Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal. Ainsa erandina võib valitsuse liige olla teaduslikul või pedagoogilisel tööl. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel Riigikogu liige, siis on tal valitsuse
hääli ja hääletamisel summeeritakse need kokku ja peavad ületama kindla lävendi 46. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis · Peamine seadusandlik institutsioon · EL õigusaktide vastuvõtmine ja nende kinnitamine (direktiive, määrusi) 47. EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika · Politsei- ning õigusalane koostöö 48. "Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) · Euroopa Nõukogu = Council of Europe (NB! Ei ole Euroopa Liidu institutsioon...): tegeleb inimõiguste kaitsmistega · Euroopa Ülemkogu = European Council
igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Täidesaatva võimu tipptasandil on esindatud nii erakondade huvid (ministrite näol) kui ka ametnikkonna huvid (kantslerite näol). Selline süsteem kehtib ka Eestis. Valitsuse moodustamine parlamentaarses riigis Eesti Vabariigi näitel: 1. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumine. 2. Riigipea nimetab valitsusjuhi kandidaadi. 3. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. 4. Valitsusjuhi kandidatuuri hääletamine parlamendis. 5. Peaminister esitab valitsuse koosseisu presidendile. 6. President nimetab valitsuse ametisse. Praegune Eesti Vabariigi valitsus, mis tuli võimule 5. aprillil 2007: Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm erakonda: · Eesti Reformierakond. · Isamaa ja Res Publica Liit. · Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ministrid: Peaminister Andrus Ansip. Siseminister Jüri Pihl
Eesti presidendi peamised ülesanded: 1) Esindada EVd rahvusvahelises suhtlemises 2) Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused 3) Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed 4) Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president. 5) Olla riigikaitse kõrgeim juht. Eestis vahetub valitsus: 1) pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb 2) pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile. See tähendab kogu valitsuse tagandamist. Üheparteiline valitsus saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest. Koalitsioonivalitsus sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokkuleppele jõuda. Valitsuskriisid avalduvad erimeelsustes valitsuse ees või valitsuse ja parlamendi vahel.
RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Kristiina Ojuland · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti
kui on ringkonnal mandaate. Üksikkanditaat võib esitada ennast ainult samas ringkonnas, kus ta kandideerib. Struktuur Riigikogu tööd korraldab juhatus, mis on Riigikogu liikmete hulgast valitud organ. See koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti.
53. 1944 põgenes Rootsi kõige rohkem eestlasi. 54.Island tunnustas Eesti iseseisvumist esimesena 55.Talve ja Jätkusõda olid Soome ja NSVLi vahelised sõjad II MS ajal 56.Soome oli II MS tulemusena pigem võitja 57.Mannerheim oli Soome sõjavägede ülemjuhataja II MS ajal 58.Risto Ryti oli Soome II MS aegne president. 59.NSVLil ei olnud õigust Soome riigitegelaste üle kohut mõista sest tegelikkuses viisid nad ellu oma rahva tahet, sest olid saanud valimistel vastavad volitused. 60.Soome välispoliitiline kurss koostööks Venemaaga õigustas end.Hoia sõpra lähedal aga vaenlast veel lähedamal. 61.Paasikivi-Kekkose joon välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga. 62.Finlandiseerumine Soome Nõukogude Liidu poole vaatamine, 63.1964 külastas Eesti Soome president Urho Kaleva Kekkonen 64.Hinnangud Kekkoneni Eesti visiidile Osad peavad tunnustuseks Nõukogude Liidu okupatsioonile, teised toetuseavaldusena Eestile 65
