Kas ükskõiksus on kuritegu? Kas ükskõiksus on kuritegu? See on üks teemadest, millele ühtset vastust anda ei saa. Kas ükskõiksus, mis on tegelikult inimese emotsionaalne seisund, saab olla vastuolus seadusega? Me elame 21. sajandil ning meil on voli mõelda kõigele ning tunda ja väljendada oma tundeid täielikult. Tegelikult sätestab seadusandja, et pealtnägija on kohustatud abitut hädalist aitama või vähemalt kutsuma kohale päästeameti. Kas kõik seda ka teevad, on omaette teema. Näiteks eesti rahvas pelgab astuda kontakti võõraste inimestega – nende ülesanne on liikuda punktist A punkti B ning nad ei lase mistahes koperdaval vanaeidel või röövi ohvriks langenud noormehel enda trajektoori rikkuda
Divisio personarum Gaius 1.9-12, 1.48-49 (õpikus lk 47) 9. Et quidem summa divisio de iure personarum haec est, quod omnes homines aut liberi sunt aut servi. Isikute õiguse jaotamine on järgmine, nimelt kõik mehed on kas vabad isikud või orjad. summa, ae f. tervik, kokkuvõte, summa divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine de iure õiguse, seaduse kohaselt ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund hic, haec, hoc see, tema; nüüdne, siinnee omnis, e iga, kogu, kõik, terve homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees liber, i m. vaba (isik) sum, fui, esse olema, sunt nad on servus, i m. - ori 10. Rursus liberorum hominum alii ingenui sunt, alii libertini. Jälle/taas, mehed, kes on vabad, on kas vabad inimesed või vabakslastud. rursus tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu liber, era, erum vaba
sajandi alguses üritati koolides peale suruda iseenda ja/või valitseva riigikorra maailmavaateid ning uskumusi, mis tänapäeval on kindlasti vastuvõetamatu. 20. saj alguses oli koolides õpetajateks meesterahvad, keda austati ja kelle sõna maksis. Tänapäeval saame näha enamjaolt koolides naisterahvaid, kelle vastu noortel õpilastel austus puudub, ehk siis koolis puudub tänapäeval kord ja aukartus(?). Õppejõu sõna tol ajal maksis rohkem kui tänapäeval ning õpetajad omasid voli kasutada ükskõik kui karme meetoteid, et koolijuts panna ennast respekteerima. 20. saj alguses võis näha, et koolides pidi olema enamjaolt seljas viisakas riietus, kui mitte koolivorm. Tänapäeval leidub väga väheseid koole, kus veel austatakse koolivormi ja kus seda võidakse nõuda, sest tänapäeval kui kool tasuta koolivormi ei väljasta siis õpilane ei ole vastavalt seadustele kohustatud koolivormi kandma. 20. saj alguses ja tänapäeval on koolisüsteem totaalselt erinev
Eriti tavaline oli selline asi aristokraatia ehk kõrgklassi hulgas. Neiu ei pruukinud oma abikaasat enne pulmagi nähagi, rääkimata veel nendevahelise sümpaatia olemasolust. Abielusid sõlmiti seaduslike järglaste saamiseks ning paremate poliitiliste sidemete pärast. Aristokraatide hulgas oli ka tavaline, et mees on 30-40 kuid naine on vaevalt murdeeast väljas. Naiselt nõuti kogu elu ranget monogaamsust, samal ajal kui mehel oli vaba voli pidada armukesi. Meeste ning naiste elud olid suures osas lahus, nii oligi sümpaatiast sõlmitud abielusid vaid lihtrahva hulgas, kus mees ja naine igapäevatöid tehes ka rohkem kokku puutusid. Praeguseks ajaks kehtestatud seadused, mis võrdsustavad meeste ning naiste õigused kõikides valdkondades, andes naistele vaba voli abielluda kellega nad tahavad ning elada oma elu vastavalt soovidele. Nii nagu eristati mehi selgelt naistest, eristati ka poisslapsed tüdrukutest. Aristokraatide 7-
Võtame kas või kurjategijad , need kelmid kasutavad ära igat auku ,mis seadustesse on tekkinud ning pööravad selle oma kasuks. Kui kuskilt kasu lõigata ei saa ,teevad nad näo et ei tea seadustest midagi ning röövivad ja tegelevad siiski kuritegevusega. Kõik tundub toimivat kuni hetkeni , mil varem vaid kaugelt kumav vangla on silme ees. Siis hakkavad mõned neist mõistma ,et nende tegudel on tagajärjed ning sooritatud kuritegude eest tuleb ka vastutada. Kurjategijad võtavad endale voli olla vabad , vabad kõigest ka seadustest. Ning sel juhul on võetud vabadusel ka suur vastutus. Mina isiklikult arvan ,et see tõde ei saa ennem mitte kellelegi täielikult selgeks kui kõik on seda omal nahal tunda saanud. Inimene võtab omale voli olla vaba kõikidest reeglitest ja eemalduda teiste soovitustest ning paraku unustab kaasneva vastutuse! Ühel hetkel annavad tagajärjed tunda ning siis tunnistab iga eksinu ,, mida suurema vabaduse endale luban ,seda
kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale. Rehepapp on arukas ja kaval vanamees, kes aitab külaelanikke igasugu haiguste ja hädade korral. Ta on muidu väga tore mees, aga armastuse koha pealt jääb tal minu arvates ikka kõvasti puudu. Tema jaoks ei eksisteeri suurt armumist jms. Kuigi ta ise kahetseb, et ta nõida Miinat nooruses ei kosinud. Ma arvan, et mina oleksin kindlasti tunnetele vaba voli andnud. Imbi ja Ärni-vanapaar, kellel oli kombeks läbi teiste külainimeste rikastuda. Lumememm-kubjas Hansu kratt, kes oli väga romantiline ning luuleise hingega. Joosep-Rehepapi vana ja tark kratt. Miina-nõid, kes aitas külarahval naabreid nõiduda jms
VLADIMIR PUTIN JA DMITRI MEDVEDEV VLADIMIR VLADIMIROVITS PUTIN NOORUS vSündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis vOli perekonnas kolmas laps, kaks vanemat venda surid lapsena vIsa kasvatus oli range, ema oli leebe. vPutinite perekond elas Leningradis 20 m² suuruses toas kommunaalkorteris vÕppis Leningradi 193. 8-klassilises koolis vHakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema, algul poksiga, siis samboga ning hiljem judoga vPärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis vInnustus Nõukogude luurefilmidest ning unistas tööst riikliku julgeoleku organites v vAastatel 19701975 õppis Putin Leningradi ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas vTuli 1976 judos Leningradi meistriks vÕpingute ajal astus NLKP-sse TEENISTUS KGB -S v1975. aastal suunati Leningradi KGB piirkondlikku valitsusse vAastal 1984 sai majori auastme v Teenis aastail 19851990Saksa DV-s Dresdenis vTegeles ...
Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnlase kohustused:vahiteenistus,sõjaline kaitse, Maksude maksmine.Linnalase privileeg: käsitöö ja Kaubandus,linna kohus,vaba voli linna metsale Raevõim-rahaga tegelemine,kohtuvõm,sekkuse Elanike ellu,riided Venemaale viidi:kalev,sool,vein,õlu,vürts Venemaalt:karusnahk,mesi,vili. Piiskopkonna juures toomkapiitlid, piisk.. jagunes Kirikukihelkondadeks. Tsisterlased jõukad mungad(annetused) uued põllunipid Kerjusmungaordud(dominikaalased,frantsisklased) Inimese sõbralikumad. 1517 Luther reformatsioon 1523 jumalateenistus eesti keeles 1535 I eesti raamat Bürgmeister.linnapea Linnafoogt-raehärra,kes esindab maaisandat
usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud1). · Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. · 1922-1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Pariisis. · Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned kuulsamad neist on Põrgu(1930-1932), Kabaree (1931). · 30 aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad loodusele, lastele, sõpradele, aktidele ja maastikule. Nt. Maastik Pariisi lähedal (1937), Lamav Tiiger (1937). · Eduard on Eesti estampgraafikale aluse panija. · Tema looming on erakordne nii viljakuse kui ka teostuse meisterlikkuse, teemarohkuse poolest.
Kas Eesti on multikultuurne riik? Tänapäevases avatud piiridega ühiskonnas on inimestel vaba voli rännata elama ühest riigist teise. Nii satuvad ühe riigi alale kokku mitme erineva kultuurilise taustaga inimesed ja tekib multikultuurne ühiskond. Selline ühiskond peab oluliseks, et need inimrühmad saaksid elada kõrvuti ilma diskrimineerimiseta. Kas ka Eestit saab nimetada multikultuurseks riigiks? Teistsuguse riigi ja kultuuri esindajatest elab eestis alaliselt näiteks palju venelasi, ukrainlasi
võimu pühadusele. Sellisel juhul on võimukandja isand ja talle alluvad alamad. Seejuures määrab alamate suhte isandasse teenerlik truudus. Allutakse isandale, kes järgib traditsiooni ja kelle korraldused on legitiimsed kahel viisil: A) osalt traditsiooni alusel, mis määrab korralduste ootuspärase sisu ja ulatuse, mille ületamine võiks ohustada isanda enda traditsioonilist seisundit; B) osalt isanda vaba voli alusel, millele traditsioon jätab vastava mänguruumi. Selline traditsiooniline isanda voli püsib eeskätt tänu asjaolule, et alamate kuulekus on põhimõtteliselt piiritu. Seega saab isanda tegevus olla kahesugune. Esiteks selline, mida traditsioon ei piira või teiseks olla seotud traditsiooniga. Kui teisel juhul järgib isand formaalseid põhimõtteid, siis esimesel juhul võib isand vabalt, vastavalt isiklikule sümpaatiale, välja näidata nn soosingut.
