Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. O. on individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest. O.võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkiri üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu nt: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks
[3]. Mootorsõidukimaks – maks, mida maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või neid mootorsõidukeid kasutavad füüsilised ja juriidilised isikud, kes elavad või asuvad maksu kehtestanud omavalitsusüksuse territooriumil [3]. Loomapidamismaks – maks, mida maksavad selliste loomade omanikud, kelle pidamine valla või linna territooriumil on maksustatud. Nende loomade loetelu kehtestab volikogu [3]. Lõbustusmaks – maks, mida maksavad valla või linna territooriumil tasuliste meelelahutusürituste korraldajad ja seal asuvate meelelahutusasutuste omanikud. Lõbustusmaks kehtestatakse müüdud pääsmetelt [3]. Parkimistasu – tasu, mis kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks [3]. 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU Kõik Eestis ettevõtlusega tegelevad ühingud peavad raamatupidamise
KOHALIK OMAVALITSUS: (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad. Tsentraliseerima-ühe kohta koondama, keskusele v keskvõimule allutama. KOHALIK OMAVALITSUS Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid.Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe või mitmetasandiline. KOV tunnused Euroopa KOV hartas: Territoriaalsus, Autonoomsus, Otsene demokraatia, Demokraatlikult valitud esindukogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada se esindus ja täitevorganite süsteem, õigus khtestada oma eelarve, kohalikud maksud, tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingutele , keskvalitsusel
ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu • Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik • Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel • Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu
Mõdriku 2012 Minu analüüsitav ettevõte on Põlva Ühisgümnaasium. Kooli tegutsemiskoht on Põlva linn. Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja ühisgümnaasium. Kool on Põlva linna poolt hallatav munitsipaalkool. Tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt antud koolitusluba. Koolil on põlva linna eelarves iseseisev eelarve, mille kinnitab volikogu. Kooli juhib direktor ja kaks õppealajuhatajat. Direktori ülesanneteks on kooli hallata ja juhtida. Õppealajuhataja ülesanneteks on koolis õppetöö korraldamine. Kooli ülesanded on aidata kaasa õpilase iseseisvumisele, tagada õpilasele õppekorraldusest infot, korraldada õpilasele toitlustust vastavalt päevakavale, kasutada õppekavale vastavaid õppevahendeid ja toetada õpilaste füüsilist, vaimset, kõlbelist ja sotsiaalset arengu.
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumi...
aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased. Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu valimistel saavutas eesti-veneblokk ülekaalu, 60 kohast saadi 48 kohta. 1905.a. valiti K. Päts linnapea abiks, mis tähendas volikogu juhtimist. Vabadussõja võidu üheks eelduseks võib pidada eestlaste käe all olevat omavalitsuste süsteemi, siin omandatud kogemused võimaldasid kiiresti mobiliseerida riigi ressursid idast pealetungiva vastase vastu. 1905.a. dets. asus keskvõim vasturünnakule. Ajaleht "Teataja" suleti ja kindralkuberner käskis juhtivad eesti tegelased arreteerida. K. Pätsil õnnestus põgeneda Sveitsi. 1907.a. siirdus K. Päts Soome. Siit pidas K. Päts salajast kirjavahetust Eestiga
võlgnevus on ajatatud.” Määruse § 2 lõike 1 punktis 2 on sätestatud koduse mudilase toetus ning punktis 7 õpilase sõidukompensatsioon. 6. Palun hinnake X vallavalitsuse korralduse nr 1144 õiguspärasust, määrates esmalt haldustegevuse liigi. LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Vallavalitsus on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1 mõttes) ning vallavalitsust võib määratleda kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit. Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (antud juhul Vallavalitsus). Haldusorgan ehk Vallavalitsus on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla. (Subjektiteooria) Välismõju on olemas - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni (haldusväline/eraisik).
kaudu: Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu (volikogu) otsused tehakse rahvaesindajate poolt riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste raames, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid kindlasti mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, s.t iga nelja aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes võtab nende nimel vastu otsuseid. Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist. Samuti saab volikogu olulistes küsimustes korraldada rahvaküsitlusi.