seadmed. Ressursse ei ole kunagi piisavalt ja juhil tuleb nappivaid ressursse jaotada paljude võimalike vajaduste vahel. See on juhi üks kõige olulisem roll. Läbirääkija rollis kauplevad juhid teiste üksuste ja isikutega kaitstes oma üksuse huve. 6 Nende läbirääkimiste objekt võib olla töö, tootmine, eesmärgid, ressursid või muu, mis üksusi mõjutab. Läbirääkija roll on juhile väga tähtis, sest ainult temal on täielikud volitused teha oma võimupiiride ulatuses vajalikke otsuseid. Tippjuhid täidavad esindaja rolli rohkem kui esmatasandi juhid. Sidepidaja rollis tegutsevad samuti tipp- ja kesktasandi juhid. Informatsiooni kogumise ja levitamisega tegelevad kõik juhid vastavalt oma juhtimistasemele. Kuigi ajakulu on rollidele erinev, täidavad neid rolle kõik juhid. 7 Juhi baasoskused
näeks presidenti teises valguses kui praegu. Parlamendi ja valitsuse kohustus on üksteist toetada, kui nende vahel peaks tekkima suurem konflikt, võib see kaasa tuua uued parlamendi valimised või valitsuse vahetuse. 3.Kas Eestis võiks taastada sarnaselt 1937-1940. aastale kahekojalise parlamendi? Põhjenda oma arvamust. 1937.aastal 28. juulil võeti vastu Rahvuskogu kodade istungil uus põhiseadus. Põhiseaduse kohaselt loodi presidendi institutsioon, millel olid suured volitused ja ka kahekojaline parlament, see leidis aset Eestis aastatel 1937-1940. Kahekojalise parlamendi puhul on mõlemal võrdsed õigused ja kohustused. Parlamendi peamiseks ülesandeks on olla seadusandlikuks võimuks. Seaduseid peavad mõlemad kojad heaks kiitma, kuid üksteisest sõltumatult. Parandused peavad olema samuti kooskõlas ja heaks kiidetud mõlema koja poolt. Minu arvates kahekojaline parlament ei ole Eesti puhul kuigi hea, kuna riik on väike ja see
Luksemburg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. · · Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle · President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine. · Juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-,
Enamusvalitsus kahe või rohkema erakonna võimuliit, millele kuulub üle poolte saadikukohtadest b. Vähemusvalitsus puudub parlamendis enamus. Tekib tavaliselt siis, kui mõni erakond võimuliidust lahkub või valitse moodustamisel osaleda ei soovi · Tavaliselt teeb president valimised võitnud erakonna juhile ettepaneku peaministriks hakata 5 · Riigikogult volitused saanud peaminister paneb kokku valitsuse, mille nimetab ametisse president · Valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik Valitsuse struktuur 1. Peaminister juhib ja koordineerib valitsuse tööd 2. Ministrid juhivad ministeeriumi tööd; annavad välja seadustele tuginevaid määrusi ja käskkirju 3. Ministeerium mingi kindla valdkonna haldamiseks · Igapäevase töö kõrgeim juht on kantsler
Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu presidendiks) ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu välisministriks) ametikohad. Eesmärk: muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel. Peamised muudatused: suuremad volitused Euroopa Parlamendile, hääletamismenetluste muutmine Euroopa Liidu Nõukogus, kodanikualgatus, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, uus välisasjade kõrge esindaja, uus ELi diplomaatiline teenistus. i. Trendid (1) Üha rohkem asju liikunud EL tasandile, seega tiheneb koostöö. (2) Algselt majanduskoostööst tekkis välja kriminaal jne koostöö. (3)
Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Aga kuna misjonitöö oli osutunud äärmiselt vaevaliseks, loodeti kiiremaid tulemusi ristisõjast. Ristisõja algus · Meinhard suri -> Berthold Üksküla piiskopiks (1196) · Liivlased ei soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, kna olid hakanud sakslasi umbusaldama. · Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. · 1998 saabus umb 1000meheline ristisõdajate vägi praeguse Riia alla, toimus lahing -> Berthold hukkus. · Peale Bertholdi surma sõlmiti liivlastega rahu ja nad lasksid end ristida, lubades neile ülalpidamise. Kui ristisõdijad olid ära läinud, pesid liivlased Väina jõe veega ristimisvee maha, võtsid vaimulikelt nende varad ära ja ajasid nad minema. Ristisõja algus, algus.
