Eelkõige väljendub riigiorganite loomises e legitimatsioonis. kokkuleppe ja enamuse põhimõte vaba poliitiline tahteavaldus põhineb kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel. Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 15 7. Õigusriigi printsiip - isikute põhiõiguste, vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused tagama oma aktiivse ja passiivse tegevusega
Töötuskindlustus on nn osamakseline sotsiaalkindlustusskeem, mis tähendab, et õigus töötuskindlustushüvitisele saab tekkida vaid nendel isikutel, kes on teinud töötuskindlustusmakseid. Kindlustatud ei ole -- st ei pea tegema töötuskindlustusmakseid, kuid ei teki ka õigust hüvitistele -- füüsilisest isikust ettevõtjad, ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmed, mõned valitud ametikohtade esindajad (Riigikogu liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed) ja mõned avaliku sektoriteenistujad, kellel on eriseadustega sätestatud erikaitse (nt kohtunikud). Töötuskindlustus katab Eestis kolme tüüpi hüvitisi: töötuskindlustushüvitis (hüvitis töötule); tööandja maksejõuetuse hüvitis; kollektiivse koondamise hüvitis. Töötuskindlustushüvitisele on õigus töötuna arvele võetud isikul, kellel on viimase 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaazi.
Temast saab ka peaminister. Kui 40- aastal Päts likvideeriti jäi ta valitsusse. 44-aastal pääseb ta Rootsi. Ülejäänud valitsusliikmed langesid punaarmee kätte vangi. Põhiseadus hakkas kehtima 38. Aastal. See enam rahvahääletusele ei pandud. Selle järgi on Eesti presidentaalne riik endiselt, riigikogu valitakse 5-ks aastas. On ülemkoda ehk riiginõukogu (40 liiget – määratud). Kümme määrab president ning ülejäänud on teiste kodade esindajad ja alamkoda ehk volikogu on 80 liikmeline. Riigivanem ehk president. Pätsist saab esimene president. Demokraatia riigis oli aga endiselt piiratud. Seda nim. Juhitavaks demokraatiaks. Juhtis seda valitsev klikk. Kinnitatakse oma neutraliteeti. Kodumaine kütusetööstus: Põlevkivi, turvas ja puit. Masintööstus kaob...
kohalikest inimestest, tegevused oleks tulnud kohalikega läbi rääkida. Krossirada on seal aga kogu aeg olnud ja hooned on juba nõukogude ajal ehitatud, vanu hooneid saabki õigeks teha vaid detailplaneeringu kaudu, selleks tuleb esmalt kehtestada detailplaneering, siis saab võtta ehitus- ning lõpuks kasutusloa. Konguta vald alustaski, esitatud kinnistu detailplaneeringu, MTÜ Vellavere külaselts esitas sellele hulga vastuväiteid ja ettepanekuid, millega kohalik volikogu aga ei arvestanud. Konguta vallavalitsuse töötajad arutasid ettepanekuid ainult kinnistu omaniku ja planeeringu koostajaga, ettepanekute tegijaid ei kutsutud arutelus osalema. Ilmneb teine tõsine juhimisalane probleem, ettepanekute tegijaid kohtumisele ei kutsutud. See on ka üks peamine põhjus, miks tartu maavanem detailplaneeringule heakskiitu ei andnud. Nii jõudiski Konguta valla ja Vellavere külaseltsi vaidlus maavalitsusse. 3 1
Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa Riigiorganil on riigivõimu volitused Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsiona...
