Voltaire elu ja looming Voltaire või õigemini öelda François Marie Arouet(aruee) oli tuntud prantsuse kirjanik, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis 1694.aastal Pariisis üsna jõukalt elava advokaadi ja mõnel määral aadliku ema pojana. Voltaire ema suri sünnitamisel ja ta oli ise ka nii haiglane, et ämmaemand ennustas talle elu ainult üheks päevaks. Kuid ämmaemand eksis ning Voltaire elas 84 aastaseks. Aga siiski sellele vaatamata pidi ta taluma haigust kogu oma elu. Aastatel 1704-1711 käis ta Pariisis asuvas jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand, kuid ta katkestas sealsed juuraõpingud, kuna juura polnud teda kunagi täielikult huvitanud ning selle oli tema isa talle peale surunud. Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi...
"Zadig ehk saatus" "Mikromegas" "Kohtlane" "Filosoofiline sõnaraamat" Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest Voltaire süda asub Pariisi rahvusraamatukogus Tema aju on müüdud oksjonil ja see on eravalduses Voltaire: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat." Demokraatia kohta ütles Voltaire : ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!" Ja hariduse kohta: ,,Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe". Voltaire: "see, kes ei suuda vihata, ei suuda ka armastada"...
7 KOKKUVÕTE................................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on harida lugejat Voltaire tegemistest ja tuua välja tema tähtsus maailma ajaloos. Voltaire on üks silmapaistvamaid prantsuse valgustusajastu filosoofe. Valgustusajastu on ajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust ja juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Oma isa tahtmisele vastuhakk nõuab suurt julgust. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegi poolest suurmees, kes hakkas...
Voltaire Voltaire Kodanikunimi: Francois Marie Arouet 21. november 1694 - 30. mai 1778 Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane, Euroopa valgustusliikumise juhtkuju Kirjutanud on tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid jm Elulugu Sündis Pariisis 1694 Oli perekonna viies laps, ema suri kui Voltaire oli 7-aastane Õppis oma ema sõbra juures ilukirjandust, osutus väga osavaks värsisepaks 1704 oli jesuiitide College Louis-le-Grand'is, kust sai algus tema armastus teatri vastu. Oma esimese tragöödia kirjutas seal õppides. Elukutseks valis kirjaniku, kuid isale see ei meeldinud ja läks juurat õppima 1717-1718 oli vangis, samuti sattus võimudega vastuollu 1726. aastal Peale vabanemist naases Inglismaale, tutvus filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. 1734...
"Zadig" Voltaire Tegelased Zadig SemireZadig'i esimene armastatu AzoraZadig'i teine armastatu AstarteBabüloni kuninganna ja Zadig'i viimane armastatu OrcanZadig'i vaenlane CadorZadig'i truu sõber MoabdarBabüloni kuningas SetocZadig'i isand Jesradingel, kes tutvustas end algul üksiklase raugana Zadig oli Babülonis elav noormees. Tal oli palju vara, ta oli väga arukas ja siiras. Zadig pidi abielluma Semire'iga. Ühes võitluses sai ta haavata ja kuulutati, et Zadig jääb ühest silmast ilma. Zadig sai aga terveks, kuid vahepeal oli Semire ära sõitnud, sest talle on ühesilmalised vastikud. Semire abiellus Zadig'i vaenlase Orcaniga. Zadig otsustas abielluda Azora'ga. Mõne aja pärast aga oli ta sunnitud Azora ära saatma, sest elu temaga oli muutunud võimatuks. Zadig otsustas õnne otsida looduse uurimises. Babülonis oli mees, keda kutsuti Kad...
Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena...
Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis peamiselt elu vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi....
Voltaire (21. nov 1694 30. mai 1778 ) 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau).Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid.Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja -vastutusega. Voltaire (kodanikunimega François Marie Arouet) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest...
