27 RKEK 3-3-1-15-01, p 19 j (Lasnamäe-S); vrd varasemast praktikast RKHK III-3/1-10/95. 28 Eelnõu seletuskiri: ,,Sellise õiguskaitsevahendi olulisust on era- ja avalik-õiguslike suhete läbipõimumise tõttu rõhutanud Riigikohtu erikogu asjas nr 3-3-1-15-01. Asjas nr 3-2-1-100-08 juhtis aga Riigikohus hiljuti tähelepanu sellele, et tehingu tühisuse tuvastamise volitust halduskohtule seadusega antud ei ole. Samas on asja nr 3-3-1-15-01 otsuses toodud põhjendustel halduskohtule säärase volituse andmine hädavajalik. See vajadus on Ka riigi- või vallaasutuses töölepingu sõlmimiseks korraldatud avalik konkurss on avalik- õiguslik menetlus, töölepingu lõpetamise vaidlus või muu töölepingust tulenev pooltevaheline vaidlus on seevastu tsiviilõiguslik.29 Sarnaselt lepingutele võib halduskohus kontrollida ka avaliku võimu kandja ühepoolsete tsiviilõiguslike tahteavalduste õiguspärasust, kui nendega on rikutud isiku avalikke õigusi.
toetuse leidmiseks koaleeruvad (liituvad) mitu erakonda ja moodustavad koalitsioonivalitsuse (valitsusliidu). Võimalik on ka vähemusvalitsus (toetajaid on alla poole parlamendis), kui parlament annab piisava usalduse ametisse astumiseks (st, et suur osa parlamendiliikmetest on erapooletud või jätavad hääletamata valitsusele volituste andmisel). Eestis peab presidendi esitatud peaministri kandidaat saama Riigikogu lihthäälteenamusega (poolt rohkem kui vastu) volituse valitsuse moodustamiseks ja seejärel võib ta presidendile esitada valitsuse koosseisu ametisse nimetamiseks. Ametisse astub valitsus ja selle üksikliige pärast vande andmist Riigikogu ees. Parlament teostab oma kontrolli ka läbi arupärimiste, millele valitsus või üksikminister on kohustatud vastama. Arupärimisele vastamine võib lõppeda üleminekuvormeli vastuvõtmisega, mis võib olla lihtne (kuulati ära ja võeti teadmiseks) või motiveeritud, mis sisaldab umbusalduse avaldamist
Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: o Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) o Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. o Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 12. Seadluse mõiste (Presidendi poolt antav õigusakt): Seadlus e. Dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja.
· esindab teisi töötajaid (töötajate esindajad on: usaldusisik, ametiühingu valitud esindaja, töökeskkonna volinik, töökeskkonna nõukogu liige) · ei soovi muuta tööaja kestust · on aja- või asendusteenistuses Kui tööandja ütleb töölepingu üles: · raseda või alla 3-aastat last kasvatava isikuga 34 · töötajate esindajaga tema volituse ajal või aasta jooksul tema volituste lõppemisest eeldatakse, et tööleping on üles öeldud töölepingu ülesütlemise keeldu rikkudes, kui tööandja ei tõenda vastupidist Ülesütlemise isikulised piirangud Rasedad ja lapsi kasvatavad isikud · koondamise tõttu (v.a tööandja tegevuse lõppemisel) ei tohi töölepingut üles öelda rasedaga, naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, ja isikuga, kes kasutab lapsehooldus-
B saab esit A vastu kahju hüvit nõude sama summa ulatuses. 61. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on täitnud kohustuse ekslikult enne selle sissenõutavaks muutumist? A-l B suhtes kohustus, mille peab täitma 01.12. täidab selle 01.10, ei saa pärast seda esitada SK nõuet, et anna raha tagasi, küll ma sulle 2 kuu pärast uuesti maksan. 62. Kelle vahel tuleks lugeda sooritus toimunuks juhul, kui sooritus tehti lepingu alusel, mis on tühine ühe või teise poole esindaja volituse puudumise tõttu ning volituseta tegutsenud isik oli ise lubanud soorituse saajale soorituse? Oluline ahela paika panemine, kes tegi kellele soorituse. Nt A lubab B-le, et teeb B korteris remondi (TVL). B maksab A-le 1000 eur. A läheb C juurde öeldes, et on B esindaja ja et B sooviks korteris remonti teha ja on nõus maksma selle eest 1500 eur. C teeb remondi ära. Kas tal tekkis B vastu nõue ? Kui A-l esindusõigus puudus, siis B ja C vaheline tehing tühine
SN-i väitel ei ole tal võimalik maksuvõlga täita selle ajatamise kaudu, arvestades et maksuvõla ajatamisega kaasneb täiendava intressimäära tasumise kohustus. Palun hinnake MTA otsuse õiguspärasust, määrates esmalt haldustegevuse liigi. Asjassepuutuvad õigusaktid: Maksukorralduse seadus § 12. Kaalutlusõigus Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. § 46. Maksuhalduri haldusaktid (1) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 100
Seaduse olemasolu on riive põhiseaduspärasuse paratamatuks, kuid mitte küllaldaseks tingimuseks. Põhiseaduspärasuse tuvastamiseks tuleb läbida kõik põhiõiguste tuvastamisskeemis ette nähtud mõttekäigud, iseäranis tuvastada seaduse proportsionaalsus. Kvalifitseeritud piiriklauslid sisaldavad lisanõudeid, millele riive peab vastama. Samal ajal kui lihtne piiriklausel ei lisa midagi üldistele PS poolt esitatavatele õiguspärasuse nõuetele, andes vaid seadusandjale volituse põhiõiguse riivamiseks, tähendavad piiriklauslis fikseeritud lisanõuded, et kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus on tugevamini tagatud. Seejuures tuleb eristada formaalõiguslikke ja materiaalõiguslikke lisanõudeid. Formaalseteks erinõueteks on välisleping ja Vabariigi Valitsuse otsus (§ 36 lg 2), kohtu luba (§ 43 teine lause) ning kohtulahend (§ 48 lg 4). Sääraseid nõudeid tuleb arvestada põhiõiguse riive formaalse PS-le vastavuse tuvastamisel.
haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis
täitmisega o esindab teisi töötajaid (töötajate esindajad on: usaldusisik, ametiühingu valitud esindaja, töökeskkonna volinik, töökeskkonna nõukogu liige) o ei soovi muuta tööaja kestust (97/81/EÜ) o on aja-, asendus- või reservteenistuses - (TLS § 92 lg 1) - kui tööandja ütleb töölepingu üles: - raseda või alla 3-aastat last kasvatava isikuga - töötajate esindajaga tema volituse ajal või aasta jooksul tema volituste lõppemisest - eeldatakse, et tööleping on üles öeldud töölepingu ülesütlemise keeldu rikkudes, kui tööandja ei tõenda vastupidist - (TLS § 92 lg-d 2 ja 3) 8.6.3 ÜÜ isikulised piirangud 8.6.3.1 Rasedad ja lapsi kasvatavad isikud - koondamise tõttu (v.a tööandja tegevuse lõppemisel) ei tohi töölepingut üles öelda rasedaga, naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja
vastavust õigusselguse ja parlamendireservatsiooni põhimõttele. Formaalne põhiseaduspärasus tähendab seega, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni nõuetele161. Esmalt hindab autor seadusandja pädevust VangS § 90 lõigete 3 ja 5 kehtestamisel. Vangistusseadus on vastu võetud riigikogu poolt. Riigikogule on seaduste vastuvõtmiseks andnud volituse rahvas rahvahääletusel vastuvõetud PS § 65 punkt 1 alusel. Seega on vangistusseadus vastu võetud pädeva riigiorgani poolt. Menetlusreeglite täitmist kontrollides võib märkida, et seadus on vastu võetud pärast teist lugemist riigikogu koosseisu poolthäälte enamusega. Eelnõu poolt häälestas 61 riigikogu liiget162. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse163 § 109 kohaselt võib eelnõu pärast teise lugemise lõpetamist panna lõpphääletusele
tagasi nõuda, sest selle soorituse tegemise aeg ei olnud veel käes? VÕS sellist asja ei reguleeri. Õiguskirjanduses on leitud, et soorituse edasi-tagasi liigutamine ei ole mõistlik ja § 1028 järgi A-l B vastu soorituskonditsiooni nõuet ei ole ja siin võib viidata hea usu põhimõttele. 62. Kelle vahel tuleks lugeda sooritus toimunuks juhul, kui sooritus tehti lepingu alusel, mis on tühine ühe või teise poole esindajal volituse puudumise tõttu ning volituseta tegutsenud isik oli ise lubanud soorituse saajale soorituse? A ja B lepivad kokku, et A teeb B korteris remonti. Lepivad kokku ka hinnas 1000€. Nüüd läheb A C juurde ja ütleb, et B maksab ilmselt 1500€ ja C teeb remondi ära. Küsimus selle kohta, kas C-l võiks olla B vastu 1500€ saamise nõue? Probleem just juhtudel, kus C mõistab asja teisiti ja soodustab B-d. Selle küsimuse
