Ennekõike kehaline karistus- peksmine. Omamoodi veider suhtlus- peksmine. Mõisniku ja talupoja vahel. Kirjaliku deklaratsiooni teisitiütlemine. Kutsuti pealtvaatajaid- see on keel, millest saab aru iga inimene. Teistele hirmutamiseks. Mõisatallist kostuv karjumine. Naine selles orjanduslikus süsteemis- on ka allutatud objekt. Topeltkoloniseeritud objekt. Esiteks on mõisniku alluvuses, teiseks on ta ka meestekeskse ühiskonna poolt allutatud isik. Ka ei jäeta mainimata, et mõisnikul on voli naist seksuaalselt ära kasutada. Nö. esimese öö õigus, pidi mõisas käima. Omamoodi müüt. Valitsejate näitamine võimalikult negatiivselt. 3. Vastupannu. Paljudel tegelastel loob see kõik trotsi, viha, vastupanu. See kõik loob mässu, revolutsiooni. Vastupanu võib viia ka väiksemate asjadeni, nt varastamiseni, töö mitte tegemiseni. Mässajal on hääl ning ta ütleb oma arvamuse ka välja. See arvamus on ka põhjuseks, miks teda karistatakse.
samadele inimestele, tegutsedes eelkõige rikastumise huvides. valitsevad vähesed rikutud loomuga inimesed korralike asemel. ● Timokraatia – halvim - varanduslik tsensus, millest kasvab välja demokraatia, mis on väärastustest kõige väiksem, kuid loomutäiusest kõige kaugemal. Demokraatia on peremeheta suhe, kus kõik on võrdsed ja valitsejaks võib olla ka nõrk ning igaühel on vaba voli. Iga riigikorda iseloomustab vastav sõprus. Türannias esineb sõprust kõige vähem, suhe on pigem nagu peremehel ja tööriistal ja demokraatias kõige rohkem, sest võrdsete vahel on palju ühist. IX RAAMAT: „Veel sõprusest“ ● Erinevad ootused ja erimeelsused sõpruse puhul, heateo osutamine ja vastutasumine. ● Sõpruse katkestamine. ● Enesearmastus. ● Kas õnnelikule inimesele on sõpru vaja?
usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on Põrgu (söövitus, 1930-1932), Kabaree (söövitus, 1931) ja Jutlustaja (lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Reis Morokkosse 1938. a
,,Oktoobri Manifest" oli ühtlasi ka eelkäijaks hilisemale Venemaa esimesele põhiseadusele. Paraku siiski ei Oktoobri manifest ega ka põhiseadus tegelikkuses kõiki lubatud vabadusi ja õigusi ei taganud. 1906. aasta 23. aprillil anti siis välja Venemaa esimene põhiseadus (nn fundamentaalsed seadused) ja maikuus loodi selle alusel Riigiduuma, kellele pidi kuuluma hakkama seadusandlik võim riigis. Duuma võim oli aga küllaltki piiratud, tal puudus voli määrata ametisse või sealt vabastada ministreid ning tsaaril oli Duuma üle vetoõigus ja ka õigus Duumat laiali saata. Ametiühingud ja streigid olid küll seaduslikud, kuid politseil säilisid laiaulatuslikud volitused ametiühingute tegevust jälgida ja neid ka ebaseadusliku poliitilise tegevuse tõttu või isegi miitingutel poliitiliste kõnede lubamise pärast laiali saata. Uute seadustega mingil määral küll suurenes ka ajakirjandusvabadus, paraku oli see aga siiski
Lõpuks tasub veel meenutada, et CRJ-ile oli suurt mõju avaldanud Köleri kuulus maal ,,Ärkamine nõidusunest". 21.jaanuaril 1881 kõneles ta Tartu Aleksandrikooli pea- ja abikomitee koosolekul Kölerist ning tema ,,suurest pildist". ,,Nagu professor Köleri pilt kõnelejat tulise isamaa tööle olla vaimustanud, nõnda saada ta ikka ka edasi iga Eesti poega ja tütart selle vaimustava püüdmisele äratama, Eesti kõige kallimat vara, tema keelt ja rahvaust, riisumise voli alt peasta". Köler, kes kohal viibis, olnud nii liigutatud, et ei suutnud rääkidagi. 2.8.1 Eesti Kirjameeste Selts Kölerit võib pidada üheks Eesti Kirjameeste Seltsi asutamise mõtte algatajaks. Kui 25.veebruaril 1872 peeti Viljandis seltsi avakoosolek, olid tulevaste juhtidena esile kerkinud peamiselt Tartu haritlased, kes koondusid J. V. Jannseni ja J. Hurda ümber. Kui oma positsiooni ei olnud kaotanud ka Jakobsni-Köleri demokraatlik rinne. Juba 1869
mingile positsioonile, kas ühele või teisele poole rindejoont. Konflikti eskaleerudes sisuline küsimus taandub, ning oluliseks saab see, kes kellega suhtleb või kes kellega ühte hoiab. See kõik tähendab väga suurt survet suhetele. Hävineb normaalne suhtluskeskkond ning inimesed hakkavad grupist lahkuma. 4. osalejate reaktsioonid ja siseelu muutuvad üha emotsionaalsemaks. Tunnetele antakse vaba voli, algab karjumine, räuskamine ja laamendamine. Kõige sagedasem emotsioon on viha. 5. põhiküsimus muutub üha isiklikumaks. Alguses ei saa nõustuda teiste inimeste seisukohtadega, siis hakkab tunduma, et tegemist on valede seisukohtadega ning edasi tuleb tõdemus, et teine osapool ei ole sisuliselt pädev. Asi päädib teise poole vaimse tervise kahtluse alla seadmisega. 22
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Van...
