isikule, kes harilikult asub sama ettevõtte madalamal juhtimisastmel. Volitus õigus käsutada ja kasutada ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel teatud ressursse. Vastutus kohustus vastutada teatud ülesannete korraliku täitmise eest. Delegeerimise puudus näitab juhi nõrkust juhtimises. Delegeerida saab siis, kui ettevõttes valitseb tööjaotus. Delegeerimine ei vabasta vastutusest. Neli võtmesõna: 1.Vastutus 2. Volitused (tegevusõiguste andmine) 3. Vastutuskohustus (neile keda delegeeritakse) 4. Usaldus Delegeerimine ja kontroll: · Ei saa edukalt delegeerida, kui ei ole kontrolli · Kontrollmehhanismide loomine välistab juhtumised, sest ohumärgid avastatakse juba eos · Delegeeritavad oskavad kontrollmehhanisme hinnata Volituste delegeerimise printsiibid: 1. Juhtimistöö üldmahu, selle liikide kindlaksmääramine 2
poolt rohkem kui vastu. KOOSSEISU HÄÄLTEENAMUSkui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust,saadakse väh.501 häält KVOORUMistungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab,et koosolek või istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ PEAMINISTER valitsuse juht MINISTER valitsuse liige,ministeeriumi juht
11. Kaksikvõim Venemaal - Ajutise valitsuse kõrvalt tegutsesid revolutsiooni käigus loodud tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogud. Ilma nende toetuseta poleks saanud keskvalitsus püsida. 12. Bolsevikud ehk enamlased - Kuulusid Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse. Nende juht oli Lenin. 13. Kubermangu komissariks nimetas Aljutine valitsus Jaan Poska. 14. Esimesed Maapäeva valimised toimusid 1917 aasta Mai lõpus. Maapäev oli omamoodi kohalik partei millel olid piiratud volitused. Seal oli vasakpoolsete erakondade ülekaal suurem. 15. Oktoobripööre - *Enamlased haarasid Petrogradis võimu ning kuulutasid välja Rahu-ja Maadekreedi, tagasid sellega endale elanike enamuse toetuse või passiivsuse. *Taheti haarata võim suuremates keskustes sh. Tallinn. 25. oktoobril viidi lõpule veretu võimuhaaramine. *Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati kodanike sõna-ja südametunnistus vabadust. Suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi. 16
· Baltisakslasi toetas Saksamaa, enamlased võisid loota Nõukogude Venemaa abile ning rahvuslased (Maapäev) otsustasid luua kontakte demokraatlike lääneriikidega · 28 november 1917. pidas Maapäev istungi, milles otsustati Eesti saatus Eesti Asutava Kogu õlule · See otsus tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga ning Maapäeva pidamist ainult Eesti seaduspäraseks esinduskoguks · Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene madruste ja tööliste poolt (Toompeal) (J. Tõnisson saadeti välismaale juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd) · 1918. jaanuaris toimusid valimised, kus enamlased said enam kui 37 % häältest, kuid sellest ei piisanud absoluutseks enamuseks ning valimised katkestati enamlaste endi poolt. · 19. jaanuaril aeti laiali ka Petrogradis kokku astunud Asutav Kogu, sest enamlasi ei
ELis. Põhimõtteliselt teeb ettepanekuid uute ELi õigusaktide vastuvõtmiseks komisjon, kuid vastu võtavad neid parlament ja nõukogu. Õigusakte rakendavad komisjon ja liikmesriigid ning jõustab komisjon. Kahel ülejäänud institutsioonil on oluline ülesanne. Euroopa Kohus valvab Euroopa Liidu õigusaktide järgimise järele ja Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu tegevuse rahastamist. Nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud asutamislepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Asutamislepingud on sõlminud liikmesriikide presidendid ja peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. Lisaks institutsioonidele on ELis veel mitmeid eriülesannetega asutusi. · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli,
- Erakondade moodustamine · Dets. Moskva ülestõus · Tulemused: - paranes talurahva ja tööliste olukord - nõrgenes rahvuslik rõhumine - laienesid poliitilised õigused 5.2 Riigiduuma kokkutulemine oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Riigiduuma valimised olid ebademokraatlikud, volitused piiratud. 5.3 Agraarreform · Senine küla kogukond lammutatu, tekkisid iseseisvad üksiktalud · Venestamispoliitika · Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine 5.4 15. veebruar 1899. aastal tühistati Veebruarimanifest · Vanasoomlased üritasid Venemaad rahustada · Noorsoomlased organiseerisid vastupanu · Sotsiaaldemokraadid