päevaks on saanud 18-aastaseks. Hääleõigust ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetutel ja kuriteos süüdi mõistetutel, kes isutvad reaalselt kinni. Kes tingimisi vabad on need savad hääle anda. *Passiivne valimisõigus ehk kandideerimisõigus on kõigil Eesti kodanikel, kes kanditaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastat vanaks. Hääleõigus 18-aastaselt. Kandideerimisõigus 21-aastaselt. 2) KOV'i volikogu valimine eelkõige meil vallad ja linnad. Maakond ei ole kohalik omavalitsus, see on riiklik struktuur. KOV'i volikogu peab olema vähemalt 7-liikmeline. Kui elanike suurus on 3000-5000 siis volikogu peab olema 13 liikmeline vähemalt. 5000-10000 siis peab 17 10000-50000 siis peab olema 21 üle 50000 siis peab olema 31 üle 300000 siis peab olema 63 Hääletamisõigus Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud omavad seda õigust, kes
kes on vastavas linnas või vallas elanud viimased viis aastat. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks või on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karitust kinnipidamiskohas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht (ta on kantud linna või valla elanike registrisse) on hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Kohalike volikogude valimiste puhul tehakse valimiste tulemused kindlaks ringkonniti. Kandideerida võib üksikisikuna, erakonna või valimisliidu nimekirjas. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Ülejäänud mandaadid jagatakse kompensatsioonimandaatide alusel. 6. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Lk
haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud ametnikud) arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. See õigus kuulub näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikele, politseiametnikele, kaitseväeametnikele, piirivalveametnikele, tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216
haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud ametnikud) arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. See õigus kuulub näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikele, politseiametnikele, kaitseväeametnikele, piirivalveametnikele, tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216
müümist, tagamist seaduslikule valdajale või hävimist. Korraldab seaduses sätestatud juhtudel omavolilise ehitiste likvideerimise. Maa-amet keskkonnajärelvalve teostajana: Maa-amet rakendab seaduses sätestatud abinõusid maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks. Omavalitsuslik keskkonnajärelvalve: Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja - kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. Kohalikomavalitsusüksus: Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks. Teavitab keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või
Nõgu arvas, et suudab seltsi omandis maja paremini majandada. Nõgu ei välistanud, et mõni kohalik ärimees võib majasse investeerida./.../ Nõgu selgitas, et nii Kauri seltsi kui ka teiste tema osalusega firmade majanduslik seis lubab maja ostmiseks laenu võtta. "Kuigi mul on jooksvaid võlgnevusi, saavad need aasta lõpuks korda. Kõik pangalaenud on tasutud," ütles Nõgu. Linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ütles, et Kauri kooli maja ja krundis saatus otsustatakse volikogu istungil pärast volikogu komisjonidelt hinnangu saamist. Rakvere unistab Vabaduse platsist28 Rakvere linn valmistab ette rahvusvahelist arhitektuurivõistlust Pauluse kiriku ja Vabaduse platsi jaoks uue ruumilahenduse leidmiseks, et tuua praegu vaid autode kasutuses olevale ringteealale inimesed ja elu. Linnapea Andres Jaadla ütles, et ideekonkurss on otsustatud korraldada, kuid kuna tegemist on suurt avalikku huvi pakkuva kohaga, soovib linnavalitsus volikogult
ja demokraatlikul menetlusel. 11 Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 7. Õigusriigi printsiip - isikute põhiõiguste, vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused tagama oma aktiivse ja passiivse tegevusega. PS-s loetletud põhiõigused ei välista muude põhiõiguste olemasolu
Eelkõige väljendub riigiorganite loomises e legitimatsioonis. kokkuleppe ja enamuse põhimõte vaba poliitiline tahteavaldus põhineb kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel. Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 8. 7. Õigusriigi printsiip isikute põhiõiguste, vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused tagama oma aktiivse ja passiivse tegevusega. PS-s loetletud põhiõigused ei välista muude põhiõiguste olemasolu
Selle muutmist saab algatada Eesti president või vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogus peab konstitutsiooniparandust arutama kaks järjestikkust koosseisu. 2) kiireloomuline selleks peab küsimuse arutamist pooldama 4/5 Riigikogu saadikuist ja vastuvõtmise poolt hääletama 2/3 parlamendiliikmetest. Valitsuse määrused piiritlevad ja kinnitavad asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrus(üldakt) õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. Demokraatlike valimiste nõuded: 1) kandidaate on ühele saadikukohale mitu 2) kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Majoritaarne valimissüsteem Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli.