isik; - piiratud teovõimega isikute puhul (TsÜS §8) annab andmete töötlemiseks nõusoleku isiku seaduslik esindaja või kiidab heaks antud nõusoleku. Isikuandmete avalikustamine Nõusoleku vorm: - kirjalik taasesitamist võimaldav - nõusolek teise tehingu osana peab olema tehingu tingimuste hulgast selgesti eristatav (nt. laenuleping pangas) Vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks ei loeta! Isikuandmete avalikustamine Andmesubjektil on täielik voli oma nõusoleku üle Üldreegel: nõusolek kehtib andmesubjekti eluajal ning 30 aastat pärast tema surma. 92 5.05.2016 Isikuandmete avalikustamine Andmesubjektil on õigus oma nõusoleku kehtivust piirata: - nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta (§12 lg7); - nõusolek töötlemiseks võib olla osaline ja tingimuslik (§12 lg 1).
Kuna Saar oli suurepärane improviseerija ja imiteerija, siis ei tule imestada, et mõjutused kajastuvad instrumentaalteoseis tugevamini kui vokaalloomingus. Koorilaul oli Eestis väga rahvalähedane. Sellega pidi iga koorilaule loov helilooja arvestama. Ka soololaul on seotud oma tinglike "normidega". Seevastu miniatuurseis klaveripalades, mis väheseid erandeid arvestamata, moodustavad peaaegu kogu Saare instrumentaalloomingu, samuti soololaulude klaverisaadetes võis ta anda vaba voli oma loomingulistele otsingutele, fantaasiale ja väljendusele. Siiski ei otsi ta seejuures teed "ennekuulmata ja tundmata poole". 1911. a. algas Tartu muusikaelus uus tõus. "Vanemuise" teatri orkestri- ja koorijuhiks tuli äsja Peterburi konservatooriumi lõpetanud Juhan Aavik. Juba järgmisest aastast hakati Tartus esitama kuulsatel heliloojate loomingule pühendatud õhtuid. Kaunis järjekindlalt esitati suuri vokaalsümfoonilisi teoseid. Korraldati ka kammermuusika õhtuid
vajadustele ning mitte kui iseseisvaid riike. Eesti tulevik pidi otsustatama pärast võidukat sõja lõppu, kuid igal juhul pidi see olema tihedalt seotud Saksamaaga. Okupatsioonirežiimi ja vallutatud alade sõjaaegset poliitilist arengut puudutavad küsimused lahendati kohapealse võimuesindajate improviseerimise ja Hitleri ühekordsete otsuste najal. Nende kahe vahel püüdsid paljud ametkonnad oma mõjuvõimu maksma panna, olenemata, kas neil selleks formaalselt voli oli või mitte. Sellega kaasnes üksikküsimuste dubleeriv ja vastuoluline reguleerimine. Kindlapiirilise okupatsioonipoliitika puudumine ja ametkondlik konkurents võimaldasid kohapealsetel võimuesindajatel suhteliselt ulatuslikku oma poliitika ajamist, mis viis suurte erinevusteni sarnase okupatsioonivõimuga riikides (näiteks Ostlandi riigikomissariaati kuulunud Eesti, Läti ja Leedu). Eestis astus 1941 suvel ja sügisel järk-järgult tegevusse saksa okupatsioonivõimu aparaat,
Jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varsemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast, -verest jm valmistatud road. Jõulujoogiks valmistati õlut ehk jõulukahi. Veel oli eristaatuses jõululeib. Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikkalik. Sealiha võis võtta voli järgi. Keskajal ja 19. sajandil söödi jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder. Olulised olid aga tanguvorstid: Põhja-Eestis ja saartel valged tanguvorstid, mujal verivorstid. Saartel valmistati makkide (valge tanguvorst) kõrval veripalle. Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes.