nõusoleku andmise (ÄS § 317 lg 1), kui põhikiri ei sätesta teisiti. Nimetatud nõusolekuta tehtud tehingud ei ole tühised (RKTKo 04.03.2002 otsus nr 3-2-1-26-02). Õigus saada juhatuselt infot ja tutvuda dokumentidega (ÄS § 317 lg 7) Õigus ja kohustus anda arvamus juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruandele (ÄS § 333). Nõukogul puudub seltsi esindamise õigus. Juhatuse poolt volituse andmine mõnele nõukogu liikmetest ei ole keelatud. Nõukogu peab määrama seltsi esindaja vaidluses ja tehingutes juhatuse liikmetega (ÄS § 317 lg 8). Nõukogu liikme suhe aktsiaseltsiga Nõuded nõukogu liikmete osas (vt ÄS § 318 lg 1-4.1). Nõukogu liige ei või olla seltsi ega tema tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjaga võib kehtestada täiendavaid piiranguid. Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine (ÄS § 319 lg 1)
Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asi kuulub kõigile omanikele ühiselt, samuti kuuluvad neile ühiselt kõik asjaga seotud õigused ja kohustused. Eraldi ühtki õigust ega kohustust ühelegi ühisomanikule vastava asja osas ei kuulu (sh käsutamisõigus ei kuulu kellelegi üksinda, saab käsutada koos või volituse alusel). Ühisomandi tekkimine: Ühisomand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel, muidu on tegemist kaasomandiga. Nt Eestis abikaasad omandi esemeks abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara (perekonnaseaduse § 14 lg 1), samuti seltsing (VÕS § 589). Ühisvara valdamine, kasutamine, käsutamine: Ühisomanikel on võrdsed õigused vara vallata, kasutada ja käsutada. Tegema peab seda eelduslikult kokkuleppel (PKS § 17 lg 1 ja 2).
Võimustamisega ei anna juht mitte osa oma võimust ära, vaid jagab seda töötajatega, suurendades seeläbi hoopis oma mõjuvõimubaasi. Samuti teavad töötajad oma tegevusvaldkonnast palju rohkem kui juhid. Nad teavad, kuidas muuta oma tööd efektiivsemaks ning kuidas lahendada oma tööga seonduvaid probleeme. Seega saavad liidrid tegeleda organisatsiooni visiooni ja strateegiaga, st sellega, millega nad peaksidki tegelema. Võimustamisega peab olema kõik tasakaalus. Volituse ja vastutuse tase peab olema võrdne. Kui töötajad pöörduvad pidevalt juhi poole, et saada kinnitust tehtu õigsuses, siis on see märk volituste ebapiisavusest. Võimu ja õiguste vahekord muutub pidevalt ja seega tuleb ka õiguste ja vastutuse vahekorda pidevalt uuendada. Õigused ja vastutus peavad olema tasakaalus, alles siis saavad töötajad oma tööd hästi teha. Võimustatud töötajad mõistavad paremini oma töö tähendust ettevõtte visiooni ja strateegia elluviimisel.
ühisusega. Korteriomanike ühisuse ja valitseja vahelise lepingu näol on tegu käsunduslepinguga. Seisukohta, et korteriomanike ühisuse üldkoosolekul vastuvõetud otsuse õigustatud osapooleks on korteriomanike ühisus, mitte valitseja, kinnitab KOS § 21 lõige 2, mis sätestab loetelu valitseja kohustustest korteriomanike ühisuse esindamisel järgmiselt: - korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid (KOS § 21 lg 2 p1); - Korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi (KOS § 21 lg 2 p 2); - Võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid KOS § 21 lg 2 p 3); - Rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid (KOS § 21 lg 2 p 4); - Esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses (KOS § 21 lg 2 p 5).