Esmalt finatsilise poole pealt peab kanditeeriva poole omakapital kokku olema vähemalt 1,5 millionit USA dollarit ning kanditeeriv peab omama 750 000$ väärtuses likviidset vara. Samuti peab kanditeeriv isik omama varasemat juhikogemust ning persoon ei tohi olla kriminaalselt karistatud. Nõutud on ka ettevõtlik mõttemaailm ja kirg toote üle. Antud tingimuste täitmise korral saab igaüks esitada avalduse frantsiisi omandamiseks ning konkursi käigus osa kanditeerijatest selleks volitused ka saavad. Frantsiisi loomisega kaasneb ka KFC poolne abi ja tugi. Nimelt aitab KFC kõigil frantsiisettevõtte rajajatel tööga alustada ja restoranimaailma sisse sulanduda. See hõlmab esialgset 6-kuulist koolitust ja sissejuhatavat programmi, mis tagavad frantsiisi valmisoleku. Samuti pakub emaettevõte Yum! Brands Inc finatseerimisvõimalust nimega YUM Funding Financing Program. Antud programm pakub laenu uute frantsiisrestoranide ehitamiseks ning
mitmeid noortele ja eaketele suunatud heategevusprojekte. Alates 2009. aastast on ta koordineerinud intellektuaalide klubi tegevust, mille eesmärgiks on kaasata venekeelseid noori ühiskondlikku diskussiooni. Aastal 2008 astus Eesti Keskerakonda ning 2009. aastal sai valitud Tallinna Volikogusse, kus osales haridus- ja kultuurikomisjoni töös, samuti õiguskorra ning Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti komisjonis. 2011. aasta märtsis osutus valituks Riigikogusse. Tema volitused on lõpetatud sama aasta aprillis seoses nimetamisega Tallinna abilinnapea ametisse, kus tema vastutusvaldkondadeks on haridus, kultuur, sport, noorsootöö, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine ning Kodurahu foorum. Veendunud venekeelse hariduse säilitamise pooldaja, kes on valitud vene koolide nõukokku. Avaldanud mitmeid artikleid poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel. Teda on autasustatud Rahvusvahelise Taekwon- do Föderatsiooni (ITF)
variant. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; riigi sekkumine kõigesse; võitlus kõige vastu, mis on internatsionaalne (kommunism, juudid, katoliiklus); juhikultus, antisemitism, revanšism, propagandavahendite tohutu mõju eesmärkide saavutamisel. Loosung: Saksa rahvas üle kõige. Hitleri poliitika: keelustati kõik parteid peale NSDAP keelustati igasugune opositsioon ühiskonnas erakorralised volitused valitsusele anti lubadusi lahendada tööpuudus (töötud pandi ehitama sõjateid, tootma uusi relvi...) toimus riigi sekkumine majandusellu: loodi Majanduse Peanõukogu, kes eraldas suuri summasid relvastuse tootmisele keelati streigid Riigipäev käis Hitleri ajal koos 12 korda, võttis vastu ainult 4 seadust, põhiliselt kuulati Hitleri kõnesid terror, vägivald, koonduslaagrid rassipuhtuse testid
(1) 1. Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakond 2. Tööinspektsioon 3. Terviseamet 4. Töökeskkonna Nõukoda 2. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldamiseks peab 49 töötajaga ettevõttes olema: (1) 5. töökeskkonnaspetsialist 6. töökeskkonnanõukogu 7. töökeskkonnavolinik 8. kõik eelnimetatud 3. Kui kaua kehtivad töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete volitused? (1) 9. 1 aasta 10. kuni 4 aastat 11. kuni järgmiste valimisteni 4. Kui pikk on töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst vaba aeg nädalas täitmaks nõukogu liikme kohustusi? (1) 12. 1 tund 13. mitte lühem kui 1 tund 14. 2 tundi 15. 4 tundi 5. Millal peab tööandja korraldama töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe koolitusasutuses? (1)
- Erakondade moodustamine · Dets. Moskva ülestõus · Tulemused: - paranes talurahva ja tööliste olukord - nõrgenes rahvuslik rõhumine - laienesid poliitilised õigused 5.2 Riigiduuma kokkutulemine oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Riigiduuma valimised olid ebademokraatlikud, volitused piiratud. 5.3 Agraarreform · Senine küla kogukond lammutatu, tekkisid iseseisvad üksiktalud · Venestamispoliitika · Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine 5.4 15. veebruar 1899. aastal tühistati Veebruarimanifest · Vanasoomlased üritasid Venemaad rahustada · Noorsoomlased organiseerisid vastupanu · Sotsiaaldemokraadid
38 Peatükk Vabadussõda 1918-1920 Sai alguse 28 Novembril 1918 aastal ning lõppes 2 Veebruaril 1920. aastal Tartu rahuga. ( Sõjal on ka teine lõppemis kuupäev 3 Jaanuar 1920 kell 10.30 kui algas relva rahu ehk ei ühtegi pauku enam ) Sõjapuhkamine ja Eesti Töörahva kommuun Töörahva kommuun – moodustati Venemaa poolt, et jätta teistele riikidele mulje nag Eestis oleks kodusõda, ning Venemaa läheb vahele ja asub töörahva poolele, tänu millele langeks Venemaale hea valgus . 1918 aastal tuli võimule taas Eesti Ajutine Valitsus kelle olukord oli peaaegu lootusetu. Narva taha koodnati punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks . Kuna Eesti sõjaväeosad olid laiali saadetud oli Eesti kaitsmine peaaegu võimatu, kuid siiski otsustati oma riiki kaitsta jõuga ning nii sai alguse Eesti Vabadussõda. 1918. aastal 28 novembril, läksid kiiruga kokku pandud Eesti sõjaväe esimesed üksused ( seal ...
