1933 Hitler valiti kantsleriks Märts Hitler sai erakorralised volitused Üheparteisüsteem - Äärmuslikud Sotsiaal demokraadid Parteid kommunistid Kommunistid Kommunism Paremäärlased Juutlus Üheparteisüsteem - Natsionaalsotsialistid fasistid tulid lõpuks võimule
1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike liikumiste toetuse kasv destabiliseeris Eesti üliliberaalset poliitilist süsteemi. 1929.aastal moodustati paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine, mis pürgis kriisi süvenedes võimule. Rahvahääletusel kiideti heaks vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise eelnõu, mis piiras oluliselt 50-liikmeliseks kahaneva parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale laialdased volitused. Uue põhiseaduse järgi nimetati kuueks aastaks valitavat riigipead presidendiks. Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. President kehastas riigivõimu ühtsust. Valimisõiguse said mehed ja naised 22aastaselt. Seadusloomeline rahvaalgatus kaotati, rahvahääletus sõltus presidendi tahtest. 24. aprillil 1938 valijameeste poolt presidendiks valitud ainukandidaat Päts nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas Eenpaluga.
sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament - Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906. a kevadel). Revolutsiooni tulemused Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906. aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn. näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). Revolutsiooni tulemused Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord;
hõlmab (RKS § 7 lg 1) - riigiasutusi (nt Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank); - kohaliku omavalitsuse üksusi – valdu ja linnu; - avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (nt Rahvusringhääling); - äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, millega riik, kohaliku omavalitsuse üksused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud on seotud seaduses ettenähtud viisil (nt sihtasutus, kelle asutaja või liige on riik). • KOV-de auditeerimisel on Riigikontrolli volitused piiratud (RKS § 7 lg 1 p 3) • Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke (RKS § 14) Riigikontrolör (PS § 134, § 135, §136,§ 137 RKS 3 peatükk) • Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul • Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat • Riigikontrolör peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt • Akadeemiline kõrgharidus
valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 2) Kes juhib valitsuse tegevust? V: Peaminister 3) Kellest koosneb valitsus? V: Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid. Valitsuse liikmete maksimaalne võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. 4) Millised on valitsuse ülesanded riigi juhtimisel? V: 5) Mis on valitsuskoalitsioon? V: Erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks.
esimese lugemise. 9.Nov. läbis riigikogus esimese lugemise keeruka nimega seaduseelnõu, millega tahetakse aasta võrra edasi lükata eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra. «Rahanduslikult kaalukaim teema selles eelnõus on haigekassa ja töötukassa reservide konsolideerimine. Selle eelnõuga antakse riigikassale volitused uuteks ülesanneteks. Selle eelnõuga pikendatakse Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ühe aasta võrra. Sellega tekib riigieelarves kokkuhoid 2,53 miljonit eurot,» selgitas rahandusminister Jürgen Ligi eelnõud tutvustades. Ligi tõrjus rahvaesindajate rünnakuid nn kobarseaduste esitamise pärast. *Maruste: kobareelnõud pole tegelikult lubatavad. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste Reformierakonnast nentis 9. Nov
ning laskis nad mõrvata. Natsid ei suutnud esijalgu suuremat toetust koguda. Uus võimalus ülemaailmse majanduskriisi ajal. Hitleri löögirühm kandis pruuni mundrit. 1930.a. suurendasid nad oma saadikute hulka, 1932.a. sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm. Hitleril puudus Riigipäevas enamus, õnnestus siiski lasta end valitsuse etteotsa nimetada. Koondas kogu võimu enda kätte. Piiras demokraatlikke vabadusi. Natsistlik Riigipäev loobus võimust, Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem, ainult NSDAP jäi. Hilterist sai Saksamaa diktaator ehk füürer. 4. Kommunistlik diktatuur Venemaal NSVL Teised vabariigid (parteid) ühendati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (NSVL). Kõik liiduvabariigid olid ametlikult võrdsed, tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Kõrgeim võim kommunistlikul parteil. Eriti rahulolematud olid nendega talupojad (toiduainete andmise
mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. Valitsusasutuse ttajad on riigiametinukd. valitsusse kuulub veel ka riigisekretr. Olemas on veel maavalitsused eesotsas maavanematega. 3) PRESIDENT Esimees vi eesistuja, riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja vim on riigita vga erinevad. President osaleb peaministri ametissepanekul, ta mrab peaministri kandidaadid. Presidendil on igus vetole. president valitakse 5 aastaks. Et presidentiks saada peab olema snnijrgne eesti kodanik, peab olema vhemalt 40 aastane, teda peab valima vheamlt 21 riigikogu liiget. President esindab Eesti Vabariiki, nimetab ja vabastab ametist valituses liikmeid, kuulutab vlja seadusi ning valimised, annab riiklike autasusi. K.Pts - 1938-1940 L.Meri - 1992-2001 A
12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Eesti Vabariigi •Vapside suur majandusraskused populaarsus valijate hulgas • rahva rahulolematus • Eestimaa •1933. a sügisel vastu Kommunistliku Partei võetud vapside asutamine põhiseadus • massilised töölise •uue põhiseadusega väljaastumised Euroopas, eriti Saksamaal riigivanemale antud laiad volitused võimu Kelle või mille vastu tegevus oli suunatud? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Demokraatliku riigikorralduse vastu riigikorralduse vastu • mitmeparteilise • mitmeparteilise poliitilise süsteemi poliitilise süsteemi vastu vastu 1920. a põhiseadus vs 1938. a põhiseadus Riigipea 1938. a 1920
riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Minuarvates oli Saksamaal kehtestatud liiga ranged reeglid ja korraldused ning Natsionaalsotsialistidel olid koguaeg ühed ja samad seisukohad , et Saksamaa peab olema koguaeg kõige suurem ja tugevam riik , valitsejaks peab saama aaria rass ning et kord oleks majas
TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS *Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. *Valitsust juhib peaminister(Andrus Ansip) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevad valdkondi valitsevad ministrid: Majandusminister: Juhan Parts Justiitsminister: Kristen Michal Kaitseminister: Urmas Reinsalu(IRL esimees) Keskkonnaminister: Keit Pentus-Rosimannus Kultuuriminister: Rein Lang ( Reform) Haridus- ja teadusminister: Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder (IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi (reform) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Ken- Marti Vaher (IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati...
Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel. Eesti põhiseaduses on organisatsioonilise võimude lahususe põhimõte väljendatud põhiseaduse §-s 4, mille kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. Näiteks on selle põhimõtte väljenduseks põhiseaduse § 63 lg 1, mis keelab Riigikogu liikmetel teises riigiametis olemise. Ka kaitseväe teenistuse kohustusest on Riigikogu liige oma volituste ajaks vabastatud.
ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE JA SAKSA OKUPATSIOON Kalle Pärt Maanõukogu (Maapäeva) otsus • Maanõukogu 15. novembri (v.k.j.) 1917 otsus: - Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav kogu - Asutava Kogu kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maanõukogu - Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused • Maanõukogu andis volitused edasiseks tegutsemiseks vanematekogule. Maanõukogu otsuse tähendus • See tähendas riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga: Eesti deklareeris, et ei loe ennast enam kohustatuks täitma Petrogradist või mujalt tulnud käske. • Teiseks tähendas see otsus, et Maanõukogu peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks. Enamlaste võim • Väga kõrge populaarsus rahva seas 1917. a lõpus
kasotsustamismenetlus). Komisjon esitab õigusakti ettepanekud Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks. Seejärel rakendavad õigusakte komisjon ja liikmesriigid. Komisjoni ülesanne on kindlustada õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ja rakendamine. Veel kaks institutsiooni, millel on oluline roll: · Euroopa Kohus jälgib Euroopa õiguse täitmist; · Kontrollikoda kontrollib ELi tegevuse rahastamist. Kõigi nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud aluslepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Aluslepingud on sõlminud ELi liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. ELil on mitmeid muid institutsioone ja institutsioonidevahelisi asutusi, millel on konkreetsed ülesanded: · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu
serva ja muidu avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid. Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid. Kreekas sõltusid linnad kuningavõimusti vähem kui mujal. Paljud neist ajasid iseseisvat poliitikat ja suutsid Makedoonia kuningatele isegi edukalt vastu seista.
