Vale vastus Õige vastus Mitme aastaselt saab kandideerida presidendi kohale? 40.a 41.a 50.a Vale vastus Õige vastus Milline valimissüsteem on Eestis? Proportsionaaln · e · Majoritaar · Personaalne Vale vastus Õige vastus Milline regionaalne julgeolekuorgan on Eesti jaoks tähtsaim? ÜRO NATO VLO Vale vastus Õige vastus Kes on EV hümni viisi autor? Johann Voldemar Jannsen Karl Robert Jakobson F. Pacius Vale vastus Õige vastus
Viktoriin 2015 Mis saarel toimus tegevus ? Madeira Mis ansambliga laulis ? Beergrass Mis on roosa kleidiga baleriina nimi ? Angelina Mis filmist on lõik? Oru valitseja Mõtle !!!! Mis lillesordid on Tuglas , Päts ja Savisaar ? Vastus Roos Mõtle !!!!!!!!! Mis on Eesti rahvuskivi ? Vastus Paekivi Mõtle!!!!!!!!!! Kes on Eesti hümni sõnade autor ? Vastus Johann Voldemar Jannsenn Mõtle hoolega !!!!!!!! Mis oli esimese "Kalevis " tehtud närimiskummi nimi ? Vastus Tirijala kombdki Mõtle !!!!! Meie ütleme sõõrik venelased ........... Vastus Pontsik Mõtle ja uuri !!!!!!! Mis linnale taheti nõukogude ajal panna Stalini nimi? Vastus Kohtla Järve Mõtle !!!!!!! Kes Eesti presidentidest on olnud ka kirjanik ? Vastus Lennart Meri Mõtle hoolega !!!!!!! Mis putuka on inimene lisaks mesilasele
Lydia Koidula ehk Lydia Emilie Florentine Jannsen Marten Arandi Lydia Koidula (1843- 1886) Tuntud Eesti kirjanik ja luuletaja. Olulised asjad perest ja elust • Ta oli tuntud rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast, kodumaast, elust enesest. Näited loomingust • Näidendid: „Saaremaa onupoeg“, „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.
Lydia Koidula K.S. Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. detsember 1843. Koidula nimi tuli Carl Robert Jakobsonilt Esimene Eesti naispoeet, ajakirjanik ja näitekirjanik. Johann Voldemar Jannseni ja Juliana Emilie Kochi tütar. Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis. Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Abistas isa ajalehetöös. Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga. Suri 11. august 1886. Looming Suur luulekuju. Romantiline isamaalaulik. Pani aluse Eesti teatrile. Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Looming lähtus võõreeskujudest. 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd, üle 300
Andrus Kivirähk! ! Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas, lõpetanud Tallinna 32. keskkooli 1988 ja Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana. Igal laupäeval ilmub temalt nädala sündmusi analüüsiv arvamusartikkel. Kivirähk on avaldanud palju lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid nii ajakirjanduses kui ka kogumikena, näiteks "Ivan Orava mälestused", "Vargamäe vanad ja noored". Kivirähk on kirjutanud ka romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstenarist. Lastele on ta kirjutanud hulga raamatuid. Peale Lotte-lugude on temalt ilmunud veel lastejuttude kogumik "Kaka ja kevad", lood "Sirli, Siim ja saladused" ning "kaelkirjak". Kõige tu...
ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu viisi autor on Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen. (http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Pikk_Hermann_ja_sinimustvalge.JPG ) 3 2. RIIGILIPP 2.1. Lipp Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti
majandusliku enesemääratlemise teel. Komme korraldada laulupidusid iga viie aasta järel sai alguse Eesti esimesel iseseisvusajal. II maailmasõja ajal laulupidude traditsioon katkes, see taastati 1947. aastal. (http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/ ) Esimene üldlaulupidu I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare
Lydia Koidula, kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ta sündis 24. detsembril 1843 Vändra lähedal. Isa: Koidula isa Johann Voldemar Jannsen nimeks oli esialgu hoopis Jaan Jensen, mille ta hiljem ära muutis. Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda. Kui ta varakult vaeslapseks jäi, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas ta huvi tundma muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta ka koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti
Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. " Meil aiaäärne tänavas" sündis ilusale Vändra loodusele mõeldes. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (ehk Jaan Jenseni) esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena, sai isa koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli
naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt.