Mõju on väga individuaalne, võib tekitada energiat, seltskondlikkust, aga ka endasse tõmbumist, masendust, ettearvamatut käitumist ja vägivaldsust. Vähendab oluliselt vastutusvõimet. Pikema tarbimise tagajärjel võib kujuneda väga tugev sõltuvus, millega kaasneb isiksuse muutus. Ka viinakatkus kirjeldas peategelane Kaarl oma isa eluteed allakäigu trepist üles. Kuidas himu viina järgi aegamõõda kasvas, aga inimese tahtmise voli päev päevalt nõrgemaks läks, mis tema himu taltsutama oleks pidanud. pruukimine algas nagu alati, enam nalja kui mingi vea pärast, kasvas siis nagu lumepall ja varsti tuli leiutada üha uusi ja uusi põhjuseid, miks silmad enam ühtki selget päeva ei tohtinud näha. Alkohol on aegade algusest peale inimeste leeris pahandust ja muret külvanud. Teda on tembeldatud nii arstirohuks kui meelejahutajaks, aga praktiline mõju tervisele on näidanud hoopis midagi muud.
Üheks Reformatsiooni põhjuseks oli indulgentside müük. See oli ebaõiglane, et sai end pattudest vabaks osta; pattudest pidi end vabaks lunastama ehk midagi tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud eeskujuks - ette oli kirjutatud, et nad ei ole jõukad, kuid nemad hakkasid järjest jõukamalt riietuma, sööma ja hakkasid poliitikasse sekkuma mis oli ebaeetiline. Poliitiline killustatus - kirikutel oli vaba voli kõike teha, kuid see poleks tohtinud nii olla. Martin Luther-üks reformatsiooni algatajaid-Saksamaalt. Lutheri meelest polnud kirikut ega paavsti vaja.Täiesti vastuvõetamatu oli L.-le patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 31.oktiibril 1517 lõi L. Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavaid ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelda tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid.
Konflikt. Omavoli seadis ohtu Saadjärve elanikud 06.10.2009 20:44 Martin Pau Äksi paisjärve puhastamiseks valmistuv Vooremaa Looduskeskus eiras keskkonnaameti nõuet rajada Äksi veskist ülesvoolu ajutine pais, mistõttu läheneb Saadjärve nivoo kriitilisele tasemele. Vee-erikasutusluba andis Vooremaa Looduskeskusele voli langetada Saadjärve väljavoolul Mudajõe esimesel kilomeetril paikneva paisu taga vett meetri võrra. Ühtlasi pani aga see looduskeskusele kohustuse ehitada umbes 400 meetrit ülesvoolu ajutine pais, takistamaks Saadjärve alanemist. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi ütles, et Vooremaa Looduskeskus on ilmselgelt omavolitsenud, kuid kas ja kui palju on selle tagajärjel järve kahjustatud, vajab selgitamist.
Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus,1937). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). 1944. a
Õigus versus õiglus Vahe õiguse ja õigluse vahel on pealtnäha vaid üks peenike kriips, kuid kas see on ikka päris nii? Eesti keele seletav sõnaraamat mõtestab õiguse lahti ,,kellelegi millegi põhjal kuuluva võimaluse, voli, vabaduse, loa toimida mingil viisil", kuid õiglust kui ,,asjade seisu, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub". Perfektses maailmas peaksid õigus ja õiglus kattuma ja nende eesmärgid samad olema, kuid tihtipeale pole see nii. Näiteks võib võtta meie seadusandliku võimu, Riigikogu. Nende tööülesandeks Eesti Vabariigis on anda välja seadusi ning neil on võimalus tõsta või langetada hääletuse tulemusel ka iseendi palka
Tallinna Tööstushariduskeskus Helina Martinson 106RMÜ Johann Sebastian Bach Tallinn 2008 Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina Arnstadtis, Mühlhausenis ja Weimaris, õukonnakapelli kontsertmeistrina Weirmaris ja õukonna kapellmeistrina Köthenis. Elu vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestiga. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Fr...
