1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest . 11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/UURIMIS komisjoni - võtab vastu seaduseid ja otsuseid
riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellisest vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Ministrid teostavad presidendi poolt etteantud poliitikat ja vastutavad presidendi, mitte parlamendi ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle ükiskutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist. (USA). Parlamentaarses riigis on riigipeal vaid esindusfunktsioon. Presidendil on vähesed volitused. Siin on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab parlamendi ees. (Eesti) 2. Presidendi volituste seos valimiskorraga. V: 3. Millised seadused reguleerivad Eesti Vabariigi Presidendi tegevust? V: Vabariigi Presidendi ametihüve seadus, Vabariigi Presidendi töökorra seadus. 4. Eesti presidendi valimise kord: kes seab kandidaadi, RK-s ja valimiskogus valimise plussid ja miinused.
olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses ja need mehhanismid on erinevad kuidas nad tasakaalustavad nt: kontrollimehhanism ( arupärimine ), ametisse nimetamine
7. Kellele kuulub EV- s seadusandlik võim? Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. 8. Millised funktsioonid on Riigikogu pädevuses (nimetada vähemalt 5)? Riigikogu funktsioonid: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
Inglismaaga. Peep Reimer 8 3.3. Saksamaa (õpik lk.28-29): · 1871.a. loodi Saksa keisririik (Preisimaa viis Prantsuse-Preisi sõja ajal 1870-1871 lõpule Saksamaa ühendamise). · Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. · Keisril (Wilhelm II 1888-1918) olid laialdased volitused (näiteks määras ametisse valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. · Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestagis) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Valitsused on tavaliselt paremtsentristlikud. · Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks I maailmasõja aegne seinast-seina valitsus).
Eesti, Liivi, ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Ta andis tagasi Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsile. Samuti sai Rootsi endale õiguse Eesti ja Liivimaalt tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa 50 000 rubla eest teravilja. 4. Balti erikord Vene tsaar andis siinsetele mõsnikele suured volitused, nagu näiteks jäid kehtima Rootsiaegsed seadused ja maksusüsteem, samuti luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning Rootsiaegne tollipiir. Toimus restitutsioon ehk see tähendas, et riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele, mõisnikele. Samuti said nad tagasi võimu talupoegade üle. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said välismaalased (sakslased, rootslased, poolakad).
Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust, parasiitsõnad · Ilukirjandusstiil piltlikud väljendid, ilustav sõnavara, novellid jt. · Teadusstiil lühike, konkreetne,faktid,entsüklopeedia,referaat jt. · Ametlik stiil lühike, konkreetne, eesmärk teavitamine, väikevormid, avaldused, volitused, protokollid jt. · Ajakirjandusstiil osa ilukirjandusest ja osa teadusstiilist, uudis, artikkel jt. Ajakirjandusstiil Uudis: 1) pealkiri liialdav 2) sissejuhatus lühike ja informeeriv 3) sisu põhjalik, küsimustele vastused 4) kokkuvõte võib puududa, tagajärjed Artikkel : probleemlugu 1) Pealkiri põhiprobleem, väide või küsimus 2)Sissejuhatus tekkimise lugu
1. Jagage Teine maailmasõda perioodideks ning esitage iga perioodi olulisemad jooned. 1. September 1939 - november 1942 = Saksamaa ja tema liitlased tungivad peale ning saavutavad võite, vastased on sunnitud pidama kaitsesõda. 2. November 1942 juuli 1943 murranguline periood, mil Saksamaa ja tema liitlased kaotavad ülekaalu ning initsiatiiv läheb Hitleri-vastasele koalitsioonile. 3. August 1943 august 1945. Hitleri = vastase koalitsiooni riikide pealetung, mis lõpeb Hitleri-Saksamaa ja tema liitlaste täieliku lüüasaamise ning kapitulatsiooniga. 1. periood jaguneb 3 etapiks: a.) 1. september 1939 22. juuni 1941 Hitleri kallaletung Poolale kuni kallaletungini NSV Liidule; b.) 22. juuni 1941 7. detsember 1941: Hitleri kallaletung NSV Liidule kuni Jaapani kalletungini USA-le ja Inglismaale ning USA sõjakuulutamiseni Saksamaale; c) detsember 1941 november 1942: saksamaa, jaapani ja nende liitlaste üldisest pealetungist kõikidel rin...