Võtke seisukoht ja põhjendage seda. (1p) 10. Mis põihõigused on Eesti Vabariigi põhiseadusega tagatud ainult kodanikele? Tehke ristike tabeli õigesse lahtrisse. (3p) 1) õigus tulla alati Eestisse [x] 2) õigus säilitada rahvuslik kuuluvus 3) õigus jääda truuks oma veendumustele 4) teenida Eesti kaitseväes 5) olla erakonna liige 6) kandideerida Riigikokku [x] 7) pöörduda kohtusse 8) valida kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid 11. Millisel juhul on võimalik saada Eesti Vabariigi kodakondsust? Tähistage õiged vastused ristikesega. (2p) naturalisatsiooni korras [x] olles Euroopa Liidu kodanik piisab, kui sündida Eesti Vabariigis eriliste teenete eest [x] ainult nendel lastel, kelle mõlemad vanemad on Eesti kodanikud saab automaatselt Eesti kodanikuga abielludes
Poliitiline vastavus tähendab ka enamuse huvide kaitset. 5. õiglus maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamise õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. 6. maksustamise ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine riigi ja kohalikuomavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene vastuteene maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. Maksude eesmärgid
Pilt nr. 3 Haapsalu Kuursaal Raudteejaam 1906/7.aastal valminud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Jaamahoone ühes osas ning rööbastel asub Eesti Raudteemuuseum. Eesti aladele jõudis raudtee 1869. aastal. Peterburist üle Tallinna Keila ja Paldiskisse suunduva nn Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu. Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902. aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult. Arvatavasti oli see toetus otsustav, miks väikelinn Haapsalu sai raudteeühenduse Peterburiga. Ehituse eeltöid alustati kogenud inseneri P. Götte juhtimisel juba samal aastal. Raudtee valmis kahe aasta pärast ning avati liikluseks 1. novembril 1905. Insener Götte poolt valiti ka koht rajatavale jaamahoonele.
välja erakorralised valimised. Presidendil on kaks võimalust: kas kuulutab välja või ei kuuluta, kusjuures, ta ei pea oma otsust motiveerima. Senised umbusaldused: 1. Laar 93 rublaskandaal, vastuhääli oli 21 2. Laar 94 Isamaast eraldusid konservatiivid, Riigikogus oli Isamaal vähem toetajaid ja Laar lahkus ametist 61 umbusaldushäälega. 3. Vähi veebruar 97 ajendiks korteriskandaal, Vähi erastas 1993 Tallinna volikogu esimehena ühe korteri oma tütrele, vastuhääli tuli 45, poolthääli 41. Veidi aja pärast lahkus Vähi ise 4. Laar 01 tuli välja märkilaskmisskandaal. Sai 43 vastuhäält Usaldushääletus valitsus võib siduda ükskõik millise enda poolt üles seatud seaduseelnõu usaldusega valitsusega. Näiteks kui töölepingu seadus läheb Riigikogus viimasele hääletusele, siis ütleb enne hääletamist valitsus, et see on seotud usaldusega. Kui see läbi kukub, siis see
mõnede teenuste üle nagu politsei ja tuletõrje. (Patterson, 2013, p. 479). Linnavalitsuste puhul võib eristada nelja süsteemi: tugev linnapea-volikogu korraldus (Strong Mayor-Council System); nõrk linnapea-volikogu korraldus (Weak Mayor- Council System); komisjoni korraldus (Commission System) ja linnajuhi korraldus (City manager system). Traditsiooniline ja kõige levinum linnavalitsuse vorm on tugev linnapea-volikogu süsteem, mis sisaldab linnapead kui täitevjuhti ja kohalikku volikogu kui seadusandliku organit. Linnapea on otse valitud ning tal on märkimisväärne võim volikogu ja eelarve üle (Wilson, 1998, p. 658). Selles süsteemis on linnapeal vetoõigus ja otsene vastutus eelarve ning teiste poliitiliste toimingute ees. Linnapea ülesannete hulka kuuluvad nt volikogu istungite juhtimine, eelarve koostamine, määruste esitamine, juhtkonna määramine ning allüksuste jälgimine. Volikogu ülesandeks on määrused heaks kiita