Tal on vähem täpne kui läbitungiv vaim, kerge kuid ebaühtlane huumor, meeldiv kuju, nägu mis tõotab hingelisust ega valeta. Ta oskab oma vigu kasutada; oleks ta täiuslikum, siis poleks ta enam nii meeldiv. Ta on huvitav ilma pimestamata; ta on võluv; ilma et öelda võidaks, miks. Ta armastab ja oskab end ehtida, tal on hea maitse riietumiseks. Ta ei armasta seda mis hiilgab, vaid seda mis sobib. Ta ei paljasta oma võluvust, vaid katab selle- jättes kujutlusvõimele vaba voli. Sofiel on loomulikke talente, kõige paremini oskab ta naiskäsitööd. Ta tunneb kõiki majapidamise peensusi. Loodud olema ise kord pere emaks, õpib ta seda isa maja valitsedes. Sofiel on kütkestav vaim, aga ilma sädeluseta, tema mõistus pole kujunenud raamatute lugemisega,vaid ainult kõnelustest vanematega, tema enese järelemõtlemisest ja vaatlustest teda ümbritsevast maailmast. Loomult on ta lõbus, kuid on muutunud väga tagasihoidlikuks. Sofiel on oma usk, aga mõistlik ja lihtne
Reisimine oli ju kallis, inimesed tahtsid teada kaugete maade kohta. ,,Robinson Crusoe" on võtnud eeskujuks selle sama zanri, võttis eeskujuks ühe reisikirja, kus üks mees sattus asustamata saarele. Selle pinnal tekkis kunstloome. Mõned ka valetasid, kirjeldasid seda, mida tglt ei näinud. Kirj, kuidas ta kohtas Ameerikasse reisides indiaaniprintsessi, kelle nimi oli Poccahontas. See zanr lõi aluse selleks, kuidas romaani. Henry Fielding. Ütles, et tal on vaba voli kirjutada, nii kuidas soovib, tema reegleid ei tea. Veel kasutati proosat autobiograafiates. Shakespeare kasutas oma teostes Brutaho(?) elulugusid. Inimesed kirjutasid kirju, tekkis terve romaanizanr. Üks jäljendatumaid autoreid Samuel Richardson. Tema on kiriromaani autor. Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" ka kiriromaan Veel üks zanr päevikud. Nt Jonathan Swift'i päevikud, pühendatud tema kallimale Stellale. 18.saj romaanile oli allikaks mittefiktsionaalsed asjad. 18
mitte presidendil. See näitabki, et presidendil on võimalus juhtida vägesid alles siis, kui Kongress on juba otsustanud sõtta astuda. (Gitelson jt, 1996,lk.241- 243). Presidendi rolli hulka kuulub ka peaseadusandjaks olemine - ta hoolitseb selle eest, et seadusi täidetaks kuulekalt, paneb aluse riiklikule poliitikale ning algatab eelnõude arutelusi Kongressis (Constitution of the United States; Gitelson jt, 1996, lk. 243). Sellegipoolest ei ole presidendil voli käsutada riigieelarve vahendeid, sest kontroll riigeelarve üle on Kongressil. See seab presidendile olulised võimupiirid, kuna ilma rahata on tal raske poliitikat ellu viia. Olgugi et enamiku seaduseelnõudest koostab presidendi administratsioon, ei saa president isiklikult neid Kongressile esitada ega seaduseelnõusid kaitsta, vaid tal tuleb leida keegi enda erakonnast, kes seda teeks. (Jakobson jt, 2011, lk. 386). Seadusandliku võimu mõjutamiseks on
Tekkis käsitlus imago dei inimene on jumala näoga. See tõstab inimese teistest olendiset kõrgemale. Olulisem inimväärikuse käsitlus on pico della mirandola ehk Giovanni Pico. Ta oli rändjutustaja. Inimene on enda elu kujur. Tal ei ole ettemääratust olla surelik või surematu, olla taevalik või maapealne. Tal on oma füüsilised ja vaimsed piirid, millest ta üle astuda ei saa, kuid tal on vaba voli otsustada, milliseks ta saab ja milliseks ta oma elu kujundab ja millist elu elab. See on olemuslik määramatus, mis on jumala poolt inimesele jäänud. Immanuel Kant inimene ja iga mõistluslik olend eksisteerib kui eesmärk iseenesest. Inimene on alati eesmärk ja mitte kunagi vahend. See mõjutab tänepäevast inimväärikust kõige enam. Kõiges, mida riik teeb, peab inimest kohtlema eesmärgina, mitte vahendina.
sammuke edasi, aga talupoegade olukord jäi ikka veel kaugele maha sellest, kuhu oli jõutud Rootsi aja lõpuks. Talupojad jäid endiselt mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda. o 1802,1804 talurahvaseadused Eesti-ja Liivimaal- talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, teokoormiste normeerimine, keelati talupoegade müümine ja võõrandamine, piirati kodukariõigust. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. Pärisorjuse kaotamise põhjused o Majanduslikud põhjused o Mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine o Senine mõisamajandus ei võimaldanud sissetulekute olulist tõusu o Poliitilised põhjused o Aleksander I soovis talupoegade olukorda kergendades oma mainet eurooplaste silmis parandada
See võitles paljude pahede vastu, nt simoonia kirikukohtade ostmine ja ilmalik investituur, preestrite abielud tähendas, et preestritel olid lapsed: nad pärisid kiriku ja see tähendas, et kirik muutus eraomandiks. 12.-13. saj kinnistus ladina kirikus kohustuslik tsölibaat. Gregoriaanlik kirikureform üritas lahutada kiriklikku ja ilmalikku võimu. Gregorius VII rõhutas, et ta on Kristuse võimukandja ja Rooma keisrite järglane. Tal on voli tagandada kuningaid ja keisreid ning vabastada nende alamaid truudusevandest. Need seisukohad on kirjas diktaadis dictatus papae, mis on päris1075. aastast. Seal öeldakse, et ainult paavst võib ametisse määrata piiskoppe, rajada vaimulikke ühendusi, tagandada piiskoppe, tagandada keisreid ning otsustab viimasena tekstide kanoonilisuse üle ja Rooma kirik ei ole kunagi eksinud ega eksi kunagi tema vastane ei saa jõuda lunastuseni. Nendele uuendustele vastab Saksa kuningas Heinrich IV