Kõik parlamendid teevad otsuseid hääletamise teel (avalik, salajane).Suurem osa hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel - otsuse langetamiseks on tarvis vähemalt pooli hääli. Tähtsamad seadused vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51häält). Pärast valimisi kutsub riigikogu uue koosseisu esimesele istungile kokku Vabariigi President. Esimesel istungil valitakse Riigikogu esimees ja aseesimehed. Eestis panevad Riigikogu liikmed oma volitused maha iga 4 aasta järel, kui rahvas on valinud parlamendi uued esindajad. Presidendil on õigus Riigikogu laiali saata siis, kui 3 järjestikust peaministrikandidaati ei suuda valitsust moodustada, kui riigieelarve jääb vastu võtmata, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa heakskiitu. Demokraatlikes riikides on parlamendi istungid avalikud. Riigipea on kõrgeim ametnik. Päritava võimuga riikides e, monarhiates saab riigipeaks sünni või abielu teel
puhkes ülemaailmne majanduskriis, Stalin pidas Hitleri asemel suurimaks vaenlaseks sotsiaaldemokraatiat, 1933 nimetati Hitler kantsleriks, koondas kogu võimu enda kätte, kasutades Riigipäevahoone süütamist, asus Hitler piirama demokraatlikke vabadusi, mitme erakorralise valimise järel saavutas ta oma parteile terrori ja hirmutamisega lõpuks absoluutse enamuse, natslik Riigipäev võttis 1933 märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused, kehtetstati 1parteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali, Hitlerist said saksamaa diktaator. Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamist ja nende asemele tuli meelsusjärelevalve, riigiorganid asendati keskvõime määratud juhtidega, majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima 4 aastaste plaanide kaudu, riigi ülesandeks sai ka
KT AJALUGU ptk 7 ja 8 (lk 54-61) 7. Fasistlik Itaalia 1 MS tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjakulud olid liiga suured Itaalia majanduse jaoks, suur välivõlg. Itaalial ei olnud häid sõjalisi oskusi. Nad tekitasid sõjas liitlastele raskusi. Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks. Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklase...
Määrata peaministrikandidaat; nimetada maetisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada ametisse kohtunikud ja Eesti Panga president Olla riigikaitse kõrgeim juht 3. Vabariigi valitsus – kürgeim täidesaatev võim Eestis vahetub valitsus kahes olukorras: Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus on volitused maha pannud Pärast valimiskriisi, mis tipneb umbusalduse avaldamisega peaministrile riigikogus. Peaministri umbusaldamine tähendab kogu valitsuse tagandamist Valitsuse moodustamine: Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine President nimetab peaministri kandidaadi Riigikogu otsustab oeaministri kandidaadile volituste andmise Peaministri kandidaat komplekteerib valitsuse President nimetab valitsuse ametisse
kv. näitaja periood KUI KVALITEET EI OLE NÕUETEKOHANE ON TEGEMIST MITTEVASTAVUSEGA. MITTEVASTAVAT TOODET TULEB OHJATA, EESMÄRGIGA VÄLTIDA VIGADE KANDUMIST JÄRGMISTESSE TÖÖETAPPIDESSE JA SELLE LÄBI VÄHENDADA KULUSID KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDI ISO 9001:2000 PUNKT 8.3 NÕUAB ETTEVÕTTELT MITTEVASTAVA TOOTE OHJE TAGAMIST JA TÕESTAMIST. OHJEMEETMED NING NENDEGA SEONDUVAD KOHUSTUSED JA VOLITUSED MITTEVASTAVA TOOTE KÄSITLEMISEKS TULEB MÄÄRATLEDA DOKUMENTEERITUD PROTSEDUURIS Mittevastav toode Mittevastavuse all mõistetakse toote, teenuse erinemist nõuete spetsifikatsioonis esitatust, erinevust nõuetekohasusest üldse või toimingu mittenõuetekohast täitmist. Mittevastava toote ohje eesmärk on vältida vigade kandumist järgmistesse tööetappidesse ja selle läbi vähendada kulusid tootmis/teenindusprotsess A l