Raamatukogu komplekteerimise peasuunad: kultuurimälestiste kaitse, arheoloogia, eesti arhitektuuri- ja kunstiajalugu, eesti ajalugu ja kodu-uurimine, üld- ja erialased teatmeteosed, sõnastikud, leksikonid. Eelpool nimetatule lisaks on meie kogus raamatuid erinevate riikide arhitektuurist, kunstist, ajaloost. Muinsuskaitseameti Raamatukogu elektronkataloog. Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt. Valla- ja linnavalitsus võivad muinsuskaitseseaduses ettenähtud muinsuskaitse korraldamise pädevuse anda vastavalt valla või linna ametiasutusele. Tallinnas korraldab halduslepingu alusel muinsuskaitset Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tartus Tartu Linnavalituse Kultuuriväärtuste teenistus ja Haapsalus Haapsalu Linnavalitus. Kultuuriministeeriumi juures tegutseb nõuandva koguna Muinsuskaitse Nõukogu.
ning seaduste eelnõusid, mis reguleerivad Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, kohtute, õiguskantsleri ning Riigikontrolli tegevuse korraldust, kohaliku omavalitsuse korraldust ning muid halduskorralduse küsimusi, avalikku teenistust, haldusmenetlust, riigivastutust, Eesti kodakondsuse andmise aluseid ja välismaalaste õiguslikku seisundit, Euroopa Liidu kodaniku õiguslikku seisundit, Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ning rahvahääletust, samuti muid riigi põhiseadusliku korra seisukohalt tähtsust omavaid riigi- ja haldusõiguse valdkonda kuuluvaid küsimusi. Komisjoni esimees: Väino Linde Komisjoni aseesimees: Evelyn Sepp Komisjoni liikmed: Igor Gräzin Lembit Kaljuvee Ene Kaups Mart Nutt Urmas Reinsalu Hannes Rumm Vilja Savisaar Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer Eleri Habicht Annika Kaup
Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele loob valla- või linnavalitsus keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele võimalused arenemiseks kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. Puudega lastele võib KOV asutada ka erilasteaedasid juhul, kui tavalasteaedades puuduvad võimalused sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab KOV volikogu.. 7 Kas laste hoolekanne on tõhus? Psühholoogilisest aspektist vaadatuna peetakse lapsele parimaks väikses koosluses kasvamist. Asenduskodudes on kolm korda rohkem lapsi kui hooldusperedes, kuigi perekonnas hooldamine on lapsesõbralikum ja tagab eluks parema ettevalmistuse. Asenduskodus hooldamine on riigile
tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised arvavad, et avalikustatud skandaalid jne tõukavad poliitikast eemale. Kolmandate arvates tugevdab massimeedia olemasolevaid hoiakuid. Passiivseid kodanikke jätab ka kampaania ükskõikseks ja väidavad, et internet ei ole kaasa toonud hääletusaktiivsuse tõusu. Vastupidist trendi näitavad aga tänavused kohalike omavalitsuste valimised, kus interneti teel käis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamas 60,3 protsenti valijate üldarvust, sh E-hääletajate osakaal kõikidest valimisõiguslikest kodanikest oli 9,5% . 2005. a. kohalikest valimistest võttis osa 47,4 protsenti valijaist ning E- hääletajate osakaal oli kõigest 0,9%. E- hääletamise eesmärgiks oli anda valijaile hääletamiseks lisavõimalus, tõstes seeläbi valimisaktiivsust ja hääletamise mugavust, loodud oli seadusandlik baas E-hääletamise võimaldamiseks (www.vvk.ee ). 4
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
Seminar 2: Avalikustamine Eesti kohaliku tasandi planeerimisprotsessis 1. Milliseid seaduses nimetatud suhtlus- ja infokanaleid ning viise kasutatase huvitatud osapooltega suhtlemiseks ja nende informeerimiseks kohalike planeeringutega seoses ? vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; regulaarselt ilmuv linnaosa leht; vastav ajaleht regulaarselt ilmuv maakonnaleht; üleriigilise levikuga päevaleht; kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebileht; tähtkiri; elektronpost (siis, kui osapool on sellise võimaluse valinud); informatsioonitahvel (sõlmpunktides – bussipeatused, poodide juures jms); avalik arutelu; avalik väljapanek; infotahvel detailplaneeringu alal. 2. Mitu korda aastas peab kohalik omavalitsus informeerima avalikkust kava...