Inimesi on igasuguseid. Meie ühiskonnas leidub ka selliseid, kes piltlikult näitavad, et nad saavad kõigiga hästi läbi ning, et nad armasavad kõiki, kes nende ümber on. Sellised inimesed, kes räägivad sinu selja taga, et nad tegelikult üldse sind ei salli- nemad ei ole õiged sõbrad. Tänapäeva ühiskonna ,,kuum" teema on homoseksuaalsus. Nii palju on inimesi, kes lausa vihkavad omasooihaldajaid. Minu meelest on igaühe enda voli, kas ta armastab meest või naist, kas ta sallib vastasooesindajaid või mitte. Mitte kellegi õigus ei ole teiste elu dikteerida ning öelda, mis just neile sobib. Nagu öeldakse ,,Issanda loomaaed on kirju". Meie ,, loomaaias" elavad näiteks presidendid, Nobeli preemia omanikud, koristajad ning ka narkomaanid. Neid kõiki ühes ringkonnas vihatakse ning teises sallitakse ning armastatakse. Olgu põhjus siis nende liigses
mõisa vastu. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Talurahva õigusteks oli kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Rentnikele jäi vaid piiratud kodukariõigus ja voli lahendada väiksemaid talupoegade tülisid. Taluperemehed vabastati nüüd peksukaristusest sootuks. Mina arvan, et talupoegade olukord paranes Rootsi ajal tunduvalt. Nad vabastati pärisorjusest ja neile anti rohkem õigusi. Rootsi aja üks kõige silmapaistvam ja siiani nähtav saavutus oli 1632. aastal avatud Tartu ülikool kuningas Gustav II Adolfi korraldusel, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. See on väga kultuurne ja tuntud hoone. Mitte ainult Eestis
,, Riik see olen mina" Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Päikesekuninga soovide rahuldamisega suurenesid ka probleemid: kasvas riigivõlg, oli mitmeid näljahädasid, peeti pikki ning kurnavaid sõjakäike jne. Kuningas tegeles ,,meeleldi" ka riigiasjadega: nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud; andis välja, muutis või siis hoopis tühistas seadusi oma voli järgi; karistas ja andis armu ka ilma kohtupidamise ja süüdistuse esitamiseta. Missugune oli siis Louis XIV aeg? Siia sobiks ütlus, et: ,,Kõik märkavad ilu, keegi ei näe valu" (märgati, kui ilus ja tore kõik oli , aga keegi ei pannudki tähele inimesi, kelle arvelt seda tehti). Tegelikult on üsna raske öelda, kas see aeg oli hiilgav või vilets, sest igaüks vaatab oma mätta otsast. Kes näeb losse, riietust ning lõbu, aga kes ainult väsinud ja ära vaevatud rahvast. Kindel
Bach on loonud üle 40 oreliteose ja üldse kokku kirjutanud üle 1000 teose. Ta ei olnud heliloojana eriti tuntud, kuid teda teati peamiselt orelivirtuoosina, kuna tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest väga uudsetena. Bach oli üks esimesi, kes kasutas uut tempereeritud häälestust. Tema orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud ta Weimari perioodil. Seal oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. See on polüfooniakunsti tippteos. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning tema eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis.
Fantaasiarikas, täis üllatusi. Kumab optimismi elujanu ja energiat. V valdas täielikult orkestrikunsti, tundes pillide omadusi ja tämbrivõimalusi. Kuna ta oli viiulivirtuoos, on paljud teosed viiulile. 344 kontserti erinevatele pillidele, 61 sümfooniat(lühem kui tänapäeval), 23 kammerkontserti, 93 sonaati(soolopala mõnele pillile) ja trio-sonaati(teos kolmale pillile). Vokaalmusa jääb tahaplaanile, 38 vaimulikku kantaati, 3 oratooriumi, 12 motetti, 46 ilmalikku ooperit. Voli esimene helilooja, kes tõi musasse programmilisuse-andis teostele iseloomustavad pealkirjad, maailmakuulus on neljast kontserdist koosnev tsükkel"aastaajad". Popid on veel flöödikontsert 'torm merel', orkestripalad 'öö', 'pastoraalne tants' jt. Väljapaistvad vailmulikud teosed on kantaat 'püha Lorenzo auks', oratoorium 'Peetruse muutumine' jt. Kv - V looming oli valdavalt ilmalik, kuid ametist tulenevalt ka palju vaimulikku musa. Ajalooline tähtsus seisneb eelkõige
tähelepanu. Uudseks jooneks selle ajaperioodi kirjanduses oli autori toomine teosesse. Nimelt esineb värssromaanis mitmeid kohti, kus Onegin ja Puskin kohtuvad ning jagavad üksteise mõtteid ja tundeid. Juba esimeses peatükis veedavad noormehed koos aega õhtul jalutades. Samuti ei vastanud romaani lõpp tüüpvormile, kus raamat saab läbi kas õnneliku armastusloo jätkumise või peategelase surmaga. Onegini edasine elu on jäetud lahtiseks ning lugejal on vaba voli edasi mõelda ja fantaseerida tegelaste tuleviku üle.