kultuuri mõjutustel tekkinud mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu kultiveeriv lauluseltside-liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud ,,Revalia" ja 1865. aastal ,,Estonia" ning ,,Vanemuine". Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Baltimaades kandis endas ühtlasi ka Euroopat haaranud rahvusromantismi ideid. ,,Ärkamine" toimus kõikjal: rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaa-armastust jmt. Sakslaste rahvusteadvuse tõus tõi Baltimaades
1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on rahvas. Tsitaat keele ja mõistuse kohta: Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus. Valgusaeg eestlaste muistne priiuse vabanemine 13. saj sakslased tõid ristiusu. Pimedusaeg Eesti võõra võimu all (Saksamaa, Taani, Rootsi) 13. saj 19. saj. Koiduaeg ärkamisaeg 19. saj.
· Oskar Loorits- rahvaluule uurija · Julius Mark ja Julius Mägiste soome-ugri võrdleva keeleteaduse uurijad · Harri Moora- tuntuim eesti arheoloog · Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased · Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud · Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) · Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud · Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik- skulptorid · Eduard Viiralt-graafik · Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts heliloojad · Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre-näitlejad
Lydia Koidula kodaniku nimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Lydia Koidula sündis 24 detsember 1843. 3 2. SISU 2.1 ELULUGU Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe" toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse.1863.a. lõpul asus
Hüüdnimeks oli Lolla. Lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja , mille juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles Vändras, käis kihelkonnakoolis, tundus huvi muusika vastu, hiljem sai kihelkonnakoolis muusika õpetajaks, hümni sõnade autor. Tema esimene proosapala ,,kivirist" tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ,,kivirist" J.V.Jannsen olli ka Eesti postimehe väljaandja 1861 ja esimese üldlaulupeo juht. J.V. Jannsen oli see, kes äratas Lydias huvi kirjandusliku tegevuse, talurahva ja eesti keele vastu.
RAKVERE GÜMNAASIUM ANDRUS KIVIRÄHK Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 41- aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed ning ,,Rehepapp. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. Looming ja raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päev...
Tõstamaa kandist pole pärit erilisi kangelasi. Need vähesed kirjanikud, teadlased ja ühiskonnategelased, keda vahel harva au sees peame on vähe tuntud isegi meie kodukandis. Lisaks paistavad silma just need, kes ühelt poolt vaadates on olnud valel poolel - Nõukogude Liidu kangelane Jakob Kunder või sisuliselt üks Eesti riigijuhte Nikolai Karotamm. Esmapilgul ei oskagi öelda, kas olla nende meeste üle uhke või mitte. Mina isiklikult proovin läheneda nii nagu Voldemar Pinn, kelle teostes on uuritav isik eeskätt inimene ja alles seejärel proovib autor mõistatada, kas ta oli punane, pruun, sini-must-valge ja mis teda üldse ühele või teisele poole kallutasid. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Karotamm (16:34 24.mai 2009) http://wapedia.mobi/et/Nikolai_Karotamm ( 16:49 24.mai 2009) Ajaloo vooruloeng nr.21 Gümnaasiumi õpik: Eesti ajalugu II 20.sajandist tänapäevani (lk.126-127)
Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803 1882 Rahvuseepos Folklorist ja etnoloog Tuntuim eesti literaat "Mihkel Põllupapp" Lydia Koidula 1843 1886 Esimene naisluuletaja Alustas "Perno Postimehes" Rahvusliku draamakirjanduse