nõudmisi ja EKP juhtkonda uuendatakse. 11.september RR suurim massiüritus ,,Eestimaa laul 1988", millest võtavad osa 300 000 inimest ja kus Trivimi Velliste ütleb esimest korda avalikult välja nõudmise Eesti iseseisvuse taastamisest. 17.september ERSP saadab ÜROle memorandumi olukorrast Eestis. 1.-2.oktoober Tallinna linnahallis võetakse vastu RR üldprogramm, resolutsioonid, valitakse volikogu ja eestseisus. 4.oktoober Tallinn tervitab olümpiavõitjaid Erika Salumäed ja Tiit Sokku. 8.oktoober Pärnus on rongkäik loosungitega ,,Eestile omariiklus". 17.oktoober Tallinnas ja Tartus võetakse vastu üht kuulsamat vabanenud poliitvangi Enn Tartot. 12.november Esimesed Miss Estonia valimised. 16.november ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungil võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon ja seda peetakse NSVLi lagunemise alguseks. 26
Pätsi Teataja populaarsust see aga ei vähendanud ja ajaleht jätkas ägedat võitlust sakslaste eesõiguste vastu, püüdes kohalike linna omavalitsuste juhtimist allutada eestlastele. 1904. a. linnavolikogu valimistel saavutas eesti-veneblokk ülekaaluka võidu ja 60 kohast saadi 48 kohta. See oli suur rahvuslik võit, mida pühitseti üle kogu maa. Tallinna eeskujule järgnesid varsti ka teised Eesti linnad. 1905. a. valiti K. Päts Tallinna abilinnapea ja juhtis samal ajal linna volikogu. Pätsi võitlus eesti rahva eluõiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui ta organiseeris valdade poolt märgukirjade saatmise Venemaa siseministrile, nõudes vabade valimiste teel rahvasaadikute kokkukutsumist, kodanikele vabaduste kindlustamist, Eesti- ja Põhja-Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. See Pätsi rahvuslik võitlus ei jäänud Vene ametivõimudele muidugi märkamata ja kui 1905. a
Mitte normatiivsed on indivituualse iseloomuga. Õigus aktid moodustavad hierarhilise süsteemi riigiseselt. Eestis kõige kõrgema jõuga on: Riigikogu - seadused otsused(N,MN) President seadused, otsused(N,MN) Valitsus määrused, korraldused (N,MN) Ministrid Riigi sekretär, kantsler käskkirjad (MN) Ameti pladirektor käskkirjad, ettekirjutused, otsused (MN) Inspektsiooni peadirekotr käskkirjad ettekirjutused, otsused(MN) Kohalik maavanem korraldused Omavalitsuse volikogu määrused, korraldused, otsused Vallavalitsus määrused, korraldused Vallavanem ja linnapea käskkirjad, kohustused Seadused Põhiseadus Konstitutsiooniline seadus Seadus Seaduste loomine Seaduse algatus (PS§103) Riigikogu liikmele Praktsionile Komisjonile Vabariigi valitsusele Presidendil on õigus algatada muudatuste sisseviimist PS Seaduse arutelu Lugemine Lugemine Lugemine Seaduse vastuvõtmine Hääletus Seaduse väljaandmine President. Tal on vetoõigus e
Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsese vastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti riigis jagunevad maksud riigimaksudeks (aktsiisid (tubakatoodetele, alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele), tulumaks (nii füüsilistele kui
24.veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 14.märts emakeelepäev; maikuu teine pühapäev emadepäev; 9.mai Euroopa päev; 4.juuni Eesti lipu päev; 14.juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 23.juuni võidupüha; 24.juuni jaanipäev; 20.august taasiseseisvumispäev; 1.september teadmistepäev; oktoobrikuu kolmas laupäev hõimupäev; novembrikuu teine pühapäev isadepäev; Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Pühade ja tähtpäevade seadusest tulenevalt on riigipühad ja puhkepäevad (lisaks 23.06, 24.06 ja 20.08): 1.jaanuar uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade 1.püha; 1.mai kevadpüha; nelipühade 1.püha; 24.detsember jõululaupäev; 25.detsember esimene jõulupüha; 26.detsember teine jõulupüha.
