4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus 7. Ministri määrus 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt 9 IV põhiseaduse struktuur Preambula - 1.Üldsätted - 2.Põhiõigused, vabadused ja kohustused - 3.Rahvas 4.Riigikogu 5.Vabariigi President 6.Vabariigi Valitsus - 7.Seadusandlus 8.Rahandus ja riigieelarve 9.Välissuhted ja välislepingud 10.Riigikaitse - 11.Riigikontroll 12.Õiguskantsler 13.Kohus 14.KOV 15.Põhiseaduse muutmine
seadlusest). Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. 8. Käskkiri. Käskkiri – üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Põhiseaduse §94 põhjal annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju 9. Korraldus. Nt. Kohaliku omavalitsuse korraldus. Mittenormatiivne akt, annavad kohalikud omavalitsused 10. Otsus. Kohaliku volikogu otsus. 11. Õigussuhte mõiste. Õigussuhe (edaspidi ÕS) on õigusnormide (edaspidi ÕN) alusel tekkiv tahteline seos (ühiskondlik suhe), kus selle seose pooled esinevad ÕNi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. ÕN realiseerub õigussuhtes. ÕS elemendid: Õigussuhte subject, Õigussuhte object Subjektiivne õigus ja Juriidiline kohustus moodustavad õigussuhte sisus 12. Kohtusüsteem. Eestis toimub kolmeastmeline KS
Jürisson ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et allergoloogidele on probleemne olukord juba mõnda aega teada, ent küsimus on eelkõige riigi tervishoiupoliitika lünkades. "Allergolooge jääb Eestis üha vähemaks ja juurdekasvu ei ole riigi poolt ette nähtud, seetõttu on ka spetsiifiliste allergia-alaste küsimuste lahendamine, sh ennetustöö ja ravivõimaluste kättesaadavuse temaatika tõusmas järjest teravamalt päevakorda," märkis Jürisson. Allergialiidu volikogu liige ja allergoloog dr Maie Laaniste lausus, et allergiaga on Eestis seotud küllaltki palju inimesi, aga nende teadlikkus on väga madal. "Mujal maailmas peavad allergiaga seotud ühendused ja organisatsioonid kõige tähtsamaks just haige ja tema pereliikmete teadlikkust, ent Eestis on siin veel suur töö ära teha," sõnas Laaniste. Ta lisas, et paraku on alarahastatud valdkonnas ja väikese arvu allergoloogidega väga raske inimeste arusaamu ja käitumisharjumusi kiiresti muuta. (4)
Kaalutlusõigus RK lahendis(vähemalt 2) Uurimispõhimõtte mõiste- HO peab ise välja selgitama kõik olulise tähtsusega asjaolud Uurimispõhimõte RK lahendis Kokkuvõte Kasutatud allikad/kohtupraktika Menetlusosaline (HMS§11) See kes midagi taotleb menetlusorganilt (endale). Menetlusosaline on ka isik, kellele haldusakt- või toiming on suunatud(adressaat). Kolmas isik on see kelle õigusi või vabadusi minu taotlus võib puudutada Avalikku huvi saab määratleda nt volikogu Menetluse keel on eesti keel Tähtajad - very important! peaminister esindab riiki välismaal Justiitsministeerium- minister Raivo Aeg, kukk! peaülesanne on kavandada ja ellu viia riigi õiguspoliitikat, sh kriminaalpoliitikat. ka kohtupidamise sujuvuse tagamine,. justministeeriumi haldusalas on andmekaitseinspektsioon, patendiamet, konkurentsiamet, ka prokuratuur!! kohtutäiturid, pankrotihaldurid, notariaat Keskkonnaministeerium- ((igasugused ametid)) Rene(e) Kokk!
maailmarevolutsiooni kava üks osa. sisepoliitiline kriis omad huvid ja lehmakauplemine # I põhiseadus II põhiseadus 1934 III põhiseadus 1920 Koostaja Asutav Kogu Eesti Vabadussõdalaste Rahvuskogu keskliit ehk Vapsid Seadusandlik võim Riigikogu;100liiget 3 Riigikogu;50liiget Volikogu 80inim+ aastat 4 aastat Riiginõukogu 20inim 5 aastat Täidesaatev võim valitus+riigivanem valitsus+peamin. valitsus+peamin. Riigipea - Riigivanem President
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise m...
võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalne kodakondsus õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Positiivne heaolu tähtsal kohal on sotsiaalsed investeeringud ehk inimeste võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse. 21/10/2010 17:48:00 KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Demokraatia kui rahva võim Lk 63 ül 1 a) referendumid ehk rahvahääletused b) võimu teostavate esindajate valimine, volikogu või parlamendi valimine c) referendum Ühiskonna valitsemine Eesti riiklik korraldus 1. õpikust lug 95100 valitsemine & avalik haldus mõisted: avalik haldus konstitutsionalism demokraatlik valitsemiskord, põhiseaduse alusel, põhiseadus on teise sõnaga konstitututsioon administratsioon presidendi meeskond skeemid lk 97, 98, 99 millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud täidesaatev võim, iseseisev kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest
4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus § 87 p 6 7. Ministri määrus § 94 lg 2 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt; üldkorraldus; kohtuotsus Euroopa Liidu õigus nõuab siseriikliku õiguse (kaasaarvatud põhiseaduse) kohaldamata jätmist juhul, kui see konkreetne norm oleks EL õigusega vastuolus. EL õigus ei puuduta siseriikliku õiguse kehtivust, VAID kohaldamist (kehtivus on dünaamiline). EL õigus: aluslepingud
väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus 2) Autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: · Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus · Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. · valla või linna eelarve · kohalikud maksud ja maksusoodustused · volikogu esimehe ja aseesimehe valimine
- omavalitsusüksuse esinduskogu ja/või kohaliku täitevstruktuuri juhi valimisega. Rahvas kõrgeima riigivõimu organina tegutseb vahetult tavaliselt üksnes loetletud juhtudel, kuid ka ajalooliselt otsustavatel murranguperioodidel (nt ülestõus autoritaarse poliitilise re?iimi vastu). Riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse piiratud autonoomset võimu teostab ta "igapäevaselt" oma poliitiliste volinike kogude - vastavalt parlamendi või omavalitsusüksuse volikogu kaudu. § 2. SEADUSANDLIK RIIGIVÕIM Seadusandlikud riigivõimu organid ehk esindusorganid on reeglina parlamendid (rahvuslikke nimetusi: Riksdag ehk Riigipäev - Rootsi, Riigikogu - Eesti, Parliament ehk Parlament - Suurbritannia jt, Seim - Läti; samuti Leedu ja Poola). Ajalooliselt olid parlamendid monarhismi perioodil justiitsorganid - nt Pariisi Parlament. Parlamendid on nii unitaar- kui ka föderatiivsetes riikides, kusjuures ka föderatsiooni
ka itse alla keskkonnaminister määrusega. I või II kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loete lu sisaldava määrusega. III kaitsekategooria liigid võtab ka itse alla keskkonnaminister määrusega. Looduse üksikobjekti võtab ka itse alla keskkonnaminister määrusega. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse a lla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või deta ilplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti ka itsekord määratakse kaitse - eeskirjaga. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline õi tä ielik, ala line või a jutine kehtivus vööndite kaupa. Kaitsealad on jaotatud rahvusparkideks, looduska itsealadeks ja maastikukaitsealadeks.
Allpool, need kes valitsusse ei saanud. Opositsiooni moodustavad praegu (2019) Eesti Reformierakond Eesti Vabaerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Fraktsioon - Kõigi erakondade saadikud moodustavad selle. Komisjonid tegelevad asjade menetlemisega, kahte sorti ajutised (probleem tekib vaja lahendada) alalised(Euroopa Liidu,kultuuri-jäävad asjad) Kohalik omavalitsus. Valla /linnavolikogu valib ja kinnitab valla/linnavalitsuse, volikogu esimees Tartus on Aadu Must. Valitsuse moodustab vallavanem ja linnapea Tartu linnapea on Urmas Klaas. On ka abilinnapead. Valitakse iga 4.aasta järel, volikogud lahendavad kohaliku elu küsimusi. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. ELi juhivad liikmesriikide esindajatest loodud asutused, mis asuvad Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis. Igal juhtimisasutusel ehk institusioonil on oma roll ning otsuseid tehakse pidevate läbirääkimise, kompromisside tulemusena.