Põhja-iirimaa. Kõrgeim mägi on Ben Nevis Sotimaal (1 343m). Ühendkuningriik on konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia. Parlamendi alamkojal (House of Commons) on 646 liiget, kes valitakse üldistel valimistel. Umbes 700 inimest kuuluvad ülemkotta (House of Lords), sealhulgas eluaegsed peerid, pärandatava tiitliga peerid ja piiskopid. Soti parlament asub Edinburghis, omades ulatuslikke volitusi kohapeal. Cardiffis on WelshAssembly, mille volitused on piiratud Walesi küsimustega. Majandus kuulub ELi suuremate hulka ning põhineb üha enam teenuste sektoril, kuigi on ka tööstuspotentsiaal kõrgtehnoloogia sektoris ja mujal. Londoni City on finantsteenuste maailmakeskuseks. Tööstusrevolutsiooni kodumaana on Ühendkuningriik andnud maailmale palju tuntud teadlasi, sealhulgas Isaac Newton ja Charles Darwin. Kaasaegse majandusteooria rajaja Adam Smith oli sotlane. Inglise kirjandus on andnud suure hulga luuletajaid, näitekirjanikke,
• 1984-1988 Tartu Kunstikool (kunstiline kujundamine) • 1988-1993 Eesti Kunstiakadeemia (moekunst) • 1993-1994 Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Design, Halle, Saksamaa • 2005-2006 Kaitseväe Lahingukool • 2012 Kõrgem Sõjakool • 2013 NATO School Oberammergau, Saksamaa • Ta on õppinud moekunstnikuks ja disaininud Sangarile meestesärke • Aastatel 2003-2011 oli ta Isamaa ja Res Publica liige ning kuulus Riigikogu X koosseisu, kuid lõpetas oma volitused 2003 aastal • 2011-2015 oli ta Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem • Teda on autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega rahvusvahelisel missioonil osalemise eest • 2015 aastal sai ta Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti • Tema sõjaväeliseks auastmeks on major • 1993-1996 aastatel tegi Hannes Võrno koos Henri Jäägriga Korporatsioon Saatus’e nime all ajalehe Post absurdi koomiksiseeriaid „Perekond Vismaritega“, „Tiduga“ ja „Libiido“
kommunistidega.Sel ajal Hitler ,aga pidas kõnesid lubades rahvale kõikide probleemide lahendamist. Natside toetuspind kasvas aina ,vaesemad lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest pääseda, rikkad panustasid natsidele kui ainsale kaitsele kommunistide vastu. 1933.a sai Hitler Saksmaaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Hitler suutis läbi suruda ettepanekud, millega asuti Saksamaal demokraatlikke vabadusi piirama. 1933. a. märtsis loobus Riigipäev võimust ja Hitler sai erakorralised volitused (piiramatu võim 4 aastaks). Kehtestati üheparteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. 1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamist ning diktatuuri kehtestamist.Varsti sai Saksamaast totalitaarne diktatuur,kus võimutsesid natsid ja nende võimu tugisammasteks olevad organisatsioonid
Riigikogu korralised valimised toimuvad PS §60 kohaselt märtsikuu esimesel pühapäeval igal neljandal aastal pärast Riigikogu eelmisi valimisi. Erakorralised valimised toimuvad vähemalt 20 ja hiljemalt 40 päeva pärast nende väljakuulutamist PS §97 (valitsuskabinetile umbusalduse avaldamine Riigikogus),105 (rahvahääletusele pandud seaduseelnõu läbikukkumine) ja 119 (riigieelarve mitte vastu võetus jooksva aasta 01.märtsiks) asjaoludel. 27.Riigikogu volitused. PS §65 kohaselt Riigikogu: võtab vastu seaduseid ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korralduse, valib Vabariigi Presidendi, ratifitseerib ja denonseerib välislepingud, annab volitused peaministri kandidaadile valitsuse moodustamiseks, võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise, nimetab Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe, riigikontrollöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja, nimetab Riigikohtu esimehe
Opositsioon(vastasliit) Parlamendi ülesanded ja töökorraldus: Parlamendil on aastas 2 istungjärku. Sügisistungjärk ja kevadistungjärk. Kui riigis tekib olukord, et parlament on erandkorras vaja kokku kutsuda istungjärkude vahel, siis seda saab teha kas president, parlamendi juhatus või 1/3 parlamendi liikmeist. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seaduseid ja otsuseid; valib Vabariigi presidendi ja nimetab ametisse kõrged riigiametnikud; annab peaministrikandidaadile volitused vabariigi valitsuse moodustamiseks; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle; kinnitab välislepingud Parafeerima lepingu esialgne allkirjastamine Ratifitseerimine rahvusvahelise lepingu kinnitamine kas parlamendis või valitsuses Denonsseerima rahvuvahelise lepingu tühistamine Parlamendi järelevalve korraldamine: Otsene kontroll valitsuse üle: Parlamendi õigus avaldada umbusaldust minstritele; õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele
Hääletamine on salajane.Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. 2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile
Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 17) Valitsuse ülesanded. (15) V: Õigusalase tegevuse vallas: ¨ estitab parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid; ¨ sätestab määruste ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduste elluviimise; ¨ tagab kodanike turvalisuse ja riigi sisemise julgeoleku. Majanduse vallas: ¨ kogub makse;
kolmanda neljapäevani. Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab Riigikogu liikme staatuse seadus. Ülesanded §65 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude
Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi). · Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. · Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa (1893) ja Inglismaa (1904). Saksamaa (õpik lk.28-29) Sisepoliitika: · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia, kuid keisril (Wilhelm II 1888-1918) olid laialdased volitused (näiteks määras ta ametisse valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestag`is) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Saksa keisririik oli noor riik Euroopas, sest ta loodi alles 1871.a. Varem oli Saksamaa koosnenud mitmekümnest väikeriigist. Saksamaa ühinemiseliikumine algas 19.sajani I
a.)lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel).Revolutsiooni tulemused:Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega.Venemaal algas sellega nn.näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906- 1917).Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu).Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.).Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine jne.Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P
aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal kui võeti vastu põhiseadus. Kommunistid võtsid Saksamaal üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. 1933. aastal sai valitsus parlamendilt volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Demokraatlik riigikord oli nii Suurbritannias kui ka Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide võit Esimeses maailmasõjas demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse. Neil oli ka pikem demokraatlik valitsemiskord.
tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu. Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fasistide juht Mussolini.
2003 Nice’i leping. Suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome ja järelevalvepädevust. 2009 Lissaboni leping. EL demokraatlikumaks ja liidusisesed otsustusprotsessid selgemaks ja lihtsamaks. EL’i 4 vabadust: kaubad, teenused, inimesed, kapital. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID Euroopa Parlament: President on Martin Schulz. Seadusandlik võim. Valitakse iga viie aasta tagant liikmesriikide kodanike poolt. Järgmisena 2019. Ülesanded: seadusandlikud aktid, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Eestit esindavad Yana Toom, Urmas Paet, Marju Lauristin, Tunne Kelam, Indrek Tarand, Kaja Kallas. Asub Strasbourgis. Euroopa Liidu Nõukogu: Seadusandlik võim (jagavad Euroopa Parlamendiga). Valitakse igast riigist 1 minister teatud valdkonna kohta. Pole püsiv. Ülesanded: majanduspoliitika kordineerimine. Asub Brüsselis. Euroopa Komisjon: President on Jean-Claude Juncker. Täidesaatev võim. Valitakse 1 igast riigist. Euroopa Parlament kinnitab
Eesti valimissüsteem Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur ja demokraatia on kaks täiesti erinevat valitsemisviisi. Diktatuuriks nimetatakse valitsemisviisi, kus juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur jagatakse ka autoritaarseks ja totalitaarseks. Demokraatia on valitsemisviis, kus suurim võim on rahval. Üheks diktatuuririigiks sai Itaalia. Itaaliale tekitas Esimene maailmasõda suuri raskusi ning neisse ei suhtutud kui võrdväärsesse partnerisse. See tegevus solvas Itaaliat. Selle tagajärjel tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini, kes 1922. aasta sügisel määrati Itaalia peaministriks. Mussolini tegi suuri muudatusi ning võttis vastu seadusi, mis andsid talle kuningag...
Hirmuvalitsus. Diktaatori suva. Stalin · 1924 suri Lenin · Esile tõusis partei peasekretär Stalin · Kehtestas kontroli komparte liikmete üle · Ainus eesmärk saavutada võim · 1929 ainuvõim Hitler · Natsionaalsotsialistliku Saksa töölispartei juht · Saadeti vangi, kuna üritan Münhenis võimu haarata · Kirjutas ,,Mein Kampfi" · 1933 kantsler · Haaras kogu võimu · 1933 märts sai erakorralised volitused · Saksama diktaator e füürer Mussolini · Fasistide liikumine · 1922 marsi rooma · Alludes survele Mussolinile peaministri koht · Likvideeris demokraatliku riigikorra · 1925 piiramatu võim Stalinism Totalitaare ainupartei. Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine.
Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväteenistuse kohustustest. Riigikogu liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Riigikogu töökorraldus (§ 65; § 69; § 71; § 72) Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid. Riigikogu valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. Riigikogu võtab vastu riigi eelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorraseadusele. Riigikogu moodustab komisjone. Riigikogu liikmetel on õigus ühineda fraktsioonidesse.
Presidendi valitsusaeg on maksimaalselt 5aastat. Presidendi õigused ja kohustused: 1)osaleb rahvusvahelisel suhtlemisel 2)kuulutab välja valimised 3)kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu 4)kuulutab ja annab välja seadusi 5)teeb Riigikogule ettepaneku tähtsate ametite ametissenimetamiseks. Eesti 1.president Päts(1938-1940), Meri(1992-2001), Rüütel(2001-2006), Ilves(2006- ) 3.Eesti Vabariigi valitsus: Valitsuse vahetumine: 1)pärast riigikogu valimisi, mil eelmine valitsus volitused maha paneb 2)pärast valitsuskriisi Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Valitsuse ül:viia ellu riigi sise-ja välispoliitikat.(mitmesugused tegevused ühiskonnaelu eri valdkondades). Valitsuse ülesanded Õigusalase tegevuse vallas: 1)esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid 2)sätestada määrusega meetmeid, mis tagavad seaduste
Hit – Asi, mis lühikese ajaga muutuv kuulsaks Konkurs - võistlus Briti luurejuht hoiatas agressiivse Venemaa eest. Agresiivne - vaenlik Venemaa kasutab uusi tehnoloogiaid oma vastasseisus läänega. Tehnoloogia - kogum meetodeid, protsesse ja materjale kasutada mis tahes tegevusvaldkonnas. Mul on raske kommenteerida edasikaebamist, sest mul puuduvad selleks volitused. Kommenteerimine – oma arvamuse avaldamine. 32 protsendi arvates mõjuvad sekkumine Süüria sõtta ja seal läbiviidavad õhurünnakud Venemaa mainele rahvusvahelisel areenil halvasti. Areen – spordi võistlustele mõeldud koht. Kümme protsenti vastas, et maailmapoliitiline olukord on keeruline ja väga raske on ennustada, mis Venemaa ja lääne suhetest edasi saab.
· dok haldamise toimingud dok ringkäik · süsteemi kasutajad inimesed, kes haldamisel osalevad · kasutatav tehnoloogia Dok halduse reeglid pannakse kirja asutuse dok.halduse alusdokumentidesse. DOKUMENTIDE LIIGITAMINE · funktsionaalne töö- ja teenistussuhted; töötervishoid ja tööohutus; varad · struktuuripõhine juhtkond; planeerimine · temaatiline aruandlus; IT; personal, koolitus · dokumendiliikidel põhinev käskkirjad, protokollid, volitused, kirjad, toimikud Dok.süsteemi kasutajad jaotatakse rühmiti. Määratakse õigused ja piirangud. PABERDOKUMENDI EELISED · mugav lugeda · pole vaja spets arvutitarkvara · lihtne allkirjastada · säilib hästi ja kaua PIIRANGUD · toimikutest otsimine võtab aega · saab kasutada vaid 1 inimene korraga · vaja teha koopiaid · posti teel saatmine võtab mitu päeva · säilitamine võtab ruumi DOKUMENDILIIGID 1
1h 1. Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. 2. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3. vähemalt 3aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi Kohustused: 1) korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil; 2) tagama tööohutuse plaani tutvustamise ühisel ehitusplats...