mis valiti 3 aastaks; üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel; täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga; valitsesid koalitsioonivalitsused. II Põhiseadus: rahvas sai valida riigivanema 5 aastaks; riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le ; täidesaatva võimu eesotsas peaminister. III Põhiseadus: riigipeaks 6 aastaks valitud president ; riigikogu muudeti 2-kojaliseks: 1)alamkoda-riigi volikogu 80 saadikuga - valiti rahva poolt otsevalimiste teel. 2) riiginõukogu 40 saadikuga - kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt; valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt ; rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Antud referaadi eesmärk oli analüüsida põhiseadusi, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Põhiseadus ja selle järelevalve, Rait Maruste, Tallinn 1997 2
1998; Dollery, Crase 2004; Christoffersen, Larsen 2007). Soovitakse luua sünergia ja saavutada kriitiline mass nii eelarvelisi kui ka kompetentsuse ressursse, et kujundada uusi strateegilisi arenguid. Teiseks seatakse ühinemise eesmärgiks omavalitsuste sisestruktuuri muutused. Need hõlmavad omavalitsuse sisemist integreerumist ja tasakaalu loomist erinevate toimijate vahel, kaasa arvatud kodanikuühenduste kaasamine ja võimestamine ning muutused volinike rollides, samuti volikogu ja valitsuse suhetes. Sellised strukturaalsed muutused tagavad kohaliku valitsemisvõimekuse. Paraku jätkatakse tihti uues omavalitsuses endiste valitsemisstruktuuridega ja potentsiaal, mille sisemine restruktureerimine oleks võimaldanud saavutada, jääb kasutamata. Uus suurem omavalitsus vajab hoopis teistsuguseid valitsemis- 4 ja juhtimispraktikaid kui endine, seetõttu on kõige tähtsam ülesanne uue omavalitsuse
· 14. märts emakeelepäev; · maikuu teine pühapäev emadepäev; · 9. mai Euroopa päev; · 4. juuni Eesti lipu päev; · 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); · 23. juuni võidupüha; · 24. juuni jaanipäev; · 20. august taasiseseisvumispäev; · 1. september teadmistepäev; · novembrikuu teine pühapäev isadepäev; · Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Lisaks võib Eesti lipu heisata isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel. Lipu heiskamine muudab perekondlikud tähtpäevad pidulikumaks ning heisatud lipuga on sobilik tervitada oma külalisi. Eesti lipp kaunistab asutuste, seltside ja ühingute tähtpäevi ning lisab väärikust avalikele üritustele. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse
kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel. Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus – realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon – valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 3.2 Halduse diskretsioon ja määratlemata õigusmõiste. 3.2.1 Diskretsioon HMS § 4 käsitleb kaalutlusõigust. Diskretsioon on omane nii haldusefunktsiooni teostamisel kui ka teiste funktsioonide teostamisel. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Asutus “võib” midagi teha, mitte
aastal taasavatud Tartu ülikool. Kubermangulinnadesse rajati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. 1806.aastal hakkas Tartus esimese eestikeelse ajalehena ilmuma „Tarto maa rahwa Näddali-Leht“. Haritlased asutasid ka mitmeid teaduslikke seltse. 8.klass Uusaeg ll osa 34.peatükk Rahvuslik ärkamine Eestis Talurahvas valis valla volikogu ja maetimehed.Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas valitseks kord. Vallavanemal oli õigus määrata rahatrahv või üleastunu arestikambrisse toimetada. Valla eelarvet käsutas volikogu, kehtestas maksud ning määratles valla kulutused (k.a toetused). Eestlased harjusid endale esindajaid valima, kohut mõistma ja koosolekuid pidama. Nõnda omandati kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida.
on sama seaduse § 9 alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension; 3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 5) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit; 6) on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige,kui ta saab selle eest tasu; 1
Ministrite määrustel on normatiivne, käskkirjadel mittenormatiivne sisu. Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja ministeeriumi kantsler, määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras. Käskkirju annab minister teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes ja nendele kirjuta alla minister. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldusele kirjutava alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär, need peavad oleme valla või linna põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud. Normatiivaktide kehtivus. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Normatiivaktide kehtima hakkamise ehk jõustumise kord on kehtestatud
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi- või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iseloomustavad tunnused maks on: 1) Kehtestatud maksuseaduse või KOV volikogu määrusega 2) Rahaline kohustis 3) Eesmärgilt suunatud riigi ja KOV-te ülesannete täitmiseks tulu saamine 4) Maksumaksjale ei kaasne maksu maksmisega otsest mõõdetavat hüvitist 5) Maksukohustis tekib ainult seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel 6) Maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlematult NB! Kui eelloetletud tunnustest kasvõi üks ei kehti, ei ole tegemist maksuga.