usu- ja mõttevabadus jne §Sots.maj õigused –Õigus tööle, palgale, puhkusele, toidule, joogiveele, väärikale elutasemele jne §Kultuurilised õigused –Õigus haridusele,, kultuurile, rahvuskultuurile ja –keelele jne 4. Valimisea langetamine 16-eluaastani on/ei ole mõistlik. (vt Teras õppematerjalide alla.Seal on dokument „16-aastaste valimisõigus“) Peamised „JAH“ argumendid: · 16-aastaste kaasamine (läbi valmisõiguse andmise volikogu liikmete valimistel) KOV poliitikasse tasakaalustab vananeva elanikkonna vaateid; · noortele otsustusõiguse andmine tugevdab sidet kodukohaga – noored jäävad/ tulevad kodukohta; · 9. klassis õpitakse ühiskonnaõpetust – st erinevalt valdavast enamikust ühiskonnaliikmetest on noortele poliitika põhiküsimusi vahetult selgitatud; · võib suurendada noorte inimeste kodanikuvastutust. Lisaks tugineti järgnevatele argumentidele: teadlikkus sama suur kui
Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas ...
Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.)Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. 1.4. Rahvas Rootsi rahvaarv on pisut üle 9 miljonit inimese. Rahvastiku keskmine tihedus on 22 inimest ruutkilomeetri kohta. Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (771 000 elanikku, nn
Valmisõigus Hääleõigus §56 jaguneb valimisõiguseks ja rahvahääletusõiguseks. Valimisõiguse allikad PS §§56-58, 60, 78 p3, 104 lg2 p2, 131. Kohalikud valimised on PS §§104. Valimisõigus jaguneb aktiivne valimisõigus- õigus anda poolthääl kellelegi ja passiivne valimisõigus- õigus kandideerida ja kandidaate üles seada. Valimisõiguse allikad Valimisseadused: riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, KOV volikogu valimise seadus. Lisaks EL sekundaarõigus ja Veneetsia komisjoni arvamused (nt valimiste hea praktika koodeks), mis on soovitusliku iseloomuga, nn „pehme õigus“. Valimisõiguse printsiibid Salajasus, ühetaolisus, üldisus, otsesus, proportsionaalsus, vabad, perioodilisus, avalikkus. Valimisjaoskond- hääletamistulemuste välja selgitamine (häälte arv). Valimisringkond- territoriaalne üksus, kus toimub kandideerimine ja mille põhjal selgitatakse
16. juunil 1940 esitas Nõukogude liit Eesti ja Läti valitsustele noodi. 17. juunil 1940 algas täiendavate nõukogude liidu vägede sissemarss Eestisse. Algas Nõukogude liidu okupatsioon. Juunipööre ja ,,valimised" 21. juuni meeleavaldused Tallinnas Uue valitsuse moodustamine Riigivolikogu valimised Eesti kuulutamine Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja liitmine NSV liiduga. 21.07.1940 tuli kokku ebaseaduslikult moodustatud riigi volikogu, mis: kuulutas Eesti nõukogude vabariigiks; otsustati esitada taotlus ENSV vastuvõtmiseks NSV liidu koosseisu; 23.07 vabastati Päts ametist; maa kuulutati kogu rahva omandiks ja teatati uue maareformi vajadusest; kuulutati välja suurtööstuse, suurte eramajade ja pankade natsionaliseerimine. 6. 08 1940 inkorporeeriti ENSV NSV liidu koosseisu Nimeta 1940. aasta riigipöördele iseloomulikke jooni. Korraldajaks Moskva ja tema käsilased
Eesti nõustus 25 000ga. · 30.nov Talvesõda Soomega. Eesti territooriumil tankisid Soome pommitajad. Mõned Eesti mehed läksid Soome sõdima punaste vastu. Kuni 1940 a kevadeni kestis selline periood. · 1940 juuni soviettide liit lõpetas Eesti iseseisvuse Molotovi ultimaatum 16.juuni lubada Eestisse sovietti väed. · 17.juuni punane armee tungis Eesti territoorimile Eesti okupeeriti. · Päts oli riigi volikogu ise laiali saatnud. Valimised oli nö pseudovalimised. Valimispettus valimised ei olnug legitiimsed. · 22.juuli Johannes Lauristin Eesti vastuvõtmine NSV Liitu 6. Aug oli Eesti NSV Liidu koosseisus oli inkorporeeritud ja okupeeridu soviettide poolt. · seda perioodi tuleb ka hinnata need mõjutavad meid ka tänapäeval ei pruugi olla positiivsed, aga seda negatiivset tuleb silmas pidada ning hakkama saada.