söögi ajal tööasjust või teha alluvatele noomitusi. Kui vahiteenistuses olles pöördutakse üksteise poole ametlikult, siis ühiskajutis käitutakse demokraatlikumalt. Seal ollakse kui üks suur pere, kuid samas ei tohi unustatud ka seda, kes on kes. Nagu eespool mainitud, on suurtel sõjalaevadel ühiskajuti peremeheks olnud vanemohvitser – võimult teine mees laevas. Kapten, see Jumala järel esimene mees laevas, kel möödunud aegadel oli piiramatu voli otsustamaks inimeste elu ja surma üle, pidi distantsi säilitamiseks einestama oma isikliku salongi uhkes üksinduses. Väljakujunenud kirjutamata tava kohaselt ei tohtinud mees, kelle tekile ilmudes tuli isegi ohvitseridel koheselt tuulealusesse pardasse siirduda, ühiskajutisse siseneda ilma kutseta. See kirjutamata tava võimaldas laeva ohvitserkonnal avaldada kaptenile sõnatult ja ainsal võimalikul viisil protesti juhul, kui viimane oli olnud liigvõimukas või kellegi suhtes ebaõiglane
Seal ta ka põhjendas võimude lahususe vajadust. "Kui ühes ja samas isikus või ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik võim ühendatud täidesaatva võimuga, siis on vabadusel lõpp; on ju karta, et see monarh või see senat võiks teha türanlike seadusi, et neid siis türanlikult täide viia. Vabadusel on lõpp ka siis, kui kohtuvõim ei ole lahutatud seadusandlikust ega täidesaatvast võimust. Kui see oleks ühendatud seadusandliku võimuga, siis voli kodanike elu ja vabaduse üle oleks meelevaldne, sest kohtunik oleks ühtaegu seaduste tegija. Kui see oleks ühendatud täidesaatva võimuga, siis saaks kohtunik võtta enda kätte rõhuja väe ja võimu. Kõik oleks otsas, kui üksainus inimene või üksainus ülemate või aadlimeeste või lihtrahva kogu kasutaks kolme võimu: seaduste tegemise võimu, avalike otsuste täideviimise võimu ning kohtumõistmise võimu kuritegude või eraisikute tüliküsimuste asjus." Põhiseadus: § 4
Smetonga ning teda tagandati võimult 1929. aastal. Tautininkutel 1938. aastaks oli 15 000 liiget ja 40 000 toetajat. Opositsioonist lahtisaamine: 1936. aastal keelustati poliitiliste parteide tegevuse (väljaarvatud tautininkute oma). 1936. aastal valiti IV Seim, mis koosnes ainult tautininkutest. 12. mai 1938. a põhiseadus - Kinnitas autoritaarse valitsemissüsteemi, mainitud oli terve rida kodanike kohustusi oma riigi suhtes, andis presidendile voli valitseda dekreetide abil. Rahvusküsimus Leedus- 1919. aastal Leedu deklareeris vähemusrahvuste võrdõiguslikkust. Leedu suurimaks rahvusvähemuse moodustasid juudid (1923: 154 000). Juudid toetasid Leedu omariiklust ja osales vabatahtlikena Vabadussõjas. Juutidele tagati rahvusautonoomia: juudiusu kogudused - koguduste liit - juudi rahvusnõukogu. Tegutses 300 juudi kooli ja 20 gümnaasiumit. 1922. aasta
Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi...
armastuse ja seksuaalsuse tõrjumine, samal ajal looduse idealiseerimine. Raamatud leidsid aina laiema lugejaskonna kõigi ühiskonnaklasside seas. Francesco Petrarca Francesco Petrarca on Firenzest pärit, kuid oli sunnitud oma kodukohast lahkuma pagendusse nagu tema isagi. Ta kasvas üles Euroopa kodanikuna. Elas suure osa oma elust Avignonis, Lõuna-Prantsusmaal. Tema isa oli notar ja seetõttu õppis ta Avignonis esialgu juurat isa tahtel. Kui isa suri, sai ta vaba voli oma tuleviku üle. Teda huvitas antiik ja ta hakkas seda uurima. Ta hakkas vaimulikuks, kuid mitte tavalises mõttes. Tal oli oma kogudus, kuid ta andis selle rendile, seega tal oli kogu aeg pidev sissetulek ja sai rahulikult keskenduda antiigi uurimisele. Kui ta on 23, kohtab ta Laurat, kellesse silmapilkselt armub. Petrarca elab erinevate võimukandjate õukondades ja pühendub antiigile. Teda võetakse kõikjal hästi vastu. Külastuste
20% eesti rahvastikust suri (70-75 000 inimest). 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal (117-122) : Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda - toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; kiriku kahjuks olid uuesti popid muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Konstitoorium - kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent - vaimulikkonna juht, voli võrreldav piiskopiga. Vöörmünder - maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid - nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forcelius - õpetas välja koolmeistreid, valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna Gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist, koostas aabitsa.