sest Maapäev tegutses edasi, algul avalikult, seejärel poolavalikult, samuti ei söoandanud enamlased eesti rahvusväeosi laiali saata. Tööerakonna konverentsil 10. – 11. detsembril toimus lõpuks ideoloogiline murrang, kus esimese Eesti parteina otsustas Tööerakond ametlikult, et Eesti tuleb kiiremas korras kuulutada iseseisvaks. 15. november 1917 kogunes Maapäev Toompea lossi koosolekule ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. Edasisesks tegevuseks anti volitused Maapäeva vanematekogule. Kohe seejärel aeti Maapäev enamlaste poolt füüsilise jõu abil laiali. Deklaratsiooni initsiaator Jaan Tõnisson saadeti maalt välja ja ta asus loodud Eesti välisvälisdelegatsiooni juhina tegema selgitustööd Eesti iseseisvusele tunnustuse hankimiseks. Jõulu paiku otsustas Maanõukogu, et kui Saksamaa okupeerib Eesti, kuulutatakse välja iseseisvus, millega Eesti küsimusest saab rahvusvaheline probleem. 1.4 Iseseisvuse väljakuulutamine
kommetega; 2. juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; 3. juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; 4. juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; 5. juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud; Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab kõrvaldada, määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seda teostavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse liikmed, kui seaduse,
(üksikisikut inimõiguste kohtusse kaevata ei saa). Eestit esindab seal momendil Rait Maruste. Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu on põhiline otsuseid tegev institutsioon, jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu europarlamendiga, kindel koosseis puudub. Euroopa Parlament EU parlamentaarne institutsioon. Valimised europarlamendi toimuvad iga viie aasta tagant. Peakorter asub Strasbourgis, töö toimub ka Brüsselis ja Luksemburis. Põhilised volitused on õigus anda seadusandlikke akte; rahandusalased volitused; järelevalve täidesaatva võimu ehk Euroopa Komisjoni üle. Euroopa Komisjon koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle kinnitab ametisse europarl. EU eestkõneleja rahvusvahelistes suhetes, teostab EU ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Ülesandeks esindada ja kaitsta EU kui terviku huve. Hetkel on komisjoni president Jose Manuel Barroso. Täidesaatev võim. Euroopa omudsman
Alates 1979. aastast valitakse parlamendisaadikud rahvusriikide parlamendiliikmete hulgast otse rahva poolt. Parlamendi roll on suhteliselt sümboolne eelkõige saab rääkida nõuandvast funktsioonist. Samas on parlamendil järelevalvefunktsioon komisjoni töö üle õigus avaldada komisjonile umbusaldust, algatada uurimisprotseduure. Alates 1975. aastast on parlamendile antud otsustusõigus EL-i eelarve küsimustes ja uute riikide vastuvõtmises. Viimasel ajal volitused kasvavad. Euroopa Komisjon (European Commission) on Euroopa Liidu täitevorganiks. Komisjoni kuuluvad volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse viieks aastaks. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Komisjoni ülesanne on kujundada liidu poliitikat, esitades ministrite nõukogule vastavaid ettepanekuid ja eelnõusid. Ka kontrollib komisjon lepingute täitmist, andes vajadusel asja edasi Euroopa Kohtule. Piiratud ulatuses on komisjonil täidesaatev funktsioon.
3) Koalitsioonide stabiilsuse määravad - parlamendis esindatud parteide arv - parteidevaheline ideoloogiline distants Selle alusel on eristatavad - mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised eriarvamused pole lepitamatu iseloomuga - polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks 4) EV Valitsus President määrab PM kandidaadi ja parlament peab talle volitused andma. Seega saab PM olla selline poliitik, kellel on parlamendi enamuse toetus. Kui parlament ei kiida kaks korda presidendi esiatud kandidaati heaks, siis peab ta ise kandidaadi esitama või, tulevad erakorralised valimised. Valitsus astub tagasi kui: - riigikogu uus kooseis - riigikogu avaldab umbusaldust - kui riigikogu ei võta vastu seaduseelnõu, mis on seotud usaldusküsimusega - kui peaminister astub tagasi või sureb
põrandaaluse juhtorgan Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee välismaabüroo Moskvas ja Leningradis. Nende käsutuses olid Nõukogude Liidu sõjajõud. Riigipöördekatse algas 1. detsembril 1924 kell 5.15 Tallinnas. Tänu ootamatusele õnnestus rünnaku esimesel tunnil saavutada edu: hõivati Tallinna Balti jaam, peapostkontor, Toompea loss ja riigivanema residents. Valitsus toibus üllatusrünnakust kiiresti, tagasi teenistusse kutsutud kindral Laidonerile anti ülemjuhataja volitused. Kogu riigis kehtestati kaitseseisukord. Ülemjuhatajana andis kindralleitnant Laidoner diviisiülematele kindralkuberneride kohused ning õigused. Käskis iga väljaastumise seadusliku riigikorra vast maha suruda ning väljaastujad anda sõjakohtu alla. Tsiviilasutustel ja kodanikel paluti tuua politseijaoskonda nende valduses olevad relvad ja laskemoon. 5. detsembril kehtestas ülemjuhataja uue korra kodanike registreerimiseks.
lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. Pärast võlausaldajate nõuete
registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. VI RIIGIKOGU 41. Riigikogu funktsioonid PS § 65 Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse paragrahvile 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse paragrahvile 121; 11 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, EESTI Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri; [RT I, 27.04.2011, 1 jõust. 22.07.2011] 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab EESTI Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste
registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. VI RIIGIKOGU 41. Riigikogu funktsioonid PS § 65 Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse paragrahvile 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse paragrahvile 121; 11 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, EESTI Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri; [RT I, 27.04.2011, 1 – jõust. 22.07.2011] 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab EESTI Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste
vahekordadega ja traditsioonidega 3. Ministrite nimetamine kujutab poliitilisi läbirääkimisi (saadikumandaadist loobuda) VALITSUSE MOODUSTAMINE 1. Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tulevase valitsuse tegevusprogrammist 2. Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 3. Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 4. Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale 5. Riigipea nimetab valitsuse ametisse 6. Parlament annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks 7. Valitsus annab parlamendi ees ametivande Järjestage sammud valitsuse moodustamisel, alustades parlamendi valimisega ja lõpetades valitsuse ametisse astumisega. Valitsused Enamusvalitsus Vähemusvalitsus JOONIS - ÕPIK, lk 113 Valitsuse eluiga 1 Sõltub põhiseaduslikust ülesehitusest 2. Parlamendi erakondlikust jaotusest 3. Ministrikohtade jaotusest erakondade vahel 4. Kas enamus- või vähemusvalitsus? 5
Juhtiv osa Ingl. valitsemisel parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Valimisõigus anti kõigile maksumaksjatele. Majanduses seati eesmärgiks monopolide kaotamine. Usuküsimustes taotleti südametunnistuse vabadust, sh. Puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Teise uue poliit. suunana kujunes revol. ajal välja levellerite liikumine, rajajaks John Lilburne. Kuninga võimu vastu. Rahvas võimu tegelik allikas, parlamendi volitused seega piiratud. Võrdsustamise idee seisuslike privileegide kaotamine ja iskuvabaduste kindlustamine usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Ideaaliks demokraatlik vabariik. Sellega ühinesid ka sõdurid. "Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast, valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes. Ühekojaline parlament, kuningavõimu asendamine vabariigiga. Kõigi
kaugele on ta nüüdseks levinud. Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. 1. sajandil eKr allutati Palestiina Rooma ülemvõimule. Roomlased olid teadlikud juutide erandlikust monoteistlikust religioonist ja käsitlesid neid seetõttu erijuhtumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt rooma jumalate austamist ning Juuda valitsejatele jäeti suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Alles oma valitsusaja lõpul määras toonane Rooma valitseja Augustus ametisse Juuda asevalitseja - prokuraatori. Kogu sellest Rooma järelandlikkusest hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lootus Taaveti soost messia tulekule, kes pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Moosese seadus ja Jeesus
soodsam, kui enne seda oleks välja kuulutatud riiklik iseseisvus.1918 veebruari alguses näitasid kõik märgid, et kriitiline aeg läheneb. Kuuldes Saksa armee liikuvele minekust, otsustas Estonia ülakorrusele Haritlaste Klubi ruumidesse kogunenud Maapäeva vanematekogu moodustada kolmeliikmelise Päästekommite, kuhu kuulusid Päts, Jüri Vilms, ja K. Konik. Eesmärgiks oli luua organ, kellel oleksid volitused enamlaste pagemise ja sakslaste tuleku vahele jääval ajal lühikesele võimuvaheajale välja kuulutada Eesti Vabariik. Peale volitatud isikute oli tarvis ka konkreetset teksti, Iseseisvusmanifesti.jäi üle veel manifest ära trükkida ja üles kleepida.kõik se ei olnud nii lihtne sest tekkis probleeme ka trükkimisega kuna trükkimiskojad olid enamlaste valve all.keerulisem oli leida kohta kus iseseisvus välja kuulutada. 23. veebruaril ENDLA teatri rõdult loeti manifest pidulikult ette. 24
4) kogu ühiskond vajas põhjalikke reforme, kuid neid ei tulnud 5) Venemaa-Jaapani sõda, kus Venemaa lüüa sai 6) venestamine *streigid, seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad jne *16. okt leidis aset suur rahvakoosolek *17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas kokku kutsuda Riigiduuma ja kindlustada rahvale kodanikuvabadused. Tagajärjed: *revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906. aastaks jõuga ja järelandmiste tegemisega * Riigiduuma volitused olid piiratud *Keiser säilitas laialdase võimu *samas laienesid kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord 9. Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul. Eluolu I maailmasõja ajal *maailm tugevalt Euroopa-keskne *moesõnaks progress *teadusrevolutsiooni aeg: pilvelõhkujad, tselluloid *uued kunsti-, kirjandus- ja muusikavoolud- ekspressionism, futurism, dadaism *naisõiguslased aktiviseerusid *imperialism *sotsialistlike õpetuste levik *antisemitism- (juudivaenu) tugevnemine
* Tasustatud amet. * Peab tundma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid õigusakte ja ettevõtte tööspetsiifikat. * Täiendõpe üks kord viie aasta jooksul. * Lõplik vastutus lasub tööandjal. * Töökeskonnaspetsialisti ametisse määramisest peab teavitama Tööinspektsiooni (10 tööpäeva). Töökeskkonnavolinik * Töötajate esindaja. * Valitakse töötajate üldkoosolekul. * TKK töökeskonnaalasele koolitusele saadab tööandja (kolm päeva). * Volitused kestavad kaks aastat. * Valitakse, kui töötajaid on ettevõttes üle kümne. * Igas vahetsues oma TKKV. * Kui on alla 10 töötaja, peab neid töötervishoiu ja tööohutuse alaselt nõustama tööandja. TKK volinik * Teatatakse 10 päeva jooksul Tööinspektsiooni. * TKKV peab tundma töötajatele kohustuslikke juhendeid õigusakte. * Jälgima töötajate ohutust. * TKKV töölt vabastamie lubatud ainult tööinspektsiooni nõusolekul.
