vähem ma taipan sellest midagi: aga ta on olemas ja sellest piisab mulle. Mida vähem ma seda mõistan, seda innukamalt palvetan ma tema poole." Rousseau mõju - Ta on võrsuva revolutsiooni ideoloog. - Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus kujunevad revolutsiooni loosungiteks. - Suurim mõju oli tal Pestalozzi pedagoogikale. - Ta paneb aluse liikumisele, mis püüab heita endalt mõistuse ahelad ja anda vaba voli tunnetele ja instinktidele. Suhe valgustusse - Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised rünnakud valgustusajastu väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. - Tema ideed peegelduvad 19.saj. Proudhhoni filosoofilises anarhias ja Nietzsche filosoofias. - Hiljem leiame nende peegelduse S.Freudi psühhoanalüüsis.
o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tugevale kuningavõimule mööndusi tegema. Reformatsiooni algatajaks sai Martin Luther, kes isa soovist hoolimata õppis ülikoolis teoloogiat. Teoloogiaprofessorina süvenes tema arusaam, et õndsaks saamiseks ei ole vaja kirikut ega paavsti vaid ainult usku. Talle oli täiesti vastuvõtmatu indulgentside müük. 31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi
Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli. Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. "Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao." (-Kuskil ajajõe taga-) Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. 2. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad
Näiteks oktaavi hüpe tavaliselt alus joonele , kujutab seost taeva ja maa vahel. Instrumentaalmuusika: - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes)
Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli. Raske haigus - vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt.
Kõige meelsamini allub enamuse soovidele seadusandlus. Ameerikas valitakse seadusandlik võim otse rahva poolt ja väga lühikeseks ajaks, seeläbi sunnitakse seadusandlust järgima valijate üldisi ellistusi ja koguni reageerima mööduvatele muutustele. Sellise seadusandluse kätte on ameeriklased koondanud peaaegu kogu valitsusvõimu. Seadus on aina tugevdanud neid võime, mis olid ennegi tugevad ning samas nõrgestanud niigi nõrku. Täitevvõimult on võetud see vähenegi voli, mis demokraatlik võim talle siiski andma peaks. Ameerikas on kombeks valijatel anda kaasa om saadikule täpsed tegevusjuhised ja kindlad kohustused, mida saadik peab täpselt täitma. Enamuse võim vajab pikaajalist kestvust, et jätta legitiimset muljet. Vähemus hakkab respekteerima enamust alles siis, kui on natukene aega elatud nende reeglite järgi. Enamuse kõlbeline autoriteet on rajatud põhimõttel, et suurma hulga huve tuleb eelistada väiksema omadele. Vähemused, kes tahavad
Keskkond jaguneb kaheks: kõige esimeseks järjekorras peab Nightingal mitu aspekti, näiteks õhutemperatuur, ventilatsioon ja patsiendi voodi olukord. Patsient, kes peab sisse hingama tema enda tekitatud roiskuvat õhku, ei saa paraneda, vaid tema seisund võib hoopiski halveneda. Nightingale rõhutab, et aknad peaksid olema pidevalt lahti, samas kui palatit soojendatakse. Patsient kes on teki all, külma ei saa. Tuulutama peab pidevalt, ka patsiendil peaks olema voli ja võimalus avada aknaid. Patsient, kes peab sisse hingama tema enda tekitatud roiskuvat õhku, ei saa paraneda, vaid tema seisund võib hoopiski halveneda. Sanitaarne olukord hoonetes sõltub viiest olulisest elemendist: puhas õhk, puhas vesi, tõhus torustik, puhtus ja valgus. Kui majas ei peeta puhtust, on õhutamine üsnagi kasutu. Pime maja on alati ebatervislik. Patsiendil on raske taluda ebavajalikku müra, eriti kui see on tema nägemisulatusest väljas
ükspuha kuidas: õnn! süda! jumal! armastus! Kõik, kõik on tunne, aga nime ma talle ei tea..." lk 95 Margareta aimab Mefistost halba. Et olla koos pakub Faust Margaretele ema jaoks unerohtu. o KAEVUL - Grethen (Margareta) kõnelus sõbrannaga, kes peksab keelt ühest õnnetus tüdrukust Margarete teeb paralleele iseendaga : "End kiitsin, laites teiste süüd ja ise paljas patt ma nüüd. See aga, mis kurjale andis voli, ah kõik nii hea ja armas oli" lk 99 o LINNA MÜÜRI ÄÄRES - Margarete kiindumus Fausti on suur ja puhas, kuid ümbruse silmis on nende vahekord patune palub jumalaremalt abi, et ta häbist päästaks o ÖÖ-Margarete vend on mures, et õde on häbistatud ja ihkab häbistajale kättemaksu. Mehed võitlevad. Faust haavab Valentini ( Margarete venda ) surmavalt Faust ja Mefisto põgenevad.