ametisse seadnud kas otse või oma esindajate läbi) o Valitsusel ei ole "eriõigust" piirata inimeste vabadusi o Omandi puutumatus · Samas erinevus vabariiklastest: otsene osalus poliitikas pole oluline. Piisab, kui inimesed valivad endale esindajad, kes nende huve teostavad ja kaitsevad (representatiivne valitsusvorm) 6. Montesquieu vabariigist · Reformi võimalikkus Prantsusmaal? · Voltaire kuningal on voli kõrvaldada aadli privileegid, garanteerida kodanikele õigused, piirates enda võimu. Kohe pole vaja luua parlamenti, ehkki pikas perspektiivis oleks see vajalik (esialgu absolutism vabaduse nimel) · Montesquieu kuningavõim on tegelikult piiratud aadli ja kohalike parlamentide võimuga. Pole vaja matkida Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire'ilik absolutism hävitaks selle
Dohrenile (u 17071756). Balti provintsides oli levinud päruspandivaldus, mis kasvas välja keskaegsest tavaõigusest. Pandiõiguse põhimõtted pandi seaduses kirja suhteliselt hilja -- alles 1865. aastal ilmunud Balti Eraseaduses. Pandivaldusega oli tegemist siis, kui eramõisa omanik ehk pandihärra oma valduse kokkulepitud summa eest kindlaks perioodiks pandiomanikule ehk hoidjale panti andis, kusjuures viimasel oli mõisa üle piiramatu voli ja kasutusõigus. Lepingu kehtivuse ajal ei evinud pandihärra mõisale mingisuguseid õigusi. Seega oli Voltveti ka pärast 1744. aastat ametlikult Krüdeneride nimel, kuigi see oli Dohrenite pandivaldus. Pandilepingu lõppedes võis mõisa välja lunastada. Tavaliselt siiski siirdus pandimõis ühe valdaja käest teisele või muudeti pandileping ümber ostumüügilepinguks, kus senine valdaja sai mõisa pärusomanikuks. Üldiselt eelistasid aadlikud
Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et kui inimesel puudub seesmine usk, siis pelgalt kirikus käimisest õndsakssaamiseks ei piisa. Õndsakssaamine sünnib vaid tänu Jumala armu, inimese enda usu ning pühakirja järgimise läbi. Luterliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal Saksamaal oli rahulolematus katoliku kiriku vastu kõige suurem ning riiklikult killustunud Saksamaal oli Roomal märksa vabam voli toimetada, sest Prantsusmaal, Inglismaal ja Hispaanias oli paavstivõim sunnitud tugevnevale kuningavõimule mööndusi tegema. Lutheri teesid leidsid kogu Saksamaal väga suurt vastukaja. Oma osa etendas selles sakslaste loomupärane religioossus. Pühakute ja reliikviate kultuses ületasid sakslased teisi Euroopa rahvaid. 13 Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi,
Kas te ütlesite seda mulle? Vabandage, kuid puhakem omaette, mina ei sega teid ja teie mind. Leppisime kokku? pareerib A ning süveneb taas lugemisse. Partner on paika pandud, kuid ta jätkab tüütamist. A on sunnitud ajalehe kõrvale panema ning ohates ütlema: Ma näen, et te ei puhka vaid närveerite. Mis teiega lahti on? B on kaotanud julguse, talle ei anta põhjust toorutsemiseks, kuid ilma põhjuseta seda teha on kuidagi rumal. Nüüd võib ta anda voli vihale, pomisedes sõimusõnu. A aga vastab sellele: Rahunege maha, nautige parem ilusat ilma ning loeb edasi. Teine näide kokkupõrkest primitiivse partneriga. A istub koos oma sõbrannaga kohvikus. Nende omavaheline vestlus pakub huvi neile mõlemale. Lauda istub B , põledes ihast suhelda. Vestlev paar on tema jaoks objekt, millist võib ära kasutada seda enam, et A välimuses ei ole midagi mida tasuks karta. Ma kuulsin, et te räägite teatrist, aga mina
kui tööd on rohkem kui jõuad ära teha, siis on see sarjast positiivne probleem. Ära nii kaua uusi töötajaid juurde võta kui ei ole tõelist häda käes. · Efektiivsus vs rahulolu vastakad, kuid mõlemad tähtsad. o Rotatsioon on samal tasandil liikumine. Seda tehakse, et inimeste silmarindi laiendada pakkuda uut stiimulit. o Laiendamine tegevusi tuleb juurde. o Rikastamine vali ise, mida teed antakse natuke rohkem voli ja võimalusi otsustada. Organisatsioon areneb läbi inimeste ehk ametikohtade. Töö motivatsiooni tegurid Oskused ja ülesanded Autonoomsus inimene ise otsustab, mida ta teeb ja millal. Inimene on oma otsustes vaba. Tagasiside inimestele on tähtis, et nendega suheldakse. See vorm ei olegi nii tähtis (jälle need Harwthorne tehased). Iniemsed teevad oma tööd hästi kui nad tunnevad, et on kompetsentsed, et neil on
Selle perekonna lapsed kõige enesekindlamad ja hästi tasakaalustatud. 2. Autoritaarne e. võimukas. (kõrge kontroll, madal soojus). Sünnitab enesessetõmbunud, kartlikke vähese iseseisvusega tujukaid ja ärrituvaid lapsi. 3. Lubav. (madal kontroll, kõrge soojus). Lapsed võivad olla agressiivsed, end nautivad, impulsiivsed ja sotsiaalselt saamatud. 4. Ükskõikne. (Madal kontroll, madal soojus).Kui kõikelubavus kaasneb vaenulikkusega (hülgava vanema korral), tunneb laps vabadust anda voli oma kõige destruktiivsematele impulssidele. See annab paljudel juhtudel käitumishälvikuid. 6.6. Areng noorukieas. Nooruki-ja neiuiga on üleminekuperioodiks lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel. Perioodi pikkus sõltub ühiskonna majandusest ja kultuurist. Keerukates tänapäevaühiskondades vajavad noored pikemat aega täiskasvanu rollide ja oskuste õppimisks, vaatamata sellele, et nüüd küpsevad nad suguliselt varem. Noorukieale 3 põhilist lähenemisviisi: 1. Biogeneetiline. S
tema pakkumineku vältimiseks; alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine; nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik; ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. PS § 20 sätestatud loetelu ammendavusest järeldub, et võimudel puudub igasugune voli kehtestada ise lisaaluseid vabaduse võtmiseks või neid aluseid oma äranägemise järgi muuta ehk teisisõnu, vabaduse võtmine saab toimuda ainult PS § 20 esitatud aluste esinemisel. 8 Riigikohus on oma lahendis lisanud, et PS § 20 lõiget 2 ei tohi tõlgendada laiendavalt põhiõiguse kandja kahjuks9. See tähendab, et PS § 20 lõikes 2 sätestatud vabaduse võtmise aluste erinevate tõlgenduste seast tuleb valida see, mis võimaldab kõige väiksemat vabadusse sekkumist.