määrab Eesti Asutav Kogu, 2) kuni Asutava kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu, 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Tähendus see otsus tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal Tähtsus Eesti riikluse õiguslik teke Otsusejärgne tegevus 1) enamlased ajasid Maanõukogukonna laiali 2) Maanõukogukonna volitused läksid üle selle vanematekogule 3) Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, selgitamaks välja teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvusesse 4) koostati manifest, milles deklareeriti Eesti suveräänsust Sobiva ajahetke ootamine eestlased tahtsid ära kasutada Nõukogude võimu nõrkust * Veebruaris 1918 alustas Saksa armee pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Eesti
kaitseseisukorra kehtestamine. Vabadussõdalased, vapsid-uus poliiliine jõud, kelle juhtideks oli Larka ja Sirk. Initsiaatoriks oli vabadussõjast osavõtnud nooremad ohvitserid, rahulolematud ühinesid nendega. Nad: lubasid kõikidele kihtidele olukorra paranemist, sisse seada kindla käega presidendi ametikoha. 33a. Tulid vapsid välja oma põhiseaduse projektiga, mis läks rahvahääletusel ülivõimsalt läbi: presidendi ametikoha sisseseadmine-ülisuured volitused, õigus parlament laiali saata, ise õigusseadusi välja kuulutada ja parlamendi seausi keelata. President valiti otsestel valimistel. Põhiseadus hakkas kehtima 1.jaan. 1934 Oli teine põhiseadus. Pidid toimuma kohalikud valimised kui presidendi valimised. Pidid toimuma presidendivalimised, 4 kandidaati: Päts-põllumeestekogude poolt, Laidoner-Asunike poolt, Rei-sotsiaaldem. Poolt, Larka- vapside poolt. Sisepoliitika Vaikival Ajastul: 12.märts 1934 toimus riigipööre
määrama oma töötajate hulgast. Pädeva töötajate poolt valitud isik töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. Kui kauaks? määramata volitused kehtivad kuni neli aastat Koolitus? Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna tööandja kulul vajalik välja- ja täiendõpe alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes
õiguste ja võimu jaotamine jne. Kiired muudatused vajavad paindlikku struktuuri. Ametikohtade loomisel lähtutakse spetsialiseerumisest, optimaalsest töötajate arvust, tööjaotusest jm. Ametikohtade rühmitamiseks on: multidivisjoniline struktuur, meeskondlik struktuur, struktuur asukoha järgi, struktuur tarbija järgi, maatriksstruktuur, funktsionaalne struktuur, tootepõhine struktuur. Delegeerimine: juht annab töötajale ülesande, selle täitmiseks vajalikud õigused ja volitused, fikseerib aruandekohustuse jne. Otsustusprotsessis osalemine tõstab alluva aktiivsust ja vastutusvõimet. Delegeerida ei saa, kui juht ei oska oma tööd planeerida või kardab, et alluvad on milleski temast paremad või kardab, et alluvad ei saa hakkama. Alluv ei tohi vastutust karta! LOENG 5: EESTVEDAMINE JA MOTIVEERIMINE. Eestvedamise käigus mõjutab juht töötama töötajaid ühiste eesmärkide nimel. Peab olema SOOV juhile järgneda, mitte KÄSK alluda.
