Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. Selleks et seaduses kirjapandut saaks tõepoolest ellu viia, tuleb piiritleda ja kinnitada asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Seda ülesannet täidavad valitsuse määrused. Kui need puuduvad või ilmnevad hilinemisega, on häiritud ka seaduse ellurakendamine. Määrusi võib välja anda ka linna/valla volikogu. Enamjaolt käsitlevad need kommunaalteenuste, ühistranspordi, haridusasutuste, heakorra ja kaubandusega seonduvat selle omavalitsuse territooriumil. Määrus on õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiskeks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustlootvaks aktiks, täpsemalt üldaktiks. Lisaks on volikogul ja valitsusel õigus vastu võtta üksikakte. Volikogu üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks.
1866 Eestimaa ,,Uus valla seadus'' · Pani aluse eestlase poliitilisele Liivimaa · Talupojad vabanesid täielikult mõisniku eeskoste alt. tegevusele. · Kõik taluperemehed ja 1/10 maata meestest moodustasid valla täiskogu. · Andis kogemusi juhtimiseks ja · Vallatäiskogu valis kõrgemaks võimuks valla volikogu. otsustamiseks, seega oli see väga · Vallal oli oma eelarve, maksud ja koormised jagati volikogu poolt talude oluline oma riikluse tekkimisele. vahel laiali. · Valda asus juhtima vallavanem.
PRESIDENDI ÜLESANDED PÕHISEDUSEGA · annab välja riiklikke autasusid · esindab Eesti Vabariiki · määrab peaministri kandidaadi · on riigikaitse kõrgeim juht · nimetab ja vabastab ametist valitsuse liikmeid · kuulutab välja või jätab välja kuulutamata seadusi · kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised · esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelistes suhetes KOHALIKU OMAVALITSUSE TOIMIMINE Valda juhib volikogu , linna juhib linnavolikogu. Volikogu paneb ametisse nii valla- või linnavalitsuse, kui selle juhi ( vallavanem , linnapea ). Valla-või linnavalitsus peab aru andma volikogule, mis valitakse iga 3 aasta tagant. Valimistele võivad kandideerida kohalikud, kes on elanud seal 5 aastat. KOHTU SKEEM I ASTE maa-, linna- ja halduskohtud apellatsioonikaebus II ASTE Ringkonnakohus kassatsioonikaebus III ASTE Riigikohus KOHALIKUD OMAVALITSUSED VALLAD JA LINNAD Peamised ülesanded :
evakueerimisele ja evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1.21. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Teema 3. Haldusorganid ja avalik teenistus 6. Haldusorganite pädevuse alused ( Loengu materjal) HO tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. HO tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse HO pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus
1. Referendum · Rahvahääletus · Hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohti mingi konkreetse poliitilise otsuse poolt või vastu · Referendumile pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohalt olulised küsimused. 2. Valimised · Riigikogu valimised on iga 4a. tagant · Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on iga 5a. tagant · Euroopa Parlamendi valimised on iga 5a. tagant · President valitakse iga 5a. tagant riigikogu või valijameeste poolt Valimissüsteemid · Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem (nt. USA) · Proportsionaalne süsteem (nt. Eesti) 3. Olles pidevalt aktiivne kodanik · Nõudmiste esitamne saadikule (nt. kiri)
1) RIIGIKOGU * Eesti Vabariigi, seaduseandliku vimu kandja, koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks. Riigikogu thtsaim t on seaduste vastuvtmine. Selleks esitatakse rahvaesindusele seaduseelnusid. Riigikogu juhatusse kuulub esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu phi lesanded: vtab vastu seadusi ja otsuseid, riigi eelarve, valib presidendi, otsustab rahvahletuse korraldamise, nimetab Eesti panga nukogu liikmed, kuulutab riigis vlja erakorralise seisukorra, nimetab riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse riigikohtu liikmed, ketestab riiklikud autasud, sjavelised ja diplomaaatilised auastmed ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. V...