Seadusandlik võim Parlament kahekojaline parlament, mille kodadest suurema võimuga on Rahvakoda. Ainult selles kojas saab algatada finants-seaduseelnõusid, kuid seadused ise peavad saama mõlema koja heakskiidu. Rajya Sabha (Osariikide koda) Ülemkoda koosneb 245-st liikmest, kellest 233 valivad osariikide ja territooriumide seadusandlikud kogud, 12 aga on eraldatud presidendi mööratavatele auväärt kodanikele. Liikmete volitused kestavad kuus aastat, kuid iga kahe aasta järel uuendatakse kolmandik koosseisut. Lok Sabha (Rahvakoda) Alamkoda koosneb 545.st liikmest, kellest 543 valib otse rahvas, kaks angloindialaste kogukonna esindajat määrab aga president. Liikmete volitused kestavad viis aastat. 79 kohta on reserveeritud puutumatute kasti esindajatele, 40 hõimudele. Täidesaatev võim President Valitakse valimiskollegiumi poolt, mis koosneb parlamendi mõlema koja ja
välismaalasel, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel ja on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti
moodustab raamistiku, mille sees peab leidma lahendused haldussüsteemi funktsioneerimise ümberkorraldamiseks. 4. President Presidendi kandidaadiks võib saada sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse 5- ks aastaks, mitte rohkem kui 2-ks ametiajaks. Presidendi valib Riigikogu, igal on 1 hääl. Presidendiks saab kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu 2/3 enamus. Ametisse astumisega lõpevad kõik tema volitused kõigis teistes ametites, peatakse tema erakondlik kuuluvus. Presidendil on põhiseaduse alusel immuniteet. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul, mille pärast tema volitused peatuvad. Ka nad lõpevad tema ametist tagasiastumisel, surma korral ja uue presidendi ametisse astumisega. Kui president on Riigikohtu otsusel võimetu oma ülesandeid täitma tema volitused lähevad üle Riigikogu esimehele, kelle
seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuse.. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima
lähtuti 18. sajandi lõpu arusaamadest ühiskonnaelu valdkondadest. Föderaalne Ülemkohus on aga välja töötanud nn. föderaalkongressi eeldatava pädevuse teooria. Selle kohaselt on föderaalkongress pädev vastu võtma seadusi uutes ühiskonnaelu valdkondades. Valimised ja referendum § 1. Valimiste mõiste ja liigid Valimisteks nimetatakse protseduuri, mille abil hääletamise teel vähemalt kahe kandidaadi hulgast moodustatakse mingisugune kollegiaalne organ või antakse volitused mingile ametiisikule. Siin on oluline, et oleks kaks kandidaati. Kui kollegiaalne organ otsustab ametikoha täitmist hääletamise teel üheainsa talle esitatud isikuga, siis on tegemist mitte valimise, vaid nimetamisega. Ainuisikulisele organile (presidendile) võib aga nimetamiseks esitada mitu kandidaati. Mitme kandidaadi hulgast tema poolt ühe nimetamist valimistena ei käsitleta, sest hääletamist ei toimu.