317 lg 1), kui põhikiri ei sätesta teisiti. Nimetatud nõusolekuta tehtud tehingud ei ole tühised (RKTKo 04.03.2002 otsus nr 3-2-1-26-02). - Õigus saada juhatuselt infot ja tutvuda dokumentidega (ÄS § 317 lg 7) - Õigus ja kohustus anda arvamus juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruandele (ÄS § 333). Nõukogul puudub seltsi esindamise õigus. Juhatuse poolt volituse andmine mõnele nõukogu liikmetest ei ole keelatud. Nõukogu peab määrama seltsi esindaja vaidluses ja tehingutes juhatuse liikmetega (ÄS § 317 lg 8). Nõukogu liikme suhe aktsiaseltsiga Nõuded nõukogu liikmete osas (vt ÄS § 318 lg 1-4.1). Nõukogu liige ei või olla seltsi ega tema tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjaga võib kehtestada täiendavaid piiranguid. Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine (ÄS § 319 lg 1)
ka bilanss suurenes 100 ühiku võrra. Fondi emissioon on aktsiakap suurendamine omakapitali arvel. Eelduseks: bilansis on olemas positiivne osa omakapitalis, nö vaba omakapital,mida võib kapitali suurendamiseks kasutada. 2. § 349. erand on selles, et ka nõukogu võib suurendada aktiskapitali, kui see õigus on talle antud põhikirjaga. Miks see hea on? Nimetatakse ka volituse alusel kapitali 32 suurendamine. Mida täpsemalt võimalused kirja panna, sed aparem. Sellest ei piisa, et kirja panna, et nõukogul on see õigus olemas. 3. § 351, 351´ - aktsiakapitali tingimuslik suurendamine. Tülikas ja keeruline, mida eestis on mõnel korral ainult kasutatud. Võimalus saada aktsionäriks laenu nõudest loobumise kaudu
26. Põhiõiguste riive lubatavuse kriteeriumid ja selle kontrollmehhanism (eksamil ei tule vist) Põhiõiguste riive ja rikkumine toimub enamikul juhtudel avaliku võimu tegevuse tulemina, samas on põhiõiguste kaitse avaliku võimu põhiseaduslik kohustus. Oluline on eristada pädevus- ehk kompetentsinorme alus- ehk volitusnormidest. Pädevusnormid on korrakaitseasutuste ülesandeid käsitlevad eeskirjad. Alusnormid annavad isiku õigusi riivavaks haldustegevuseks seadusliku volituse. Põhiõiguste riivamiseks volitav norm ei tohi lihtsalt korrata pädevusnormi koosseisu sõnastust, vaid peab riivet õigustavate tunnuste piiritlemise abil tagama, et haldusorganile pandud ülesande täitmine ning õiguste riivamine oleks seaduslik ja kontrollitav. Korrakaitse puhul on võimalik eristada kaht liiki riivevolitusi üksikvolitus ja üldvolitus. Üksikvolitus on ette nähtud põhiõiguse piiramiseks teataval juhul, normis kirjeldatud ohuolukorras
Seadused kui vabaduse tagatis võõrandamatud õigused, mille hulgas on elu, vabadus ja õnne Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab taotlemine. Valitsused on ellu kutsutud nende tagamiseks ning saavad ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust oma volituse valitsetavate nõusoleku läbi piirab ainult loomuseadus) Vabadusideed 18. saj. Prantsusmaal (vana kord, absmon.) Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed Absoluutne monarhia, kõrghetk Louis XIV (ainuvõim 1661-1715) ajal vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Alates 1615 „generaalstaate“ enam kokku ei kutsuta.
Kuningas kinnitas parlamendi enamuse poolt heaks kiidetud otsused reaalse võimu sai peaminister. Parlamentarismi algus Inglismaal (1689 - 18.saj I pool): kuningas valib valitsuskabineti ministrid selle partei esindajate hulgast, kes on saavutanud enamuse parlamendi alamkoja valimistel. Barokiajastu 17.sajand 17.saj on Prantsusmaa ja prantsuse kultuuri suur sajand (eriti 17.saj II pool). Valitsemiskorralduses oli absolutismi tippajastu, legaalse volituse kuninga ainuvalitsusele oli tõlgendus, et kuningas on saanud oma võimu jumalalt ja seetõttu ei saa ta eksida ega ole võimalik teda ka kritiseerida valitseja tagandamine on võimatu. Kunstistiilina barokk oli absolutismi ja vastureformatsiooni imponeeriv fassaad: esinduslik, ülekuhjatud toredus, paraaditsev hiilgus. Kuigi mujal Euroopas räägitakse barokist, siis Prantsusmaal räägitakse veel klassitsismist. Holland oli erandiks, seal oli omanäoline kodanlik realism
Dürig) seovad põhiõigused alati avaliku võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega b) kollisioon lõppastmes peab avaliku võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust 2. piir põhiõiguse õigustatud riive II Õigus ja õiguse piir 1. õiguse siseteooria on olemas ainult üks asi õigus millelegi; kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole 2. õiguse välisteooria on olemas kaks asja õigus millelegi (prima faci õigus) ja on olemas see, mis õigusest pärast piiri tõmbamist järele jääb.
8.4. Vabariigi Valitsuse moodustamine, volituste lõppemine Valitsuse moodustamise etapid: Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1) eelmise VV tagasiastumine (PS § 92 lg 1) 2) Peaministrikandidaadi määramine Vabariigi Presidendi (PS § 89 lg 1, 4) või ülesseadmine Riigikogu poolt (PS § lg 5) 3) Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituse andmine (PS § 89 lg 2) 4) Valitsuse koosseisu esitamine Vabariigi Presidendile (PS § 89 lg 3) 5) Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamine (PS § 89 lg 3) 6) Vabariigi Valitsuse ametisse astumine (PS § 91) 7) Riigikogu erakorralised valimised valitsuse moodustamise nurjumise korral (PS § 89 lg 6) Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral;
Dürig) seovad põhiõigused alati avaliku võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega b) kollisioon lõppastmes peab avaliku võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust 2. piir põhiõiguse õigustatud riive II Õigus ja õiguse piir 1. õiguse siseteooria on olemas ainult üks asi õigus millelegi; kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole 2. õiguse välisteooria on olemas kaks asja õigus millelegi (prima faci õigus) ja on olemas see, mis õigusest pärast piiri tõmbamist järele jääb.