ühendus Teeb koostööd demokraatlike organistasioonidega Tegutseb oma põhikirja alusel Järgib EV seadust STRUKTUUR JA JUHTIMINE Struktuurüksused OSAKOND Omavalitsus või linnaosa Osakonna moodustab vähemalt 10 liiget Kõrgeim organ on üldkoosolek Juhatusse kuuluvad- esimees ja juhatuse liikmed PIIRKOND Kõrgeim organ on konverents Juhatusse kuuluvad- esimees ja juhatuse liikmed VOLIKOGU Volikogu on esindusorgan Kutsutakse kokku vähemalt 4 korda aastas Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele KONGRESS JA ESIMEES Keskerakonna kõrgeim organ Poolthäälteenamus Esimees: Juhib ja esindab erakonda KESKERAKONNA JUHATUS Asukoht Tallinn Kord kuus saavad kokku Lihthäälteenamus ja konsensus Juhatab esimees ja aseesimees ERAKONNA AUKOHUS Aukohtu eesmärk on anda õiglane hinnang erakonna liikme võimalikule ebaeetilisele
Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid
Samas tuleb 14. ptk sätetest seadusandjale kohustus kohalikku omavalitsust reguleerivate seaduste kehtestamiseks. Kõik siseriiklikud kohaliku omavalitsuse õiguse allikad peavad olema PS sätte ja mõttega kooskõlas. 8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust (6 olulist seadust on juba nimetatud õpikus – nende puhul tuleb teada ka seda, mida vastav seadus reguleerib – õpikus ära toodud; 2 relevantset seadust leidke ise täiendavalt). 1) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS): PS § 104 p-s 4 nimetatud, seega nn konstitutsiooniline (vastuvõtmiseks ja muutmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudev) seadus, mis reguleerib kohaliku omavalitsuse esinduskogude (volikogude) valimisi; 2) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS): määrab kindlaks kohaliku omavalituse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega;
mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis kasutada vaid talupoegadele väljarentimiseks või müükiks. 4. Pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega. Tööstuslik pööre, üleminek vabrikutööstusele. Rahvaharideuse tähtsustamine ha koolivõrgu teke, Tartu Ülikool. Õpetatud Eesti Seltsi asustamine, 1838. Eesti kirjakeele kujunemine. 5. 1866. aasta uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostes. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem(jõukas taluperemees), kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks.Vallal oli oma eelarve, mida käsutas volikogu. Kehtestas maksud ning määratles valla kulutused. 6. Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma e. Nagu tollal nimetati valla poliitikat ajama. Nõnda omandati kogemused, mis võimaldasid hiljem oma riiki juhtida. 7
maksude seaduses sätestatud tingimustele. Kohalikud omavalitsused võivad kehtestada järgmiseid makse: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas. Müügimaksu määra kehtestab volikogu, kuid mitte rohkem kui 1% käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud kaupade ja teenuste maksumusest müügihinnas. Paadimaksu maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite (edaspidi väikelaevad) omanikud. Paadimaks tasutakse väikelaeva asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks. Reklaamimaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil
omavalitsus Eestis 2.8. Maakonnad ja omavalitsused Maakond on riikliku Vald ja linn on halduse üksus. iseseisvad kohaliku Maakonda juhib omavalitsuse üksused. maavanem koos Vallal ja linnal on oma maavalitsuse esinduskogu ametnikkonnaga. volikogu - ja oma Maavanema nimetab eelarve. peaminister, Valla/linna volikogu konsulteerides valib rahvas iga kolme omavalitsuse aasta järel. esindajatega. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Kohaliku omavalitsuse
Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtusi. Tema saavutusteks on eestikeelse
kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (rahvahääletus 28.06.1992). Kohaliku omavalitsus üksusteks on vald ja linn, mis alluvad kohalikule maavanemale, valda juhib vallavolikogu ja linna linnavolikogu, volikogud panevad ametisse valla- või linna valitsuse (peab aru andma volikogu ees) ja juhi, valitakse 4 aastaks, kuhu võivad kandideerida isikud, kes on elanud koha peal 5 a ja kantud omavalitsus üksuste registrisse, mittekodanikud saavad ainult hääletada, kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks. Kohalik omavalitsus korraldab sotsiaal abi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, ja kohalik asutuste ülalpidamist.
Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtusi. Tema saavutusteks on eestikeelse
Vald - skandinaavia laensõna, mis algselt tähendas võimu. 17. ja 18. sajandil tähendas ta mõisamaad koos sellel elavate pärisorjade-talupoegadega. Vallad kaasaegses tähenduses tekkisid Eestimaal seoses pärisorjuse kaotamisega 1816. aastal. Sellest alates oli vald mõisale alluv talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Valla volikogu koosseisu valiti 2/3 liikmeist peremeeste hulgast ja 1/3 sulaste seast. Valla eesotsas oli valla talitaja. Baltimaade vallaseadusega 1866. aastast kaotati mõisa haldus võim valla üle. 1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud"...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926
Mai Treial, Ester Tuiksoo, Tiit Tammsaar ja Karel Rüütli. Rahvaliidu struktuur on üles ehitatud vastavalt Eesti Vabariigi territoriaalsetele haldusüksustele maakondadele. Kõigis 15 maakonnas on olemas ERL maakonnaorganisatsioonid, lisaks eraldi organisatsioonid Tallinnas, Tartu ja Narva linnas, kokku 18 allorganisatsiooni 10 000 liikmega. Erakonda juhib liikmete kongress, mis toimub vähemalt kord aastas. Kongressi vaheajal juhib erakonda kongressi poolt kinnitatud volikogu ( 80 liiget). Jooksvaid küsimusi otsustab volikogu poolt kinnitatud juhatus ( 17 liiget). Riigikogu IX koosseisus oli Rahvaliidul 11 esindajat, neist kuus kuulusid Rahvaliidu fraktsiooni ja neli (kaks ühinemise ajal Maaliitu ja kaks Perede ja Pensionäride Erakonda kuulunud inimest) Koonderakonna fraktsiooni. Riigikogu X koosseisusus alustas Rahvaliit 13. esindajaga Riigikogus. Perioodi jooksul lisandus sinna 3 Rahvaliidu esindajat, kelleks olid Jaanus Marrandi,
valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eestis kehtivas proportsionaalses valimissüsteemis on iseärasusi: Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle Tähtis on kandidaadi asetus erakonna valimisnimekirjas
riigile, kelle tegevuse üle ta suuresti järelevalvet teostab. 1. Õiguskantsleri tegevus praktikas läbi viidud menetluse näitel 1.1. Asjaolud ja menetluse käik Õiguskantsleri menetluse analüüsiks valisin menetluse, mille õiguskantsler ja Riigikohus viisid läbi poliitilise välireklaami piirangute põhiseadusele vastavuse hindamiseks. Nimetatud kaasuse alguspunktis võib lugeda 09.06.2005, kui Riigikogu võttis vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Euroopa Parlamendi seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse.7 Kõiki kolme eelnevat nimetatud seadust täiendati sättega, mis keelustab aktiivse agitatsiooni ajal poliitilist välireklaami ning samuti nähti keelu rikkumise eest ette vastutus reklaami tellijale, vahendajale, tootjale, avalikule esitajale, üldsusele näitajale ja üldsusele ülekandjale. 6. septembril 2005 esitas õiguskantsler Riigikogule 6 Ibid.
Planeerib regiooni arengut Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab sotsiaalabi ja –teenuseid Korraldab ealmu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidmaist Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused. Volikogu valib rahvas iga nelja aasta järel. Üks volikogu üesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohalikku täitevvõimu – linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. Selleks et oma valitsemiskohustusi täita, vajab omavalitsus taha. Kõik planeeritavad tulud ja kulud kajastuvad linna/valla eelarves, mille võtab vastu volikogu. Eelarve koostamise lähtekohaks on aga linna/valla arengukava – mitmeaastane plaan sellest, mis suunas ja kuidas kohalikku elu edasi viia.