Kuidas mõjutab hinnatõus tabijat? · Hädavajalikku kaupa ostab ikka ei mõjuta tarbimist elastne hinnatõus. · Mitte hädavajalikku ei osta mõjutab tarbimist jäik hinnatõus. Kauba kogus turul sõltub: · Toote või teenuse omahind muutub · Hooajalisus · Konkurents tugevneb · Majandusprognoosid Konkurents on vajalik.. · Et filma ei saaks üksi hinda määrata · Et kvaliteet ja hind oleks kooskõlas · Et turule minna ja tulle oleks oma voli 4.3 Riigi ülesanded turumajanduses Turumajanduse puudused ehk turutõrked loovad olukorra, kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Turgu reguleeritakse õigusaktide eaduste ja määrustega. Oluliseks instrumendiks on maksu- ja hinnapoliitika. Majanduslikud motiivid: · Suurendada konkurentsi (konkurentsi seadus, konkurentsiamet) · Arendada ettevõtlust (soodsamad laenud, riigipoolne nõustamine, väikefirmade soodustamine
,, Riik see olen mina" Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Päikesekuninga soovide rahuldamisega suurenesid ka probleemid: kasvas riigivõlg, oli mitmeid näljahädasid, peeti pikki ning kurnavaid sõjakäike jne. Kuningas tegeles ,,meeleldi" ka riigiasjadega: nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud; andis välja, muutis või siis hoopis tühistas seadusi oma voli järgi; karistas ja andis armu ka. Kokkuvõtte Siia sobiks ütlus, et: ,,Kõik märkavad ilu, keegi ei näe valu" (märgati, kui ilus ja tore kõik oli , aga keegi ei pannudki tähele inimesi, kelle arvelt seda tehti). Kindel on, et see kuningas ei olnud üks parimatest. Ometi ka tema võis õpetada pma näite põhjal tulevasi põlvkondi, kuidas tegelikult valitseda ei tohi. Kasutatud kirjandus 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV 2.http://www.louis-xiv.de/ 3.http://en.wikipedia
See võis olla tema karjääri kõige viljakam periood, sest Pariisi õhkkond andis talle aina uut motivatsiooni ning ideid teostamaks. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on ,,Põrgu", ,,Kabaree" ja ,,Jutlustaja". 30'date keskel muutuvad Viiralti teemad dramaatiliselt loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ja maastikule. Viimase näiteks teos nimega ,,Maastik Pariisi lähedal". Lisaks eelnevatele hakkas ta ka loomi kujutama, näiteks ,,Lamav
elust. Raamat räägib Annast, noorest naisest, kellel on toitumishäired. Raamatus jälgitakse ka tema ema, Katariina elu enne kui ta saab Anna. Katariina on eestlane, kes abiellus soomlasega. Pere elab väikeses Soome linnas. Naine peab suures osas loobuma oma minevikust, suguvõsast ja kõigest tuttavast. Elu ei laabu ka Soomes, sest eestlannat, keda kõik peavad lihtsalt tiblaks, ei võeta omaks, ta ei leia tööd ega sõpru. Vastne abikaasa, kes käib Moskvas ehitamas, hakkab peagi oma voli järgi lustima ning murrab truudust. Raamat jutustab kolme generatsioon naistest, perekonnast, armastusest. Kuidas on meie nooremate generatsioonide arengule mõjunud see lõputu vaikimine ja varjamine, topeltelude elamine. Peakangelasel on see viinud söömishäireteni, sest söömine on kontrollitav ja turvaline. Ohjeldamatud hood on planeeritud ja tasakaalustatud nälgimise ja ettevalmistuste, varumisperioodidega. Samas on see jälle üks topeltelude viise, sest sellest rääkida ei saa.
9 1937.aasta 26.aprillil pommitasid Saksa ja Itaalia lennuvägi väikese baskide linnakese Guernica maatasa. Sündmusest vapustatud Picasso üks kuulsamaid töid valmis seepärast ka kahe kuuga. ,,Guernica" Käsitledes tuntuid teoseid kubistlik-groteskses stiilis, annab kunstnik fantaasiale vaba voli, jättes mõne figuuri joonistamata või lisades neid oma suva järgi. Picasso hilised, hooletus maneeris maalitud lõuendid kujutavad ta lemmikstseene: kunstnik modelliga, stseenid antiikmütoloogiast, natüürmordid, sakraalmotiivid, stseenid härjavõitlusest. Sageli maalis ta ka naiste portreid. 10 Kokkuvõte Sinine periood (19011904), perioodi iseloomustab süngus, sinisetoonilised maalid on
eeskujuks oma rahvale. Siin oleks heaks näiteks tuua Inglismaa kuninganna Elisabeth II . Ta on eeskujuks, väljapaistev ja suursugune, kuid samas on ta ka tõeline vaenlane, mis sest, et ta on naine.Ta on üks mõjuvõimsamaid naisi maailmas ja ka ajaloos.Tema vaenlane ei tahaks küll olla, pigem poolehoidja.Kuid kuidas peaks käituma üks valitseja pugejate ja meelitajatega? Seda mainib Machiavelli peatükis 23 : Arukas valitseja valib oma valitsusse targad mehed, kellele ta annab voli rääkida ainult tõtt ja ainult neis asjus, mis ta küsib, ei muust. Küsida tuleb valitsejal neilt iga asja kohta, kuid hiljem peab ta otsustama ise. Valitseja peab olema oma otsuste suhtes järjekindel ja kõigutamatu. Nõu peab ta pidama siis, kui ta seda ise tahab, mitte siis kui teised tahavad. Kui ta ei ole millegiga rahul, peab ta seda välja näitama. Valitseja, kes pole ise tark, ei saa olla ka hästi nõustatud. Head nõuanded, kellelt iganes nad ka tulevad, peavad lähtuma valitseja
,,Taeval ei ole soosikuid" Erich Maria Remarque Huvitavad mõtted Elu määrasid tunded ning nende vastu oli õigus võimetu. ,,Kellelgi meist pole pääsu," sõnas Clerfayt lõpuks läbematult. ,,Samuti ei tea meist keegi, kuis ja kunas surm teda kord võtab. Sest ühelgi inimesel pole voli aja üle. Ja mis on õieti pikk elu? See on pikk minevik. Tulevik küünib üksnes järgmise hingetõmbeni. Või järgmise võidusõiduni. Selle üle valitseb teadmatus." Clerfayt tõstis klaasi. ,,Ma elan varjusurmas! Selles kehtivad teised seadused kui maises elus!" ,,Sooh? Ja millised siis, kui tohib küsida?" ,,Ei midagi muud, kui võtta elult, mis võtta annab. Kuidas seda teha, on igaühe oma asi." ,,Kõik, mida sa täiuslikult ei valda, on ohtlik." ,,Ja kui valdad?" küsis Lillian.