-18. saj. Eesti ala oli 13.-18. sajandi jooksul erinevate maade ja valitsejate võimu all. Kõigil neil valitsejate olid omad põhjused, miks nad Eesti alasid soovisid valitseda ja omad eesmärgid meie rahva ja maaga. Sellega seoses pidi meie rahvas läbima erinevaid muutusi. 1343-1345. aastatel kestnud Jüriöö ülestõusu järel halvenes eestlaste õiguslik seisund. Tugevnes läänimeeste võim talupoegade üle ja suurens voli nende üle. Mis tähendas ka seda, talupojad pidid taluma ka füüsilist vägivalda. Eesti vili oli Euroopas väga tuntud ja hinnatud. Mis aga tekitas suuremat nõudlust selle järgi. Mis tähendas lisa tööd talurahvale, sest lisaks senistele koormistele hakkasid mõisnikud nõudma tööd viljapõldudel, et suurendada viljapõldudelt saadavat tulu. Sellest tingituna kujuneski välja teoorjus. Liivi sõja ajal oli talurahva olukord ahastama panev. Niigi pidi talurahvas
Chartier vs White Roger Chartier analüüsib Hayden White'i raamatut "Metahistory. The Historical Imagination in Nineteenth-Century Europe" ning esitab White'le oma tekstiga mõned küsimused. White'i järgi näib ajaloolastel olevat voli oma äranägemist mööda vabalt valida, olgu siis teadlikult või mitte, ühe või teise tema poolt tuvastatud ajalookirjutusliku stiili vahel. Tropoloogilised prefiguratsioonid moodustavad nõnda võimalike vormide kogumi, mille seast ajaloolane saab vastavalt oma moraalsetele või ideoloogistele hoiakutele valiku teha. Chartieri esimene küsimus kerkib esile seoses valikuvabaduse toetava positsiooni ühitamisega strukturaallingvistikast laenatud keeleteooriaga
Venemaal tolleks momediks vältida uut sõda ning säilitada seda territooriumi enda valduses. Kuid pikemaajalisest perspektiivist vaadatuna tundub, et see ei olnud kõige õigem samm. Kui Venemaa oleks rohkem tähelepanu pööranud kohaliku rahva venestamisele ja sulandamisse vene ühiskonda, oleks võib-olla Eesti veel praegugi osa Venemaast. See oleks kindlasti Venemaale soodne olnud, kuna siis oleks tal olnud vaba voli läänemerel, kuid õnneks valis ta teise tee. Iseenesest ei olnud Balti erikord tolleaegsete Balti elanike jaoks just väga hea võimukorraldus, kuid arvan, et sellel on äärmiselt suur ajalooline tähtsus, sest ilma selleta polekski võibolla praegu võimalik rääkida Balti riikide iseseisvusest ja meie kultuuri eripäradest. Tallinn 2008
usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilissaksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on Põrgu (söövitus, 19301932), Kabaree (söövitus, 1931) ja Jutlustaja (lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Reis Morokkosse 1938. a
Aga kuidas käituda siis, kui riik või võim muutub ühiskonnale ohtlikuks, nii nagu see oli näiteks endises Nõukogude Liidus? Seadused annavad inimestele õigusi, aga samas ka kohustavad inimesi nendele alluma. Seadused teevad meie elu kergemaks. Seadused muudavad meie elu kindlasti ka raskemaks. Riik vajab seadusi, et ühiskond korralikult funktsioneeriks. Kui poleks seadusi, siis igal inimesel oleks vaba voli teha, mida hing ihaldab. See viiks ühiskondliku katastroofini ning annaks võimaluse võimu juurde saada isikutel, kes seavad oma huvid ühiskonna huvidest kõrgemale. Poliitiline kohustus tähendabki eelkõige mõlemapoolset, inimeste kui ka riigi vastutust tagada praegustele ja ka tulevastele põlvkondadele hea elu ja kindlustunne.
Kui ma oleksin olnud ratsanik Vanas Roomas. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisussesse, mis erinesid teineteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest ning mille piirid olid osalt ka seadusega kindlaks määratud. Kui ma oleksin elanud Vanas Roomas, oleksin ma ratsanik ning mul oleks patriarhaarne perekond kuhu kuuluks: naine, kolm poega, kaks tüdrukut ning kaks orja. Kogu võim kuuluks minule ning minu voli alla kuuluks lisaks naisele, alaelistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti ka orjad. Ma saaks ka erand juhtumitel oma peret surma mõista. Ma oleksin suurmaavaldaja, tegeleksin kaubanduse ja finantsasjadega. Seega saaks minust rahaasjadega tegelev ametnik. Sageli määratakse ratsanikke ka kohtunikeks. Keiser korraldab rahva rõõmustamiseks vaatemänge amfiteatrites ja hipodroomil siis ma vaataksin neid. Veel
tegutsenud eesti mehi-metsavendi, kes jätkasid koos sakslastega võitlust sünnimaa täielikuks vabastamiseks. Septembri alguseks kuulus vastmoodustatud Omakaitsesse 25 000 vabatahtlikku. Omakaitse oli kogu Eesti ulatuses tegutsev, vabatahtlik territoriaalne julgestusorganisatsioon, mis koosnes 13-st malevast, 52-st territoriaalsest pataljonist ja 270-st kompaniist. Kuigi Saksa võimud tegid selle tegutsemisele mitmesuguseid takistusi, oli Omakaitse siiski suhteliselt iseseisev ja omas vaba voli ise oma asju korraldada. Eesti Politseipataljonide loomine algas 1941. aasta augustis. Mehi värvati vabatahtliku teenistuslepingu alusel üheks aastaks teenistusega väljaspool Eesti piire. Hiljem pikendati lepingud automaatselt kuni sõja lõpuni. Politsepataljone rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Idapataljonid formeeriti sõjaväevõimude alluvuses. Esialgu kasutati neid