Iseseisev töö, teema: “PALK” . Küsimustik – läbi töötada arvestuseks. 1. Kas riigipühal töötamise korral makstakse 2-kordset palka kogu vahetuse eest? ATS § 40 lg 4 ütleb, et kui tööaeg langeb riigipühale, maksab ametiasutus riigipühal töötamise eest 2-kordset põhipalka. Seega jah, 2-kordset palka makstakse kogu vahetuse eest, mis langeb riigipühale. Kui aga ametniku vahetus algab näiteks 20.08 kell 7 õhtul ja lõpeb 21.08 kell 7 hommikul, siis 2-kordset palka makstakse 20.08 töötatud 5 tunni eest, ülejäänud vahetus langeb kuupäevale 21.08 ning nende 7 tunni eest saab ametnik tavapärast palka. 2. Kas ATS-is on reeglid ka selliseks juhtumiks, kui ametnik täidab teenistuskohustusi halvasti, kas asutusel on õigus palka vähendada? ATS § 61 lg 3 ütles, et ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral: 1) kui esineb üldi...
......................3 1 MAKSUAUK....................................................................................4 2 PEAMISED RIKKUMISED...........................................................7 3 ETTEPANEKUD..............................................................................9 .............................................................................................................12 SISSEJUHATUS Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. Läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis on jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalus maksusüsteem, mis koosneb
Väärteoasju II astme kohus Ringkonnakohus - Tallinn - Tartu - Viru Menetleb I astme kohtuotsuste apellatsioone III astme kohus Riigikohus - Tartu 15. Et korraldada mingi kindla ala elu kõikides valdkondades (haridus, arstiabi). 16. Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? Eesti on tsentraliseeritud mudel. 17. Kahe tasandiga. Maakond ning vald&linn. Maavanema nimetab peaministri; valla/linna volikogu valib rahvas. Tallinna peaminister on Andrus Ansip 18. Suunas, mis puudutab kohaliku elu arenemist. Nt saarte puhul kuidas on korraldatud transport mandrile. 19. Seda, et EL puhul on riikidel samasuguseid tunnuseid (näiteks sama valuuta) ning ühendatud majandus, kuid samas toimib iga riik omaette. Osad EL seadused on ülimuslikud, mis kehtivad igale liikmesriigile. Iga riigi siseseid asju otsustab iga riik ise. 20
liitmist venemaaga. Talurahva kohalik omavalitsus hakkas kujunema 19. sajandi algul kui koos pärisorjuse kaotamisega loodi valla kogukonnad(harilikult mõisa piirides). Valla üldkoosolek ehkki mõisniku kontrolli all valis oma esindaja. Eesimaal talitaja ja Liivimaal vöömüldri. tema vahendas talurahva ja mõisa suhteid. Järgmine etapp omavalitsuste arengus algas 1866. aastal valla seaduse vastuvõtmisega. Mõis kaotas oma võimu valla üle. Kogukonna üldkoosolekul valiti valla volikogu ja valla ametnikud. Vallavanem sai ka politseinikult ülesanded. Peale Eesti iseseisvumist seadustati omavalitsused 1920. aasta põhiseadusega. 1938. aasta põhiseadusega Pätsi autoritaarse võimu ajal allutati kohalikud võimuorganid riigi kontrolli alla. Nõukogude ajal olid küla nõukogud kommunistliku partei ja keskvõimu tööriistaks. nende põhiseadslik iseseisvus taastati peale eesti taasiseisvumist. 1993. aastal võttis riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
kaudu: Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu (volikogu) otsused tehakse rahvaesindajate poolt riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste raames, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid kindlasti mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, s.t iga nelja aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes võtab nende nimel vastu otsuseid. Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist. Samuti saab volikogu olulistes küsimustes korraldada rahvaküsitlusi.
Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu (volikogu) otsused tehakse rahvaesindajate poolt riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste raames, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid kindlasti mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, s.t iga nelja aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes võtab nende nimel vastu otsuseid. Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist. Samuti saab volikogu olulistes küsimustes korraldada rahvaküsitlusi.
AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa) Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstu...
4) Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust 5) Valib vallavanema/linnapea 6) Korraldab sotsiaalabi 7) Korraldab elamu- ja kommunaalteenuseid 8) Korraldab heakorda 9) Korraldab koolide, lasteaedade muuseumide ja rahvusraamatukogude ülalpidamist Kohalik omavalitsus on nagu riigimudel: Hääletab, annab määrusi välja - Vallavolikogu või linnavolikogu (nagu Riigikogu riigil) Juhib igapäevategevust – vallavanem või linnapea (nagu peaminister riigil) Viib läbi volikogu otsuseid ja otsustab igapäevaasju - vallavalitsus või linnavalitsus (nagu valitsus riigil). Tsensus – valimisõiguse piirang vanuse tõttu. Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab KOV 4 18 (seal püsiv elanik) 18 EK RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK EUROPARLAMENT 5 18 EK 21 EK
4) Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust 5) Valib vallavanema/linnapea 6) Korraldab sotsiaalabi 7) Korraldab elamu- ja kommunaalteenuseid 8) Korraldab heakorda 9) Korraldab koolide, lasteaedade muuseumide ja rahvusraamatukogude ülalpidamist Kohalik omavalitsus on nagu riigimudel: Hääletab, annab määrusi välja - Vallavolikogu või linnavolikogu (nagu Riigikogu riigil) Juhib igapäevategevust vallavanem või linnapea (nagu peaminister riigil) Viib läbi volikogu otsuseid ja otsustab igapäevaasju - vallavalitsus või linnavalitsus (nagu valitsus riigil). Tsensus valimisõiguse piirang vanuse tõttu. Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab KOV 4 18 (seal püsiv elanik) 18 EK RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK
määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4.Liigitus avaliku halduse kandjate alusel. Sellel alusel võib haldusakte liigitada: a.riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktideks b.ja õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktideks (statuutideks). Põhimõtteliselt ei rakendu siin haldusaktide astendus nende juriidilise kehtejõu alusel. Nii on Vabariigi Valitsuse määrused ja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrused oma õigusjõult võrdväärsed. § 3. Halduse reaaltoimingud e toimingud §4. Halduslepingud § 5. Halduse üldaktid A. Dekreet B. Seadlus C. Määrus I. Volitused: II. Määruste liigid: III. Määruse õiguspärasus: IV. Kohaliku omavalitsuse määrus D. Käskkiri §6. Halduse üksikaktid 2 §7. Plaanid ja planeerimine §8
Eestis kasutatakse esimest varianti. 53. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. Eelarveprojekti koostab linna- või vallavalitsus. 1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule. Lisad: 1)seletuskiri näitab ära eelmise aasta tegelike andmete, jooksva aasta andmete ja eelseisavaks aastaks kavandatud tulude ja kulude jaotuse; 2)andmed ületulevate ehituste ja ürituste kaupa koos kulude jaotusega eelarveaastale; 3)muud volikogu poolt ettenähtud andmed. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades koh OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Kui volikogu ei ole suutnud 3 kuu jooksul kas siis eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest eelarvet vastu võtta, siis loetakse ka tegutsemisvõimetuks. Kui eelarve ei ole