volituse valitsuse esindamiseks kohtus, juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Peaminister nimetab 2 ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister. Peaministrikandidaadi määrab 14 päeva jooksul pärast valitsuse tagasiastumisest president. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul pärast valitsuse moodustamise ülesande saamist riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva
Ta peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. (Ohutu töökeskkonna loomisene ning töötajate töövõime säilitamine) 7. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Kui keeldutakse, siis peab olema fikseeritud. Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Valimisteks töötajate üldkoosolek, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord
Euroopa Parlament asub Strasbourgis. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luxembourg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Parlamendi volitused Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: 6 · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. See menetlus viib Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna,
teavitamiskohustus asjaolude suhtes, mille kohta on tööandjal õigustatud huvi; -Oluline täitmata jätmine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise; -Lojaalsuskohustus; -Hoolsuse määr; ??? 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; •(1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. •(2) Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. •(4) Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised
manifest millega Nikolai II lubas: 1.1.Sõna, koosoleku, ühinemis ja teisi demokraatlikke vabadusi. 1.2.Rahva esinduse riigituuma valimisi. 2.Algas erakondade moodustamine. 3.Toimus pööre rahvateadvuses kuna puudus tsaaritruudus ja rahvas ärkas poliitilistele võitlustele. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus. 2.Rahvaküsimus-mõnevõrra nõrgenes rahvuslik rõhumine, vähemusrahvad hakkasid nõudma autonoomiat. 3.Ei kujunenud läänelikku parlamentaarset riigikorda, kuna riigituuma volitused olid piiratud. 1917a. veebruarirev. põhjused: 1.-3.1905a. rev.-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin. 5.Majanduslik allakäik-majandus ei suutnud kanda sõjaraskust. 6.Sõjaline allakäik.; Rev. alguseks toitlusrahutused Petrogradis 23 veebr. 1917a. veebruarirev. tagajärjed: 1.Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga. 2.Kujuned nn.
*valitsus võib anda õigusakte: määrusi ja korraldusi * kuulutab välja eriolukorra 11 ministeeriumi + 2 portfelita ministrit + peaminister = 14 ministrit Peaministri ametisse nimetamine: Pärast RK valimisi teeb president ettepaneku kõige enam hääli saanud erakonna esimehele moodustada uus valitsus. PMK(peaministri kandidaat) esitab 14 päeva jooksul RK-le ettekande uue valitsuse ülesannetest(valitsemis programmi). RK annab volitused või mitte. PMK peab esitame 7 päeva jooksul uue kabineti koosseisu. President nimetab uue valitsuse ametisse 3päeva jooksul. President võib esitada ka teise PMK, kui esimene ei läinud RK-s läbi; kui ka teine presidendi esindatud PMK ei lähe läbi, esitab kolmanda kandidaadi RK.-> kui see kandidaat ei saa RK toetust, saadab president RK laiali. Valitsus annab ametivande RK ees. $92- Valitsus astub tagasi, kui: 1. tuleb kokku uus RK. 2.peaministri tagasiastumine v surm 3
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
enam inimeste ravimine, vaid üksnes diagnoosimine, ja võimatu oli ette näha, kui kaua see veel nõnda kestab. '' Castel '' Ma helistasin Richard'ile ja ütlsin, et on vaja laiaulatuslikke abinõusid rakendada, ja mitte sõnu teha, ning et epideemiale tuleb kas panna otsustav piir või jätta kõik tegemata.'' Richard - Ta oli arstige ühingu sekretär, kui ilmnseid esimsed sümptomid haigetel, siis Richard ei reageerinud sellele ja leidis, et tal puuduvad volitused tegutsemiseks. Tarrou - Tema plaan oli, kuidas organiseerida vabatahtilike sanitaarüksusi. Rieux’ ema- Toetas Rieux'i. Astmahaige hispaanlane - '' Maailm on puhta pahupidi, arste rohkem kui haigeid. Eks ole, nüüd ta läheb tulise valuga. Küreel on õigus, see on neile paras.'' ( Katku kohta) Isa Paneloux -'' Vaadake seda katkuinglit, kes on ilus nagu Lutsifer ja sätendav nagu kurjus ise. Ta kerkib üle teie katuste ja hoiab oma parema käega punast piiki pea kohal ja oma
·Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. ·Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. ·Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. 2 Eestkostja volitused ja eestkoste lõpetab kohus. Eestkoste lõppeb samuti seoses eestkostetava surmaga, vanema hooldusõiguse taastumisega, eestkostetava lapsendamisega või eestkostetava täisealiseks saamisega. 1.1 Probleem Tere, Minul selline mure, et ma soovin saada oma alaealise venna eestkosteõigust. Lastekaitses öeldi, et ma pean ise kohtusse avalduse esitama, kuid mis moodi, kas vabas vormis või kuidas see esitamine üldse käib (kas saab ka meili teel digitaalselt allkirjastatult jne)
Läti ja Leedu Ka Läti valis 1920.aastatel tugevalt parlamentaarse riigikorra, kuid erinevalt Eestist oli Lätil olemas võrdlemisi piiratud volitustega president. Sealgi hakkas majanduskriis kuhjama rahulolematust, nii majanduslike olude kui ka riigivalitsemise süsteemiga. 1934.järjekordselt peaministriks saanud Karlis Ulmanis, otsustas järgida Pätsi ja teostas riigipöörde, hakkas kehtima autoritaarne võim. 1936.aastal võttis Ulmanis endale presidendi tiitli ja volitused. Nii Päts kui Ulmanis nägid oma riigi majanduse ja ühiskondliku elu tähtsaima alusena talusid ning põllumajandust. Leedus tugevnesid 1920.aastate keskel vasakpoolsed meeleolud, võimule tuli vasak- tsentristlik valitsus, kes andsid kommunistidele avarad tegutsemisvõimalused ja alustas lähenemist NSV Liidule. Rahvuslik-parempoolsed jõud ei jäänud ootama ja teostasid riigipöörde. Võimule tuli Antanas Smetona, kes jäi tugeva võimuga presidendiks, kuni 1940.aastani
tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva jooksul, valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse. Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat.