Aastatöö 1. 476- Lääne- Rooma lõpp, vanaaja lõpp, keskaja algus. 2. 622- Islami ajaarvamise algus- (Muhamed) 3. 800- Karl Suur krooniti keisriks- (Karl Suur, Leo 3) 4. 882- Oleg vallutab Kiievi, tekib Vana- Vene riik- (vürst Oleg) 5. 988- Venemaa ristiusustamine- (Vladimir Püha) 6. 1054- Suur kirikulõhe SKISMA 7. 1208- 1227 Eestlaste muistne vabadusvõitlus- (Lembitu, Kaupo, Albert, Meinhard, Läti Henrik, Voldemar 2) 8. 1202-1204 Neljas ristisõda 9. 1337- 1453 saja aastane sõda- (Jeanne d´Arc) 10. 1030 Venelased vallutavad Tarbatu- (Jarsolov Tark) 11. 1154 Tallinna esmamainimine Kroonikas- (Al Jorbisi) 12. 1492 Kolumbus sõidab Ameerikasse, keskaja lõpp- (Kolumbus) 13. 1210 Ümera lahing- 14. 1217 Madisepäeva lahing- (Kaupo, Lembitu) 15. 1248 Tallinn saab linnaõigused 16. 1558-1583 Liivisõda- (Ivan Julm, hertsog Magnus) 17
Raimond Lätte (22. veebruar 1931 Tartu – 6. jaanuar 1997 Tallinn) Õpingud Lõpetas 1952 koorijuhtimise erialal Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis Tartu Muusikakooli ning 1957 samal erialal Artur Vahteri klassis ja 1961 kompositsioonierialal Anatoli Garšneki klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Töökohad Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast. Oli 1957-1986 kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas 1961-1965 Tallinna muusikakoolis õpetajana ja 1978- 85 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. 1985-1994 oli Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Tähtsamad teosed al on väga palju teoseid, valdavad on siiski erinevad vokaalžanrid, millest suurem õlmab koorimuusika kõikidele kooriliikidele. Eelkõige ongi ta koori- ja lastemuusi ooja. untumad teosed on näiteks „Jorupill Jonn“ ja „Tige tikker“. Kogumikkude...
Eesti hümni saamisloost I üldlaulupeol, mis toimus Tartus 1869.a., oli peale saksa- ja eestikeelsete laulude kavas kaks soome laulu, üks neist Friedrik Paciuse (1809-1891) ,,Maamme" (,,Meie maa"). Sellele Soomes väga populaarsele laulule kirjutas Johan Voldemar Jannsen laulupeoks eestikeelsed sõnad. Ilmselt võttis ta seejuures eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne ,,Hiiumaa ehk isamaa laul". Peo esimesel päeval kõlasid vaimulikud laulud, teisel päeval oli ilmalik kontsert. Siis kõlaski F. Paciuse ja J.V. Jannseni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" esimest korda. Juhatas Jannsen ise. Laul vaimustas nii esinejaid kui ka kuulajaid ning sellest hetkest peale hakkas tema populaarsus üha kasvama
TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte Totalitaarse ideoloogia surve. Esindajad: Enn Roos, Arnold Alas ,,Peeter Tarvas, August Volberg ja A. Vlassov . Graafika:Võimude surve, Stalinism
I üldlaulupidu I üldlaulupidu toimus Tartus 18.- 20. juunil 1869. aastal. See toimus Johann Voldemar Jannseni ( ja Aleksander Kunileiu) eestvedamisel. See pidu kestis kolm päeva. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat ning hinnanguliselt oli 15 000 pealvaatajat. Esinesid erinevad meeskoorid, sest esineda lubati vaid meeskooridel. See tõi kaasa selle, et paljud koorid pidid oma laulud ümberseadma ja ka ümberõppima. Suuremal määral kõlas I üldlaulupeol ilmalikud laulud nagu näiteks "Taevas ning maa kaovad" (F