1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. 2005.a. on Eestis 227 omavalitsust (33 linna ja 194 valda) a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine
üldpindalaga eluasemekohtade maa. 002. Ärimaa (Ä) - kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja nende teenindusmaa. 003. Tootmismaa (T) - tööstusettevõtete, sadamate, elektrijaamade ja neid teenindava abitootmise ning toodangu ladustamiseks ja transportimiseks ettenähtud ehitiste alune ja nende ehitiste teenindusmaa, muude tootmisettevõtete maa kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel. 004. Mäetööstusmaa (K) - mäetööstuses kasutatavate kaevanduste, karjääride ja turbaväljade alune ning nende teenindusmaa. 005. Sotsiaalmaa (Ü) - kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa. 006. Veekogude maa (V) - iseseisvat katastriüksust moodustava jõe, järve, veehoidla jm. veekogu alune ja selle juurde kuuluv maa.
esimest varianti. 53.Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. Eelarveprojekti koostab linna- või vallavalitsus. 1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOH OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras. 54.Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu. Loomapidamismaks - Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud. Kuigi KoMS ei piira, milliste loomade pidamist maksustada, maksustatakse selle maksuga tavaliselt koduloomade (peamiselt koerte) pidamist linnades. Loomapidamismaks on tarbimismaks mis kehtib hetkel ainult Narva linnas. Mootorsõidukimaks maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki omanikud või
inimesel; inimõigused jagunevad kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks, majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks institutsionaliseerumine organisatsioonide loomine oma sotsiaalsete eesmärkide formuleerimiseks ja ühiskonnagrupi nõudmiste mõjusamaks võimudele edastamiseks institutsioon asutus, organisatsiooniline korraldus; eristatakse poliitilisi institutsioone (erakond), võimuinstitutsioone (parlament, volikogu, riigipea, administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelevalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid) integratsioon ehk lõiming kooskõlastamine; ühiskonna või regiooni (nt Euroopa) kujundamine tervikuks, arvestades osapoolte huve ja säilitades nende omanäolisust interventsionistlik riik riik, mis sekkub ulatuslikult majandustegevusse intress raha hind; raha omanikule raha kasutamise eest makstav protsent kasutatavast rahasummast
lõikes nimetatud ametikohale; 3) [Kehtetu - RT I 1998, 110, 1809 - jõust. 1. 01. 1999] 4) ametnikukandidaate, kui ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras; 5) ametnikuna teenistuses mitteolevaid isikuid, kes taotlevad ametnike reservi arvamist. (2) Konkursi- ja atesteerimiskomisjon ei atesteeri: 1) Riigikogu, Riigikogu juhatuse, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, peaministri ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavaid ametnikke; 2) määratud ajaks teenistusse võetavaid ametnikke; 9 3) ametnikku tema raseduse ajal, samuti alla kolmeaastast last kasvatavat naisametnikku, välja arvatud juhul, kui ta ise selleks soovi avaldab. vähemalt kuue kuu täitumiseni nimetatud ametikohal ametisse astumise päevast; 4) kui atesteerimisperioodi viimase iga-aastase vestluse
aasta linnareform Balti kubermangudes. Maakonnad (kreisid) omavalitsusõigusi ei omanud. Omariikluse alguses oli Eestis esmalt kahetasandiline omavalitsus: 1. Vald, alev, linn. 2. Maakond. 1933. aastast muutus see ühetasandiliseks. Nõukogude võim lähtus võimude ühesuse printsiibist. Kohalikel asutustel sisulist otsustamisõigust ei olnud. Iseseisvuse taastamisel rajati uuesti ka omavalitsus. Praegu ühetasandiline. Omavalitsusüksuste esinduskoguks on volikogu, mis valitaksekolmeks aastaks. (Oktoobri kolmandal pühapäeval.) Volikogu valib vallavanema või linnapea, kes moodustab kohaliku linna- või vallavalitsuse. 1999. aprillis: · Tamsalu vallavolikogu esimees - Marmelt Riibe. · Tamsalu vallavanem - Toomas Uudeberg. · Tamsalu linnavolikogu esimees - Ants Tamme. · Tamsalu linnapea - Urmas "U2" Tamm. Maakonnad on Eestis riigi haldusüksusteks. Maavalitsus täidab riigi keskvõimu otsuseid
teatavaks tegemine rahvale. · Seaduse avaldamine seaduse kehtimise eeltingimuseks 18 Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi. Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele, määruses peab olema viide selle andmise aluseks olevale seaduse sättele. Minister annab möörusi ja käskkirju seaduste alusel ja nende täitmiseks. Ministri aktid peavad olema kooskõlas seaduste, Presidendi seaduste ja Valitsuse määrustega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Peavad olema vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Õigusaktide jõustumine: · seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui ei sätestata teist tähtaega