0033. (Vaata lisa 4) 20. detsembril, kui Rannatares, millest oli saanud noorte meelispaik, pidi toimuma Kolonni asutamine, oli kohvik puupüsti rahvast täis. Sellistes tingimustes tundus kolonni asutamine võimatu, ning Ain Saare üleskutsel suundusid kõik soovijad Restaureerimisvalitsuse Võru osakonna ruumidesse, kus Ain Saar töötas. Ruumide kasutamiseks oli Ainile loa andnud tema ülemus. Osavõtjaid oli erinevatel andmetel 23-24. Salajasel hääletusel valiti volikogu, mis koosnes seitsmest liikmest.34 Kandidaate seati üles 10. Volikokku saanutest kõige rohkem hääli sai Ain Saar, tema sisse hääletamiseks andis 23-24-st kohalviibijast 20 inimest oma hääle. Talle 30 Ain Saar, Aavo Savitch, Kaja Tullus, lk. 15. 31 Ain Saar, lk. 75. 32 Samas, lk. 75-76. 33 VK 5291:1 Ar. 1944:1 Vaba-Sõltumatu noortekolonn nr 1 asutava kogu koostamise protokoll 34 Ain Saar, lk. 77-78.
Algab intensiivtootmine. 20. saj algul hakkab talumajandus avaldama konkurentsi mõisamajandusele. 1802-1804 esimesed talurahvaseadused. Kodanikuühiskonna alus talurahvakohtud, talurahvas ise valib. Kujundab eestlase õigusteadvust. Kohtunikud taluperemeeste hulgast. Tegu madalaima astmega siiski, 19. sai I poolel oli ülevaatajaks mõisnik, kuid II poolel vald iseseisvus ning ülevaatajaks said riigiametnikud. Kujunev kodanikuühiskond. Moodustatakse vallad valitakse volikogu (tol ajal nim. eesseisuseks). Vallavanemad korraldavad kogu piirkonna elu. Talupojad koha peal otsustavad. Jõuavad vallatasandilt kõrgemale 1864 palvekirjade aktsioon. 'olukord ei parane, kui me seda enda kätte ei võta' tippaktsioon jõuab kätte 1881 valitakse saatkond eestlasi, kes sõitsid Venemaale ja said audientsi, mis oli tol ajal kuuldamatu. Baltisakslased sellest väga nördinud, nende enesekindluse aluseks balti erikord. Kuid nüüd hakkavad ka eestlased hüvesid tahtma.
RK poolt Seadusi võetakse vastu rahvahääletusel või RK poolt ja jagunevad konstitutsioonilisteks ja lihtseadusteks RK õigusaktid: seadus (üldakt) ja otsus ( üksikakt) VP õigusaktid: seadlus (üldakt), otsus (üksikakt), käskkiri (üksikakt) VV õigusaktid: määrus ( üldakt ), korraldus ( üksikakt ) Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt ) EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt) KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt ) Õigusaktid kehtivad: ajas, ruumis, isikute ringi suhtes Õigusnorm Reguleerimine: Individuaalne või Normatiivne Sots normide liigid: Moraali-, korporatiivsed-, tava-, religioossed ja välise kultuuri normid Õigusnormi tunnused: lähtub riigist, täitmine tagatakse riigi sunniga, üldkohustuslik
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
20. august taasiseseisvumispäev; 1. september teadmistepäev; oktoobrikuu kolmas laupäev hõimupäev; novembrikuu teine pühapäev isadepäev; Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud.
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koo...
Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga. Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas on lubatud: 1) paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas; 2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul. Alkoholiseadusega kehtestatud erinõuete ja piirangute järgimise üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele: 1) Maksu ja Tolliameti ametnikud; 2) politseiametnikud (välja arvatud kaitsepolitseiametnikud); 3) tarbijakaitseametnikud; 4) Veterinaar ja Toiduameti ametnikud; 5) valla või linnavalitsuse ametnikud. Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise
sätestata teist tähtaega. 24 Põhiseaduse muutmise seadus jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist (pikem aeg võimaldab uue seadusega paremini kohaneda). Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsus ning Vabariigi Valitsuse korraldus, peaministri korraldus ja ministri käskkiri jõustuvad allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse üksikaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajast.