kaevandus). Võimalus saada armu, kuid siis nad ei saanud samasse seisusse kui isand oleks vabastanud oma orja. Määratud konkreetsed tingimused. Karistusorjaks võidi määrata ka orje. Orje määrati sagedamini. Kui vaba määrati, siis kogu vara läks riigikassasse. Pärijad võisid sellele pretendeerida. Aga ise vabaks saamis epuhul ei saaks tagasi. 14.Millised olid Rooma orjade varalised õigused? Ori ei vastutanud oma sõlmitud lepingu eest, isandal oli täielik voli tegutseda selle lepingu raames. Seda isandat kas saab kohtusse kaevata? Sageli ori vastutas oma vara piires. Aga praktikas oli see problemaatiline. Orjadega alaeti ei juhtunud lepinguid sõlmida. Orjade käsutuses vallasvara, mida nimetati peculium. Esimene vara, mis orjale usaldati olid kariloomad? Pecus kariloomad, pecunia raha. Raha tuleb sõnast kariloomad. Servus tuleb ka sõnast ülevaatama. Enne 12 tahvli seaduseid sõna peculium. Oli aspekt, mis tegi orjast
õiguslikke piire. Isegi kui talle tunduvad seadused ebaõiglastena, peab ta kuuletuma ega tohi ebaõiglusega vastata. Linnakodanik on teadlik kehtivate seaduste olemusest, seega kui ta linna jääb, sõlmib ta justkui kokkuleppe neid seadusi järgima. Kui indiviidid seadusi ei järgiks, häviks nii seadused kui ka linn. b) Kui kodanik ei ole seadustega nõus, võib ta alati ,,oma lepingu" lõpetada, lahkudes linnast. 7) Linn jätab kodanikule vaba voli otsustada, kas talle seadused meeldivad või mitte. Kui ta jääb linna, siis sõlmib ta seeläbi linnaga kokkuleppe selle linna seadusi järgima. Kui talle seadused ei meeldi, võib ta alati linnast lahkuda ja lepingu lõpetama. 8) a) Ka sõpru võib ähvardada oht pagendusse sattuda või kogu oma varast ilma jääda. b) Kui Sokrates läheks mõnda hea seadusliku korraga linna, siis ei suhtutaks temasse austusega, vaid kui seadusrikkujasse.
roog, moon 18. Laensõnad 1) Vanemad: Germaani (juust, kana, supp, sool, au, põld, korsten, sadul, siduma, vald, kuningas) (tööriistad: sõel, nõel, nael) (kirikusõnad: kirik, kell) (metallid: raud, tina) Balti (sträzas – rästas, tilts – sild, + kogu metsanduse sõnavara kirves, mänd, teivas, hiis, vai, laud) Slaavi ( vabadus, rist, voli, tund, rand, nädal) 1) Uuemad: Läti keelest Vene keelest (Halvustavad sõnad: looder, tolvan, suli, poluvernik, pagun, parun, tatar, kapsas, porgand) Saksa keelest (puksid, lahing, kindlus, laager, vang, rüütel, röövel, kapral, palsam, jakk, kampsun, kleit, sukad, kamm, tulp, roos, ankur, kiiker, loots, mast) (Fraseologisme Saksa
Puud, linnud ja loomad pidid kõnelema ja tulevikku ette ennustama kui inimene ainult nende kõnet mõistaks, saaks ta äraarvamata targaks. Selle võime saamiseks oli vaja ainult ussikuninga hari ära süüa. Jaanihommikul näitasid end näkid, veevaimud ilmusid vee alt välja, laulsid ja mängisid kannelt. Uppunute hinged tulid vee alt välja ja pidasid lainetel tantsides rõõmupidu. Jaaniööl polnud surnute hingedel mitte ainult voli koju tulla vaid, ka maailma mööda rännata ja minna sinna, kuhu igatsesid. Jaaniööl peavad nõiad pidu, ja kes jaaniööl ära nõiutakse, ei pääse needusest kunagi lahti. Kõige sagedasem nõidus oli inimese libahundiks muutmine. Nõiad tegid veel niisugust kurja, et võtsid külamehe õuevärava ja kaevurakked nõiavõiga ja viisid nõiutud liha loomalauta. Sellest tuli ainult surma ja suurt kadu. Inimeste jaoks visati kusagile kaltsusid, need tõid haigusi ja põdemist
; probleemid kaaslastega suhtlemisel üksindustunne, teised näivad lapsikud, kergesti ärrituvus ja vihastumine; muutused iseloomus enesessetõmbumine või väljaelamine; pessimism tuleviku suhtes tulevik muutub lühikeseks; Väärkäsitlused. Leinaga toimetulemusel on neli peamist ülesannet: 1. Mõista ja aktsepteerida, et kaotus on tõsiasi 2. Kogeda leinaga seotud emotsioone, elada läbi leinavalu, anda voli oma tunnetele 3. Kohaneda eluga ilma lahkunud isikuta, taluda tühjust 4. Leida uus suhe lahkunu ja enda vahel ning elu edasi elada Mida teha leinas laste abistamiseks? Oluline on mõista, et lapsed ei vaja kaitset reaalsuse eest, vaid abi reaalsusega kohanemiseks. leevenda laste mahajäetusetunnet leevenda abitustunnet anna lapsele infot tee laps osaliseks, ära jäta teda kõrvale