kes mdagi teevad ja tänu selleni jõuab presidendi mõte kuulajateni paremini kui see kõlab mitu korda. President on oma kõnes toonud välja mitu järjestikulist retoorilist küsimust. Retooriline küsimus esitataksegi stiilivõttena, mitte vastuse saamiseks. Antud juhul polegi ta nendele küsimustele vastanud vaid on jätnud mõttepausi kuulajatele: Nõudes emadelt nii tohutult palju, kas anname ka piisavalt voli ja võimalust nende nõuetega toime tulla? Kas emadel ja naistel on meie tänases elukorraldus piisavalt palju otsustamisõigust? Kas nad saavad naiste ja emadena piisavalt mõjutada otsuseid, mis muudavad mitte ainult ühiskonda tervikuna, vaid ka naisi ja emasid endi, nende elukvaliteeti? Tema kõnes esineb ka võrdlust, kus siis võrreldakse üht asja teisega, kus tooksin siis välja selle: Ühelt poolt: Eesti on teinud küllalt selleks, et lahutada inimene tootmisliinist või bürokraadi
sured sa nii kui nii ja selle ees on kõik võrdsed. Surnukeha suurim erinevus eluskehast on see, et tema ei allu enam inimese ainutahtele. Aga ta on endiselt keha, mis peidab eneses elu. Ainult see on teistsugune laialivalguv elu. See mida meie nimetame elu ja surma piiriks, pole midagi muud kui teatepulga edasiandmine teistele, kes nüüd seda oma näo jargi teisendama hakkavad. Ühesõnaga bakterid ja putukad saavad vaba voli. Nagu ütleb Céline: ,,Inimene pole muud kui edasi lükatud lagunemine." Kõlab võikalt, aga jällegi tõsi. Surres pääseb inimene vabaks ja voolab sõna otseses mõttes laiali ja temasse voolatakse, sest pole enam kedagi kes seda takistaks. Nüüd veel kord artikli pealkirja juurde. Miks siis linnud ikkagi peale maailma lõppu laulad ja päike tõuseb? See on nii sellepärast, et maailma lõpp on eelkõige meie, inimeste lõpp
Näiteks keeldub Hiina liitumast Mekongi jõe komisjoniga, mis on oluline veeküsimuste arutamise platvorm. Hiina propageerib pigem kahepoolseid läbirääkimisi iga riigiga eraldi, et kasutada oma võimupositsiooni veenvamalt. Samuti on Hiina vihtunud ehitada jõele tamme, pidamata sageli vajalikuks ehitust teistega enne läbi arutada. Hiina hoiak on selgelt näha ka seadustes ja arengukavades, kus Mekongi jõge peetakse riiklikuks ressursiks, mille üle on Hiinal voli üksinda otsustada. Hiina on teistes Mekongi riikides oluline investor. Sõltuvussuhte valitsejana saab ta mugavalt juhtida läbirääkimisi endale sobivas suunas. Hiina läbirääkimisjõudu võib hoomata sõnavõttudest, millest jääb kõrva positiivse külje rõhutamine ning ebameeldivate teemade hoolikas vältimine. Nii on Hiina esindaja kasutanud ühel kohtumisel üsnagi silmakirjalikult kõlavat loosungit: «Koos me suudame!», kuigi kipub samal ajal pigem üksi kõige üle otsustama.
Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on Põrgu (söövitus, 1930-1932)[ pilt 1], Kabaree (söövitus, 1931)[ pilt 2 ] ja Jutlustaja (lito, 1932)[ pilt 3 ]. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini
ei tee nad kuritegu ega tapa inimesi, vaid toituvad metsloomadest. Vampiiripere on küll väga jõukas, kuid panustab pigem vaimsetele väärtustele ning üritab oma olemusest hoolimata veeta võimalikult palju aega koos inimestega kuna seitsmekesi isolatsioonis igaviku ääre otsimine oleks absurdne. Ma väärtustan oma sõpru-tuttavaid, kuid pean oluliseks ka vabadust, vabadust olla mina ise. Inglise luuletaja Samuel Taylor Coleridge on öelnud: ,,Mis muud on vabadus, kui sunduseta voli kõik õigused, mis Jumal andnud, ära kasutada." See tähendab võimalust teha kõike, mida hing ihaldab ning mõistus õigeks peab. Oma tulevikule mõeldes olen sageli jõudnud järeldusele, et kuigi minus on väike soov teenida palju raha, pean ma tegelema millegagi, mis annab mulle enamat kui suure summa pangaarvel, millegagi, mis rikastab mu maailma hingeliste väärtustega. Minu jaoks on missioonitunne see, mis loeb. Inglise esseist Joseph Addison on öelnud, et päev, tund
unenöod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid). Ootamatud mõtteseosed, huvi inimese alateadvuse vastu, instinktide vastu, keerukate tungide vastu. Eesmärk: Elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvusetulvadele. Tunnused: Automaatkirjutamine, teadvuse hämarseisud (alkohol, hüpnoos, narko). Keeruline sümboolika, oma sisepingete kajastamine, vaba voli kujutlusvõimele. Must huumor-ootamatu sõnaseos. Esindajad: L.Aragon, P.Eluard, A.Breton, Apdlinaire. Eestis: A.Alliksaar, E.Ehin, J.Laaban, Kivisildnik 3. Modernistliku romaani põhilised tunnusjooned Suhtumine üldtunnustatud väärtustesse Ühegi varem kõikumatuks väärtuse peale ei saanud enam kindel olla. Leiti, et moraali ja elukorralduse senised alused on tähendusetud. Revolutsioonid, pidevad poliitilised
ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Kabaree (söövitus, 1931) Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on, Põrgu (söövitus, 1930-1932), Jutlustaja (litograafia, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja
Paljud nimetaksid enesetapjaid allaandjateks, kuid mina nii ei arva. Viirlaiu romaanis ,,Ristideta hauad" teeb Richard Kullerkann enesetapu, et säästa oma peret vangistusest ja sõpru mitte reeta. Teda ei ole aus nimetada allaandjaks, sest vaid tõeliselt alturistlik inimene ohverdaks teiste heaolu nimel enda elu. Ta oli kangelane, mitte alistuja! Kuid alati leidub ka allavandujaid. Lev Tolstoi teoses ,,Anna Karenina" annab peategelane oma kirele voli ning alustav abieluvälist suhet. Kõrgklass mõistab Anna hukka, kuna naine hülgas armuafääri pärast oma pere. Mõistes ka ise viga, teeb Anna süütundest enesetapu. Selline teguviis oli äärmiselt egoistlik. Igal inimsel on küll omad motiivid elu lõpetamiseks, kuid tuleks mõelda ka lähedaste tunnetele. On ju Sokrateski öelnud, et parem olla lahkarvamusel kogu maailmaga, kui üksi olles iseendaga.