vahendaja (nt kauplus) NB! Makse saavad kehtestada 1) Riigikogu parlamendina ning 2) kohaliku omavalitsuse volikogud Kohalikud maksud Eesti riigis: 1. Reklaami- ja kuulutustemaks 2. Täiendav füüsilise isiku tulumaks (toob kaasa tulude vähenemist -> tekivad fiktiivsed elukohad) 3. Paadimaks 4. Mootorsõidukimaks 5. Loomapidamismaks 6. Lõbustusmaks 7. Teede ja tänavate sulgemise maks EELNEVAID SAAB KEHTESTADA VOLIKOGU. 1. Sotsiaalmaks 2. Käibemaks 3. Tulumaks 4. Maamaks 5. Aktsiisimaksud 6. Tollimaks EELNEVAID SAAB KEHTESTADA RIIGIKOGU. Otsene maks: Kaudne maks: Füüsilise isiku tulumaks Käibemaks Ettevõtte tulumaks Hasartmängumaks Sotsiaalmaks Aktsiisimaksud Maamaks
Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel isa nimel.) -Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsitles. -Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. -Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid. -Viimaste hulka kuulusid vallamaja, kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palk, toetused vallavaestele. -Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. 1866.a.vallaseadus pani aluse ''valla poliitilisele elule'', mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen
olema vähemalt 2 liiget ja nendest vähemalt 2 peavad olema õiguse rahanduse või arvestuse asjatundjad. Auditi komitee liikme valimiseks peab olema tema kirjalik nõus olek. Audiitor kontrolli teostav isik ministeeriumi aubi minister või kantsler juhatuse liige prokurist ega siseaudiitor ei toi olla auditi komitee liikmed. Nõukogu esimees ei tohi olla auditi komitee esimees. Vastavale seadusele moodustavad auditi komitee kohaliku omavalitsuse üksus mis on avaliku huvi üksus volikogu revisjoni komisjoni liikmed ja õiguse rahanduse või aruandluse asjatundjad kelle on valinud volikogu. (01012013) kohaliku omavalitsuse üksuse komitee juhib revisjoni esimees ja auditi komitee liikmeks ei tohi olla siseaudiitor omaalituses üksuse liige ega audiitor kontrolli teostav isik. Auditi komitee ülesandeks on jälgida ja analüüsida 1. rahandus info töötlemist 2. riski juhtmise ja sisekontrolli tõhusust 3
Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel kolmeks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. [redigeeri] Sümbolid ja tähised * Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole
Otsustab, kas ringkonnakohtu otsus jääb kehtima või tühistatakse. Kui riigikohtu otsus ei rahulda ühte osapoolt, siis on õigus edasi kaevata Euroopa Inimõiguste kohtusse. Riigikohtu kohtunikke 19. Ringkonnakohtunikke 46. Maakohtunikke 153 . Halduskohtunikke 27. 8. KOHALIK OMAVALITSUS nimetatakse valdasid ja linnasid. (Maavalitsus on riiklik haldusüksus). Kohalikke omavalitsusi valitakse Eestis iga nelja aasta tagant. Kohalik omavalitsus koosneb volikogust, mida juhib volikogu esimees ja valitsusest, mille juht valitakse volikogus. **Sõnastage kolm põhjust, miks regionaalne valitsemine on riigi jaoks oluline. -Majandus, kultuur, **Kas kohalike omavalitsuste vähendamine on õigustatud. Jah /Ei ja põhjendus? *KORDAMINE 1. Kas Eesti presidenti peaks valitama otse rahva poolt(jah/ei), põhjendus? Jah, sest Eesti president on eelkõige riigi esindaja ning ei oma suurt mõjuvõimu riigis, seetõttu võiks rahvas kui kõrgeima võimukandjana ise oma esindaja valida
hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamis- kohtades. Demokraatia kui rahva oma valitsuse põhimõte on tinginud kodakondsuspiirangu, s.t, et olenevalt valimistest on valimisõigus ainult antud kogukonda kuuluvatel inimestel. -> Eesti kodanik on hääleõiguslik kõigil valimistel, samuti rahvahääletusel. -> Muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on hääleõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning Euroopa Parlamendi valimistel. -> Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Vanusepiirang määrab peale hääleõiguse ka kandi-deerimisõiguse. Hääleõigus on üldjuhul 18.eluaastast, kandideerimise piirid on erinevad. Eesti põhiseadus lubab: kohalikku volikokku 18-aastaselt, Riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt, presidendiks 40-aastaselt.