kaelal, kuklal ja kõrvade taga. Haigusega kaasneb palavik. Peiteaeg 23 nädalat. Punane mütoloogias Kuradit on juba keskajast peale kujutatud punases rüüs. Seetõttu sümboliseerib punane ka põrgutuld ja ohjeldamatut iha. Neljast apokalüptilisest ratsanikust üks sõitis tulipunasel hobusel. Punane on vere ja sõja värv, nõnda oli ka tolle ratsaniku ülesandeks külvata vägivalda ja surma. "Ja tuli välja teine, tulipunane hobune, ning selle seljas istujale anti voli võtta ära rahu ilmamaa pealt, et inimesed üksteist tapaksid, ning talle anti suur mõõk." Johannese ilmutus Punane roos on sotsiaaldemokraatide tüüpsümbol Punane poliitikas Punane on sotsiaaldemokraatide ning kommunistide värv. "Punase lipu seadus" oli maailma esimese mootorsõidukite kiirust piirav seadus (kehtestati 1865 Inglismaal). Seadus piiras autode liikumiskiiruseks linnas 3,2 km/h ja maal 6,4 km/h.
Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstid sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlike maid anastas. Erilist pahameelt tekitas pahameelt indulgentside müümine. Kiriku väitel oli igaühel võimalus osta patukustutuskiri, mis vabastas pattudest. Nii muutuski kirik keskajal üsna rikkaks asutuseks. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, kus poliitiline killustuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim tugevnevale kuningavõimule sunnitud aga mööndusi tegema. 7. Martin Lutheri õpetuste sisu 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval peetakse tänapäeval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Martin Luther koondas oma tähelepanu piibli
augustil 1806, kuid seegi kord õnnetult. Enne tütre sündi 1807. aastal elas paar lahus ning seaduslikult lahutati nad aastal 1808, kusjuures lapse hooldusõigus jäi Ampére'ile. 1809 edutati Ampére matemaatika professoriks ning sellesse ametisse jäi ta 1828. aastani. Ta õpetas koos Augustin Louis Cauchy'ga, kuid õpilased eelistasid Ampére'i konventsionaalsemat lähenemist analüüsimisse ning mehaanikasse. 1826. aastal hakkas Ampére õpetama Collége de France's. Talle anti vaba voli õpetada aineid, mida ta tahtis ning kuidas ta tahtis, erinevalt Ecole Polytechnique'st, kus ainekava oli rangelt ettekirjutatud. Seega õpetas ta elektrodünaamikat ning tema olulisimaks õpilaseks sai Liouville, kes panustas tema kursusesse, muutes märkmeid, mida oli teinud Ampére loengutes. 1826 määrati ta Université de France õppetooli eesistujaks ning seda positsiooni hoidis ta kuni surmani. Ampére'i poeg sai kuulsaks ajaloolase ning filoloogina Lääne-Euroopa keelte vallas.
usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on "Põrgu" (söövitus, 1930-1932), "Kabaree" (söövitus, 1931). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule. 1938. aasatal pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944
Ilmseks muutub see siis, kui külastada ükskõik millist Euroopa või Põhja-Ameerika suurt muuseumi. Neis leidub tohutult maale, mis kujutavad Kristuse ristilöömist ja surnuist ülestõusmist või muul moel on religioosse sisuga (nt. ,,Genti altar" Hubert ja Jan van Eyck). Kuid need maalid pole otseselt ühegi sündmuse reproduktsioonid. Kunstnik maalis vaid oma kogemuse või nägemuse ja siis edastas selle teistele. Ja kuna igaühel on vaba voli tõlgendada mingit maali vastavalt selle, kuidas ta seda näeb, siis on võimatu sõnaliselt analüüsida kuidas see meid mõjutab. Pole ühtegi kindlat mustrit kuidas mingi pilt kellelegi mõjub. Religioossete teemade pidevat esinemist maalikunstis võib aga mõista mitmel viisil. Maalikunsti kõrgaegadel oli rikastel kodanikel tavaks toetada suuri religioosseid teoseid, kas siis neid kirikule kinkides või tellides neid oma paleede tähtsuse rõhutamiseks. Olulisem on, et
haridusprogramme. Sel ajal tekkis arusaam lapse väärtusest. Siit pärit terminid lapsepõlv, noonusaeg, täisiga, seniilsus. Raamat ,,laste psühholoogia". Lapsi hakatakse koolis õpetama, sest sel ajal tekkisid ka vabrikud: lapsed kooli, vanemad tööle. Laste ettevalmistamine täiskasvanute eluks. Sel ajal tekib ka sõjaväekohustus. Suurt tähelepänu hakati pöörama distsipliinile ja visadusele 5.Sotsialiseeriv stiil (19-20saj. Keskpaik) eesmärgiks kasvatus, trnerovka voli, ettevalmistus iseseisvaks eluks. Vanemad tahavad, et lapsed oleksid õnnelikud. 1933.a. hakkasid lapsed 5-7a töötama, tööaeg oli 14-16 tundi. 20.saj. seadusandlus keelab laste töötamise 6.Abistav stiil (20.saj keskpaigat) - hakati lapse emotsionaalseid vajadusi arvestama. Laps teab paremini, mis on talle mingis vanuses parim, vanema roll on teda õieti suunata ja mitte lasta tal enda üle võimust võtta. Popustitelstvo ei tohi lubada