Saksamaa Keisriks. Riigikord Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat. Päritava võimuga keisri volitused ulatusid ametnike nimetamisest kuni sõja ja rahu väljakuulutamiseni. Keisri Kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament, mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast. Parlamendi võimupiirid olid suhteliselt tagasihoidlikud. Kõik olulisemad poliitilised jõud olid erakondade ehk parteide kaudu parlamendis esindatud. Mõjukaim riik keisririigis oli Preisimaa, mis moodustas üle 50% kogu Saksamaa territooriumist. Saksa Keisriks oli Preisi kuningas ning ja enamik riigiametnikke
ÜRO 1945- RL’i asemele, peakorter NY, 193 liiget. Peasekretär Ban Ki-Moon, peaassamblee kord aastas. Majandus ja sotsiaalnõukogu, Rahvusvaheline kohus, Hooldus- ja julgeoelkunõukogu. Allasutused: IMF; Maailmapank. NATO- 1949, 28 liiget ja 22 partnerriiki. Sõjaväekommitee ja Nõukogu. (Eesti: Lauri Lepik-tsiviil; Valeri Saar-militaar). Eesmärk on rahu tagamine, sõjaline koostöö, vastastikune abi ja kaitse, ühisõppused. Euroopa Liit: Parlament- seadusandlik, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Komisjon- täidesaatev võim. Määrab EL tegevuse eesmärgid, esitab Pralamendile õigusaktide ettepanekuid, haldab eelarvet, rakendab Eli õigust. Nõukogu- Jagab seadusandliku ja eelarve võimu Parlameniga. RV kokkulepped, ühis- ja välispoliitika, eelarve kinnitamine. Ülemnõukogu- 2x aastas, määratletakse poliitilised suunised ning arutatakse rv küsimusi. Kohus- kõrgeim kohtuvõim Elis. Tagab seaduste jälgimise ja lepingute kohaldamise.