tegutsemisvõimalused, kuna riigi kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Sama seadusega anti omavalitsuse kompetentsi ka vallakohtu sensed politseilised funktsioonid. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget. Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse, kes palkas endale abiks mitmesuguseid ametimehi: vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid valladekoolidesse, magasiaidamehe. Vallateenustjakas võidi palgata ka käskjalgu, parvemehi, ämmaemandaid ja teisi. Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj
3) 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts emakeelepäev; 5) maikuu teine pühapäev emadepäev; 6) 9. mai Euroopa päev; 7) 4. juuni Eesti lipu päev; 8) 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni võidupüha; 10) 24. juuni jaanipäev; 11) 20. august taasiseseisvumispäev; 12) 1. september teadmistepäev; 13) novembrikuu teine pühapäev isadepäev; 14) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Kui võrrelda lipupäevi pühade ja tähtpäevade seadusega, siis enamusest riigipühade ja riiklike pühade ajal tuleb lipp heisata. VII Eesti lipu ja euroopa lipu heiskamine Eesti lipu heiskamine Heisatav lipp peab vastama seadusega kehtestatud etalonile ning olema puhas ja terve. Lipu heiskamine õnnestub paremini kahekesi. Üks heiskaja kinnitab mastinöörid lipu nurkade 4
5. Riikliku statistika üldkorralduse 1.Kapitali väärtuse muutumine ajas. 6.Tasuvusaja meetod. 1.Energia statistika põhimõisted. põhimõtted. Primaarenergia Estis. Kapitali (raha) tegelikku väärtust ajahetkel, Tasuvusajaks nimetatakse aega, mis kulub Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema esialgsest raha väljavoost selle katmiseni Primaarenergia on naturaalsest allikast tunnustatud meetodiks tõenäosuslik nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab kui saadud energia, mida tarbitakse teisteks valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute vastavate tulevikus teostatavate maksete k...
aastaks. Kandideerimisõigus Eesti kodanikul, kes on vähemalt 21-a. KOV valimised: Valitakse 4 aastaks. Hääletamisõigus Eesti või EL kodanikul, kes on vähemalt 18a. Euroopa Parlamendi valimised: Eestist 6 liiget (5a). Hääletamiseõigus Eesti kodanikul, kes on vähemalt 18-aastane. Vabariigi Presidendi valimised: 1/5 Riigikogu koosseisust. Kui ei saa valitud, valimiskogu (Riigikoguliikmed +KOV volikogu esindajad). 21. Riigikogu: põhiülesanded ja töökorraldus Riigikogu: o Võtab vastu seaduseid ja otsuseid o Otsutab rahvahääletuse korraldamise o Valib vabariigi presidendi o Ratifitseerib välislepinguid o Annab peaministri kandidaadile volitused VV moodustamiseks 22. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) Immuniteet- isikupuutumatus. Neid ei tohi ilma parlamendi enamuse koosseisu
Vald – ühe mõisa võimkond Valla omavalitsus kujunes seoses 19. s alguses (1804. a, 1816./19.a talurahvaseadused) Eestimaal juhtis valda talitaja koos vallakirjutajaga ja Liivimaal kaks vöörmündrit Ülesanded: vaestehoolekanne, magasivilja varumine, kohtupidamine, vallahoonete ülalpidamine 1866. a vallaseadus viis valla omavalitsuse kujunemise lõpule Valla täiskogu Valla volikogu Vallavanem + vallakooli ülalpidamine, seltsielu, dokumentide väljastamine Mõisate põletamine 1905 16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa, Lokuta, Kolu ja Laupa mõis arvuka külm- ja tulirelvadega relvastatud kurjategijate salga rünnaku ohvriks, mis koosnes põhiliselt kohalikest talupoegadest, aga ka võõrastest. Liikudes ühest mõisast teise see salk purustas
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu...