peaks toetuma ju sellele printsiibile endale. Kui aga õigustus on a prioorne, siis on aluseks pime usk. Popperi järgi ei saa induktsiooniprobleemi rahuldatavalt õigustada teadus ei vaja seda, ideaalselt sobib oletuste ja ümberlükkamiste printsiip. Popperi järgi algab teadus oletusest, mitte vaatlusest. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on väär, kuid seni pole see teooria vääraks osutunud. 2. Milleks on vaja teha eristus tunnetuse (inglise keeles knowledge) psühholoogia ja tunnetuse loogika vahel? 3. Kirjeldage palun deduktiivse kontrolli meetodit. Peaks olema selline meetod, kus meil on teada teatud üldine seaduspära ning selle
juba renessansi põhimõtete järgi). Pessimistlik ja meeleheitlik alatoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõutakse naturalismini. Eelistatkse motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid (sageli kohtab lausa lagunenud laipade ja skelettide kujutisi). (ilmalik Naumburgi ,,Ekhard ja Uta") Kui piiblitegelased ja pühakud kujutati küllaltki tinglikult ja kanooniliselt, siis kurjade jõudude ja kõrvaltegelaste kujutamisel sai plastikameistrite fantaasia vaba voli need on väga vaimukad, fantaasiarohked ja grotesksed kogu gooti perioodi vältel. GOOTI MAALIKUNST KLAASIMAAL ehk VITRAAz Kuna vaba seinapinda on väga vähe ja seda asendavad hiiglaslikud aknad, jääb romaani perioodil kasutatud seinamaal tahaplaanile, selle asemel kasutatakse just vitraazi. Temaatikaks on Piiblistseenid, pühakud, annetajad jne. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langevad kokku kujutise piirjoonte ehk kontuuriga
Oli alanud rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga tähistab see sündmus ka Prantsuse revolutsiooni algust. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa: kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvastatud kodanikukaitse, Rahvuskaardi, voli alla. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Bastille' kindluse vallutamine Prantsusmaa kuni 1791. aasta suveni 4. augustil 1789 kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel ning talupojad vabastati teotööst. 26. augustil võeti vastu ka "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", millest sai kodanikuvabaduste
(karistuse); (c) meeldivaid tagajärgi toonud tegude edasise sooritamise tõenäosus tõuseb, ebameeldivaid tagajärgi toonud tegude tõenäosus langeb. Tehniliselt väljendudes tähendab see, et tegude tagajärjed kinnitavad e. sarrustavad (reinforce) inimeste käitumist. Sellist õppimisprotsessi nimetatakse operantseks tingimiseks (operant conditioning). John B Watson (1878 1958) "Andke mulle tosin tervet imikut ja vaba voli neid üles kasvatada, ja ma garanteerin, et ma võin neist teha ükskõik kelle arsti, advokaadi, kerjuse või varga sõltumata nende talendist või päritolust." Albert Bandura sotsiaalse õppimise teooria Vaatlev õppimine (observational learning) - suurem osa uutest oskustest ei ole omandatud mitte enda kogemuste baasil (nagu Skinner arvas), vaid teisi inimesi jälgides ja jäljendades. Mudel see inimene kelle käitumist jäljendadakse
Oli alanud stiihilise rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga ka Prantsuse revolutsioon. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa, kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu, Rahvuskaardi voli alla. Rahvuskaardi juhiks sai markii La Fayette. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Monarhiavastased ideed hakkasid levima üle Prantsusmaa ning kuningat sunniti kinnitama Asutava Kogu õigust anda välja seadusi ja lasta kodanikukaitsel tegutseda. Seejärel kaotati seisuslikud eesõigused ja talupojad vabastati teotööst. Paljud aadlikud lahkusid Prantsusmaalt
2) Täidesaatev võim KOV valitsus (ehk valla/linna valitsus) KOV volikogu · Volikogu valib rahvas iga 4 aasta järel · Volikogu ülesanded: esindada selle valla või linna elanike huve; the kohalikku elu korraldavad otsuseid(nt. korraldada sotsiaalabi, ühistrantsporti, koolide ülalpidamist jne.); kinnitada valla/linna eelarve KOV valitsus · Juhib linnapea/vallavanem · Linnapea/vallavanem valib KOV voli Eesti Vabariigi kohtusüsteem Miks on vaja kohtuid? - Inimeste vaheliste vaidluste lahendamine - Seaduserikkujatele karistuse määramine Demokraatliku riigikohtusüsteem on mitmeastmeline - kui langetatud kohtuotsus üht või mõlemat osapoolt ei rahulda siis võib ta otsuse edasi kaevata kõrge astme kohtusse - Vähendab kohtu eksimise võimalust III astme Riigikohus (Tartus, toomemäel)
" "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust - vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni. Romaani tegelased: Rehepapp Sander (peategelane): Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud – ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep, kes oli talle väga ustav.