Kirikut peeti vaimse ja sotsiaalse elu peamiseks tõkestajaks. Usundilisi vaateid püüti ümber kujundada loodusteadusliku maailmakäsitluse alusel ja asendada nn loomuliku filosoofilise religiooniga (deism). Võideldi materialistliku metafüüsika eest. Voltaire`i elust Voltaire(1684-1778) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof. Voltaire , õigemini Francois Mrie Arouet, sündis. Juba nooreas liikus ta Pariisi kõrgeis seltskonnaringides, kus imetleti tema teravmeelsust ja vaimukust. Ühe satiirilise kuuletuse pärast oli ta a. 1717 1718 Bastille`s vangis, kus võttis endale varjunime Voltaire. Vabanenud vanglast, saavutas ta oma esimese tragöödiaga suure menu ja muutus tunnustatud kirjanikuks. Kaheksa aasta pärast sattus ta kokkupõrkes ühe aadlikuga taas Bastille`sse, kuid ta vabastati tingimusel, et läheb Inglismaale...
Valgustaja Voltaire . Francois-Marie Voltaire oli kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja.Voltaire. Suurima mõjuga...
Tartu Ülikool Sügissemester 2008/2009 Maailmakirjandus III Essee Ühe vabalt valitud kirjandusteose analüüs lähtuvalt 18. sajandi esteetilistest poleemikatest Voltaire ,,Zadig" Prantsuse filosoof ja ajaloolane Voltaire (kodanikunimega Francois Marie Arouet) oli valgustusliikumise mõõdukama suuna juht. Tema elukäik ei olnud lihtne ta oli kaks korda Bastille' vanglas ning lõpuks saadeti ta Prantsusmaalt välja, mille järel elas mõned aastad Inglismaal ning innustus seal Shakespeare'ist ja inglise vabameelest filosoofiast. Võib öelda, et kõik Voltaire'i probleemid said alguse tema mõtetest ning kirjapanekutest. Juba tema esimene tõsisem...
Kui sa sööd, siis anna süüa ka koertele, kuigi nad peaksid sind hammustama. Esimene abielukuu on mesikuu ja teine on kibedusekuu. Ei ole õnnelikumat inimest, kui filosoof, kes loeb seda suurt raamatut, mille Jumal meie silme ette pannud. Tõed, mida ta avastab, kuuluvad temale; ta toidab ja ülendab oma hinge; ta elab rahus; tal ei tule midagi karta inimeste poolt ja tema õrn abikaasa ei tule tal nina peast lõikama. Millest sõltub õnn! Kõik kiusavad mind siin ilmas taga, isegi olevused, keda üldse olemas ei ole. Kaua lebasinma teraval ja torkival rohul, nüüd olen ma roosidest asemel. Aga kes on madu? Oo voorused! Mis on mul teist kasu olnud? Kõik, mis ma head olen teinud, on mulle vaid needust toonud ja mind on tõstetud hiilguse tippu vaid selleks, et m...
„Candide“ Voltaire 18.sajand TEGELASED: • Candide – parunihärra õepoeg, pr keeles süütu, puhtsüdamlik, täiuslik jume, mahedad kombed, jalahoopidega lossist välja, sai Lissabonis kivikildudega haavata – minestas, sai terveks, pealelõunat seoti kinni ja pandi pimedasse ruumi, 7p hilj patukahetsusrüü + mirta e müts (alaspidi leegid, sarvedeta/sabata kuradid), laulu ajal...
Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi. Tema tavaline norm oli 72 tassi päevas...
KURESSAARE GÜMNAASIUM VOLTAIRE „KOHTLANE“ Refereering Nimi: Aureelia Kald Klass: 10a Juhendaja: Marit Tarkin Kuressaare 2016 Mõte: „Arukas jutt teeb alati inimesed mõneks ajaks vaguraks“ - lehekülg 9, teosest „Kohtlane“ Autori seletus: Kui kõik hakkavad korraga rääkima, siis ei saa keegi milleski aru, kui sul on arukas jutt ja kui sa ise oled piisavalt tark, siis tead, millal vaikida ja millal oma juttu rääkida ning millal teisi kuulata. Kuidas mina sellest aru saan: Kui keegi tahab midagi arukat öelda, siis tuleb tal alati enne ütlemist läbi mõelda, mida ta täpselt lausub, nagu ka vanasõna: „Enne mõtle – siis ütle“. Ka tänapäeval võib seda mõtet kasutada, pole vaja, et räägitakse arutut juttu ja kõike mida suust välja tuleb, tuleb teada, kus, mida ja kellele öelda. Mõte: „Tunnistage üksteisele isekeskis oma eksimised“ - lehekülg...