kas sealjuures järgiti õigusakte, kas otsus on tõhusalt ellu viidud ja kas tagati riigi huvide kaitse. Põhjaliku analüüsi eesmärgiks on toota infot uute valikute tegemiseks. Hinnang tehtule pole pelgalt tagasivaade, vaid mõeldud eeskätt kujundama otsustajate edasisi valikuid -- mida jätkata samamoodi, mida otsustatu juures parandada, ehk üldse teha sootuks vastupidine otsus? Kuigi sõltuvalt riigist on riigikontrollil erinevad volitused, täitab enamik neist siiski sõltumatu infoallika rolli. Parimate tulemusteni avaliku sektori raha kulutamisel peab viima järgmine ahel: Riigikogu annab välja seadusi, väljendades oma tahet; valitsus kulutab seda tahet ellu viies raha ja annab kulutamise kohta aru; Riigikontroll uurib, kuidas täitevvõim on seadusandliku võimu tahet järginud. 4. Riigikontrolli auditipädevus Riigikontrolli auditipädevus ehk nende organisatsioonide ring, keda Riigikontroll audititeerida
õiguste ja võimu jaotamine jne. Kiired muudatused vajavad paindlikku struktuuri. Ametikohtade loomisel lähtutakse spetsialiseerumisest, optimaalsest töötajate arvust, tööjaotusest jm. Ametikohtade rühmitamiseks on: multidivisjoniline struktuur, meeskondlik struktuur, struktuur asukoha järgi, struktuur tarbija järgi, maatriksstruktuur, funktsionaalne struktuur, tootepõhine struktuur. Delegeerimine: juht annab töötajale ülesande, selle täitmiseks vajalikud õigused ja volitused, fikseerib aruandekohustuse jne. Otsustusprotsessis osalemine tõstab alluva aktiivsust ja vastutusvõimet. Delegeerida ei saa, kui juht ei oska oma tööd planeerida või kardab, et alluvad on milleski temast paremad või kardab, et alluvad ei saa hakkama. Alluv ei tohi vastutust karta! LOENG 5: EESTVEDAMINE JA MOTIVEERIMINE. Eestvedamise käigus mõjutab juht töötama töötajaid ühiste eesmärkide nimel. Peab olema SOOV juhile järgneda, mitte KÄSK alluda.
, Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. 2003) Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu (http://et.wikipedia.org). Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid (http://et.wikipedia.org). Demokraatiat võib aga väga paljudel erinevatel alustel liigitada. Demokraatia põhiliigitus on seotud selle teostamise viisiga, kuid demokraatiat saab veel liigitada ideoloogiliste süsteemide alusel, osalejate järgi, teostamise ala järgi ja väga paljude muudel tunnuste, omaduste või muu järgi. 1. DEMOKRAATIA PÕHILIIGID 1.1. Otsene demokraatia
parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Muudatused toimusid ka kommunistlikus parteis. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Nõukogude Liidus otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem. 1988. aastal valiti Gorbatšov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks – riigipeaks, kel olid senisest hoopis suuremad volitused riigiasjade juhtimisel. 1989. aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917. aastat. Kongress valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis Nõukogude Liidu presidendiks Gorbatšovi. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad). Kõik need muudatused ja kommunistliku partei mõju vähenemine ei olnud aga
kodanikul, kes on vähemalt 18-aastane. Vabariigi Presidendi valimised: 1/5 Riigikogu koosseisust. Kui ei saa valitud, valimiskogu (Riigikoguliikmed +KOV volikogu esindajad). 21. Riigikogu: põhiülesanded ja töökorraldus Riigikogu: o Võtab vastu seaduseid ja otsuseid o Otsutab rahvahääletuse korraldamise o Valib vabariigi presidendi o Ratifitseerib välislepinguid o Annab peaministri kandidaadile volitused VV moodustamiseks 22. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) Immuniteet- isikupuutumatus. Neid ei tohi ilma parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta. Indemniteet- riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Ei saa vastutusele võtta solvangute või laimu eest. Ametite ühildamatus- rk liige ei tohi olla mingis muus riigiametis. 23
majanduskasv ning tööhõive. Selleks, et suurendada majanduse tootlikkust ja sotsiaalset ühtekuuluvust, peab Euroopa järjekindlalt keskendama oma jõupingutused majandustulemuste, uuendustegevuse ja inimeste oskuste parandamisele. EL-i liikmesriigid otsustasid seetõttu Euroopa komisjoni presidendi José Manuel Barroso algatusel: suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse; anda Euroopa Komisjonile koordineerijana suuremad volitused, et toetada liikmesriike eelkõige „parimate tavade” levitamise kaudu; kiirendada finantsturgude ja sotsiaalkindlustussüsteemide reforme ning side- ja energiasektori liberaliseerimist. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks.