une piiril fikseerisid nad alateadvuse funktsioneerimist. Sürrealismis oligi olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. Sürrealistid huvitusid ka inimese alateadvusest, ürgsetest instinktide, keerukate tungide ja alateadvuses varjul olevate seoste vastu. Nende eesmärgiks oli mitte arutlemine, vaid elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Sürrealistid tahtisd oma loominguga muuta ka suhtumist ellu ja anda vaba voli kujutlusvõimele. Sürrealismi arengus saab eristada kolme etappi: 1919-1932 aastal automatism ja teadvuse vool. See tähendas seda, et äärmiselt vastuvõtlik seisund peab kirjutajale ilmutama, mida tuleb kirja panna. Anne ja inspiratsioon ei ole suujuure olulised. 1930. aastad- sihilik juhus ja must huumor. Nende hulka kuulusid poolteadvuslike seisundite esile kutsumine, maagiaga mõjutamine, uute elamuste otsimine ringi liikudes
Puud, linnud ja loomad pidid kõnelema ja tulevikku ette ennustama kui inimene ainult nende kõnet mõistaks, saaks ta äraarvamata targaks. Selle võime saamiseks oli vaja ainult ussikuninga hari ära süüa. Jaanihommikul näitasid end näkid, veevaimud ilmusid vee alt välja, laulsid ja mängisid kannelt. Uppunute hinged tulid vee alt välja ja pidasid lainetel tantsides rõõmupidu. Jaaniööl polnud surnute hingedel mitte ainult voli koju tulla vaid, ka maailma mööda rännata ja minna sinna, kuhu igatsesid. Jaaniööl peavad nõiad pidu, ja kes jaaniööl ära nõiutakse, ei pääse needusest kunagi lahti. Kõige sagedasem nõidus oli inimese libahundiks muutmine. Nõiad tegid veel niisugust kurja, et võtsid külamehe õuevärava ja kaevurakked nõiavõiga ja viisid nõiutud liha loomalauta. Sellest tuli ainult surma ja suurt kadu. Inimeste jaoks visati kusagile
Tallinna tekke problemaatika kirjalike ja arheoloogiliste allikate põhjal Essee 1219.aastal maabusid taani väed eesotsas kuningas Valdemar II-ga Lindanise linnuse lähistel, võitsid siin eestlastega peetud lahingu, asusid eestlaste linnuse, hilisema Toompea kohale rajama oma kindlust ning jätsid sinna taani garnisoni. 1227. aastal vallutas Mõõgavendade ordu taanlastelt Põhja-Eesti. 1230. aastal kutsusid mõõgavennad Eestisse 200 kaupmeest Ojamaalt, kes asusid elama linnuse jalamile, umbes Niguliste kiriku kohale ning panid aluse Tallinna kodanikkonnale. 1233. aastal toimus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel Toompeal verine kokkupõrge. 1238. aastal tagastati Põhja-Eesti koos Tallinnaga Stensby rahulepingu kohaselt Taanile ning kümme aastat hiljem annetas Taani kuningas Erik Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse. Need faktid pärinevad Vatikani arhiivist ja Henriku...
Filosofeeriti sellel teemal palju. Descartes filosofeeris teema, millest võime oletada, et eksisteerimine ja millest oletan Jumala või millegi teise eksisteerimise. Seades kahtluse alla Jumala eksisteerimise, seame kahtluse alla enese eksisteerimise? Ta oli arvamusel, et elu on jaotatud paljudeks väikesteks osadeks, millel pole üksteisega mitte mingit seost. Seega see, kes olime me enne, ei ole me enam täna. Kuna filosoofia on sõltumatu ja vabatahtlik, on igaühe vaba voli kas lähtuda oma elus René Descartese argumentidest ja vaadetest või mitte. 10 Kasutatud kirjandus http://oregonstate.edu/instruct/phl302/philosophers/descartes.html Eesti Entsüklopeedia 2. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus http://www.hot.ee/tancred/descartes/ http://www.humanities.mq.edu.au/Ockham/z3611.html Haldane, Elizabeth S.; Ross, G. R. T. 1912. The Philosophical Works of Descartes I. New
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Johann Sebastian Bach................................................................................................... 2 Lapsepõlv Eisenachis................................................................................................. 2 Ohrdruf (alates 1695/1696) ....................................................................................... 3 Lüneburg (1700 - 1702)............................................................................................. 3 Weimar (jaanuar - juuni 1703)................................................................................... 3 Arnstadt (alates augustist 1703)................................................................................. 4 Mühlhausen (alates 1707)..............
Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliselt ühendatud valitseja pärisvaldus(t)ega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimulepürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei pea ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana. Juhul ku...