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. [RT I 2007, 33, 210 - jõust. 21.07.2007] § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri; [RT I, 27.04.2011, 1 - jõust. 22.07.2011] § 74
üritasid vägivaldselt võimu haarata," punane katk" peatati "pruuni katkuga", natsionalistide partei muutus ülipopulaarseks.1932 said nad Riigipäeva suurimaks saadikuterühmaks. 1933 lasi Hitler end kantsleriks nimetada. Peagi esialgne demokraatlikkuse piirides valitsemine asendus peagi ainuvalitsusega, demokraatlikke vabadusi hakati piirama. Terrori ja hirmuvalitsusega saavutati parteile absoluutne enamus. 1933 võeti vastu seadus, millega parlament loobus võimust, Hitler sai erakorralised volitused, temast sai Saksamaa diktaator. Natsid võimule ja võimul Tänu majanduslikule raskusele valdas riiki tööpuudus ning selles süüdistati valitsust. Kasvama hakkas NSDAP populaarsus. Vastasjõud olid lõhestunud ja tänu sellele said natsid kergemini võimu haarata. Esialgne demokraatlikkuse piirides valitsemine asendus peagi ainuvalitsusega Võimul olles hakkasid nad demokraatlikke vabadusi hakati piirama. Terrori ja hirmuvalitsusega saavutati parteile absoluutne enamus
• 7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; (1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. (2) Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. (4) Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või
Märts 1793 suurim rojalistide mäss Vendees. Ausria väed löövad prantslasi. Prantsusmaal süveneb vasakpoolsete toetus. Paberraha väärtuse langus, mille tagajärjel ei müü talupojad enam oma toiduaineid või teevad seda väga kõrgete hindadega. Rahvas nõuab kindlaid ja madalaid hindasid. Kaubavahetus kängub sõja tingimustes. Sõjavägi saab koalitsiooni käest lüüa. 1793 aprill Rahvapäästekomitee moodustamine Selle juhiks saab Danton, kes sai erakorralilised volitused. Ülesandeks tuua Prantsusmaa kujunenud raskest olukorrast välja. 1793 mai zhirondiinide konvent peab kohut Marat üle. 1793. a. 02.06. Rahvuskaart ja 100 000 sankülotti sunnivad zhirondiine konvendist lahkuma Jakobiinide diktatuur 1793. a. 31. mai - 02. juuni jakobiinide diktatuuri algus. Arreteeritakse juhtivad zirondiinid, riiki asuvad valitsema jakobiinid. 1793. a. 24.06. - koostatakse uus nn eesrindlik põhiseadus, mida keeruliste aegade tõttu mitte kunagi ei rakendata
European Institutions Council of the European Union – Euroopa Liidu Nõukogu (ministrid) - Legislative ja budgetary - Peab läbirääkimisi õigusaktide üle ja võtab need vastu (väga oluline otsustaja) otsustajaks vaja majorityt - Koordineerib liikmesriikide poliitikaid (majandus, haridus, kultuur, tööhõive jne) - Arendab EL ühist välis- ja julgeolekupoliitikat - Sõlmib rahvusvahelisi lepinguid (annab komisjonile volitused pidada EL nimel läbirääkimisi) - Võtab vastu eelarve (koos parlamendiga) - Liikmeteks valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale st esindab riike; permanent representaties (COREPER) - Eesistuja!!! - Asutati 1958 ECSC raames Council of Europe – Euroopa Nõukogu - Rahvusvaheline organisatsioon; 47 riiki Euroopast ja Aasiast
Kui partei sai uuesti loa avalikult tegutseda, hakkasid nad kiiresti poolehoidu koguma. Nendega liitus ühe rohkem liikmeid ning ka valijate arv tõusis. 1932. aastal said hitlerlased parlamendivalimistel üle kolmandiku saadikukohtadest. Weimari vabariik muutus aegamööda natslikuks Saksamaaks. Algul tegutsesid natsionaalsotsialistid põhiseaduse piires. Kui 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlasteks peeti kommuniste, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada ühepartesüsteem. Saadeti laiali kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei. Parlament kaotas tähtsuse ning peale riigipea Hindenburgi surma võttis Hitler ka selle ameti endale. Natsionaalsotsialistliku õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine. Abiellumine võõra tõu esindajaga, eriti juudiga, keelati. Jälgiti ka seda, et kurjategijad ning vaimuhaiged ei tohi lapsi saada. Terved ning tublid pidid aga rohkem sünnitama. Noorte