9 valitsus astub ametisse 14. Vasta! 1.Mida mõistetakse termini umbusaldus all ja miks on selle avaldamine meie PS-sse sisse kirjutatud? Umbusaldust nimetatakse poliitikas, kui valitud kogu hääletab oma esindaja tagasi kutsumist ametikohalt ja selle avaldamine põhiseadusesse on sisse kirjutatud sellepärast, et tüüpiliselt umbusaldatakse demokraatlikes riikides valitsusjuhte või liikmeid, presidente, KOV juhte või liikmeid, samuti parlamendi või omavalitsuse volikogu eesistujaid. 2.Mida mõistetakse termini vetoõigus all ja miks on selle kasutamise õigus põhiseadusega Vabariigi Presidendile antud? Vetoõigus on ametiisiku, näiteks riigipea õigus vastuvõetud seadus või otsus, kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata. See on antud vabariigi presidendile selleks, et presidendi ja tema valitsuse võimu tasakaalustada. 15. Vasta PS 7. peatüki alusel järgmistele küsimustele: 1) Kellel on seaduse algatamise õigus?
Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan Kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi. Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad.
76. Iseloomusta mitmetasandilise valitsemise (multi-level governance) olemust. Mitmetasandiline valitsemine - autoriteetse otsustamise hajutamine/hajumine erinevatele territoriaalsetele tasanditele(riigiülene,riiklik,riigitasand) 13 77. Millised on kohalikud valitsemisinstitutsioonid ja millega need tegelevad? Valitsemine – kopeerib keskvõimu ülesehitust: Volikogu, mis otse valitud. Seal samuti komisjonid Valla/linnavalitsus, mida juhib linnapea/vallavanem 78. Mis on autonoomia? Autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu. 79. Millised põhitunnused eristavad liberaalset, kommunitaarset ja korporatiivset kohaliku autonoomia mudelit.
Vabariigi Valituse õigusaktid on allutatud seadustele. Valitsuse määrus on normatiivakt, korraldused on üksikaktid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja seadluste järel kõige tähsamad õigusaktid. 9.Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi. Nad annavad normatiivsete aktidena määrusi ja mittenormatiivsetena volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Juriidiliselt jõult on nad madalamad seadustest, seadlustest ja Valitsuse määrustest. KOV'i määrused ja ostused peavad vastama kõrgemate seadustega. 10.Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord? Õigusaktide jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja erineb sõltuvalt õiguasakti liigist ja tema kohast õiguasaktide süsteemis
Tuludeklaratsioon on Maksu ja Tolliametile hiljemalt iga aasta märtsi lõpuks esitatav dokument, kuhu märgitakse üles kõik eelmise aasta jooksul teenitud tulud ja neilt makstud tulumaks. Soodus on see juhul kui üks abikaasa teenib palju, teine vähe, siis saab tulumaksust osa tagasi, samuti saab maksusoodustusi kui peres on üle ühe lapse. Tulumaksu saab tagasi ka pangale makstud intresside (eluaseme või õppelaen) pealt. Maamaksu makstakse üldjuhul 3 korda aastas vastavalt kohaliku volikogu poolt kehtestatud maksumäärade alusel. Maa hind määratakse vastavalt maa kasutusele, geograafilisele paiknemisele (nt Tallinna vanalinn, Põlvamaa vald). Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline riiklik maks, mis tähendab, et sellest maksust laekuvat tulu võib kasutada ainult kindlas valdkonnas. Sotsiaalmaksu maksab meie eest tööandja kuid summa sõltub meie palga suurusest, FIE-d peavad ise maksma
16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee 1.7 Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib
peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. 50. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Põhiseaduse järgi korraldavad ja otsustavad kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohaliku omavalitsuse organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees
Parrest 2. haldusaktide, toimingute ja halduslepingute üle teostatav kontroll – reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. NB! Ükski kohtumenetlus ei alga kohtu omal initsiatiivil – alati peab olema keegi, kes pöördub kohtu poole! 7.1 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Võimalik täidesaatva võimu üldaktide üle – nt ministrite ja Vabariigi Valitsuse määruste, samuti kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määruste üle. Järelevalvemenetluse algatamise õigus täidesaatva võimu üldaktide kontrollimiseks: 1. õiguskantsler (kõigi jõustunud üldaktide puhul); 2. kohtud (kui vastav norm on konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv); 3. kohalik omavalitsus (kui ta leiab, et Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega).