1206. aastal sultaadi asutas. Delhi lammutati, et teha ruumi uutele mälestusmätkidele, mida seejärel laastas Lonkur Timuri sõjakäik 1393. aastal. Ta viis oma Samarkandi mosee ehitamiseks ära 90 elevandikoormat ehitusmaterjale ning tuhandeid vilunud Delhi kirviraidureid ja skulptoreid. Mongulite tuleku järel oli Delhi pealinnaks vaheldumisi Agraga ning iga järgnev valitseja rakendas siin oma isikupärast maitset, andes voli arhidektuurilistele kapriisidele. Delhis asuv Taj Mahal
funktsioonid mitmeti Rahvuskojast. Kõige ilmsem erinevus on see, et Senati saadikud esindavad teatud geograafilist piirkonda või siis välisprantslaste kogukondi, mis toob kaasa teistsuguse valimisprotseduuri ning ka teistsuguse poliitilise strateegia. Erinevused puudutavad ka poliitikat ja töökorraldust. Praeguse süsteemi kohaselt on ainult senaatoritel ja täitevvõimu kõrgematel ametnikel õigus esitada ettepanek muuta põhiseadust. Senatil on ka voli jälgida ja kontrollida riigi välissuhtlust ning tänapäeva mõttes vahest olulisemanagi lõimumist Euroopaga. Selle sihiga on Senati kasutuses spetsiaalseid resursse, mida Rahvuskogul pole: ,,kõrv" Brüsselis Euroopa Liidu peakorteris, ning erisuhted täidesaatva võimuga, mis annab pidevalt Senatile aru lõimumise käigust. Ülemkoja pädevuses on ka lepingute ratifitseerimine ning sellised seadusemuudatused, mis võivad muuta Prantsusmaa territooriumi suurust ja kuju.
Veidi hilisem, peale I MS kujunenud. Õitseaeg 1920 -tel. Idee: inimese tõeline olemus on peidus alateadvuses, unenägudes. (S. Freudi psühhoanalüüsi rakendamine) Fantaasiakunst, kus kõik on võimalik, seal pole korda, mõistuspärasust. Kõik allub unenäo juhuslikkusele. Arstiteaduses levis: inimese hinges, alateadvuses peitub palju ürgseid pimedaid jõude, mis püüavad inimese mõistust ja käitumist allutada. Kunstnikud püüdsid oma loomingus anda vaba voli nendele tundmatutele hingejõududele. Kunstiteosed pidid tekkima nagu iseenesest, ilma mõistuse kontrollita. Eesmärgiks on elu ja kunsti piiride kahtlaseksmuutmine või kaotamine. Kunst on elu peaproov. Ei tunnistata piire, sh. ka kunstiliikide vahel. -Enamik sürrealiste harrastas ka sõnakunsti, kolmemõõtmelisi teoseid. -Maalide pealkirjadeks on miniluuletused või sõnamängud. -Maalitehnikas traditsioonilised (kujutasid realistlikult)
Sellele nõudmisele vastutulemist on K.Pätsile ja J.Laidonerile kui kõrgematele riigitegelastele ette heidetud tagantjärele mitmeid kordi.Ka K.Pätsi kaasaegne J.Tõnisson ütles välja piinliku asjaolu, et Eesti armee ei lasknud ühtegi ,,pauku" isamaa kaitseks. Selle asemel, et kuulutada välja mobilisatsioon, kirjutas J.Laidoner alla nn Narva diktaadile (17.06.1940), millega desarmeeris Eesti sõjaväe ning andis sellega vaba voli Punaarmeele. Mõned päevad hiljem, 21.juunil, toimus riigipööre, kus valitsuse eesotsa said nõukogude-meelsed inimesed. Järgnes poliitilise juhtkonna kõrvaldamine ning Eesti liitumine NSV Liiduga. 14.juunil 1941 toimus esimene massiküüditamine (ca. 10 000 inimest) Venemaale. Sellega rahvastikukaotused ei piirdunud, sõjad okupantidega ootasid eestlastel veel ees. Soomes vaherahu ajal (13.03.40 25.06.1941) toimus riigikaitse tugevdamine. Samal ajal kasvas
Konkreetse normikontrolliga on tegemist siis, kui hinnatakse, kas madalamalseisva õigusakti rakendamine konkreetsel juhtumil viis kõrgemalseisva õigusaktiga kooskõlas oleva tulemuseni. ÕIGUSE TEOSTAMINE(viisid) * Õiguse kasutamine on siis, kui kasutan ära aktiivselt neid õigusenorme, mida õigus mulle annab. * Õiguse järgimine viin oma käitumise õigusega kooskõlla ehk käitun õiguse kohaselt. * Õiguse rakendamine ei ole igaühe voli, saab rakendada ametnik. Õiguse rakendamine teise isiku suhtes, sõltumata tema tahtmisest. Nt. Saad karistada vales kohas üle tee minemise eest. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID 1) Tee selgeks faktilised asjaolud (uurimine, tõendamine) 2) Tee kindlaks asjakohane õigusnorm (kehtivus?) 3) Asjaolude allutamine õigusnormile ehk subsumeeri õiguse rakendaja võrdleb õigusnormi eeldusi a tõendatud faktilisi asjaolusid omavahel. 4) Tee kindlaks õiguslik tagajärg
vanema venna Martiniga. Kodu oli helde hoole ja armu poolest. Seal leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus tuletõrjujate puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Tulevane luuletaja armastas rohkem kui nukkudega mängida teatrit - ta ise oli harilikult peanäitleja ja näitejuht ning andes fantaasiale vaba voli, jagas ta mängukaaslastele igasuguseid osi. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukoha proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õppima Tartu Pushkini nimelisse tütarlastegümnaasiumi ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. Kuna polnud piisavalt raha, et lapsi pansionis hoida, siis algul asus ema lastega Tartusse üürituppa ja pere sai koos olla ainult nädalalõpul. Hiljem käis Betti Jõgevalt Tartusse koolis