Põhiseaduse kohaselt ei ole Vabariigi Presidendil seaduste algatamise õigust, v.a põhiseaduse muutmise algatamine. Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid. Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju. 3.2.5 Riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus Riigipea nimetab peaministrikandidaadi, kellele Riigikogu peab andma volituse Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. Ta nimetab ametisse ja vabastab ametist peaministri ettepanekul valitsuse liikmeid, Eesti Panga nõukogu ettepanekul Eesti Panga presidendi, Riigikohtu ettepanekul maa- ja linnakohtunikud, halduskohtunikud ning ringkonnakohtunikud (s.o I ja II astme kohtunikud) ja valitsuse ning kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. Riigipea poolt ametisse nimetamisega kaasneb teatava sotsiaalse respekti andmine, kontrolli teostamine isiku nimetamise
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kr...
saladus, õigus vabalt liikuda, kodu vabadus Erand korras kolmikmõju- sund võõrandamine, väljasaatmise keelt, varjupaiga õigus, menetluslike põ puhul. Kolmikmõju puudub - nt poliitiliste õiguste puhul (valimisakt kui selline) § 15 Põhiõiguste piiriklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust nt §31 2. lause 2. piir põhiõiguse õigustatud riive, riive võib olla õigusvastane või õiguspärane II Õigus ja õiguse piir 1. õiguse siseteooria on olemas ainult üks asi õigus kui selline; kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama; õigust ei saa piirata Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole Selle teooria koht on sotsiaalsete õiguste juures 2
autoriteeti suurendavaid reforme, tõstes selle liikmeskonna 300-lt 600-ni. 80 loobus Sulla võimust. 73 71 Itaalia gladiaatorite ja orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel: pärast mitmeid võite rooma vägede üle loobusid ülestõusnud kavatsusest Itaaliast itaaliast üle Alpide lahkuda ja pöördusid Lõuna-Itaaliasse, kus M. Licinius Crassus nad ümber piiras ja purustas. 67 sai Gn. Pompeius erakorralised volituse võitluseks piraatide vastu Vahemerel ja viis selle mõne kuuga edukalt lõpule. 66 63 Pompeiuse sõjaretk idamaadele: - purustas Mithridatese ja vallutas Pontose alad (Mithridates sooritas 64 enesetapu). - 64 vallutas Süüria ja likvideeris Seleukiidide riigi. - 63 allutas Juudamaa vasallkuningriigina Roomale. 63 paljastati Roomas aristokraat Catilina vandenõu. Catilina paljastamisega kogus kuulsust senatit toetav kõnemees Cicero.
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
kohustuslikuks, kuna seadusandja sõnul on MTÜ liikmete jaoks väga oluline juba enne üldkoosolekut teada, mida üldkoosolekul arutama hakatakse, sest sellest lähtuvalt saavad nad otsustada, kas nad soovivad üldkoosolekul osaleda või mitte. Samuti tuleb teavitada liikmeid, kui päevakorda muudetakse enne üldkoosolekut ning sellega võib kaasneda üldkoosoleku edasilükkamise vajadus. Kui üldkoosolekul osaleb liikme asemel tema esindaja volituse alusel, siis peab ta seda kirjaliku volikirjaga tõendama. Uute muudatustega lisatakse seadusesse säte, kus üldkoosoleku protokollile võib lisada originaal volikirja asemel selle ärakiri. Vastasel juhul peab üldkoosolekul osalev esindaja kas loovutama volikirja originaali, mida ta võib vajada muude tehingute tegemiseks või saama liikmelt spetsiaalselt üldkoosolekul osalemiseks vormistatud volikirja.