§ 5. Kohalike maksude loetelu Kohalikud maksud on: 5) reklaamimaks; 6) teede ja tänavate sulgemise maks; 7) mootorsõidukimaks; 8) loomapidamismaks; 9) lõbustusmaks; 10) parkimistasu. § 10. Reklaamimaks (3) Reklaamimaksust on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste kuulutused ning erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania kuulutused ja reklaam. § 12. Mootorsõidukimaks (1) Maksumäära kehtestab volikogu diferentseerituna sõiduki registrimassi, lubatud teljekoormuse või mootori võimsuse järgi. § 14. Lõbustusmaks (1) Lõbustusmaksu maksavad: 1) valla või linna territooriumil tasuliste meelelahutusürituste korraldajad; 2) valla või linna territooriumil asuvate meelelahutusasutuste omanikud. (2) Lõbustusmaks kehtestatakse müüdud pääsmetelt. Tasulise meelelahutusürituse pääsmed kuuluvad registreerimisele valla- või linnavalitsuses, mille territooriumil üritus toimub.
20.sajandi stiili poole pöördumine. Moodsa sakraalarhitektuuri otsingud said Tartu Pauluse kiriku ehitamisega julgustuse ja eeskuju sakraalarhitektuuri edasiseks kaasajastamiseks. Joonis 1 Kuna Pauluse kirku rajamise taga seisis suur linnakogudus, mille volikogu liikmete hulka kuulusid sellised haritud ja jõukad mehed nagu dr. Aleksander Paldrock, pangadirektor Eduard Aule, arhitekt Georg Hellat, luuletaja ja kirjastaja Karl Eduard Soot jt. ,siis kavatseti ehitada kivikirik ja osati tahta tipparhitektuuri. Pilgud pöörati sajandialguse kahe lähema tähtsama arhitektuurikeskuse Riia ja Helsingi suunas. Riias käidi vaatamas uut Gertrudi kirikut ja asuti läbirääkimistesse selle projekteerinud Riia Polütehnilise
I või II kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega. III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. 7 Looduse üksikobjekti võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse - eeskirjaga. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. Kaitsealad on jaotatud rahvusparkideks, looduska itsealadeks ja maastikukaitsealadeks.
1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOH OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras. 49.Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu. Loomapidamismaks - Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud. Kuigi KoMS ei piira, milliste loomade pidamist maksustada, maksustatakse selle maksuga tavaliselt koduloomade (peamiselt koerte) pidamist linnades. Loomapidamismaks on tarbimismaks mis kehtib hetkel ainult Narva linnas.
õigusaktide jõustumise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus. Seadus (ja seadlus) jõustub 10. päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Põhiseaduse muutmise seadus jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui 3 kuud pärast väljakuulutamist. Määrused (Vabariigi Valitsuse, ministri ja kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse) jõustuvad 3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kehtivuse lõppemine. Normatiivakt lõpeb kas: 1) tema kehtivusaja lõppemisega - kindlaks määratud tähtajaga ehk ajutise õigusakti korral 2) selleks pädeva riigiorgani poolt vastu võetud aktiga, millega tunnistatakse seni jõusolnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas:
R. Jakobson 1887 venestamine Eestis: koolid viiakse üle vene keelele 1889 talurahvaasutuste reform, millega kärbitakse vallavalitsuste õigusi; asjaajamine läheb üle vene keelele 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1896 J. Tõnisson määratakse Tartusse "Postimehe" peatoimetajaks 1896 ilmus esimene kriitilise realismi teos eesti kirjanduses Ed. Vilde "Külmale maale" 1901 Tallinnas ilmub ajalehe "Teataja" esimene number; peatoimetaja K. Päts 1904 Tallinna volikogu valimistel saavutavad eestlased liidus venelastega enamuse. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 1905 kultuurirühmituse "Noor-Eesti" tekkimine 1905 16. okt. Uue turu veresaun Tallinnas 1905 27. nov. üle-eestiline rahvaasemike koosolek Tartus - eestlaste esimene esindusorgan 1905 dets. mõisate põletamine; karistussalkade tegevus Eestis 1906 "Vanemuine" ja "Estonia" saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks 1907 sureb Jakob Hurt 1907 luuakse Eesti Kirjanduse Selts