volitused. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. 23. Millised on Kohaliku Omavalitsuse üksused ja nende volituste tähtaeg? Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. (Perioodi võib lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.) Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Hääleõiguslikud on selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on 18. 24. Kes on EV- s riigikaitse kõrgeim juht? Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President
piiskopilinnuse minevikku ja uurimislugu, Lihula mõisa ajalugu, Lihula alevi ajalugu. Lisaks tõi Haapsalu firma Lossikivi Lääne-Eesti paekivi näidised ja oma toodangut. See kõik valmis 1995. aasta augustis-septembris. Ametlik muuseum Lihulas siiski veel puudus. Hakatigi uurima selle loomise võimalusi. Oli selge, et muuseum ei saa tegutseda ühiskondlikel alustel. Muuseumi tähtsuses ja vajalikkus suudeti veenda nii toonast Lihula vallavalitsust kui volikogu. 23. novembril 1995 võttiski Lihula vallavolikogu vastu otsuse asutada valla asutusena Lihula Muuseum. Muuseumi ametlik avamine toimus 24. veebruaril 1996. Järgnevate aastate peamisteks ülesanneteks sai materjali kogumine ja alalise ekspositsiooni ettevalmistamine. Muuseumi hakkas tasapisi laekuma materjale, millest tänaseks on moodustunud küllaltki mahukad eseme- ja fotokogud. Samal ajal tegeldi alalise ekspositsiooni koostamisega. Varem eksponeeritud
Muud assigneeringud vastavalt seadusele Eraldised Vab, Valitsuse reservi ettenägematuteks kuludeks. 61 62 63 RE menetlus- RE eelnõu arutamine, RE eelnõu muutmise ettepanekud , RE vastuvõtmine ja jõustamine 64 RE täitmist korraldab Eesti Rahandussüsteem 65 66 RE=TULUD+KULUD püüeldakse tasakaalu poole 67 Riigikassa ülesanded- 68 Koh.omav, eelarve täitmist kontrollib kohaliku omavalitsuse valitsus, peamiselt kohalik volikogu. 69 RE kassaline täitmine 70 71 Kindlustuse peamised rühmad-Isikukindlustus, Varakindlustus e riskikindlustus e kahjukindlustus, Vastutuskindlustus, Sotsiaal- e pensionikindlustus 72 Kindlustuse mõiste- kliendi ja kindlustaja vaheline leping kindlustuse kohta 73 Kindlustatud isik- võib olla kindlustusvõtja ise või 3 isik, kelle kasuks leping on sõlmitud 74 Kindlustusjuhtum- sellise sündmuse tegelik saabumine, mille puhul kindlustaja peab hüvitama var-
registreeritud elanikku. Majandus Kõige tähtsam majandusharu on tööstus. Arenenuimad tööstusharud on toiduainete-, puidu- ning mööblitööstus. 21. sajandi alguses on Tartusse rajanud oma esindused mitmed telekommunikatsioonifirmad, näitkes Playtech Estonia, Webmedia ning Eesti firmad Regio ja Raintree Estonia, ka Skype`l on Tartus esindus olemas. Kõige suurem tööpakkuja on ülikool. Valitsus Tartu omavalitsusorganid on Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise põhimõtted ja üldised alused on kinnitatud Tartu linna põhimääruses. Linnavolikogus on 49 liiget. Linnavalitsuses on üks linnapea ja viis aselinnapead. Praegune Tartu linnapea on Urmas Kruuse, kes kuulub reformierakonda, mis on Tartu poliitilises elus juba pikemat aega domineerinud. Arhitektuur Tartu arhitektuuri on oluliselt mõjutanud linna tulekahjude- ja sõdaderohke ajalugu. Kõige vanem ehitis Tartus pärineb keskajast
maksukohustuse tegelik täitja või kandja on sama isik. Maksu tasumisel maksukohuslase vara väheneb. (nt tulumaks) 2. Kaudsed on need, kus seaduses tulenev maksu maksja ja maksukoormuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksu maksja vara ei vähene. Pädevusealusel liigitatavad maksud, selle alusel, kes maksu kehtestab ja riigikogu maksuseadusega riiklikud maksud ning kohalikud maksud kohalikuomavalitsuse volikogu määrusega vastavalt kohalikemaksude seadusele. Riiklikud maksud : tulumaks, käibemaks,sotsiaalmaks,aktsiisid,hasartmängumaks,maamaks, tollimaks,raskeveokimaks Kohalikud maksud: reklaamimaks, loomapidamismaks, teede & tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Püsivusealusel liigitamine. 1. Ühekordsed maksud ja perioodiliselt korduvateks maksudeks. Ühekordsed on maksud, mis tekivad teatud toimingu sooritamise tagajärjel ning
deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus Välislepingud Seadused (KOV volikogu määrused) Määrused Riigikohtu praktika (nn kohtunikuõigus) 6. Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi. 1) Objekti järgi liigitatakse: a. Subjektiivsed – selle maksuobjektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus (tulumaks, käibemaks, aktsiisid) b. Objektiivsed ehk reaalmaksud on seotud mingi konkreetsemate reaalsete väärtustega ja maksu suurus ei sõltu objekti omaniku subjektiivsetest omadustest
Kohtu poolt süüdimõistetud isik ei saa hääletamisest osa võtta Kandideerimisõigus: EV kodanik, kes on 21-aastane Teovõimetud ja kohtu poolt süüdimõistetud ning tegevsõjaväelased ei saa kandideerida Kohalike omavalitsuste (linnad, vallad) valimised KOV-i valimised toimuvad iga 4 aasta tagant oktoobrikuu kolmandal pühapäeval. Võrdeline Eestis- jagatakse piirkondadeks aga pole suuruselt paika pandud Minimaalne KOV-i volikogu arv on 7, lähtudes valla- või linnaelanike arvust (alati paaritu arv) Hääletamis- ja kandideerimisõigus: Hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16 ja kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas Hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab eelnimetatud tingimustele ja kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel
Eesti õiguskantsler - sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle (Indrek Teder). Eesti Riigikontroll - kontrollib ametnike majanduslikku tegevust ja ametiasutuste käsutuses oleva vara otstarbekohast kasutamist; juhib riigikontrolör (Alar Karis). Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu - volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või linnapea. Kohaliku omavalitsusüksuse valivad omavalitsusüksuse valimisõiguslikud inimesed vabadel valimistel neljaks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget
Riigikontrolöril on oma ametkonna juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina. Igas maakonnas on ametisse nimetatud maavanem, kes juhib maavalitsust. Kuna Eesti on unitaarriik, on maavalitsus keskvõimu käepikendus ja viib kohapeal ellu Vabariigi Valitsuse poliitikat. Maavanema nimetab peaministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus kooskõlastatult maakonna kohalike omavalitsuste esindajatega (igast vallast või linnast üks volikogu esindaja ja linnapea või vallavanem). Kooskõlastamiseks on vaja rohkem kui poolte esindajate toetus. Kohalik omavalitsus Kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi. Nad tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainut seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
5. selgitab õigusriigi toimimise põhimõtteid 2. 2 Põhikooli riiklik õppekava. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 14. Aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13273133. Millise õpitulemusega Uurimistöö teemasid seotud? Valimisaktiivsus N maakonnas 2, 3 Riigikogu/volikogu valimistel Kuidas arvestavad volikogu saadikud 2, 5 oma valijaid? Õpilaste võimalused osaleda 1, 2, 3 noortepoliitika kujundamises Teema õppekavas: Kodanikuühiskond 55 Õpitulemused Õpilane: 1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid kodanikuühiskond, vabaühendus, kodanikuosalus, kodanikualgatus;
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õiguslik...
kohtunikuabikomisjoni ees. Maakohtutes osalevad õigusemõistmisel seaduses ettenähtud juhtudel ja korras rahvakohtunikud, keda varasemalt nimetati kohtukaasistujateks. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samad nõuded, mis kohtunikelegi välja arvatud kõrghariduse nõue ja neil on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Kandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille kooseisu kinnitab kohtu esimees. Kriminaalasjas süüdistuse võib ametisoleku ajal rahvakohtunikule esitada ainult tema tööpiirkonna maakohtu esimehe nõusolekul. Rahvakohtunikule makstakse tasu tema osalemise eest õigusemõistmisel. Kui rahvakohtunik langeb kuritegeliku ründe ohvriks, mis põhjustab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