· Istungid on kinnised · Valitsuse liikmed on puutumatud 5. Kohalik omavalitsus vahetult legitimeeritud rahva poolt otse valitud kõige olulisem põhiseaduslik institutsioon · Demokraatia üks alustalasid · Võimaldab võimu hajutada ja tuua rahvale lähemale !!!!!! · KOV-d: o Vallad o Linnad · KOV organid: o Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant, hääleõiguslikud on selle piirkonna piires Kohaliku tasandi seadusandlik võim 5 o Valitsus täidesaatev võim 2 teooriat: · Vaba kogukonna teooria KOV suudab end ise valitseda, on iseseisev halduskandja · Riikliku KOV teooria KOV on üks riigi valitsemise tasandeid, ei suuda ise enda üle valitseda, pole iseseisev halduskandja 6
Kaua aega oli ,,Edu" seltsi esimeheks helilooja Mihkel Lüdigi poolvend Oskar Lüdig. Ühingud ja seltsid. Seltsid Tahkuranna vallas: Eakate klubi ,,Elurõõm" Võistes ,,Kuldne Iga" Uulus Ühingud Tahkuranna vallas: Tantsuselts ,,Ülejala" Tahkuranna Naisselts Tahkuranna Kultuuriselts Valitsemine. Tahkuranna valla omavalitsuse esinduskoguks on Tahkuranna Vallavolikogu. Tahkuranna valla omavalitsuse täitevorganiks on Tahkuranna Vallavalitsus, mis moodustatakse volikogu poolt. Tahkuranna Vallavolikogus on 13, vallavalitsuses 5 liiget. Volikogu esimees on Kalmer Metsaoru. Kilbi kuldne värvus viitab Pärnumaa vapile. Kuld tähistab päikest ja liivarandu, samuti elujõudu ja rõõmu. Sinine värvus märgib merd ja kõike sellega seonduvat. Kaheksaharuline täht sümboliseerib vaimuvalgust, haridust ja taassündi. Veskikivi on Tahkuranna vallas sündinud Konstantin Pätsi vapimärk.
Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alaliselt elavad teiste Euroopa liidu saadikukohad riikide kodanikud.
päevaks on saanud 21-aastaseks. Kandideerimisõigust pole: teovõimetul isikul, kaadrikaitseväelane ja süüdi mõistetud kuriteos ja vanglakaristust kandev isik. Valitsuse ülesanded: viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist Kohalik omavalitsus – elanike korraldab ja juhib volikogu, kes nimetab ametisse valla-või linnavalitsuse ja valib 4 aastaks vallavanema või linnapeal. - Volikogu valimisel saavad hääle anda vähemalt 18-aastane omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud.
Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab vähemalt 18 aastane, kes on omavalitsuse maa-alal püsivalt elanud. 3. Nimeta omavalitsus ülesandeid.Noorsoo töö, tervishoiu asutused, ühistranspordi korraldamine, teede ja tänavate korrashoid, korraldada sotsiaal teenuseid jne. 4
Volikogu omavalitsuse esindusoran Eestis; valitakse valla/linna territooriumil elavate häälteõiguslike inimeste poolt Üldakt õigusakt, mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonas; üldakt on seadus ja määrus Üigustloov akt ehk normatiivakt kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus Üksikakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse teel Rahvahääletus ehk referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu
aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest. Valiti valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsa asus vallavanem(mõni jõukam taluperemees, jälgis seaduste täitmist ja korda). Vallavanem võis rahatrahvi määrata või arestikambrisse toimetada. Valla eelarvet käsutas volikogu, kes kehtestas maksud ning määratles valla kulutused(vallamaja, kooli, teede, sildade korrashoid, õpetaja palk, toetused). Kulutused tasusid volikogu liikmed ise, kuid ei koonerdatud. Õpiti esindajaid valima ja koosolekuid pidama, valla poliitikat ajama. Omandati
1) vabana sündinud põlvkond 2) alanud talude päriseksostmine 3)kujunenud haritlaskond 4) Venemaal oli troonile asunud Aleksander teine, kes oli vaadetelt piisavalt vabameene. 5) hõõrumised siinsete baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel. 1. Milline oli Eesti koolisüsteem? * vallakool(3 aastat ) > kihelkonnakool > kreiskool> gümnaasium> Tartu ülikool 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? *Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed * valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve *eelarvet käsutas volikogu 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? * oskusi majandada valda * õppisid esindajaid leidma/valima * õppisid koosolekuid pidama *õppisid kohut mõistma *õppisid oma huve kaitsma 5. Iseloomusta Jannseni, Hurta ja Jakobsoni peamisi seisukohti ja too näiteid nende tegevusest rahvuslikul ärkamisajal! 6
Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles. gümnaasium - õppimine toimus saksa keeles. Tartu ülikool - õppimine toimus saksa keeles. ÄRKAMISAJA TEGELASED: Ärkamisaja tegelane Ettevõtmised
· Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist 2002 · Luksemburgi Adolph de Nassau ordeni Suurrist 2003 · Portugali Printsi Dom Henrique'i ordeni suurkett 2003 · Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett 2003 · Rumeenia Rahvuslik Teeneteorden ketiga 2003 · Bulgaaria Stara Planina Suurorden 2003 · Vene Õigeusu Kiriku Püha Sergi Radonezski orden 2003 Kronoloogia · 14. august Arnold Rüütel esines Eesti Keskerakonna erakorralise volikogu ees ning vastas küsimustele. Ta andis nõusoleku kandideerida valijameeste kogus teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Volikogu valis 94 häälega erakonna presidendikandidaadiks Arnold Rüütli. Ene Ergma sai kolm ja Toomas Hendrik Ilves kaks häält. Teadustegevus · Eesti Põllumajandusakadeemia rektorina töötades tegeles Rüütel intensiivselt teadustööga. · Ta on uurinud piimakarja suurfarmide tehnoloogiat ja ökonoomikat.