2004 24. 03. 2004 ( RT I 2004, 22, 148 ) 8. 04. 2004 RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 395 000 32 Kaupade ja teenuste müük 385 000 Eesti riigi eelarve 2010 § 1. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud (kroonides) RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 83 208 403 718 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 88 407 781 130 RIIGIEELARVE FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU 5 199 377 412 Maksud ja maksukorraldus 17.03.2010 Maks on maksukorralduse seaduse kohaselt maksuseadusega või seaduse alusel antud linna või valla volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vvõi selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ilma otsese vastutasuta rahaline kohustis. Mis kuulub täitmisele seaduses või määruses ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel. · Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega,kus peavad olema märgitud: · Maksu nimetus · Maksu objekt · Maksumäär · Maksumaksja · Maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg
Pidid lahendama omavahelised tülid, magasiaida korraldamine ja hoolekanne vaeste eest. Vallaesimeheks sai Eestimaal vallatalitaja ja Liivimaal vöörmünder. Sellegipoolest sõltus tollane omavalitsus suhteliselt palju mõisnikest. 1866.a toimus vallareform, mille käigus kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt. Sellega said talupojad väga palju õigusi juurde. Täiskokku kuulusid kõik rendi- ja täisperemehed. Täiskogu valis valla volikogu. Vallaesimeheks sai vallavanem (kadusid vallatalitaja/vöörmünder). Vallavanem koos oma abilistega mood. vallavalitsuse ning palkas omale appi mitmesuguseid ametimehi : vallakirjutaja, magasiaidamehe jms. 1866.a reformiga paikapandud omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. Pilet 5 Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Eesti ala oli jagatud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vahel. Kõrgeim valitsusametnik oli kindralkuberner. (Eestimaa
omavalitsus. Peale riigi ja kohalike omavalitsuste osalevad sotsiaalhoolekandes veel vabatahtlike ühendused ja kirik. Kohalikul omavalitsusel on seejuures järgmine ülesanne: sotsiaaltoetuste määramine. Valla ja linnavalitsused maksvad riigieelarvest neile eraldatud rahast toimetule- kutoetust neile, kelle kuu sissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetuleku piiri. Omavalitsused võivad maksta ka täiendavaid sot- siaaltoetusi, kuid kohaliku volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Sotsiaal- hoolekande finantseerimiseks võidakse kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapita- lide, samuti mittetulunduslikku tegevust, annetustest ja sponsorlusest laekunud va- hendeid jne. sotsiaalregistri pidamine; 31 eestkoste korraldamine; hooldus ja abi lastele, peredele, vanuritele, kinnipidamiskohtadest vabanenud
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) ülesanded, vastutus, korraldus; Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); Riigieelarve seadus (1999) sihtotstarbelised ja tasandusfondide toetused KOV-dele; Valla- ja linnaeelarve seadus (1993) eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine; Kohalike maksude seadus (1994); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); Avaliku teenistuse seadus (1995). Järelevalvet teostavad institutsioonid: 1) Maavalitsus, 2) Ametid ja inspektsioonid, 3) Õiguskantlser, 4) Riigikontroll Riikliku järelevalve teostamine: 1) õigus seda teha peab tulenema konkreetsetest õigusaktidest; 2) kontrolli
*) Ümberasujatel oli maksuvabastus. *) Lähimad ümberasumise paigad olid Peterburi ja Pihkva kubermang. *) 1897. aasta seisuga, kui toimus esimene Venemaa rahvaloendus, siis väljaspool Eesti alasid elas umbes 100'000 eestlast. * 1866 anti välja vallaseadus, mille kohaselt vald vabanes mõisniku kontrolli alt. -) Vallas oli kõige tähtsam, valla täiskogu, kus olid kõik peremehed ja ka 1/10 maatameestest. -) Valla täiskogu valis valla volikogu kolmeks aastaks. *) Seal oli 4-24 inimest. *) Pooled pidid olema peremehed, pooled maatamehed. -) Valla täiskogu valis ka vallavanema, kes pidi olema kindlalt peremees. -) Valla volikogu, koos vallavanemaga valis koolmeistri, vallakirjutaja, kallakasaka(s). -) Igal vallal oli ka vallalaegas ja vallamaja. * 1874 toimus ka sõjaväe reform, mille kohaselt teenistusaeg lühendati kuuele aastale. -) Mida rohkem inimene oli haridust saanud, seda lühemaks muutus tema teenistusaeg.