Ennekõike kehaline karistus- peksmine. Omamoodi veider suhtlus- peksmine. Mõisniku ja talupoja vahel. Kirjaliku deklaratsiooni teisitiütlemine. Kutsuti pealtvaatajaid- see on keel, millest saab aru iga inimene. Teistele hirmutamiseks. Mõisatallist kostuv karjumine. Naine selles orjanduslikus süsteemis- on ka allutatud objekt. Topeltkoloniseeritud objekt. Esiteks on mõisniku alluvuses, teiseks on ta ka meestekeskse ühiskonna poolt allutatud isik. Ka ei jäeta mainimata, et mõisnikul on voli naist seksuaalselt ära kasutada. Nö. esimese öö õigus, pidi mõisas käima. Omamoodi müüt. Valitsejate näitamine võimalikult negatiivselt. 3. Vastupannu. Paljudel tegelastel loob see kõik trotsi, viha, vastupanu. See kõik loob mässu, revolutsiooni. Vastupanu võib viia ka väiksemate asjadeni, nt varastamiseni, töö mitte tegemiseni. Mässajal on hääl ning ta ütleb oma arvamuse ka välja. See arvamus on ka põhjuseks, miks teda karistatakse
pärast hukka. Aga ma soovin, et need, kes sellise vastuväite esitavad, peaksid meeles, et ka absoluutsedmonarhid on vaidinimesed, ning kui valitsus peab olema abinõuks pahede vastu,mis tekivad paratamatult siis, kui inimesedmõistavad kohut nende endiga seotud juhtumites, mille tõttu loomuseisund muutub väljakannatamatuks, siis ma tahaksin teada, mis sorti valitsus see on ja kui palju parem on ta loomuseisundist, kui kogu rahvast käsutaval ühel inimesel on vaba voli mõista kohut teda ennast puudutavates juhtumites ning kohelda oma alamaid nii, nagu tallemeeldib, ilma et kellelgi oleks vähimatki vabadust vastu vaielda või kontrollida neid, kes tema tahet täide viivad, kusjuures sellele ühele inimesele tuleb alistuda kõiges, mis ta teeb, olgu see siis juhitudmõistusest, eksimusest või kirest? Loomuseisundis on olukord palju parem, sest seal ei ole inimesed kohustatud alluma teise inimese ebaõiglasele tahtele,
See dimensioon on horisontaalne, sest kõigil on võrdsed võimalused enese teostamiseks ja astumiseks seesugustesse suhetesse kapitalismi tingimustes. Neoklassikute väitel on see ainuke dimensioon, mis määrab kogu majandussfääri olemuse. Sellele võib vastuseks väita järgnevat: Peamine vastulause kõigi õigusele erinevateks asjadeks nagu võrdsed võimalused jne. on see, et need "õigused" nõuavad asjade ja tegevuste substruktuuri, mille üle teistel inimestel võivad olla õigused ja voli. Kellelgi pole õigust millelegi, mis nõuab teatud tegevuste või asjade kasutamist, kui nende üle on voli teistel inimestel. Käsumajandus e plaanimajandus: Käsumajanduses töötavad kõrgelseisvad majandusplaneerijad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Need planeerijad otsustavad, milliseid kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele need lähevad. Kogu majanduslik võim on koondunud riigi kätte. Käsumajanduses pole
Toimub ilma kindla menetluskorrata ja kolmanda neutraalse isiku osaluseta. Vahendusmenetlus pooli toetatakse lahenduse leidmisel kolmanda neutraalse isiku poolt, kuigi tal puudub pädevus poolte tegevusse aktiivseks sekkumiseks. Lepitusmenetlus kolmandal isikul on pädevus esitada pooltele heakskiitmiseks ja vastuvõtmiseks omapoolne konflikti lahenduskäik. Õigusmõistmine kolmandal isikul on tulenevalt oma ametiseisundist või poolte tahtest voli ja autoriteet langetada tulikusimuse suhtes siduvaid otsuseid. Selleks isikuks saab olla kohtunik või vahekohtunik. 95. Mis on arbitraaziklausel? Arbitraaziklausel ehk vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhetest tulenev vaidlus. 96. Nimeta need eelised, mis vahekohtul võrreldes tavakohtuga on. Vahekohtu ehk arbitraazkohtu!! Otsus on lõplik ja siduv pooltele.
allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste suhtes. [Vt P.Jõgi; moraalne realism (moraaliväärtuste ja -normide tuletatavus teatud asjade olemusest, nt (MR väitekirjas) kaubandusliku käibe tegevusmallidest]. [3]Õigusfilosoofia suunda, mis tunnustab inimese voli ja suva õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime kindlaksmääramisel, nimetatakse õiguspositivismiks. [selgita, miks pelk positivism on ebasobiv sõna]. Minu arvates tänapäeval on tegemist pigem metodoloogilise, õigusteooria uurimiseseme valiku küsimusega: kas õigust uuritakse nö õigusekeskselt ehk autorefleksiivselt, mille puhul uurimine on paratamatult seotud kehtiva õigusega, või uuritakse nö ekstsentriliselt, õiguse suhtes väliseid faktoreid arvestades.
Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vastuta selle eest, et loengukursust ei muudeta või ei oodata ühe või teise punkti all eksamil midagi muud. Võite teksti täiendada vastavalt loengus räägitavale või sootuks mitte kasutada. Tegemist on ju küllaltki üldfilosoofilise teemaga, mitte teadusega, seega on igal mõtleval inimesel interpreteeringuteks piisavalt ruumi. Ja veel üks praktiline märkus — tekst on küljendatud nii, et ta jääks ”viisakas” lehe mõlemale poole trükituna
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 ...
Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused ...
Täpsustavale küsimusele, miks tõlgendus on muutunud ja millisel seaduslikul alusel baseerub uus metoodika, vastati järgmiselt: "Edastan Teile Sotsiaalministeeriumi vastuse: Haigekassa kodulehel olev info on õige. Pikema selgituse andmine aga võtab aega, oletuslikult võiks see valmida augusti lõpuks." See, mis augusti lõpuks valmis, on arvatavasti seesama, mida saate lugeda Sotsiaalministeeriumi kirjast EML-ile. (6) Kõike eeltoodud arvestades on raamatupidajatel hetke seisuga vaba voli ise valida haigushüvitise arvutamise meetod ja jääda lootma, et ükski töötaja tööandjat Töövaidlusesse ei anna, või et kedagi teist kaevatakse enne kohtusse ja selle kohtulahend loob pretsedendi, millest edaspidi juhinduda saab. Nagu selgus, ei ole, vaatamata Eesti Maksumaksjate Liidu pingutustele, lähitulevikus oodata määruse täiustamist ja täpse haigushüvitise meetodi väljatoomist määruses ja seoses sellega ka seaduslikuks muutmist
Lääne-Eesti saartel). Evakueerimise plaan ,,Delphin" Vaatamata Hitleri käsule kaitsta Sõrvet viimase meheni, võttis Sõrve väegrupi juhtkonna vastu otsuse Sõrvest evakueeruda. Väegrupi ülemjuhatusele edastati juba varem valminud plaan ,,Delphin". Väegrupi ,,Nord" esindajad saabusid Sõrve olukorraga tutvuma ning leidsid, et olukord on kriitiline ja 23. jalaväediviisi komandör kindralleitnant Schirmer sai loa alustada vägede evakueerimist. Väegrupi ülemjuhataja oli võtnud endale voli astuda vastu füüreri korraldusele kaitsta Sõrvet viimse veretilgani. Esialgse plaani kohaselt pidi evakuatsiooniks kuluma kaks ööd, esmalt haavatud ja teisel ööl võitlejad. Et aga meeste arv Sõrves oli jäänud arvatavast vähemaks, leidis merevägi, et nad suudavad evakuatsiooni läbi viia ühe ööga. Kaasa võtta lubati vaid käsirelvad, isiklik norm laskemoona ja suurtükiväeüksustel ainult kahurid
teaduse kasvul. 2. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. 3. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga 4. kehtib võrdõigluslikkuse printsiip, puuduvad sünniõigused privileegid 5. kodanik tunneb, et valitsus on nende valitsus ja valitsus tegutseb meie kõigi huvides ja on meie poolt ise volitatud. 6. kadunud on kiriklikud sakntsioonid ja religioosed seadused ja autoriteet, kellel on voli ühiskonda oma näo järgi kujundada. Usutunnistusvabadus. 7. traditsioonid ja põlised kombed pole sunduslikud, igal ühel on õigus nendesse kriitiliselt suhtuda ja vajadusel protestida. 19 saj märksõnaks KODANIKUÜHISKOND. Civil society. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Muutunud tähenduses peegeldus kodanlik ühiskond riigivõimust sõltumatud kodanikkonda
(c) meeldivaid tagajärgi toonud tegude edasise sooritamise tõenäosus tõuseb, ebameeldivaid tagajärgi toonud tegude tõenäosus langeb. Tehniliselt väljendudes tähendab see, et tegude tagajärjed kinnitavad e. sarrustavad (reinforce) inimeste käitumist. Sellist õppimisprotsessi nimetatakse operantseks tingimiseks (operant conditioning). John B Watson (1878 – 1958) “Andke mulle tosin tervet imikut ja vaba voli neid üles kasvatada, ja ma garanteerin, et ma võin neist teha ükskõik kelle – arsti, advokaadi, kerjuse või varga – sõltumata nende talendist või päritolust.” Albert Bandura – sotsiaalse õppimise teooria Vaatlev õppimine (observational learning) - suurem osa uutest oskustest ei ole omandatud mitte enda kogemuste baasil (nagu Skinner arvas), vaid teisi inimesi jälgides ja jäljendades. Mudel – see inimene kelle käitumist jäljendadakse
omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson väidab, et 21.sajadil muutuvad organisatsioonid nii sisult kui ka vormilt: organisatsioonidest räägitakse kui - õppivatest, meeskondlikest ja intelligentsetest organisatsioonidest. 17. Autokraatne-, demokraatlik ja laissez faire juhtimine: olemus ja seos töörahuloluga