osatähtsus, kus metsa arvelt hariti uusi põllumaid. Lahutamatuks osaks jäi siiski karjakasvatus. Ristiusustamine, kus muinas usuks põimus katoliku usuga. Suhted Liivimaa riikide vahel olid pingelised, linnas oli võimuorganiks raad. Muistse vabadusvõitluse kulg muutis kõvasti eestlaste eluolu ja maailmapilti. Rahvusena kaotasid eestlased palju oma kultuurilistest väärtustest ning identiteedist, sest neile pressiti peale uut ja tundmatut usku. Ristisõdijatel oli selles osas vaba voli tegutseda ning paratamatult võib tõdeda, et seda tehti verisel ja vägivaldsel moel. Linnade jaoks oli muistse vabadusvõitluse läbimine oluline ja vajalik etapp, sest see oli see, mis viis Eesti tollest arengust edasi. Rahva jaoks oli see valus, pime ja verine aeg, kus eestlasi suruti pikka ja tumedasse aega, kus neile ei jäetud ühtegi iseenesest mõistetavat õigust oma tahte eest seismiseks.
kõiges, teisalt on ta keeruka hingeeluga noormees, kes on vaimselt kõrgemal teda ümbritsevast seltskonnast. Noort Oneginit iseloomustas kirjanik nii: Kui noorelt võis ta olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik, nii usaldav, nii vaikselt mahe ja oh kui silmakirjalik! Kuis oli ta küll teravkeelne, kõrk, armukade, kurvameelne, nii sädelev, nii sumejas ja õrnas kirjas lohakas! Kuis oskas ta, kui võttis voli kuum igatsus ja mõttelend, nii huupi unustada end! Kui palju õrnust, julgust oli ta pilgus, kus võis korraga nii harras pisar särada! Suurtes meeltesegaduses, kuna ei suuda otsustada, mis on talle parim. Elu koosneb ballidest, milles ta tahad eemale saada kolides maale. Maal sai temast mõtlik mõisaperemees. Teosest selgub, et Onegin pidas kombeid silmas prestiizi pärast kui pedant ja oli nõndaöelda frant. Pidas väga lugu oma välimusest ja kohast seltskonnas
usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilissaksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on Põrgu (söövitus, 19301932), Kabaree (söövitus, 1931) ja Jutlustaja (lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Näitused
tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele.1944.aastal kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini.1924.aastal valiti Viiralt Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks. Looming Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene.Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused.Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas.1923-1925 illustreeris viiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" ,1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud" ,1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud,1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid".1925
otsustele jõudmine nõudis palju vaeva ning aega. Minu arvates oli neist kõige saatuslikum justnimelt meeste vähesus ja ühise diplomaatia puudumine. Kui need tegurid oleksid täidetud, poleks võit olnud kaugeltki utoopiline. Muistse vabadusvõitluse kulg muutis kõvsasti eestlaste eluolu ja maailmapilti. Rahvusena kaotasid eestlased palju oma kultuurilistest väärtustest ning identiteedist, sest neile pressiti jõuga peale uut ja tundmatut usku. Ristisõdijatel oli selles osas vaba voli tegutseda ning paratamatult võib tõdeda, et seda tehti ka väga verisel ja vägivaldsel moel. Linnade jaoks oli muistne vabadusvõitluse läbimine väga oluline ja vajalik etapp, sest see oli see, mis viis Eesti tollest arengut edasi. Rahva jaoks oli see valus, pime ja verine aeg, kus eestlasti suruti pikka ja tumedasse orjaikka ja kus neile ei jäetud ühtegi iseenesestmõistetavat õigust oma tahte eest seismiseks.