I regionaalne ehk riiklik tasand maakond juhib maavanem, kes määratakse ametisse valitsuse poolt 5 aastaks. Riigi täitevõimuasutus on maavalitsus. VALITAV ORGAN PUUDUB! Tegevust finantseeritakse riigi eelarvest. Ülesanded: Korraldada riiklikku haldust riigiasutuste juhtimine Käsutada riigivara Planeerida piirkonna arengut Korraldada tervishoidu, kultuuri ja haridust II kohaliku omavalitsuse üksused vald ja linn valitav esindusorgan on volikogu (4 aastat). Valib linnapea/vallavanema. Nimetab ametisse linna/vallavalitsuse. On oma eelarve, kuhu laekub tulu: 56% tulust tuleb tulumaksust (riik annab 11,6% tulumaksu tagasi omavalitsusele nende inimeste eest, kelle elukoht on rahvastikuregistris selles omavalitsuses) Umbes 20% erinevad eraldised riigilt Umbes 5% kohalikud maksud Laenamine, rentimine, varamüük jne. Ülesanded: Korraldada kohaliku transporti Hoolitseda heakorra ja keskkonna eest
· september teadmistepäev · novembrikuu teine pühapäev isadepäev Lipu heiskamine Alaliselt heisatakse Eesti lipp Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse ning valla- ja linnavolikogu, valla- ja linnavalitsuse hoonele ning piiripunktis. Eesti lipu heiskavad alaliselt ka Eesti välisesindused, arvestades asukohamaa seaduseid ja tavasid. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt. Vastavalt seadusele põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. Koolihoonel on võimalik hoida Eesti lipp heisatuna alaliselt. Alaliselt heisatud Eesti lipp peab olema pimedal ajal valgustatud. Eesti lipp heisatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, muude organite, avalik-
Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi. Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad.
Niisamuti oli keelatud valmiskauba töötlemine (ka pakendi muutmine) üksnes suurema kasu saamise nimel ning kõrvaldada kaupu müügilt "hinnatõusu äraootamise sihil". Ka pidid kõik kauplused ja söögikohad nähtavale kohale riputama hinnakirjad. Hangeldamise ja liigkasuvõtmise vastu võitlemiseks asutati 1920. aastal igas maakonnas kolmeliikmeline komisjon. Selle kõrgema juriidilise haridusega juhi määras valitsus siseministri ettepanekul, ülejäänud liikmed aga kohalik volikogu. Tegemist oli sisuliselt kohtuga, kes kutsus süüdistatava välja ja määras talle karistuse. Süüdimõistetu vahistati kohapeal, tema edasikaebuse üle otsustas siseminister ainuisikuliselt. 1.4.1 Karistused eeskirjade rikkumiste eest Karistused eeskirjade rikkumise eest olid karmid. Patustajaid nuheldi türmiga kuni kaks aastat, hiljem "arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle tuhande krooni". Lisaks
Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 20 tagant valitav esinduskogu – volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi
Tänapäeva Eesti territoorium jaguneb maakondadeks (15tk) ja 227 kohaliku omavalitsuse üksuseks (33 linna ja 194 valda 2009.a seisuga). Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur
Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. Eestis on meil maksuhalduriteks: Maksu- ja Tolliamet (riiklikud maksud) ja kohalik omavalitsuse volikogu (kohalikud maksud) 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e
pahameelt ja võisid seetõttu mõjutada neid kodanikke, kes tahtsid sellise kampaania vastu protesteerida; valimiskampaania mõju avaldus kindlasti ka erakondade valimistulemuses. Tooge kaks näidet, mis näitavad, et kampaania mõju oli negatiivne: valimiskampaania mõju avaldus kindlasti ka erakondade valimistulemuses. Ül 16. Kohalik võim ja valimised 1. Mille poolest erineb valijaskond Riigikogu valimistel ja kohalike omavalitsuste valimistel? Kohalike omavalitsuse volikogu valimise seadus: · Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. · Hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja kes: 1) elab Eestis alalise elamisloa alusel;
ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. 15.Tutvusta seadusandja õigusakte Eesti õiguskorras võtab vastu parlament(rahvaesindus) seadused(üldaktidena) ja otsused(üksikaktidena) võetakse vastu, mitte ei anta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