tugevdada, aadleid alla Omandi puutumatus suruda Erinevus vabariiklastest: otsene osalus pole oluline, piisab esindajate Piiratud monarhia kui prantsuse vabadusmudel (Montesquieu) valimisest (representatiivne valitsusvorm) Vabariiklik vabadus (Rousseau) kahtles selle teostatavuses. Ameerika revolutsioon (1776) ja kolm vabadusekäsitust Voltaire – kuningal on voli kõrvaldada aadli privileegid ja piirata Võrdsuse sümbol – enda võimu. Parlament vajalik alles pikemas perspektiivis müürsepa lood Benjamin Constanti kriitika Antiikaja vabaduse toomine uusaega – lõpeb krahhiga
Patronaat kui mõisnik annab kirikule maad, ilmalikul õigus kaasarääkida kiriku majandulikes asjades. Kohustus juhtiv olla kiriku ehitamisel. Mõnikord vaimuliku määramisel. 23 Eesti soost vaimulikud Kroonlinna vms, sest mõisnikud valisid omale saksa kandidaadi (ka peale reformatsiooni). Piiskopilt läheb õigus valida kirikutesse vaimulkke linna raele. Gregorius VII toonitas, et on Kristuse asemik maa peal. Paavsti võim nii ilmalik kui kiriklik, voli vürste ametisse nimetada ja vallandada. Dictatus Papae vaid Rooma kirik on Jumalast, vaid Rooma paavst on üleilmne, tal õigus tagandada ja valida piiskoppe, jagada ja ühendada piiskopkondi, valisejad peavad Rooma paavsti jalga suudlema (zestidel juriidiline jõud, loovad õiguslikusideme), võib keisrit tagandada, oikumeeniline kontsiil peab olema tema poolt heakskiidetud, otsustab tekstide kanoonilisuse üle, paavsti ei saa süüdistada ega tema
· EZRA POUND, THOMAS ELIOT, SERGEI JESSENIN, PAUL EERIK RUMMO AKMEISM kr.keeles kõrgem aste, õitseng Tekkis 1910.aastail Venemaal. · Kuulutati tagasipöördumist maise realiteedi poole · Vastandatakse end sümbolismile · Ülistasid looduslikku inimeses · Ülistati argipäeva rõõme · ANNA AHMATOVA, NIKOLAI GUMILJOV SÜRREALISM. Tekkis 1919.aastal Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal. · Kasutasid automaatkirjutamist · Andsid vaba voli kujutlusele · Suhtuti lugupidavalt kõigesse maagilisse · Huvitusid nn. alateadvuse ürgsest instinktist PILET NR.12 1.JAAN KROSS ,,KEISRI HULL" Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus von Bockile, kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus Eevaga, lihtsa maatüdrukuga. 1818.aastal läkitas ta keisrile põhiseaduse projekti, mille tõttu ta vahistati ning ta veetis üheksa aastat vanglas.
Valitsejad nõustuvad valitsema mitte valitsejarolli seesmiste või väliste hüvede pärast, vaid sellepärast, et vastasel juhul leiaksid nad teised end valitsemast. Selle asemel et lasta teistel inimestel või veel halvem, kõigil teistel inimestel valitseda, võtavad nad selle tarviliku kohustuse vastumeelselt enda peale. Ent ikkagi: kui valvurid otsustavad rikkuda eraomandi kohta käivaid seadusi või isegi ettenähtud protseduuridega seadusi muuta, kellel on võim ja voli neid peatada? Me ei saa olla täiesti kindlad, et Platoni seadused suudavad ära hoida võimu kuritarvitused. Kui sellele vastatakse, et õige filosoofiline haridus teeb inimese kiusatusele mittevastuvõtlikuks, võime öelda, et täielik ja sobiv avalik järelevalve volitatud valijaskonna poolt on palju kindlam vahend. Veel üheks probleemiks on valvurite väljavalimine. Platon usub, et potentsiaalsed valvurid saab välja
toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson väidab, et 21.sajadil muutuvad organisatsioonid nii sisult kui ka vormilt: organisatsioonidest räägitakse kui - õppivatest, meeskondlikest ja intelligentsetest organisatsioonidest. 17. Autokraatne-, demokraatlik ja laissez faire juhtimine: olemus ja seos töörahuloluga
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
Nad alluvad ainult püha ema, kiriku, ja Rooma riigi valitsusele, nagu teisedki riigi vabad elanikud. Peaaegu nendesamade sõnadega tunnustab ka Rooma kuningas Rudolf vastristitute vabadust ja võtab nad erilise kaitse alla ühes nende varandusega (umbes 1274, v. U. B. VI. 2750)). 2. 13. aastasaja keskpaiga ümber hakkas iseäranis paavst Aleksander IV ordut Liivimaal soodustama ja eesõigustama, isegi vahekorras piiskoppidega, paralüseerides piiskoppide voli ja õigusi ordu üle. Piiskopid ei tohi ordu suhtes omale suuremaid õigusi nõuda, kui nende eelkäijatel olnud, ega tohi survet avaldada ordu peale (U. B. VI, 2738). Ordule antakse soodustusi ja eesõigusi jurisdiktsiooni, absolutsiooni ja kirikuvande alal (v. näit. U. B. 295, 303, 306, 307, 333, 335, 339, 349), soodustusi majanduslikul alal (näit. U. B. 302). Paavst kindlustab ordule kõiksuguseid maid (U. B. 345, 346, 347). Alalõpmata kutsub paavst ristisõjale, vahel ordu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