KAASUSE LAHENDAMISE KONTROLLSKEEM 1. Selgitada, miks see juhtum jääb avaliku korra kaitsealasse? Millise korrakaitseorganina politsei tegutseb, millised on pädevus ja volitused? 2. Analüüsida meetme kohaldamise õiguspärasust - järgida eesmärgipärasust, proportsionaalsust, otstarbekust, minimaalsust. (Eesmärk ohu ennetamine, väljaselgitamine, korrarikkumise kõrvaldamine; proportsionaalsus vähemintensiivsemast intensiivsemale meetmele, hinnates erinevaid ohu kategooriaid; otstarbekus kas valitud meede toob kaasa eesmärgi täitmise; minimaalsus kas tegemist on kõige vähem isiku (põhi)õigusi riivava meetmega (nii palju kui vaja,
Riigikogus või selle organites. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Ka ei tohi Riigikogu liige olla üheski muus riigiametis. · võtab vastu seadusi ja otsuseid; · otsustab rahvahääletuse korraldamise; · valib vabariigi presidendi; · ratifitseerib ja tühistab välislepingud; · annab peaministri kandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; · nimetab vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja; · nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; · nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; · otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
13. Järjesta sammud valitsuse moodustamisel, alustades parlamendi valimistega ja lõpetades valitsuse ametisse astumisega. 1 parlamendi valimised 8 valitsus annab parlamendi ees ametivande 2 parlamendi uue koosseisu kokkukutsumine 3 riigipea nimetab valitsusjuhi kandidaadi 4 valitsusjuhi kandidaadi ettekanne Riigikogus tulevase valitsuse tegevusprogrammist 7 riigipea nimetab valitsuse ametisse 5 parlament annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks 6 peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale 9 valitsus astub ametisse 14. Vasta! 1.Mida mõistetakse termini umbusaldus all ja miks on selle avaldamine meie PS-sse sisse kirjutatud? Umbusaldust nimetatakse poliitikas, kui valitud kogu hääletab oma esindaja tagasi kutsumist ametikohalt ja selle avaldamine põhiseadusesse on sisse kirjutatud sellepärast, et tüüpiliselt
Maksude maksmine Seos erasektoriga: tööjõud, teadmised-oskused, müügitulu 2. Põhiseaduslikud institutsioonid 1)Riigikogu- EV parlament, millele kuulub seadusandlik võim. Kõrgeim riigiorgan, valitud rahva poolt. Volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest. Pädevus: Võtab vastu seadusi ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korraldamise, valib presidendi, ratifitseerib välislepinguid, annab peaministrikandidaadile volitused, võtab vastu riigieelarve, nimetab ametisse riigikohtu esimehe ning liikmed, eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja Otsustab riigilaenude tegemise üle, umbusaldus valitsusele ja ministritele, riiklikud autasud. Lahendab riigielu küsimusi. 2) Vabariigi President- esindusfunktsioon rahvusvahelises suhtlemises. Nimetab ametisse ning vabastab diplomaatilised esindajad. Kuulutab välja Riigikogu valimised
kohmakaks. Kvalifitseeritud häälteenamuse raames on liikmesriikidel teatav arv ,,hääli" proportsionaalselt nende rahvaarvuga. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: - on peamine seadusandlik institutsioon. Euroopa Liidu Nõukogu muud põhiülesanded: · EL õigusaktide vastuvõtmine · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) · Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) III Euroopa Parlamendi olemus ja tegevus Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanikke. Esindab kodanikke ehk valijaid (mitte riiki!). Valimised iga 5 a tagant, igas liikmesriigis samaaegselt. Töökorraldus: erinevad struktuuriüksused ja nende roll Parlamendi töös:
Eneseaktualiseerimise vajadus Maslow väitis, et inimese vajadused kasvavad altpoolt ülesse poole ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui alumise tasandi vajadused on rahuldatud. Kui altpoolt vajadused on rahuldatud, ei piirdu inimene ainult nendega. 9. Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. Delegeerimine Juht annab töötajale ülesande: Juht annab töötajale ülesande täitmiseks vajalikud õigused ja volitused. Juht fikseerib aruandekohustuse. Juht jõuab ise rohkem. Kui töötaja on konkreetses küsimuses kompetentsem, on tulemus kvaliteetsem. Võimalus osaleda otsustusprotsessis tõstab töötaja aktiivsust ja motiveeritust. Delegeerimine laiemas tähenduses on juhtimisprotsessi osa ehk töö vertikaalse jaotamise protsess. Delegeerimise aluseks on tööjaotus. Seega volituste delegeerimine on ka juhtimise
ülesandeid. Tööandja peab ta määrama oma töötajate hulgast ja kui pädev töötaja puudub, peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. Nende arv ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist soovitan TTOS-i lugeda ka läbi 6. Töökeskkonnavolinik- ( TTOS §17) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Loe läbi ka seadusest! 7. Töökeskkonnanõukogu ( TTOS §18) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid.