*Õigus kogu oma vallasvarale.23. mai 1816 Eestimaa talurahvaseadus; 1819 Liivimaa talurahvaseadus Mõlemale kirjutas alla Aleksander I. 1817 võeti vastu Kuramaal talurahva seadus.Seaduste sisuks oli: *Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. Rahvuslik Liikumine: rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev inimene (rahvuslik ärkamisaeg) Eeldused: *Maa rahva, see on eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel. 1866 a. võeti vastu valla seadus; *Eestlaste haridustaseme suurenemine. Koolidevõrgutihenemine, kujunes emakeelne rahvuskool, kirjaoskuse levik; *Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine. 1872. a
üksikisikutega. 4.2. Sõlmida ja lõpetada töölepinguid Hotelli töötajatega, kinnitada töötajate ametijuhendid ning kohaldada distsiplinaarkaristusi. 4.3. Käsutada eelarve piires Hotelli vara ja vahendeid, tagamaks Hotelli vara korrasoleku. 4.4. Sõlmida Hotelli majandustegevuse korraldamiseks vajalikke lepinguid ja kokkulepped iseseisvalt või anda volikirju Hotelli töötajatele selliste tehingute tegemiseks. Hotelli tegevdirektori volitused tehingute sõlmimiseks on määratletud Juhatuse otsusega. 5. VASTUTUS 5.1. Hotelli tegevdirektor vastutab käesoleva ametijuhendiga temale pandud töökohustuste täitmata jätmise eest seaduse või haldusaktiga sätestatud korras. 6. SUHTED JUHATUSEGA 6.1. Hotellijuht on aruandekohustuslik Juhatuse ees. 6.2. Hotellijuht oma igapäevases töös viib ellu Juhatuse otsuseid. 6.3
kontrolli all olevate nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. A jaanuari lõpul-> Eestis kehtestati piiramisseisukord, algas baltisakslaste ulatuslik arreteerimine Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, seejärel tööstusettevõtete, suuräride, hotellide ja restoranidega Kogu maa kuulutati riigi omandiks Iseseisvuse väljakuulutamine Maanõukogu volitused läksid üle vanematekogule 1918. A saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon, et teada saada, kuidas suhtuvad teised riigid Eesti iseseisvusesse Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule->jaanuari lõpus katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised Otsustati Eesti iseseisvus välja kuuluta revolutsioonilisel teel rahvuslike poliitikute poolt Aeg ja koht pandi paika selle järgi, kus suudetakse võim enamlaste käest üle võtta Saksa pealetund algas 18
3. Ratsionaal-legaalne: ma allun inimesele, sest tal on seadusega antud õigus anda mulle korraldusi. Hegemoonia-Tunnustatus ja poliitiline võim võivad tugineda ka hegemooniale-teatud mõtteviisi v maailmavaate vaikimisi v varjatud domineerimine. Domineerimine vs struktuurne võim Domineerimine ei suuda seletada demokraatliku võimu tekkimist ja toimimist ehk teisisõnu paradoksi, et organisatsioonid, mille juhile on antud väga suured volitused, eioleefektiivsemad kui need organisatsioonid, kus selline suur võimukeskus puudub ja võim on võrdselt jaotatud. Struktuurne võim on positiivse summa mäng selles mõttes, et jagades võimu organisatsiooni liikmete vahel ühtlasemalt, on nad tõenäolisemalt enam sooritusele suunatud –olles kaasatud otsustusprotsessi, täidetakse vastavaid otsuseid suurema tõenäosusega. Charles Louis de Montesquieu:võim jaguned seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks
Moskva mittesekkumise poliitika viis kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Hiina ja Nõukogude suhted paranesid. Poliitilise elu reformimine Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud partei tagurlikud juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. Gorbatsov valiti presiidiumi esimeheks riigipeaks, kel olid senisest suuremad volitused riigiasjade juhtimisel. Poliitilise elu reformimine 1989 valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917 aastat. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest hiljem kasvasid välja poliitilised parteid. Gorbatsov püüdis laveerida reformieelsete ja vanameelsete vahel, rõhutades vajadust säilitada sotsialism. Majanduspoliitika kukkus läbi ja riigis süvenes kriis.
peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus 5 astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal. Ainsa erandina võib valitsuse liige olla teaduslikul või pedagoogilisel tööl. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks
3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Venevõimu kõrgesindajateks said välismaalased 6.Talurahva olukord Venevõimu ajal-1739.a Venevõimu ajal oli talupoeg pärisori, talupoeg maa koos varaga kuulus mõisnikele.Maa kasutamiseks tuli talupojal tööd teha, mille suurus mõisas polnud määratletud.Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. 7
võimu. Järgnes nn Pätsi aeg, mis oli suhteliselt leebe ja vabameelne ning ka majandus ekspordile orienteerudes heal järjel. Lätil oli olemas piiratud volitustega president ja parlantaarne riigikord, kuid ka sinna jõudis majanduskriis. 1934. aastal järgis järjekordselt peaministriks saanud Karlis Ulmanis Pätsi eeskuju ja teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Kahe aasta pärast omandas endale ka presidendi tiitli ja volitused. Ulmanis ja Päts nägid oma riigi majanduse ja ühiskondliku elu tähtsaima alusena talusid ja põllumajandust. Leedus oli autoritaarne võim juba aastast 1926. 1920. aastate keskel oli võimul kommunistid ja läheneti NSV Liidule, kuid parempoolsed teostasid riigipöörde ja võimule tuli Antanas Smetona, kes jäi presidendiks 1940. aastani. Leedul oli Vilnuse vallutamise pärast tüli Poolaga ja hõivatud Saksa piirkonna pärast pingeline suhe Saksamaaga.
Leedus) kirjutati Tallinnas alla Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi ühisavaldusele ning saadeti läkitus ÜRO peasekretärile 1. märts miilitsa asemele loodi politsei 19. august riigipöördekatse NSV Liidus, Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. EV ÜN avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus, otsustati anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erakorralised volitused 20. august EV ÜN pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole. EV ÜN otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Tallinna saabusid Pihkva dessantdiviisi üksused, vabatahtlikud asusid kaitsma Toompead, raadio- ja telemaja.
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Vanasti oli riigipea, kes juhtis riiki, nüüd juhib president, territoorium on suurenenud, riigikoguliikmeid oli 100 nüüd 101, maakondi oli vähem, vanasti olid rahvahääletused, erakondi oli vähem. 2. Kirjelda 1.detsembril 1924 sündmusi? Riigipöördekatse: Venemaa( kommunistlik internatsioon E.Viia Eesti taas ENSV alla. Mässulised pidid Venemaale saatma tegegrammi. Hõivati Toompea, raudteejaam, hävitati sillad. Kutsuti kokkku Kaitseliit, kommunistide populaarsus vähenes. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 4. Kuidas mõjutas Eestit? Eestlaste enamus meelestati kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 5. Suure majanduskriisi (1929-1933) Suur majanduskriis tagajärjed Eestile? Massili...
b) kuulutab välja seadused – c) võtab vastu seadusi ja otsuseid – d) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad - e) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat – f) otsustab rahvahääletuse korraldamise – g) valib Vabariigi Presidendi – h) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised – i) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks – j) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande – k) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust – l) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud - m) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises – n) koostab riigieelarve eelnõu – o) määrab peaministrikandidaadi – p) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks –
liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. 3)KONFÖDERATSIOON(Euroopa Liit)- riikide liit ühiste, välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb föderatsiooni moodustamisele. Riigikogu struktuur: Riigikogu juhatus on Rk liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ. Juhtuse volitused kestavad ühe aasta ja selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. Fraktsioonid on erakondade saadikurühmad parlamendis. Selle võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt 5 Rk liiget. Kõik Rk saadikud ei kuulu fraktsioonidesse. Koalitsioon on erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositsioon on moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. Alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Rk
kinnitatakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt. Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi täidesaatva võimu pea. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. • Parlamentaarne riik, palju parteisid, nt Eesti: Valitsus moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbiräääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku paramendivalimised võitnud erakonna liidrile. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. 4.Miks on oluline parlamendi toetus? • Kui ei ole toetust, siis võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid tõkestada valitsuse tegevust, nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades ning avaldades umbusaldust mõnele ministrile või valitsusele tervikuna. 5.Valitsusmudelid • Üheparteiline enamusvalitsus on omane majoritaarse valimissüsteemiga riikidele, kus
voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Lennart Meri presidendiaastad olid Eesti riigi uue ülesehituse aastad. Neil aastatel toimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele. Samuti ka riiklikud institutsioonid omandasid oma näo. Lennart Meri ametiaja jooksul viidi välja Nõukogude väed ja tehti ettevalmistusi liitumaks NATO’ga ja Euroopa Liiduga. Kõik see toetus 1992. Aastal jõustunud põhiseadusele, mis tagas riigipeale kindlad volitused ja õigused kodanikele. Seda põhiseadust ta arendas ja kaitses. Samuti ta arendas välissuhteid teiste riikidega. Aastal 2001, oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust. Samal aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Minu arvates tegi ta presidendina väga head tööd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