aspektide kaudu. Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu (volikogu) otsuseid teevad rahvaesindajad riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste järg, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, st iga nelja aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes langetab nende nimel otsuseid. Et suurendada kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele, on osutatud osalusdemokraatia lisaelementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist ning volikogu saab tähtsates küsimustes korraldada rahvaküsitlusi.
ülesanded, mida tuleks täita maakonna tasandil; 3) Funktsionaalse juhtimise tugevdamise mudel- maavanem ja maavalitsus kaotatakse, ülesanded jaotatakse ministeeriumide (kohahaldusorganid), kohalike omavalitsuste vahel; 4) Kahetasandiline omavalitsussüsteem- teise tasandi omavalitsus (maavolikogu, maakogu vms) tegeleks maakonda hõlmavate ülesannetega, esindajad rahva poolt valitud või KOV volikogu poolt valitud. 63. Selgitage Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi õiguslikku regulatsiooni põhimõtteid (milliste õigusaktidega reguleeritud, mis on nende põhisisu). Korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ja teha otsused neis. Reguleeritud KOKS’i ja Põhiseadusega. KOV on demo moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt juhtida ja korraldada kohalikku elu. 64. Tooge välja kohaliku omavalitsuse süsteemi peamised tunnused ja selgitage neid
Olulisim ülesanne on järelvalve teostaminepiirkondlike omavalitsuste üle. Kohalik omavalitsus kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus 1. Ühetasandiline-suurem sõltuvus riigi keskvalitsusest 2. Mitmetasandiline lisaks kohalikule ka piirkondlikud omavalitsused; väiksem sõltuvus riigi keskvalitsusest · Saksamaal liidumaad · USAs osariigid Valla või linna juhtorganiks on volikogu, mis teeb kõik olulisemad kohalikku elu puudutavad otsused · Volikogu ei istu pidevalt koos, vaid koguneb vajadusel · Volikogu liikme amet pole palgaline, saab vaid hüvitist 6 · Palgaline on osades omavalitsustes vaid volikogu esimehe amet · Tähtsaimaks ülesandeks on vallavanema või linnapea ametisse nimetamine, kes komplekteerib oma meeskonna · Reguleerib omavalitsuse rahade kasutamist
linnapea) ja Kersti Sarapuu (Paide linnapea). Liidu bürood juhib Jüri Võigemast. Kuidas töötab Eesti Linnade Liit aastal 2008. Eesti Linnade Liidu (ELL) kõrgeim organ on Linnade Päev (liidu liikmete esindajate üldkoosolek), mille kutsub kokku liidu 7-liikmeline juhatus vähemalt kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste vahelisel perioodil. Linnade Päeva toimumiste vahelisel perioodil täidab Linnade Päeva ülesandeid liidu kõiki liikmeid esindav 71-liikmeline volikogu. Liidu volikogu pädevuses on liidu tegevussuundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamise korraldamine, aasta tegevuskava kinnitamine, omavalitsuspoliitiliste küsimuste otsustamine ja liidu tegevuse muude küsimuste otsustamine. Liidu volikogu töövorm on koosolek. Liidu volikogu koosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt kord kvartalis. Liidu volikogu koosolekut juhatab juhatuse esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest. Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on 7 liiget
2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn. võõras pädevus, sest ta kasutab oma kandja pädevust. Et mõista organi õiguslikku seisundit, tema funktsioneerimise võimalust, tuleb organist eraldada organi käsutaja. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks. Näiteks: vallavolikogu on valla organ. Volikogu liikmed (organi käsutajad) kasutavad valla pädevust. Organ peab vastama teatud tingimustele, nendeks on: ta peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja/või täitma avaliku halduse ülesannet ning omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid (teenistujad, ametnikud, materiaalne baas jne.); ta peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht haldusorganite süsteemis;