aastast kaks korda nädalas, 1913 - 31 kolm korda nädalas, 1931 - 41 kolm või neli korda nädalas,1995. aastast 4 korda nädalas. Kui "Sakalat" toimetas 1878 - 1882 aastatel Carl Robert Jakobson oli tal üle-eestiline tähtsus, ta oli radikaalse suunaga rahvuslikuliikumise peamine häälekandja. Carl Robert Jakobson tegi oma ajalehe peamiselt selle pärast, et tema otse ütlemiste ja teravate artiklite pärast jäeti paljud neist "Eesti Postimehes" avaldamata, lisaks tekkis ka tüli Johann Voldemar Jannseniga. Sakala oli oma ajal Eestis kõige loetavam leht. Trükiarvud vastavalt: 1878 a. - 2299, 1879 a. - 3442, 1880 a. - 4584, 1881 a. üle 4500. "Sakala" vastu algatati nendel aastatel mitmeid kohtuprotsesse (6), põhjuseks peamiselt artiklid, mis käisid võimude pihta. Kohtuprotsesside tõttu suleti lehte mitu korda ( esimesel aastal ilmus ainult 10 kuud, 1879 aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt: 900
Osales aktiivselt seltside (Tartu Jalgrattasõitjateselts "Kalev ja Linda" ning "Tuljak" (teksti aluseks on Andres Alveri luuletus "Tõnni ja Manni kosja- ja pulmalugu" 1898 ilmunud kogust "Võhumõõgad"). Koostas koos J. V. Veskiga "Õigusteaduse sõnastiku" (1934). Harrastas kurnimängu, sai tuntuks suplus- ja kehakarastushuvilise ning tervislike eluviiside propageerijana 10 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Mu õnn ja rõõm tuleb hooga laulda. Tuleb laulda ilmekalt, eriti viimane salm, kuna see on kurva sisuga. Tuleb jõuda ilusti kõrgetesse nootidesse. Sõnadel alati ja surmani tuleb esimesel silbil toetuda,l siis on ilusam. Sõna kaitseja lõpp tuleks võtta vaiksemalt. Kolmanada salmi alguses tuleb laulda vaikselt, kuid lõpus tuleks laulda valjult . Fredrik Pacius Fredrik Pacius [fr'eedrik p'aatsius] (ka Friedrich Pacius) (19
haavatute oigeid, maharaiutud käed ja pead veeresid mööda tekki ja jalgealune oli verest libe. Lõpuks tapsime kõik Tema Majesteedi sõdurid, aga ka meid oli järel ainult viis haavatut. Oma saarele jõudmiseks kulus meil üle nädala, sest kolmel mehel läksid haavad koledasti mädanema. Saarele jõudes oli meid järel kaks mina ja Raudpats. Kui olime varanduse aardekoopasse tassinud, salvas Raudpatsi kobra ja päev hiljem suri ta kohutavates piinades. Nüüd tean mina, Voldemar Ükssilm, ainsana salajase aardekoopa asukohta. Mind on tabanud veider palavik ja minu mõistus tuhmub. Seepärast olengi joonistanud selle kaardi.
Lydia Koidula Ivar Järve Üldine · Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 VanaVändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. · Teda on kujutatud ka eesti 100 kroonise peal. Elulugu · Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. · Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. · Ta abiellus 19. veebruaril 1873 Eduard Michelsoni. · Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Looming
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann...
Isamaaline kõne Austatud kuulajad! Mina olen Johann Voldemar Jannsen, ajalehe Perno Postimees väljaandja ning kõnelen teile täna pisut meie kodumaast, rahvast ning tulevikulootustest. Meie, eestlased, oleme väike rahvas. Ütlen justnimelt eestlased, sest üks rahvas ja ühtehoiduvus on just riigi alustalad. Tean, et see kõlab harjumatuna, kuid leian et oleks aeg seda teha. Meil ei ole kasu saarlastest, mulkidest, tallinlastest jne. Kasu on meil ühtsest eesti rahvast! Hoidkem kokku, austagem oma naabreid ning tegutsegem koos- kõik maakonnad!
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal)
Leisi Keskkool 7.klass Greete Kask Referaat Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja Aru 2013 Lydia Emilie Florentine Jannsen, (24.detsember 1843-11.august1886), kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 19.veebruar 1873 abiellus ta Eduard Michelsoniga. Tal oli ka kolm last, kaks tüdrukut ja üks poiss. Ta suri 1886. aastal rinnavähki. Vanemuise selts asutati 1865. aasta rahvusliku liikumise- ja kultuuritegelase Johann Voldemar Jannseni eestvõttel. Liikmeskonda kuulus eesti vaimueliit: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Heinrich Rosenthal, Lydia Koidula. Vanemuise seltsis oma näidendeid (,,Saaremaa onupo...