President annab seadlusi ja dekreete, mis jagunevad erakorraliseks- ja hädadekreediks. Erakorraline dekreet: Nt mingis olukorras kuulutab välja sõjaseisukorra. Hädadekreet: Kui riigikogu ei saa enam kokku tulla ning Presidendil on õigus luua dekreete, sest Riigikogu pole. Valitsuse ning KOV organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid, seega oleneb seaduseandjast, keda, milles ning millises ulatuses ta volitab seadusega PS alusel määrusi andma. See volituse ehk delegatsiooni küsimus. Volitamine ehk delegeerimine tähendab ühe organi poolt oma pädevuse või selle osa kas alatist või ühekordset üleandmist teisele organile. 1) generaaldelegatsioon ehk üldvolitus (kogu- või osapädevus alatiselt); 2) spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus (see pädevus/ülesanne selleks juhuks); Generaaldelegatsioonis annab seaduseandja edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile kestvaks teostamiseks
Vahel kasutatakse ka mõistet "konstitutsiooniline s.", aga seda mitte igas riigis. Mõistel on 2 tähendust: kui konstitutsioon koosneb mitmest eraldi s-st, siis sageli nimetatakse konstitutsiooni üksikuid elemente konstitutsioonilisteks s-teks. Mõnes riigis mõistetakse konstitutsioonilise seaduse all selliseid seadusi, millel on kõrgem juriidiline jõud tavalistest seadustest ja madalam konstitutsioonist. Konstitutsioonis eneses oleva volituse korral võib teatud erandjuhtudel, näiteks sõja ajal olla konstitutsioonilisel seadusel olla kõrgem jõud kui konstitutsiooni mõnel sättel, sest nad asendavad konstitutsiooni. Väga harva võib juhtuda, et konstitutsioonilise seaduse jõud loetakse võrdseks konstitutsiooni endaga. Näiteks on Itaalias võimalik teatava eelmenetluse korras muuta konstitutsiooni konstitutsioonilise seadusega.
Riigikogu. Vabariigi Valitsus annab põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Eelosundatus kajastub põhiseaduslik õigusaktide hierarhia ning järeldus, et täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste "õigusaktidega"." Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, selleks peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikohus (RKPJKo, 20.12.1996): "... Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus." Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks
remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. (2) Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel: 1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid; 2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi; 3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid; 4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid; 5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. § 22. Majanduskava ja aruandlus
vägivalla alla. Võib tekkida olukord, kus meil on küll vastavat valdkonda reguleeriv seadus, kuid inimesed ei pruugi olla teadlikud seaduse regulatsioonialadest ja ei pöördu diskrimineerimisjuhu ilmnemisel vastava institutsiooni poole, sest ei oska pidada juhtunut diskrimineerimiseks. Inimesed on harjunud pidama loomulikuks, tavaliseks mõnesid ebavõrdse kohtlemise nähtusi ning ei näe põhjust pöörduda vastava volituse saanud institutsiooni poole. Definitsioonide ähmasus kindlasti raskendab ka diskrimineerimise tuvastamist, mis omakorda muudab keeruliseks seaduse järelvalve. Seadusesse on sisse kirjutatud ka säte, mille järgi on tööandja kohustatud teavitama töötajat võrdõiguslikkuse seadusega garanteeritud õigustest. Selle sätte praktikas realiseerumine on minu arvates suhteliselt küsitav, sest vaevalt tööandja peale seaduse
Augustus. Augustuse võim oli põhjendatud auctoritas’ega, tema isiku loodusepoolse legitimeeritusega. Sellele vastandus potestas – ametist tulenev võim, mis oli konsulitel ja teistel magistraatidel ning mida Augustus endale ei soovinud. Auctoritas’el põhines ka printsepsi otsuste seadusjõud, kuigi nad formaalselt seadused polnud. Ametlikult andis rahvas lex de imperio’ga (võimuvolitusi andva seadusega) Augustusele volituse seadusi oma konstitutsioonidega tõlgendada. Põhimõtteliselt allus algselt isegi printseps seadustele, kuigi hiljem leidis rohkem rakendust põhimõte: princeps legibus solutus est. Augustus suutis luua suurepärase valitsusaparaadi, nii et kõik ametnikud, k.a senati liikmed said palka. Ametnikeks said lojaalsed ja haritud orjad, vabaks lastud või ka kõrgemast seisusest isikud. Printsipaadi ajal on Rooma riigis nö rahuaeg. Rooma
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
jaanuaril 2012. Täidab kogemata 1. novembril 2011. Kas tal on alusetust rikastumisest tagasinõue? Eesti seadus seda olukorda ei reguleeri. Saksa kohtupraktika: tagasinõuet ei ole, kuna see viiks ebaprak- tilise edasi-tagasi täitmiseni (kui saabub 1. jaanuar 2012, peaks A niikuinii võlgnetava jälle B-le andma). 65. Kelle vahel tuleks lugeda sooritus toimunuks juhul, kui sooritus tehti lepingu alusel, mis on tühine ühe või teise poole esindajal volituse puudumise tõttu ning volituseta tegutsenud isik oli ise lubanud soorituse saajale soorituse? Nt: A ja B lepivad kokku, et A teeb B korteris remondi. A läheb C juurde, ja ütleb, et ta on B esindaja ja lepib kokku, et C teeb B korteris remondi (s.t. sõlmib justkui B nimel mingi töövõtulepingu). Tegelikult mingit esindusõigust pole. (Oletame et A pidi B-lt saama 1000 EURi, ja A oli C-le lubanud 2000 EURi).