Riigikogus on praegu esindatud 4 erakonda (Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Isamaa ja Respublica Liit) Riigikogus esindatud erakondi võib nimetada Fraktsiooni moodustavad ühtesete vaadetega saadikud parlamendis (tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest) Komisjoni moodustavad riigikogu liikmed peale esimehe ja kahe aseesimehe. Kohaliku omavalitsuse üksused on linnad ja vallad. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu valimise õigus on valla või linna elanikel. Linnapea/vallavanema valib ametisse volikogu. Linnapea/vallavanema moodustab linnavalitsuse/vallvalitsuse. Eestis on 15 maakonda. Maakond on riikliku tasandi haldusüksus. Maavalitsusi rahastatakse riigieelarvest. Referendub ehk rahvahääletus on rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu
Eesti kohtusüsteem: · riigikohus Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus · ringkonnakohus arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale · maakohus Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi · halduskohtud Harju, Pärnu, Tartu, Viru I maa- ja halduskohtud Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea ettepanekul II ringkonnakohus ei algata ise kohtuasja, vaatab läbi, teeb otsuse kas tühistatakse, muudetaks või jäetakse samaks. III Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras, ülesandeks on konstitutsiooniline järelvalve Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal regionaalse valitsemise tähtsus · Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel
1 Maksud (www.looveesti.ee) 2 Kohalike maksude kogumine (Kohalike maksude seadus §3) 2 2. Paadimaks 2.1. Üldiseloomustus Paadimaks jõustus Tallinnas 1.jaanuaril.2010.a ja muutus kehtetuks 1.jaanuaril.2012.a. Paadimaksu maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite (edaspidi väikelaevad) omanikud. Paadimaks tasutakse väikelaeva asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks. 3 Maksumäär on kalendriaastas 500 krooni iga algava poole meetri kohta maksustamisele kuuluva kogu väikelaevapikkuses.(...) Seadus näeb ette, et kui väikelaev on registreeritud pärast maksustamisperioodi algust, maksustatakse see alates registreerimisele järgnevast kuust proportsionaalselt maksustamisperioodi lõpuni jäänud kuude arvuga. Väikelaeva võõrandamise korral on paadimaksu tasunud isikul õigus taotleda makstud paadimaksu
käskkirju. 6. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid (Põhiseadus § 139) - Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: * volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel * valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 7. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid: * Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. * Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda
haldamiseks majandusaasta eelarve alusel EAKL ei ole riigi ees aruandekohustuslik ega allu riigiorganite kontrollile (va. erijuhud) EAKL ei vastuta liikme varaliste ja rahaliste kohustuste eest Lahkunud või väljaarvatud liikmel ei ole õigust EAKLi varale. Majandusaasta aruanne Majandusaasta lõppedes koostatakse aastaaruanne Juhatus esitab aruanded volikogule kuue kuu jooksul Aruannetele lisatakse revisjonikomisjoni või audiitori arvamus Aruande kinnitamise otsustab volikogu Aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed Lõppsätted EAKLi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kongress Tegevus lõpetatakse, kui keskliidu koosseisu on jäänud vähem kui viis liiget või erandjuhtudel Kongress valib likvideerimiskomisjoni, kes korraldab olemasolevate varade ja rahaliste vahendite kasutamise Tegevuse lõpetamisest teatatakse EAKLi põhikirja registreerijale Tänan kuulamast!
KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, kes on elanud kohapeal väh 5 aastat ning on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Ka mittekodanikud võival valida. Kandideerida võivad ainult Eesti Vabariigi kodanikud. · Mis on kohaliku omavalitsuse üksused. Vald ja linn . · Kuidas toimub KOV-i juhtimine (valitsus, volikogu) Eesti omavalitsussüsteem on 1 tasandiline st ükski linn ega vald ei allu mingile teisele üksusele. Valda juhib valla- ja linna volikogu, mis valitaks iga 4 aasta järel. 196 valda. Kohtuvõim · Milline roll on kohtuvõimul võimude lahususe süsteemis? Kohtuvõim. Õiguse mõistmine, on sõltumatu, iseseisev, kooskõlas põhiseadusega. MANDRI-EUROOPA ANGLO-AMEERIKA · Kohtunik on eluks ajaks ametisse valitud · Kohtunikud on kodanike poolt valitavad riigiametnik. õigusmõistjad (vandekohus )
1. Nimeta omavalitsusüksused Eestis. Kes neid valitsevad? (asutuste/ametiisikute nimetused, kes mida teeb) Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus. Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
(Kohaliku omavalitsuse funktsioonid 2011) Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt (Eesti Vabariigi ... 2011). Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega (Eesti Vabariigi ... 2011). Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele (Kohaliku omavalitsuse korralduse ... 2011). Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (Eesti Vabariigi ... 2011). Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu (Eesti Vabariigi ... 2011). Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu
üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. *Kui maavanem leiab,üksikakt ei vasta põhiseadusele,seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile,võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul õigusaktiga vastavusse.Kui volikogu või valitsus seda ei tee,pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. 2! *maavanem pöördub avaldusega õiguskantsleri poole omavalitsusorgani üldakti või selle sätte põhiseadusele või muule seadusele vastavuse kontrollimiseks *kui maavanem avastab,et kohalik omavalitsus on vallanud,kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt,teeb ta Riigikontrollile või uurimis- või muule pädevalt asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses
VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks
maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ning maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, siis seda rahastatakse riigieelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigivara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengut Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse ja kohaliku halduse üksused. Sellel on oma rahva poolt valitud esindusorgan ehk volikogu ning oma eelarve. Volikogu peamised ülesanded: 1) esindada kodanike huve 2) teha kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) kinnitada valla/linna eelarve 4) kontrollida valla/linna valitsuse tegevust 5) linnapea/vallavanema valimine Maavanem/linnapea juhib linna/valla valitsuse tööd. Kohalik eelarve tulu tuleb maksudest (müügi-,paadi-,reklaami-,teede-tänava sulgemise, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustusmaks ja parkimistasu) PRESIDENT
paljud tehased jäid seisma. Sellevastu aga linna administratiivne tätsus tõusis: Tallinn sai pealinnaks. (lk 27 need andmed)Kindlasti tänapäeval on see kõik teistsugune. Kuigi võidust on möödunud 26 aastat, linnavolikogu sai teha rahulikult tööd 15-17 aastat, sest erakorallised ajad põhjustasid linnavalitsusele erilisi ülesandeid, millele tuli täielikult pühenduda ning alles siis avanes võimalus loovaks tööks. 1905 aasta volikogu koosolekul pidas kõnet Hiatsintov, kes juhtis tähelepanu sellele raskele ja keerukale tööle, mida linnaomavalitus peab 4 aasta jooksul teostama. Tema kõnes ütles ta, et üheks tähtsamaks ülesandeks on haridusetöö linna kehvemate elanikkude seas-tuleb asustada rohkem koole kehvemate elanikkude laste jaoks, linna tervishoidliku seisukorra tõstmine- kehvemate elanikkude jaoks on haigemajad kättesaamatud ning seda tuleb parandada tuleb ka asutada söögimaju,
KOV üle teostavad haldusjärelevalvet erinevad institutsioonid ja asutused, ning neile seadustes antud järelevalve teostamise kord ja vahendid on erinevad. Põhikoormus KOV-te üle haldusjärelevalve teostamisel langeb õiguskantslerile ja maavanemale. 5 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÄÄRUSTE NORMITEHNILISED NÕUDED Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lõikest 4 järgi kohaldatakse volikogu ja valitsuse määruse eelnõule Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist, ning volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. Eelkõige on kohaliku omavalitsuse määrusele kohaldatavad määruse ülesehituse ja vormistamise kohta käivad eeskirja sätted
finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded (teostab maakonna riiklikku haldust) 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigi vara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengu Maakonna lipp on kahevärviline: valge, roheline. Maakondade lippe eristab maakonna vapp lipu keskel. Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse üksused. Neil on oma valitud esindusorganid (volikogu) ja oma eelarve. Volikogu valitakse, valimistel osalevad valla või linna elamuregistrisse kantud inimesed. Vallavolikogu liikmeks võib kandideerida Eesti kodakondsust omav vähemalt 18-aastane isik, aga ka Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud. Volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine ja linnapea/vallavanem juhib kohaliku vallavalitsuse/linnavalitsuse tööd. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