2. 3. Elamuseadus Elamuseadus Vastu võetud 23. aprill 1992.a. Muudetud 10. juuni 1998.a. seadusega. Vabariigi Valitsuse võimkond elamusuhete reguleerimisel: eluruumidele esitatavate nõuete kehtestamine; eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramine; üüri arvestamise korra kehtestamine; riigi omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine. Kohaliku omavalituse volikogu võimkond elamusuhete reguleerimisel: eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra kehtestamine; munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade kehtestamine; muude küsimuste otsustamine, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda. Eluruumi kasutamine elamuühistu (-kooperatiivi) liikmena
riigisekretär. Nii määrused kui ka korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Määrus on juriidiliselt jõult seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. 45. Milliseid õigusakte annavad kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Põhiseaduse järgi korraldavad ja otsustavad kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohaliku omavalitsuse organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja
• III / IV kvartal – valla/linnavalitsus esitab eelarve projekti volikogule hiljemalt 1. detsembriks. Võetakse vastu enne eelarveaastat. Teine aasta: • Eelarve täitmine – tulude koondamine, kulude tegemine; kui eelarve vastu võtmata, tehakse kulusid 1/12 eelmise aasta mahust. Kolmas aasta • 31. maiks esitab KOV volikogule majandusaasta aruande allkirjastamiseks: 1) bilanss; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) laenud, laenugarantiid; 5) muud. Volikogu kinnitab hiljemalt 30. juuniks. 32. Kohalikud maksud, nende sisu. • Loomapidamismaks – lemmiklooma pidamise luba • Mootorsõidukimaks – kohalik automaks • Lõbustusmaks • Reklaamimaks – välireklaamid • Teede ja tänavate sulgemismaks • Parkimistasu 33. Suurimad tululiigud ja suurimad kululiigid KOV eelarves Tulud: • Maksud • Toetused • Kaupade-teenuste müük Kulud: • Haridus (~50%) • Majandus • Keskkonnakaitse III osa – Finantssüsteemid 34
Eestis kasutatakse esimest varianti. 48. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus Vähemalt 1 kuu enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOH OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras. 49. Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud. Kuigi KoMS ei piira, milliste loomade pidamist maksustada, maksustatakse selle maksuga tavaliselt koduloomade (peamiselt koerte) pidamist linnades. Loomapidamismaks on tarbimismaks mis kehtib hetkel ainult Narva linnas. Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki omanikud või
Tänapäeva maailmas kehtib kolmõigussüsteemi, selle määrab ära poliitiline kultuur. Rooma õigusel põhinevad Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika õigussüsteemid ning islami õigussüsteem. Kodune ülesanne: 1.Kes võib olla rahvakohtunikuks? Mitmeks aastaks ta valitakse? Kes valib? Rahvakohtunik 25 70 aastane teovõimeline eesti kodanik, oskab võõrkeeli, kõlbeliste väärtustega, laitmatu. Teda valib omavalitsusüksuste volikogu 2.Keda ei või nimetada ja kes ei või olla kohtunikuks? Kohtunikuks ei või nimetada isikut: · kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; · kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; · kes on advokatuurist välja heidetud; · kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; · kes on pankrotivõlgnik; · kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
233. court of constitutional review põhiseaduslikkuse järelevalve kohus 234. rare in legal tradition õigustraditsioonis haruldane 235. independent in their activities oma tegevuses sõltumatu 236. appointed for life eluks ajaks ametisse määratud 237. the Chief Justice of peakohtunik 238. on the proposal ettepanekul 239. forbidden to belong to keelatud kuuluda 240. political parties poliitilistesse erakondadesse 241. municipal council KOV volikogu 242. paid office tasustatud töö 243. research positions teadustööga tegelemine ??? 244. removed from office ametist kõrvaldama 245. court judgement kohtuotsus 246. bring charges against a judge algatada kohtuniku vastu 247. during term of office ametisoleku ajal 248. with the consent of nõusolekul 249. chancellor of justice õiguskantsler 250. the majority enamus 251. guarantees for their independence are provided by sõltumatuse tagatised on sätestatud 252