Nende juhiks oli John Lilburne. Nad taotlesid võrdsust. Seda mõistsid nad eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist (nende hulgas ka usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus). Nad arendasid mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. Seetõttu ei ole parlament kõikvõimas, vaid ta volitused on piiratud. Nende programm nõudis sisuliselt kuningavõimu kaotamist ja vabariigi loomist. Lisaks rõhutasid nad inimeste võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. 17. sajandi algul intensiivistus Inglismaal tarastamine, mis tähendas kogukondliku maa kasutuse lõpetamist. Nii ei saanud talupojad enam vabalt pidada kariloomi ega hankida endale küttematerjali. Talupoegade olukorda silmas pidades oli Lilburne nõudnud tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist
Nüüd algas rahutu aeg Eesti Vabariigi poliitilises elus, olukord erakondade vahel oli väga pingeline, milletõttu valitsused vahetusid tihti ning tekkisid mitmed valitsusekriisid. Päts pooldas uut põhiseadust, mis hakkas kehtima 24. jaanuaril 1934. Vapsid proovisid 1934. aastal võtta võimu oma kätte vägivallaga. K. Päts kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vapsid arreteeriti ning nende organisatsioonid suleti, tühistati nende volitused linna, alevi ja vallavolikogudes. Samaaegselt kehtestati sisepoliitilisi piiranguid, mis vähendasid rahva demokraatlikku vabadust. Algas ,,vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigis algas suurim uuenduste laine kunagi vabariigi ajal. Palju reforme viidi läbi. Riigi majandus arenes suurepäraselt. Tunduvalt paranes ka riigi infrastruktuur, tööstus, hariduselu, kultuur ja ükski valdkond ei jäänud puudutamata. Suur osa rahvast toetas K. Pätsi tööd, ning nägid rõõmsalt,
Juunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. 20. juulil andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. Riigipöörde katse 18. augustil 1991 isoleeriti Gorbatsov Vladimir Krjutskovi poolt juhitud riigipöörajate käsul tema suveresidentsi Krimmis. Järgmisel päeval teatati, et Gorbatsovi volitused presidendina on läinud üle asepresident Gennadi Janajevile. Jeltsin kihutas oma residentsist Vene NFSV nõukogude maja juurde, et riigipöördele vastu panna, ning viibis seal kuni augustiputsi lõpuni 21. augustil. Ta mõistis riigipöörde hukka ja kutsus üles vatupanule. Riigipöörde juhtide poolt moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee käsul oli Valge maja sõjaväe poolt ümber piiratud. Samas toimusid massilised rahvademonstratsioonid
valesid andmeid; · ärisaladuse kuritarvitamine, see on see, kui saadud andmeid kasutatakse mõne konkurentsi eelise saamiseks, need andmed on saadud seadusevastaselt, kas altkäemaksu, varguse, fotode jms teel; Turumajanduses peavad kõik ühiskondlikud objektid olema seaduse ees võrdsed, mitte ühelgi ametnikul ei ole õigust teha soodustusi ega takistusiühelegi ettevõttele ega isikule. Ametnikul peavad olema seadusega täpselt piiritletud volitused ja ette nähtud karistused. TURUSTRUKTUUR Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur. Turu struktuur tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni nagu turul osalejate arv( palju neid on, tuleb juurde või lahkub) ning sealt lahkumise tingimused. Tuleb arvestada, et igas riigis on oma reeglite järgi tegutsev turg, st et teatud turule minna, tuleb õppida tundma konkreetse piirkonna tarbijat, riigi seadusi, tarbija struktuuurinõudmisi jne.
kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate volikirjad . b)Tähtsamad Vabariigi Presidendil lasuvatest ülesannetest seonduvad siiski siseriikliku poliitilise elu küsimustega. Vabariigi Presidendi ülesannetest üks olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. c)Vabariigi Presidendi riigikaitsealased volitused on küllaltki ulatuslikud — tegemist on Eesti riigikaitse kõrgeima juhiga.Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu agressiooni korral sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. d)Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon.Presidendil on lisaks veel hulk pädevusi. 16) Kes valib Eestis presidenti
üle eestikeelsele asjaajamisele, Esimese MS rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid saaremaa, hiiumaa ja muhu. Oktoobripööre- 26.okt teostasid enamlased ehk bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Valiti Asutav Kogu, kuid enamlased ajasid selle laiali. Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuur. Algasid majandusreformid, eesotsas pankade riigistamisega. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, kuid maad ei antud kehvikutele, vaid mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosevate komiteede juhtimisel. Iseseisvumine- Maanõukogu otsususes (15
Hitler sai võimule 1933, siis nimetati ta Saksamaa riigikantse. Esialgu tegutseti põhiseadusega kooskõlas, kuid 1933 tuli üheparteisüsteem kuna süüdistati kommuniste ühe hoone põlengus. Parlament kaotas oma tähtsuse, Hitler kuulutas ennast uueks riigipeaks, võttes endale nimeks Füürer. Dem. Valitud võimuorganid vahetati Hitleri poolt välja valitud inimestega. Juhtidele mitte allumine oli riigireetmine. Ettevõtte juhid sai volitused lahendada tootmis ja haldus küsimusi ainuisikuliselt. Sõna ja kodanikuvabadused kaotati. Tagati nn rassiline puhtus. Ei tohtinud abielluda teisest rassist inimesega, vangid ei tohtinud saada lapsi. Piirati oluliselt Juutide õigusi. Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida? Mida tähendavad SS ja Gestapo? Erinevad relvastatud rühmitused. SS oli saksamaa sõjaväestatud organisatsioon, algselt oli palgatud Hitleri ihukaitsjateks. Gestapo oli salapolitsei.
3. Iseseisvuse välja kuulutamiseks olid vajalikud: 1. Iseseisvus tuli välja kuulutada kõrgemal tasandil. 2. Välja tuli kuulutada ka Asutava Kogu valimised, et töötada välja põhiseadus. Tol ajal polnud kumbki eeldus reaalselt teostatav. 15. novembril kogunesid Maapäeva saadikud Toompea lossi ja kuulutasid Maapäeva kõrgeima võimu kandjaks Eestis, lisaks et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu. Samal päeval ajasid enamlased Maanõukogu jõuga laiali, selle volitused läksid üle selle vanematekogule, kes jõudsid veendumusele, et Eesti iseseisvus on vaja ka avalikult välja kuulutada. 18. veebruar 1918. Algas Saksa pealetug, Saksa väed tungisid mandri-Eestisse ja Vene sõjavägi ei suutnud mingit vastupanu osutada ning nad taganesid ida suunas. Veebruaris tekkis paariks päevaks olukord, kus alates Lääne-Eestist kujunes mitu eikellegimaad. Kiiresti moodustati Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik), kelle
esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole (PS §74) -uurimis -ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus ( PS §71 lg 1) -riigieelarve täitmise aruande kinnitamine (PS §65 p 6) -umbusaldamise avaldamise õigus (PS §65 p 13, §97) Valimisfunktsioon -valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79(PS §65 p 3) -annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS §65 p 5) -nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri (PS §65 p 7) -nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed (PS §65 p 8) -Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed(PS §65 p 9) Osalemine Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis
riigihalduse ja KOV kordineeritud suhtekorraldus. Funktsionaalse detsentralisatsiooni puhul säilib tavaliselt funktsioonide riiklik olemus ning neid täitvate riiklike kohaorganite, avalik-õiguslike korporatsioonide ja asutuste teenistuslik alluvusvahekord keskhaldusega. Kui aga tegemist on territoriaalse detsentralisatsiooniga, siis üleantavad riiklikud funktsioonid ja volitused lokaliseerivad ning transformeeruvad KOV üksuste funktsioonideks ja volitusteks. Ühes sellega taanduvad KOV-de ja riigi keskhalduse subordinatsioonisuhted, mis asendavad riikliku järelevalvega. Riiklik järelevalve on see, mis seob omavalitsust keskvalitsusega. KOV ja keskvalitsuse suhte nurgakiviks on detsentralisatsiooniprintsiip, mis näitab ühtlasi seda, missugune on ühiskonna demokratiseerituse aste. TERRITORIAALSUSE TUNNUS
