on võime tegutseda nii, nagu seadus lubab. Kuid samas leiab ta, et kehtivaid seadusi tuleb reformida. Vabaduse garantiiks riigis on seadusandliku ja täitevvõimu lahusus. See põhimõte võeti aluseks USA konstitutsiooni
Tüliõunaks kanonistide ja relativistide vahel on core curriculum, põhikursuste kava, mis viidi USA ülikoolidesse sisse pärast II maailmasõda, et luua ülikoolidele ühine alus (angloameerika ülikoolides puuduvad üldised ained, emigrandid). Stanfordi ülikooli core curriculum: Vanakreeka tragöödia, Platoni Riik, Vana ja Uus Testament, Augustinuse Pihtimused, Dante Põrgu, Th. More Utoopia, Machiavelli Vürst, Luther Kristlik vabadus, Voltaire Candide, Marx, Engels Kommunistlik manifest, Freud Sissejuhatus psühhoanalüüsi, Darwin Liikide tekkimine. See on konservatiivne, euro- ja fallotsentristlik, seega diskrimineeriv. Euroopa kontekstis pole kaanonid seotud niivõrd poliitika kui esteetilise väärtuse ja kaanoni ülesehitusega. Assmann 1987, hiiliva muudatuse mõiste. Kaanoni muudatus, millele seisavad vastu tsensuur, kirjastused, akadeemiad ja ülikool, toimub aeglaselt ja
Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena. Pärast kuninga surma oli klassitsistlik teater suremas. Voltaire püüdis teatrit päästa kõikvõimalike reformidega. 1759. aastal hakati sisse viima muudatusi, Commedie Francaise ehitati suuremaks, kohtade arvu suurendati ning PUBLIK EEMALDATI LAVALT. Sisuliselt tähendas see reform lava eraldamist saalist, kahe autonoomse tsooni tekkimist.mänguruum iseseisvus ning nõudis suuremat tähelepanu. Lava oli nüüd nagu tühi ruum, mida näitleja ei olnud harjunud täitma. Mängu tulid massistseenid lava täitmiseks.
process. Consequently, they were attracted to the idea of democracy, where the government is "of the people, by the people, for the people," as Lincoln later expressed in his Gettysburg Address. Religious Tolerance: Much impetus for the ideas of religious tolerance came from the rule of King George II, who was a staunch Catholic and did not allow freedom of religion to Protestants in New England. Voltaire was among the first to denounce Christianity and other organized religions as mere ploys to support monarchy. What emerged was Deism, which was more or less a new religion that considered reason its foundation. In Deism, there is no interference by a deity, and man controls his own destiny. These ideas stirred the masses into action, as the people dreamed of carving their own futures. Adopted by the Founding Fathers, Enlightenment
And never dare set foot in it again. DAMIS Yes, I will leave your house, but . . . ORGON Leave it quickly. You reprobate, I disinherit you, And give you, too, my curse into the bargain. SCENE VII ORGON, TARTUFFE ORGON What! So insult a saintly man of God! TARTUFFE Heaven, forgive him all the pain he gives me! [4] [Footnote 4: Some modern editions have adopted the reading, preserved by tradition as that of the earliest stage version: Heaven, forgive him even as I forgive him! Voltaire gives still another reading: Heaven, forgive me even as I forgive him! Whichever was the original version, it appears in none of the early editions, and Moliere probably felt forced to change it on account of its too close resemblance to the Biblical phrase.] (To Orgon) Could you but know with what distress I see Them try to vilify me to my brother! ORGON Ah! TARTUFFE The mere thought of such ingratitude Makes my soul suffer torture, bitterly . . . My horror at it . . . Ah
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