· Briti kroon on käitunud despoodina, kes pole hoolinud kolooniate huvist "vaba rahvas" ei saa sellise ülemvõimu all elada · Loomulikud õigused (Locke'ilik liberaalne argument): · Kõik inimesed on loodud võrdseks, kõigile on Looja poolt antud võõrandamatud õigused, mille hulgas on elu, vabadus ja õnne taotlemine. Valitsused on ellu kutsutud nende tagamiseks ning saavad oma volituse valitsetavate nõusolekul Vabadusekontseptsioonid 18. saj. Prantsusmaal · Absoluutne monarhia, kõrghetk Louis XIV (ainuvõim 16611715) ajal · Alates 1614 parlamenti (generaalstaate) kokku ei kutsuta. · Tugev pärusaadel, kellel ulatuslik võim oma mõisates ning kõrge positsioon ühiskonnas ja õukonnas · Samas kuningas nimetab ministrid oma suva järgi · Kasvav maksukoormus Prantsuse välispoliitiliste ambitsioonide tõttu, konkurents
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgneval päeval. Selle eesmärk on kaitsta ka nende töötajate huve tasu ning töö- ja puhkeaja suhtes, kelle tööandjad ei ole kollektiivlepinguga ühinenud. Õiguskantsler: muuhulgas peab seadusandja tagama selle, et kolmandad isikud ei saaks rikkuda teiste isikute põhiõigusi ja vabadusi (õigus riigipoolsele kaitsele): see tähendab sealjuures, et andes volituse sõlmida laiendatud kollektiivlepinguid, tuleb samal ajal tagada, et mõned tööandjate ning töötajate liidud ei saaks suruda laiendatud kollektiivlepinguga teistele tööandjatele peale lepingutingimusi, mida viimased ei suuda täita. Kollektiivlepingu laiendamine võib ebaproportsionaalselt riivata tööandjate, kellele lepingut laiendatakse, õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31). Ka Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (edaspidi: ILO)
kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgneval päeval. Selle eesmärk on kaitsta ka nende töötajate huve tasu ning töö- ja puhkeaja suhtes, kelle tööandjad ei ole kollektiivlepinguga ühinenud. Õiguskantsler: muuhulgas peab seadusandja tagama selle, et kolmandad isikud ei saaks rikkuda teiste isikute põhiõigusi ja vabadusi (õigus riigipoolsele kaitsele): see tähendab sealjuures, et andes volituse sõlmida laiendatud kollektiivlepinguid, tuleb samal ajal tagada, et mõned tööandjate ning töötajate liidud ei saaks suruda laiendatud kollektiivlepinguga teistele tööandjatele peale lepingutingimusi, mida viimased ei suuda täita. Kollektiivlepingu laiendamine võib ebaproportsionaalselt riivata tööandjate, kellele lepingut laiendatakse, õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31). Ka Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (edaspidi: ILO)
käsundisaajale esindusõigust, ehk õiguste kogumit, mille alusel saab esindatava nimel teha kehtivaid tehinguid. Seda, kas tehingu tegemiseks on käsundisaajale volitus antud, tuleb aga hinnata käsundi sisust. Kui käsundi alusel kohustub käsundisaaja käsundiandja nimel tegema tehinguid (võtma käsundiandja nimel õigusi ja kohustusi), siis võib järeldada, et käsundiandja on käsundisaajale andnud ka vastava volituse tehingu(te) tegemiseks. Kuid ära ei tohi unustada siiski, seda et tehingute tegemisel kolmandate isikutega on määrav esindusõiguse olemasolu ja selle ulatus, mitte käsunduslepingus kokkulepitu. Teise isiku nimel teeb tehinguid näiteks juhatuse liige. Teiseks isikuks on ettevõtja, keda juhatuse liige esindab igapäevases majandustegevuses. Ettevõtja ja juhatuse liikme vahel sõlmitakse teenuse osutamiseks nn juhatuse liikme leping, mis aga oma olemuselt on ennekõike käsundusleping
saanud personal. 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend 1. Siirdamistõstuk on konstrueeritud ja valmistatud kaupade transportimiseks ühest kohast teise. 2. Tõstukit on keelatud kasutada otstarbel, milleks see pole mõeldud. Näiteks ei tohi tõstukiga vedada kärusid, pukseerida teisi tõstukeid ja transportida inimesi. 3. Tõstukit võivad juhtida isikud, kes on saanud vastava koolituse ning juhtkonna poolt volituse tõstukit juhtida. 4. Tõstukit tuleb juhtida hoolikalt, otsustusvõimeliselt ja vastutustundlikult. 5. Tõstukit ei tohi juhtida õliste käte või jalanõudega, kuna need võivad põhjustada libisemist. 6. Kui laos on märgitud põrandale tõstukite liikumisteed, tuleb kasutada ainult neid. 7. Siirdamistõstukiga võib sõita ainult tugeval ja tasasel pinnal, nagu betoon ja asfalt. Veenduge, et tõstukiga sõitmiseks kasutatav pind on piisavalt tugev tõstuki kogumassi