kooskõlastamist isiklikult temaga ning rahvakogunemiste keelustamist. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitme kohaliku garnisoni (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused ja Tallinna sadamasse mõned sõjalaevad. Moskva pööret toetasid EKP, Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu, liidulised tehased. Ülemnõukogu otsusega anti erakorralised volitused Eesti vabariigi erakorralisele kaitsenõukogule, mis tegi riigipööret hukkamõistva avalduse ja elanikkonda kutsuti üles kodanikuallumatusele. Võimuvaakum Moskvas võimaldas Eestil välja kuulutada iseseisvuse. Eesti Komiteega kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.aug 1991a vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus. 22.aug saabus Krimmist tagasi M.Gorbatsov, kes oli endiselt Nõukogude Liidu president, kuid tema võimupiirid olid
ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi ja vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu kätte eelkõige presidendi kätte. Kui riigis peetakse kinni konstitutsioonist, siis on valitsus väga stabiilne ja ka parlamendil on suured volitused, mida ei ole parlamentaarsetes riikides. Presidentaalriigi nõrkus on ka seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Ladina-Ameerikale on iseloomulikud presidentaalsed riigid, mille presidendivõim on tugev, sisuliselt sõltumatu, kohtu ja seadusandliku organi poolt nõrgalt kontrollitav (Venezuela, Boliivia jt)
võtmerollis IT osakond vöi arvutisüsteemide toimimise eest vastutav isik, ei tasu andmeturvet kindlasti ainult infotehnoloogide hooleks jätta. Esiteks mõjutab süsteemi toimimine kogu asutuse tööd tervikuna ning just juhtkond peaks huvi tundma andmekait- sealase tegevuse vastu (kuigi IT-osakond võib loomulikult tegeleda konkreetsete mehhanismide ja vahendite juurutamisega). Teiseks nõuavad turbealased ümberkorraldused kohati muudatusi kogu asutuse töös, mille tegemiseks IT-osakonnal volitused puuduvad. Näiteks saab juhtkonna käskkirjaga paha omada soovitusi eelmistelt töökohtadelt ning veidi vestelda eelmiste tööandjatega, et inimese usaldatavusele kinnitust saada. Ka kõigi teiste puhul tuleb silmas pidada, et tehnilised ja ametialased oskused ei ole ainukesed kriteeriumid, mille järgi töötajat hinnata; nende kõrval on oluline ka usaldatavus, eetilisus ja asutuse missiooni mõistmine ning soov selle elluviimisele kaasa aidata, muuhulgas ka turvanõudeid järgides.
· Keelab ohtliku töövahendi kasutamise · Teeb koostööd töötajatega, TKK-volinikuga,TKK-nõukoguga, töötaja usaldusisikuga, TTH-teenuse osutajatega · Tööandja varustab TKK-spetsialisti vajalike vahenditega · Tööandja ise võib ka olla TKK-spetsialist, kui ta on saanud vajaliku koolituse · Tööandja teavitab määratud TKK-spetsialistist Tööinspetsioonile Töökeskkonnavolinik · Töötajate valitud esindaja · Tegeleb TTH ja TO küsimustega · Volitused kehtivad kuni 4 aastat · 10 või rohkem töötajatega ettevõttes valivad töötajad enda hulgast TKK-voliniku · Vähem kui 10 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega TTH ja TO küsimustes · Tööandja teeb TKK-voliniku andmed teatavaks tööinspektsioonile TKK-voliniku ülesanded · Jälgib TTH ja TO nõuete rakendamist, isikukaitsevahendite olemasolu · Osaleb tööõnnetuse, kutsehaiguse uurimisel
See tähendas: 1) riigiõigusliku sideme katkemist Venemaaga. Eesti deklareeris, et ei loe end enam kohustatuks täitma Petrogradist või mujalt tulnud käske. Samas ei olnud tegemist veel iseseisva riigi väljakuulutamisega. 2) Maapäev peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks. Nähes ette enda vägivaldset laialiajamist, andis Maapäev edasiseks tegevuseks volitused oma eestseisusele (vanematekogule). Toompeale saabunud vene madrused ja töölised ajasid Maapäeva tõepoolest laiali, selle saadikuid mõnitades ja pekstes. Jaan Tõnisson pagendati välismaale, kus ta hakkas juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd. Enamlaste võim Enamlaste populaarsuse tase oli 1917. a lõpus väga kõrge. Venemaa Asutava Kogu valimistel olid nad Eestis saanud 40% häältest ja lootsid Eesti Asutava Kogu valimistel saada absoluutse enamuse
sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada 16 3. juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega 4. juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele 5. juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud 6. esineb muu seaduses sätestatud alus 2). Kohus võib anda juriidilisele isikule tähtaja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 35 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. 2.2.6 Likvideerimine Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
Volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse. Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees ning tagasi astunud valitsuse volitused lõpevad. Valitsuse ülesehitus Peaministri ametisse määramise kord- Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva jooksul, valitsuse moodustamise ülesande saamisest. Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta
Tänapäeva riigid lõbustusmaks parkimistasu · Unitaarriik. Tugev keskvalitsus Administratiivne ülesehitus · Föderatiivne riik. · Tsentraliseeritud: Olemas keskvalitsus, kuid kohalikel Keskvõimu täielik kontroll piirkondadel laialdased volitused Regionaalvalitsus kui vahendaja Suur rahaline sõltuvus riigist Regionaalse valitsemise tähtsus · Detsentraliseeritud: · Riigi tugevdamine. Kohalik võim majandab end suures osas ise · Majandusliku arengu tasakaalustamine. KOV täidab mitmeid ülesandeid · Aitab riiki efektiivsemalt hallata. KOV kujundab ise poliitikat
teised. Lõuna-Vietnamis toimusid ebademokraatlikud riigipöörded ja võitlus Põhja-Vietnami kommunistidega. USA hakkas järjest enam abistama nõuandjate, relvade ja rahaga. (1963 oli Lõuna- Vietnamis 16 000 USA sõjaväe spetsialisti). 3. Vietnami sõda 1964-1973 Ajend: Tonkingi lahe intsident Usa väitis, et Põhja-Vietnam tulistas USA sõjalaevu. Selle järel andis Kongress volitused Indo-Hiinas otseseks sekkumiseks. Vietnami Vabariik Viet-Congi kommunistid (400 000) (40 000) 1969-ks abistas USA Vietnami Vabariigi armeed 549 000 mehega. USA-s tugevnes sõjavastane liikumine patsifism. Nixon (pr.) alustas sõja ,,vietnamiseerimist" üleandmine Lõuna-Vietnami armeele
rahvarohked linnad. Tähtsaimaks linnaks osutus Aleksandria. Vahemere linnade ilme muutus kreekapäraseks ja linna rajati teatreid, templeid koole, staadioneid ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes veelgi. · Linnu valitseti traditsiooniliselt, tegutses linnanõukogu ja iga aasta valiti ametnike. Mõnes linnas olid ka rahvakoosolekud, kuid linna võimuorganite volitused piirdusid vaid siseasjadega. Välisküsimused otsustas suurriigi valitseja. · Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai silmapaistev kultuurikeskus. Loodi raamatukogu kuhu koondus kogu Kreeka kirjasõna. · Ateena oli tähtis filosoofiakeskus. · Hellenismi ajal sai populaarseimaks zanriks luule, valitsejad kutsusid poeete oma lähikonda. Luule eesmärk oli valitsejale meelelahutust pakkuda ja seetõttu muutusid
keskmesse majanduskasv ning tööhõive. Selleks, et suurendada majanduse tootlikkust ja sotsiaalset ühtekuuluvust, peab Euroopa järjekindlalt keskendama oma jõupingutused majandustulemuste, uuendustegevuse ja inimeste oskuste parandamisele. EL-i liikmesriigid otsustasid seetõttu Euroopa komisjoni presidendi José Manuel Barroso algatusel: suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse; anda Euroopa Komisjonile koordineerijana suuremad volitused, et toetada liikmesriike eelkõige „parimate tavade” levitamise kaudu; kiirendada finantsturgude ja sotsiaalkindlustussüsteemide reforme ning side- ja energiasektori liberaliseerimist. Kokkuvõte Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992
võimaldavad neil koos realiseerida oma ühtse visiooni. Liider on organisatsiooni mõjuvõimsam isik, kes suudab kõige rohkem mõjutada kaastöötajaid Järgija on initsiatiiviks, julge, iseseisev ja eesmärkidele pühendunud töötaja, kes pakub liidrile entusiastlikku toetust. Enamus inimesi on järgijad, sh. ka juhid täidavad järgija funktsioone. 17. Millised tegurid tagavad tulemusliku delegeerimise? Efektiivse delegeerimise kuldreeglid 1.Põhjalik planeerimine. (Mida? Kes? Vahendid? Volitused? Ajagraafik?) 2. Kontrollmehhanismid. (Millised mehhanismid? Millal ülevaatamised? Millal tulemusvestlused? Tagasiside?) 3. Praktika ja analüüs. (juhendage, arendage suhtlemisoskust, organiseerige edasised delegeerimised) Juhi töö tulemused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas tal õnnestub endale alluvad inimesed organisatsiooni eesmärkide täitmise nimel tööle panna. Juht peab saavutama, et inimesed tuleksid tema ideedega kaasa, järgneksid talle. Sisuliselt on tegemist mõjutamisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