võõrvõim oli ainult Tallinnas. Hakati kindlustama linnuseid, ehitati kihiheitemasinaid, õpiti amba tundma, pöörduti abipalvega venelaste poole. Uued sõjad Eestis. Orduvennad -> Ugandi, piiskopiväed -> Sakala, eestlased üritasid vastu tungida, aga said lüüa. Saksa-liivlaste vägi Viljandi all. Saadi kogu Harju- ja Järvamaa, vastupanu oli ainult Saaremaal ja Tartus. Tartusse tuli lisaks 200 venelasele ka Vjatsko, kellel oli volitused võtta kõik maad, mida saab ja rajada uus riik ( ta pidas ennast Tartu valitsejaks). 1224 üritasid mõõgavennad Tartut piirata (ebaõnnestus). 1224 august ristisõjad, Tartu sild pandi põlema, tormijooksud, tapatalgud, Vjatsko hukkus, Vene väele saadeti teade ja nad pöördusid tagasi. Eesti põhiosa oli vallutatud. Sakslastele kuulus Lõuna-Eesti ja taanlastele Rävala ja Harjumaa, Viru-, Järva- ja Läänemaa allus paavstile
piirkonna esimees ja teised valitud piirkonna üldkogu poolt kui piirkonna esimees on samaaegselt ka eestseisuse liige, siis loetakse see üheks hääleks volikogu lähtub oma tegevuses erakonna suurkogu otsustest erakond Isamaa ja Res Publica Liidus on hetkel 140 hääleõiguslikku volikogu liiget Eestseisus koosneb 24 liikmest kuuluvad suurkogu poolt valitud erakonna esimees, kolm aseesimeest ja eestseisusesse valitud erakonna liikmed volitused kestavad kuni kaks aastat. Aukohus valib suurkogu kuulub 9 liiget arutab erakonna liikmete ja organite vahelisi tüliküsimusi seoses erakondliku tegevusega, auhaavamise süüdistusi annab omapoolseid hinnanguid erakonna valitavatele kogudele erakonna liikmete tegevuse kõlbelise sobivuse asjus tõlgendab põhikirja vastavalt erakonna volikogu poolt kehtestatud aukohtumenetluse korrale Revisjonikomisjon kuulub 5 liiget
liikmetest ja iga piirkonna esindajatest, kellest üks on piirkonna esimees ja kuuluvad suurkogu poolt valitud teised valitud piirkonna üldkogu poolt erakonna esimees, kolm Kui piirkonna esimees on samaaegselt aseesimeest ja eestseisusesse ka eestseisuse liige, siis loetakse see valitud erakonna liikmed üheks hääleks Volikogu lähtub oma tegevuses volitused kestavad kuni kaks erakonna suurkogu otsustest aastat. Erakond Isamaa ja Res Publica Liidus on hetkel 140 hääleõiguslikku volikogu liiget Aukohus Revisjonikomisjon Valib suurkogu Sinna kuulub 9 liiget Kuulub 5 liiget Arutab erakonna liikmete ja organite Põhiülesanne on erakonna
1774. kogunes Philadelphias I kontinentaalkongress. Konflikti emamaaga püüti lahendada rahumeelselt. Radikaalsete jõudude survel alustati boikotti Inglise toodetele.1775.a toimus Lexingtonis esimene relvastatud kokkupõrge Inglise väeüksuse, Punakuubede ja kolonistide vahel. USA lipu sünd. Algul sooviti taastada 7-aastase sõja eelne olukord. Kui rahumeelsed otsused ei olnud võimalikud, otsustas II kontinentaalkongress 1776.a Briti kuningliku valitsuse volitused Ameerikas lõpetada. Loodi regulaararmee, mille juhatajaks sai George Washington. Valgustuse vaimus Jeffersoni koostatud Iseseisvusdeklaratsioon avaldati 1776.a 4. juulil. Selles põhjendati oma tegutsemisviisi, loeti ette kuningas George III kuriteod ja sellest järeldati õigus iseseisvusele. Sõja käik: Sõja algul olid inglased edukad, sest asumaade noor ühiskond ja Washington raskuste ees. Ka ei
võimalused eneseteostuseks. Õiglus · Sotsiaaldemokraatlik poliitika vastab üldisele õiglustundele, põhinedes ühiskonna tähelepanul kõigi oma liikmete suhtes. Kõigi ühiskonnaliikmete kohus panustada ühiste eesmärkide saavutamisse. Milline on Eesti liikmeserakond Juhatus · Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna juhatusse kuulub 21 liiget, esimees, neli aseesimeest, peasekretär ja üldkogul valitud juhatuse liikmed. Juhatuse volitused kestavad kaks aastat. Juhatuse ülesandeks on võtta erakonna nimel vastu poliitilisi otsuseid ja avaldusi, esindada erakonda suhetes teiste erakondadega, esitada ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi erakonna Riigikogu fraktsioonile ja Vabariigi Valitsuses esindavatele ministritele. Juhatuse tööd juhib esimees Sven Mikser. Volikogu · Volikogu moodustub erakonna juhatuse liikmetest, riigikogu fraktsiooni liikmetest ning iga piirkonna valitud esindajatest
LIIVIMAA RISTISÕDA.. ..sai alguse sellest, kui Berthold pühitseti Üksküla piiskopiks. Kuna eestlased hakkasid järjest rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida. 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus. Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu
arutamise juures rohkem nii-öelda tehnilise tööga kui selle eelarve sisulise kritiseerimisega tegev, mille tõttu ka need küsimused , mis ma siis nüüd üles tõstan , võivad olla pealiskaudsed." ,,Paar nädalat enne 1. detsembrit 1924 oligi valitsus sunnitud esinema Riigikogu ees nõudmisega saada krediiti sõjaväele 48 ja poole miljoni marga suuruses summas" ,,Aga see raha pundus. Riigikogu ja vabariik andsid Laidonerile suured volitused, ta määrati ülemjuhtajaks. ,, 1 detsembril tuli kokku Riigikogu ning Laidoner esines seal oma teadaandega. Laidoneril oli alati kaaluv sõna riigikogus kaasa öelda, seda, mida puudutab meie riigi välispoliitikat. Kindral Johan Laidoner esinemised äratasid laialdaselt huvi nii Riigikogus kui ka väljaspool. Peatükk III Rahvusväeosades ja Vabadussõjas ,,Ajaks, mil Laidoner asus Eesti rahvusliku relvajõu etteotsa,
juhtfiguur ära on. 2 päeva, 5 päeva, 2 nädalat? • Initsiatiivikus tähelepanelikus sunnib, sest Ettevõtliku meeskonnaga ei jää midagi seisma, kui juht • Enesekindlus just lojaaluses või selle ära on. Selle eelduseks on loomulikult, et otsustajatele • Eesmärkide seadmine puudumises on suurimad on antud ka vastavad volitused. • Analüüsivõime riskid ettevõtliku töötaja • Kokkuvõtteks – organisatsioon on igal hetkel • Vastutuse võtmine ja juures töövõimeline kandmine 4
· Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ · jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ · Linnudirektiiv 79/68/EMÜ · jne Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) III periood Nimetatud Aktiga lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis "Keskkond" · Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid · Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris · Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted · Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni IV periood · Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja õiguse aluseid ja eesmärke · Võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusele ristisõja puhkemisel kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Liivimaa ristisõda puhkes seetõttu, et Liivimaal elasid paganad (paavsti soov kirikut laieneda), Euroopas oli üleliia sõjamehi, taheti jõuda Vene turule. Piiskop Meinhardi ülesanne oli Liivimaa ristiusustada; piiskop Berthold alustas misjoni politiseerimist ta sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased alistuma sundida. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Ta hakkas 1201. aastal rajama Riia linna, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 3. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahing oli 1210
või teme institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ning millel on oma pädevus,alaliselt tegutsevad organid ja spetsiifilised poliitilisorganisatsioonilised normid (põhikiri; liikmeskond; finantseerimisallikad; tippjuhid ja peakorter) Kõik ühenduse institutsioonid peavad näitama,et ühenduse reeglite ja ühise tegutsemise järele on tõeline vajadus.Klassikalisel ühenduse institutsioonidele on küll antud suveräännsed volitused ,kuid vaid piiratud valdkondades ja nad ei saa oma pädevust ise suurendada.Sarnasus rahvusvahelise organisatsiooniga on selles ,et ta loodi lepingutega ,mis jõustusid rahvusvahelise õiguse järgi.Borchardt kasutab "supranatsionaalsuse" mõistet.See on mõeldud osutamiseks ühendusele kui assotsiatsioonile ,millel on sõltumatu võim,oma suveräännsed õigused ja liikmesriikidest sõltumatu õiguskord ,millele nii liikmesriigid kui nende kodanikud peavad alluma ühenduse
hääletusel viieks aastaks · Presidendikandidaat peab saama Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamuse · Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja valdade ning linnade volikogude esindajatest · Vabariigi President esitab pärast Riigikogu valimisi Riigikogule kinnitamiseks peaministrikandidaadi 15.03.2010 halduskorraldus 10 Valitsuse moodustamine Riigikogu hääletab presidendi esitatud peaministrikandidaati Volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile President nimetab valitsuse ametisse Varuvariandid: teine kandidaat või õiguste üleminek Riigikogule 15.03.2010 halduskorraldus 11 Valitsuse peamised ülesanded 1. viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2. juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3. koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid
05.13 5.RIIGIKORD Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat. Päritava võimuga keisri volitused ulatusid ametnike nimetamisest kuni sõja ja rahu väljakuulutamiseni. Keisri Kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament, mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast. Parlamendi võimupiirid olid suhteliselt tagasihoidlikud. Kõik olulisemad poliitilised jõud olid erakondade ehk parteide kaudu parlamendis esindatud. Mõjukaim riik keisririigis oli Preisimaa, mis moodustas üle 50% kogu Saksamaa territooriumist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