Sinu silmade kaudu kord nägijaks sain, Voogas sinust minusse hellus... Alles nüüd, üle aastate, aru sain, Kui palju sa tõid minu ellu. Teadsin, et sind omaks ma hüüda ei saa, Teine tee oli sul... Tollest rajast Sa ei saanud... ei võinudki loobuda; Mulle piisas ka laenatud ajast. Ei mu nooruke süda adunud veel, Et võib anda end kellegi hoolde... Sinu üürike arm andis julguse teel Minna edasi... Ulmade poole. Mul on meeles su lembus... Verd põletav lõõm, Mil me kirele andsime voli... Ma ei kurda su kaotust. Ikka rõõmuks jääb rõõm, Kuna siis tõesti õnnelik olin. Läbi mälestuste taas nägijaks sain, Meenus ammune ununud hellus... Kuskil tähtede taga ehk tajub su aim, Et sa ikka veel kuulud mu ellu.6 Epiteet: laenatud aeg, verd põletav lõõm, üürike arm, nooruke süda Isikustamine: hellus voogas, aim tajub Metafoor: puudub Kordus: nägijaks sain Võrdlus: puudub Sisu: Kestmatu armastus, mis ei kestnud, aga ta on ikkagi õnnelik, et see oli. 6
isuäratavad ja jääkülmad, peab klaas olema väljast täiesti kuiv, kuna niiskus aeglustab külmumist ja märg klaas ei külmu üldse. Parimad tulemused saadakse asetades kuivad klaasid külmutisse üheks tunniks enne kasutamist. Kasutama peab ainult õigeid klaase. Klaas tuleb valida siis, kui oleme kindlaks määranud oma dringi kasutamise eesmärgi, selle millega me seda maitsestame, garneerime ja kaunistame. Jookide garneering Garneerimisel ja kaunistamisel andke rohkem voli fantaasiale. Kui drink sisaldab mingit marja- või puuviljalikööri või mahla, võime garneerimiseks võtta samu marju või puuvilju. Garneer on kokteililisand, mis ei mõjuta selle maitset. Maitseained erinevad garneeringutest selle poolest, et nende esmaseks ülesandeks on anda dringile lisamaitse. Maitseainetega ei tohi drinkide puhul üle pakkuda. Eksootilised joogid garneeritakse tavaliselt aastaajale vastavate puuviljadega
3. teeskluseta väljendatakse oma tegelikke tundeid ja mõtteid, 4. aktsepteeriv kaasinimesi austatakse kordumatute isiksustena. Inglise keeles on sõna ACCEPT püütud lahti mõtestada järgmiselt: a) veetlus, b) suhtlus, c) pühendumine, d) nautlemine (suhtest rõõmu tundmine), e) sihipärane tegutsemine, f) usaldus (Albert & Emmos, 1990, lk 119) 5. teiste huve ja õigusi arvestav tunnistatakse kaasinimestele omaseid vajadusi ega piirata nende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad, 6. teavitav suheldes väljutakse viisakalt-konventsionaalselt tasandilt väljendama fakte, seisukohti, hinnanguid, ettepanekuid jm. Samas palutakse ka teisel poolel mitte väljunduda umbmääraselt, vaid faktide, arvamuste, hinnangute keeles, 7. ühteaegu verbaalne ja mitteverbaalne peale sõnalise eneseväljendusse kuuluvad kehtestamisse ka kehakeel ja paralingvistilised vahendid. Enesekindel suhtleja väldib
olema õiglased või ebaõiglased, kui tegutsetakse juhusest lähtuvalt. Ebaõiglase või õiglaselt tehtud teo määrab ära see, kas ta on vabatahtlik või vastu tahtmist. Kui tegu on vabatahtlik ja on laiduväärt, siis on ta ühtlasi ka ebaõiglane tegu, nii et kui miski on ebaõiglane, pole ta veel tehtud teona ebaõiglane, kui ei lisandu vabatahtlikkust. Vabatahtlikkuse all mõistan ma, nii nagu ka eelpool öeldud, seda, kui inimesel on asjade üle voli ja ta tegutseb teadlikult, mitte teadmatusest selles, keda tegu puudutab, millised on vahendid ja eesmärk, näiteks keda ta lööb, millega ja mispärast: see kõik ei tohi olla juhuslik 206 ega pealesunnitud, nii nagu pole vabatahtlik siis, kui mõni võtab teise käe ja lööb sellega kedagi, sest puudub oma voli. Löödu võib olla aga ta
pikemaks ajaks karmideks. Kas oht, et kriis levib reaalmajandusse on endiselt olemas? Kriis on reaalmajandusse juba levinud. Majanduslangus on arenenud maailmas tänaseks selgelt kohale jõudnud. Samas nädalavahetuse arengute taustal peab nentima, et globaalse depressiooni tõenäosus on mõnevõrra vähenenud. Millal võivad näiteks pensionifondide osakuomanikud oma konto väärtuse real rõõmustavamaid arve näha? Mida pikem on pensionikogumise periood, seda vähem tohiks emotsioonidele voli anda. Tõsised finantskriisid korduvad umbes iga kümne aasta tagant. Seega pikemaajaline pensioniinvestor peab ilmselt oma elu jooksul paraku veelgi raskeid perioode üle elama. See ei tähenda, et aktsiariski peaks pensionikogumisel välistama. Pikaajalise investeerimise filosoofiale pole põhjust hingekella lüüa. Kas praeguste raskuste taga kumab uus suur depressioon? Kaheksakümmend aastat tagasi nautis Ameerika samasugust majandusedu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