Kõiki ta lihtsalt ei kõneta, kuna raamat on veidi kummaline. Stepihunt Harry Haller on omaette mees. Harry pelgab kõike kodanlikku, kuid elab enamasti kodanlikes kodudes üüritoas. Tema enese tuba on täis raamatuid ja tühje alkohoolsete jookide pudeleid. Tuba on täiesti sassis. Harryle meeldib see. Tema hing olevat jagatud kaheks: üks - “kiskjalik hundipool”, teine - “kodanlik inimesepool”. Kaks erinevat poolt kisuvad pidevalt üksteisega tüli ning kui Harry ühele poolele voli annab, saab teine pool kadedaks. Rahu ei ole võimalik. Ma suudan mõnes mõttes Harryga täielikult samastuda. Ma tunnen ennast vahepeal erakuna ja ei kannata inimesi välja. Mul tuleb meelde üks seik raamatust. Harry läks, vastu tahtmist, vanale sõbrale külla. Sõber tundis Harryt ajast, kus mees oli seltskondlik ja humoorikas. Harry ei olnud enam suhtlemisaldis, kuid sundis ennast sellegipoolest külla minema. Külas nägi ta ühte pilti,
Rootsi aja lõpuks. Talupojad jäid endiselt mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda. · 1802-1804. a seadused (3): 1) Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; 2) Teokoormiste normeerimine; 3) Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. · 1816-1819. a seadused: Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. a ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819.a. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks
" "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust - vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni. Tähtsamad tegelased · rehepapp Sander ja tema kratt Joosep · kubjas Hans ja tema lumememmest kratt · Räägu Rein ja tema tütar Liina · Koera Kaarel ja tema sulane Jaan · toapoiss Ints · nõid Miina · Muna Ott · Aida-Oskar · vanapaar Imbi ja Ärni
" "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust – vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni...
Valitseja peab eemal hoidma teiste varast. Kui aga valitseja on koos sõjaväega, siis ei tohi ta unustada julmust ega halastamatust, sest ilma nendeta ei hoia ta sõjaväge ühtse ja võitlusvalmina. Tark valitseja tugineb sellele, mis on Tema. Isiklikus plaanis meeldis mulle eriti XXIII peatükk, mis rääkis teemal, kuidas hoiduda meelitajatest ja pugejatest. Seal pandi suurt rõhku sellele, et arukas valitseja peab oma valitsusse valima kõige targemad mehed, kellele ta annab voli rääkida ainult tõtt ja ainult neis asjus, mis ta küsib. Tähtsaid küsimusi tuleb valitsejal arutada oma tarkade abilistega, kuid lõpliku vastutuse peab siiski tegema valitseja ise. Oma otsuste suhtes tuleb olla valitsejal kõikumatu ning järjekindel, seda selle pärast, et näidata kelle käes on võim. Valitseja peab oma abimeestega nõu pidama siis, kui tema seda soovib, mitte siis kui teised seda teha tahavad ning kui ta ei ole millegagi rahul, peab ta seda ka välja näitama
Järvekene vastu jõudis Kena kõrge kallastega. Leidnud sobiva koha, vanim vend lausus: ,,Laskem, vennad, liisku lüüa: Kes meist kolmest vendadesta Kodumaal saad kuningaksi, Isa riigi valitsejaks, Kalli rahva kaitsejaksi? Kes see kaugelt õnnekaupa Võõral maal saab voli võtma, Eluaset ehitama?" Kolm venda leidsid endale sobivad kivid ning tassisid need veekogu kaldale, et saaks hakata liisku heitma. Lepiti kokku, et võitjaks saab see, kelle kivi kõige kaugemale lendab ning see pärib kuningriigi. Teised kaks peavad aga riigist lahkuma. Vanim vend lausus: ,,Mina olen teist mõlemast vanem, ma olen terve oma elu teile tee ette tallanud ning nii juhtub ka seekord. Mina viskas esimesena." Ta kogus jõudu ning heitis kivi silmapiiri taha
Kui Eszterhazys sai võimule uus vürst, tahtis ta Haydnit tagasi, et muusikat elavdada. Oma surmani elas Haydn Viinis vürsti teenistuses. Mozart oli alguses rändava eluviisiga ja tema isa vedas teda igale poole kaasas. Ta oli igal pool kuulsust võitnud ja ta esines tähtsatele vürstidele ja ka kuningale. Selline eluviis ei olnud tema tervisele hea ja ta oli pidevalt haige. Salzburgis oli ta vastuolus sealse vürst- peapiiskopiga, kes ei andnud enam Mozardile vaba voli ja ta pidi oma loomingut rkendama teisiti, nagu ta oleks tahtnud. Ühel oma vähestest ringkäikudest kohtas ta tüdrukut, kes talle meeldis ja see viis terava kokkupõrkeni Mozarti ja Leopoldi vahel. Peale seda oli tema teostes märgata tõsidust mänglevuse asemel.Pariisi reis oli täielikult ebaõnnestunud. Viinis(1781-1791) algas tema elu vabakunstnikuna. Kuna Viinis oli tal head suhted ja seal tema endist tööandjat ei sallitud, sai ta seal heale järjele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