km Viljandist sakslased ründasid eestlaste malevat, taplus vahelduva eduga, siis murti Eesti rinde keskosast läbi, nad taandusid soodesse ja metsadesse, langes u 1400 eestlast, vastaspoolelt sai haavata liivlaste vanem Kaupo, ka Lembitu langes selles lahingus. Sakslased rüüstasid 3 päeva külasid, Lembitu pea raiuti maha ja viidi Riiga, ta vennaga sõlmiti rahu, tasuks olid pantvangid. 1218 Vene väed Eestisse. · 1219 taanlaste tugipunkti rajamine Tallinnasse. Kevadel tuli Voldemar II Lindanise linnuse juurde, eestlased jätsid linnuse maha ja taanlased asusid sinna (see ehitati ümber). Rävalaste ja harjulaste saadikud tulid kuninga juurde ja vanemad lasid ennast ristida, 3 päeva pärast eestlased ründasid. Punane lipp valge ristiga langes taevast, andis taanlastele jõudu ja nad võitsid ( tegelikult päästis nad Rügeni saare vürst Vitslav), eestlased kaotasid üle 1000 mehe ja taanlased said Harjumaa, Revala ja
sünnipäevaks sündinud. 4 Looming Andrus Kivirähu tuntumad teosed : * ,,Ivan Orava mälestused" * "Kalevipoeg" (1997) * ,,Rehepapp ehk November" (2000; Varrak) * ,,Vargamäe vanad ja noored" (2003) * ,, Mees, kes teadis ussisõnu''(2007) * ,,Õlle kõrvale''(1996,AS Vaho) * ,, Liblikas''(1999 ja 2007 Tuum) ja näidendid * ,, Voldemar " * ,, Romeo ja Julia " * ,, Eesti Matus " * ,,Kalevipoeg " * ,,Teatriparadiis'' Fantaasia- ja huumoriküllased on tema laste animafilmide stsenaariumid, näiteks ,,Tom ja Fluffy" ja ,, Lepatriinude jõulud". Andrus Kivirähk on kirjutanud Mart Juurega koos ka telesarja ,,Wremja", mille lood ilmusid kahes raamatus: ,,Wremja:Zorro märk"(2004) ning ,,Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004). Ta on kirjutanud ka lasteraamatuid: ,,Kaelkirjak", ,,Sirli,
Johann Voldemar Jannsen Jannsen sündis 16.mail 1819 Vana-Vändra möisa mölrdi ning Törvaaugu körtsimehe Ado ja Malle pojana. Talle pandi nimeks jaan. Priinime Jensen sai perekond paar-kolm aastat hiljem. Alles 1860-ndate aastate löpul hakkas mees oma eesnime kirjutama tuntud kujul Johann Voldemar. Välimuselt olevat Johann läinud isasse ja iseloomult ning vaimuannetelt enam emasse, kes olnud lauluarmastaja, eluröömus ja sönakas naisterahvas. 19-aastaselt sai Jannsen oma endise öpetaja Kochi käealuseks nii koolis kui kirikus: ta aitas tollel lapsi öpetada ja hoolitses kantrina ehk esilauljana selle eest, et kogudus paremini viisi peaks. Kui Koch 1842. a löpul lahkumispalve esitas, pandi Jannsen tema asemele Vändra kösterkoolmeistriks.
· 1871 Aleksandrikooli Peakomitee asutamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1978 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht Sakala. Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. · 1880 Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks · 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜSi sinimustvalge lipp · 1882 C. R. Jakobsoni surm Voolud · 3 peamist voolu Saksameelne Venemeelne Eestimeelne · Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen. Pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista venestuspoliitikale. Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased suuda eraldi venestusele vastu panna ning peavad seetõttu unustama endisaegsed solvumised ja vastuolud. · Venemeelne Suuna liidriteks olid Carl Robert Jakobson ja Johann Köler. Leidisid, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid. Selle vastu võitlemiseks oli nende arvates
maad mõisnikult rentima, kehtisid rendilepingud ning talupoeg ei tohtinud maalt linna elama minna, talupoegadele pandi perekonnanimed. 6. Johann Voldemar Jannsen- ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees"; Jakob Hurt- ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja; Carl Robert Jakobson- ,,Sakala" 7. Tartu nimi muudeti Jurjeviks; Venestamisajaga langes kirjaoskus; Suleti Eesti Kirjameeste Selts; 1869. Aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu. 8. 9. 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest sai hiljem Eesti rahvuslipp. 10
Eesti lipp- sini-must-valge. Sinine(ülemine), must(keskmine) ja valge(alumine) eesti rahvusvärvid. Sinine värv- puhas taevas. Must värv- see on maa, mis toidab inimesi. Valge- see on puhtuse värv. Eesti rahvusvärvid räägivad: ela puhta taeva all omal maal ja hoia oma maa puhas. Eesti vapil on 3 sinist lõvi. All kaks tammeoksakest. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Rahvushühm ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", kirjutanud soome helilooja Fredrich Pacius, aga sõnad Johann Voldemar Jannsenilt, Lydia Koidula isalt.Rahvusvaluuta on Eesti kroon. Eesti kroon- sada senti. Eestis on palju ilusaid linnu. Tartu on üliõpilaslinn. Tartus on vana ülikool ja teater ,,Vanemuine". Pärnu-kuurortlinn. Seal on suvel hea puhata. Tallinnas on muuseumid ja teatrid. Kõige suurem, teater Estonia. Veel on Tallinnas kirikuid- Oleviste ja Niguliste. Kirikud on väga ilusad. Eestis on isegi vene kirikuid- näiteks Aleksander Nevski katedraal.