Maailma, kus ei valitse mõistus, vaid juhus, kus head inimesed kannatavad ja halvad saavutavad edu. Zadig pettub tegelikkuses, kuid jääb lõpuni endale truuks. Elu on ideedest irdunud, seda tuleb ideele vastavalt mõistuse seaduste järgi ümbet kujundada- selline on Zadigi põhiidee. Õnnelik ajastu saabub siis, kui Babüloonia kuningaks saab tark ja valgustatud Zadig. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. ,,Zadigi" kirjutades rajas Voltaire oma lootused valgustatud monarhile kui ainsale reaalsele...
Tema sõnul pidavat enesele peegli ees naeratama ja päeva alustama positiivse suhtumisega. Justnimelt suhtumine, mõtlemine ning vaatenurk määravadki ära selle, kas me elame võimalikest maailmadest parimas või mitte. Optimist nagu seda on Voltaire 'i kangelane Candide mõtleb maailma ilusaks, pessimist aga kardab, et see ongi nõnda. Kas meie, inimesed ikka elame parimas maailmas? Kas selle üle saab otsustada igaüks ise? Või on mängus ka muid tegureid? Seda kõike püüan analüüsida järgnevalt. Jah, võin tõesti väita, et maailm, kus elame on ilus, hea ja puudust pole millestki. Väidan seda vaid sellepärast, kuna usun nõnda oma sisemuses. Tegelikult ongi kõik kinni mõtlemises. Kes aga armastab kiruda kõiki ja kõike siin ilmas, ei...
Pool aastat pärast vabanemist esietendus tema tragöödia “Oidipus”, millel oli suur menu ja mis pani aluse tema kuulsusele näitekirjanikuna. 1723. aastal tegi vanglas visandatud eepos “Poeem Liigast” Voltaire ’i kuulsaks üle Prantsusmaa. Regent (riigipea monarhistlikus riigis) püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Selle vastuolu tõttu aadlikuga ähvardas teda 1726. aastal uus vanglakaristus, mis aga tema soovil muudeti pagenduseks. Voltaire läks Inglismaale, kuhu ta jäi kuni 1729. aastani. Ta tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Seal veedetud aeg, mil ta tegeles Isaac Newtoni uudse loodusteadusega ja John Locke’i filosoofiaga ning kohtus vabamõtlejate ja deistidega, oli tema edasise elu ja loomingu jaoks otsustava tähtsusega. Inglismaal...
XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist...
Usk loomulikku inimesse. Looduse ees on inimesed võrdsed ning kõigile tuleb anda võrdsed õigused end arendada ja tõestada. 3. Demokraatlike ideede levik ning sõnavabadus 4. Kiriku mõju vähenemine 5. Teaduste areng. 6. Võim ja valitseja pidi valgustatud olema. 7. Teateri abil toodi inimestele valgustuslikku kunsti. Autorid · Goethe (Saksamaa) · Lessing (Saksamaa) · Defoe (Inglismaa) · Rousseau (Prantsusmaa) · Voltaire (Prantsusmaa) · Mis olid Rousseau´ ja Voltaire´i olulisemad teosed? (Sotsiaalne ideaal: Voltaire valgustatud monarhia (mõistuslikkus); Rousseau vabariik (tundelisus, looduslähedus,sentimentaalsus) Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Klassitsistlik luule Pooldas seisukohta et inimene Näidendid (tragöödia, komöödia) sünnib puhta lehena...