1657 Katk 1657 Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis
PEAMISED EL instituitsioonid: EUROOPA KOMISJON- majanduspoliitika kujundaja El-S, initsiaator ja täideviija. Üle 3 tuhande ametniku EUROOPA PARLAMENT- kaasseadusandja. MINISTRITE NÕUKOGU- peamine otsuste tegija EUROOPA KESKPANK- raha- ja fiskaalpoliitika juhtimine EUROOPA KOHUS-(7 esindajat) tõlgendab ja rakendab õigust. EUROOPA KOMISJON *27 LIIGET *17 poliitika peadirektoraati EUROOPA PARLAMENT *750 LIIGET *27 LIIGET *9 poliitilist gruperingut Euroopa Parlamendi volitused: *Seadusandlik: osalemine Euroopa õiguse väljatöötamises *Eelarveline: võtab vastu või lükkab tagasi eelarve * Kontrollib/teostab järelevalvet teiste ints. tegevuse üle Eesti riigi eelarve :kuskil 100 miljardit aasta pärast 33% SKP Euroopa Liidu eelarve: 100 miljardit eurot. 1,05 % SKP MINISTRITE NÕUKOGU *27 liikmesriiki *eesistumiSe rotatsioon *euroopa ülemkogu- riigipeade kohtumised min. kaks korda aastas poliitiliseks debatiks. *hääletusõigused
Tema kuritegevust varjas härra Musciatto positsioon ja mõjuvõim. Musciattol oli probleeme burgundlandlastega, ja tal oli vaja sellise inimese abi, kes suudaks neile vastu hakata ja neilt võlgu sisse nõuaks. Ainukesena meenus talle Ciappelletto. Kuna Ciappellettol ei olnud tol hetkel mitte mingisugust tegevust ja maiste varade poolt rikas ei olnud, võttis ta pikalt mõtlemata pakkumise vastu. Ciappelletto sai Musciattolt kõik volitused ja soovituskirjad ning lahkus Pariisist. Ciappelletto asus elama kahe Firenzest pärineva venna majja, kes olid liigaksuvõtjad ja Musciatto tõttu tema vastu väga aupaklikud olid. Burgundlandlastelt nõudis Ciappelletto võlgu sisse väga sõbralikult ja leebelt. Kuid siis haigestus ta järsku, ja need kaks venda, kelle juures ta peatus hakkasid muretsema, et mida temaga teha. Kuna terve elu oli Ciappelletto
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.
taasiseseisvumisjärgse aja jooksul ja trendid näitavad pigem ebavõrdsuse süvenemist kui paranemist. Erinevalt meestest töötavad naised enam ajutise lepinguga, on pikaajaliselt töötuks jäänud ja tööturult kõrvale tõmbunud. Naiste, eriti üksikemade ja laste vaesumine on Eestis väga tõsine probleem. Et ära hoida, et sina ei satuks inimkaubanduse ohvriks välismaale tööle minnes tegutse järgmiselt. · Kontrolli vahendaja tausta kes ta on, millised on tema volitused ja kes on need talle andnud · Kontrolli tööpakkumist o kas firma, mis pakub tööd, on seaduslik o uuri töötingimuste kohta: palk, majutus jne o proovi sõlmida tööleping sulle arusaadavas keeles. Kui see pole võimalik, võta leping kaasa ja lase see endale tõlkida. · Helista sihtriigi saatkonda Eestis, küsi, milliseid nõudeid esitatakse välismaalastele, kes soovivad antud riigis töötada
Riigivõim teostab ennast asutuste ja institutsioonide kaudu: · korrakaitse jõud · sõjavägi · valitsus · parlament · kohus · president jm. Võimude lahususe printsiip ehk kõik need institutsioonid kontrollivad üksteist vastastikku ja nende omavahelised suhted on määratud väga täpselt kirjalike õigusnormidega. Õiguskantleri ülesanne on jälgida põhiseaduslikkust. Riigiametnikud Igal riigi asutusel on riigivõimu volitused ja need, kes töötavad riigi asutuses ja teostavad võimu on riigiametnikud. Nemad töötavad avaliku teenistuse seaduse alusel. Ametniku kohale kandideerimiseks tuleb osaleda avalikul konkursil. Riigiametnike palgaskaala peaks olema madalam palga skaala kui erasektoris. Samas peab olema lisatasud ja muud hüved (staaz annab väga palju juurde). Õppelaen kompenseeritakse kui oled saanud ametniku kohale avaliku konkursi kaudu. Neil puudub streigiõigus. Tingimused: peab olema 21 a. ja Eesti
Saksamaa Töölisparteisse (juht Adolf Hitler) · Hitleri arvates tuli riigis likvideerida demokraatia, kommunism ja juudid · Aaria rass kuulutati puhtaimaks ja kõrgeimaks rassiks · Ülemaailmne majanduskriis tõstis natside populaarsust · 1933 sai Hitler kantsleriks (valitsusjuhiks) · 1933 võttis Riigipäev (parlament) vastu seaduse 1. Parlament loobus võimust 2. Hitler sai erakorralised volitused 3. Kehtestati ühe partei ..... 4. Hitlerist sai diktaator ehk füürel Kommunistlik diktatuur Venemaal OLUKORD VENEMAAL PÄRAST KODUSÕDA. NÕUKOGUDE LIIDU LOOMINE · 1918 kevadest kehtis Venemaal üheparteisüsteem, kõik teised parteisüsteemid olid keelatud · Kommunistide võimuala laienedes kuulutati lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile välja: 1. Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
aastal Euroopa Parlamendi president. "Maastrichti lepinguga sai EP Euroopa
kodanike tunnustuse, kaasotsustusmenetluse, õiguse valida komisjonile viieks
aastaks president ning Euroopa poliitiliste parteide osalemise."