15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend 1. Siirdamistõstuk on konstrueeritud ja valmistatud kaupade transportimiseks ühest kohast teise. 2. Tõstukit on keelatud kasutada otstarbel, milleks see pole mõeldud. Näiteks ei tohi tõstukiga vedada kärusid, pukseerida teisi tõstukeid ja transportida inimesi. 3. Tõstukit võivad juhtida isikud, kes on saanud vastava koolituse ning juhtkonna poolt volituse tõstukit juhtida. 4. Tõstukit tuleb juhtida hoolikalt, otsustusvõimeliselt ja vastutustundlikult. 5. Tõstukit ei tohi juhtida õliste käte või jalanõudega, kuna need võivad põhjustada libisemist. 6. Kui laos on märgitud põrandale tõstukite liikumisteed, tuleb kasutada ainult neid. 7. Siirdamistõstukiga võib sõita ainult tugeval ja tasasel pinnal, nagu betoon ja asfalt. Veenduge, et
Õigusnorm on ülipostiivsetele põhimõtetele vastav üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja avalik, formaalselt määratletud käitumisreegel. Aitab elu reaalselt korraldada. Õigusnormid on kirjapandud normid. Õigusnormi mõte ei seisne mitte igal juhul käsu ja keele formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õigusliku tagajärje esilekutsumine (Narits lk 97 jj). Kehtestatakse riigi nimel kindlas korras pädevate institutsioonide poolt õigussüsteemis sisalduva volituse alusel, mida tagatakse viimase variandina riikliku sunniga. Õigusnorm on objektiivse õiguse norm kõigile. Objektiivsetetst õigustest tulenevaid subjektiivseid kohustusi ja õigusi saab õigustatud subjekt vahetult rakendada vaid õiguse järgimise ja kasutamise teel. Norm on üldine määratluse järgi reegel, juhis või mall. Norm ei ole tõene ega väär-Normide abil liigitatakse või klassifitseeritakse asjad käskudeks, keeldudeks või lubatuteks. Norme võib liigitada mitmel viisil:
seadus (vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis); 2) antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid; 3) antakse armu jne. 51 Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid. Oleneb seaduseandjast, keda, milles ning millises ulatuses ta volitab seadusega põhiseaduse alusel määrusi andma. Siit tuleneb volituse ehk delegatsiooni küsimus. Õigusteaduses tähendab volitamine ehk delegeerimine üldiselt ühe organi poolt oma pädevuse või selle osa kas alatist või ühekordset üleandmist teisele organile: 1) generaaldelegatsioon ehk üldvolitus (kogu- või osapädevus alatiselt); 2) spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus (see pädevus/ülesanne selleks juhuks). Generaaldelegatsiooni all mõistetakse sellist, milles seaduseandja annab edasi ühe osa oma
1 kohaselt uurib kohus tõendeid vahetult, sealhulgas kuulab ära protsessiosaliste lisaks seaduses sätestatuile, kui sellist õigust kohtule seadusega ette nähtud ei ole. seletused. TsKS § 34 lg. 1 kohaselt esimese astme kohtuistung protokollitakse. TsKS § 79 lg. 2 ja 3 kohaselt ajab kohtusjuriidilise isiku asja selle juht või tema esindaja, kes tegutseb volituse piires, mis temale seaduse või põhikirjaga on antud. Juht, kes ajab asja kohtus, esitab kohtule dokumendi, mis RKTKo 28.11.1996 3-2-3-32-96 tõendab tema volitusi. TsKS § 172 kohaselt kontrollib kohus asjaosaliste kohalolekut ja teeb
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
21. 31. detsembrini 2012 kehtinud KrMS § 114 lg-s 1 esinenud viide menetlust juhtivale prokurörile viitas prokuratuuri sisemisele töökorraldusele, mille järgimatajätmine ei mõjuta kohtu antud jälitusloa kehtivust. Ametitoimingutes esindavad kõik prokurörid prokuratuuri. 22. Kohtuesimehe poolt teistele kohtunikele tähtajatult antud volitus jälituslubade väljastamiseks kehtis kuni volitatu kohtunikuametist lahkumiseni või antud volituse tühistamiseni. Seadus ei võimaldanud volitust selle kehtivuse ajal ei ajaliselt ega esemeliselt piirata, mistõttu ei ole ka tähtsust sellel, kas konkreetse volitatud kohtuniku poolt jälitusloa andmise ajal kohtuesimees ise tööl oli või mitte. 23. Eeluurimiskohtunik ei rikkunud menetlusõigust, kui andis loa teostada jälitustegevust seaduses maksimaalselt lubatud kahekuulise perioodi jooksul vaid kindel arv päevi. 24