From
e) repressioon surve avaldamine, maha surumine või ka karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus 3.Millistele NSV Liidu edusammudele toetus Hrustsovi optimism? a) üritas taastada NSV Liidu mõjuvõimu ja autoriteeti maailmapildis b)ta proovis läbi riigi rikastamise ja elukvaliteedi parandamisega 4.Võrdle USA presidentide ja NSV Liidu juhtide võimalusi kujundada oma riigi poliitikat. Mille poolest nende volitused erinesid? NSVL väga suur partei aparaadi võim, juhi otsustada oli enamjaolt liidus toimuvate muudatuste korraldus ning toimumine, USA president pidi ,,muudatusi" kooskõlastama kongressiga 5.Seleta Helsingi leppe kolme osa (korvi) olulisust Külma sõja kontekstis. a) riigi piiride vääramatus- ka Külma sõja lõppedes on alles sama suured territoriaalsed alad b)maj,teadus,tehnika..... alane koostöö riikide olid omavahel mitte sõjalistes sidemetes.
Kindel territoorium 2. Rahvas 3. Valitsus 4. Riigikogu RIIGIVÕIMU TUNNUSED 1. ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist 2. ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist 3. ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4. otsused on kohustuslikud kõigile territooriumil asuvatele isikutele 5. õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu 6. riigivõimul on üks keskpunkt RIIGIASUTUSE TUNNUSED 1. neil on riigivõimu volitused 2. neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia 3. nad moodustatakse seadusega ettenähtud korras ja kindlate ülesannete täitmiseks 4. tegevuseks saavad raha riigieelarvest 5. nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud INIMÕIGUSTE GRUPID 1.Põhiõigused Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, õiglasele kohtlemisele, kaitsele julma kohtlemise eest, perekonnale ja eraelule, vabale eneseteostusele 2.Poliitilised õigused
Tookord oli tähtis asutus Spordikomitee, mis asus Pirital. Spordikomitee allus Moskvale ning pidi tagama Nõukogude sportlase igakülgse ettevalmistuse. Praegu on meil selle asemel Olümpiakomitee. EOK-i põhikirjast võib välja lugeda, et nende ülesanne on saata sportlasi Olümpiamängudele. Male ei ole olümpiaala ning maletajaid peaks ette valmistama ja saatma maleolümpiale alaliit. Kas selliseid organisatsioone, mis tegelevad ainult administreerimisega on vaja? Ametnikel on suured volitused raha jaotamisel. Tahes tahtmata hakatakse mõjuvõimuga kauplema. Isegi väga tähtsad ametnikud pole seni aru saanud, mida see tähendab. Iga sportlane, treener, klubi jääb ametnikule alati võlgu. Kas seda raha on üldse vaja? Spordikommentaatorite arvates oleks vaja veel rohkem raha, siis tuleksid ka tulemused. Kas raha paneb sportlase rattad kiiremini liikuma? Kindlasti mitte, kui ei ole vastavat mootorit, pole ka midagi kiirendada.
laiendada Saksa pindala, kõrvaldada dem, kommunismi, juutluse, Aarja rass on kõrgeim. Ainus vastane kommunismile oli natsism- populaarsus, valimistel suurim saadikurühm. Peatamine: Sotside ja kommunistide koostöö. 1933 Hitler kantsleriks, oli algselt põhiseaduseraamides. Peagi kogu võim tema käes, asus piirama demokraat. vabadusi, mitme erakorralise valimise järel, hirmutades sai abs. enamuse, 1933 parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused, kehtestati üheparteisüsteem(NSDAP), Hitlerist füürer.Üleminek: demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamine, riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid keskvõimu määratud, majandus kontrolli all, 4aasta plaanide kaupa, rassilise puhtuse tagamine, juutide tagakiusamine, relvastatud rühmitused kontrollisid, SS- Hitleri kaitsemalev, GESTAPO-salapolitsei, teisitimõtlejad koonduslaagrisse, uued sõjatehased- elatustase tõus
Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisõda. Ristisõja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa kaupmehed toetasid ristisõdu kuna nad lootsid rajada kindla tugiala Väina jõe äärde ning usuti, et kristlik keskkond tahab suurema turvalisus ja paremad kauplemis võimalused. Liivlaste alistamine Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes
Natsidel avanes uus võimalus siis kui tekkis ülemaailmne majanduskriis Paljude sakslaste arvates ´´punast katku´´ oli ainult võimalik peatada ´´pruuni katku´´ abil. Sellega said natsid populaarsuse kasvu 1933.a sai Hitler kantsleriks Esmalt tegutses Hitler põhiseadust täites, aga peagi suutis ta kogu võimu endale koondada Natslik Riigipäev võttis 1933.a märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem, kõik peale NSDAP saadeti laiali. Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer. Hitleri Saksamaa Hitleri võimuletuleku järel kaotati demokraatlikud institutsioonid ning vabadused Majandus võeti riigi kontrolli alla, juhtima hakkati nelja-aastaplaanide järgi Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, algas aktiivne juutide tagakiusamine, 1935.a seadused piirasid juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi
Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa (1893) ja Inglismaa (1904). Saksamaa (õpik lk.28-29) Sisepoliitika: Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia, kuid keisril (Wilhelm II 1888-1918) olid laialdased volitused (näiteks määras ta ametisse valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestag`is) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. Saksa keisririik oli noor riik Euroopas, sest ta loodi alles 1871.a. Varem oli Saksamaa koosnenud mitmekümnest väikeriigist. Saksamaa ühinemiseliikumine algas 19.sajani I
funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiaparaadis on täpselt määratud iga üksikorgani õiguslik seisusnd(tema pädevus) ja koht teiste organite seas, seetõttu toimib iga riigiorgan riigiaparaadi ja riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. Riigiorgan riigiaparaadi struktuurne elemen, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: 1) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon(nt õiguskantsleri ülesanded); 3) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mida anatakse kas seadusega või seduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks(osakond, talitus, büroo jms);
elule või tervisele. Ohutu töökeskkonna loomise eesmärgil teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu ja töötervishoiuarstiga (2, lk 17). Väikesmates ettevõtetes võib tööandja ka ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi. Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat. Kuni 10 töötajaga ettevõttes valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku (ib.). Töökeskkonnavoliniku kohustuseks on jälgida, et töötajad oleksid varustatud isikukaitsevahenditega ja kannaksid neid, pidada sidet tööandja, töökeskkonnaspetsialisti ja töötajate vahel, jagada töötajatele infot neid huvitavates töökeskkonna ohutust puudutavates küsimustes
sätestatud ulatuses. 7.Pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole,kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni 4 aastat. Ettevõttes, kus töötab rohkem kui 10 töötajat valivad enda hulgast ühe. Kui ettevõttes on vähem kui 10 töötajat, on tööandja kohustatud konsulteerima antud teemadel töötajatega ise. VALIMISE KORD: Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimiseks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda.Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50% kõigist töötajatest.
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Valimise kord: Tööandja korraldab üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne
2. Kes on töökeskkonnaspetsialistid, töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu ja kuidas nad moodustatakse? Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §16 lg1 ) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §17 lg1 ) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §18 lg1 ) Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu
FIKSEERIMINE INFO KLIENDILT INFO KLIENDILE DOKUMEN- TEERIMINE REAGEERIMINE PARENDAMINE Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Tooteteostus (5) tootearendus Organisatsioon peab määratlema: tootearendusega seotud kohustused ja volitused ning arendustegevuse etapid; sisendite vastavust nõuetele väljundite vastavust nõuetele arendustegevuse ülevaatusega seotud protseduurid/tegevused Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Tooteteostus (6) kohustuslik dokumentatsioon Standardis nõutud tõendusdokumendid: tarnijate hindamise kohta toote kasutuskohasuse tõendamise kohta toote jälgitavuse kohta kliendi omandi identifitseerimise kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