TALLINNA LINNATEATER Jana Jeltsova 10.R · Tallinna Linnateater on 1965. aastal loodud teater Tallinnas. Alates 1992. aastast on teatri peanäitejuht Elmo Nüganen. · Tallinna Linnateater, kunagine Eesti Riiklik Noorsooteater, on tegutsenud rohkem kui nelikümmend aastat. Tal on olnud viis peanäitejuhti. Igaüks neist on toonud eesti teatripilti midagi uut ja värsket. AJALUGU · Teatri lõi 1965. aastal eesti lavastaja Voldemar Panso, moodustades tugeva näitetrupi, mis koosnes nii äsja teatrikooli lõpetanud noortest kui ka juba tuntud lavastaaridest. Uus teater sai nimeks ENSV Riiklik Noorsooteater. Pikka aega tuli siiski läbi ajada ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena. TEATRI MÄNGUKAVA · Linnateatris mängitakse nii maailmaklassikat kui kaasaegset väärtdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale - Linnateatris
olemasolu, haridustasene tõus, ühiskondliku seisundi paranemine ja orjusest vabanemine. 1860-1885 oli Eestis rahvuslik ärkamisaeg. Sündis rahvus ja kultuur. Rahvusliku ärkamise peamisteks eeskujudeks olid rahvuslikud liikumised Saksamaal ja Soomes. Estofiilid olid baltisaksa kirikuõpetad ja kirjamehed, kes huvitusid 18. sajandi lõpul eestlastest, kui rahvusest. Nad arendasid kirjakeelt ja andsid välja rahvakeelset kirjandust. 1857. aastal asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe PERNO postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863. aastal). Eesti liikumise vaimseks juhiks tõusis kooliõpetaja ja vaimulik Jakob Hurt. Ta pöörast tähelepanu vaimsetele väärtustele ja tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Kogus Eesti rahvaluulet. 1869. aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu, mille korraldajate peakorteriks oli Jannsenite kodu. Mõte sai alguse baltisakslaste korraldatud laulupidudest Saksamaal.
Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiuminõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. Pärnus ka Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik".
The mirror foyer is also used as a hall for creative meetings, presentations (about 70 places). In Pink foyer on the second floor the cozy theatrical bar is located. During performances it serves spectators. 5 Tallinn City Theatre The Tallinn City Theatre was founded in 1965 by the legendary Estonian director Voldemar Panso. Tallinn City Theatre is a repertory theatre, situated in the heart of Tallinn. The theatrical season lasts from August to June. Voldemar Panso put together a strong company of actors, among whom were both young graduates of the theatre school and well known stars. Tallinn City Theatre's repertory has been well approved by both the audience and the critics. It contains world classics as well as modern drama. Attention is dedicated also to the new
Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse. Siin anti pärast sõda haavatutele esimest abi. 1900. aasta paiku suleti maakõrtsid seoses viinamonopoli seadusega. 20. sajandi algul oli Eeru sulaseks Hans Panso, kuulsa teatrimehe Voldemar Panso isa. 1958. aastal osteti Eeru kõrts muuseumile. Külastajatele on hoone avatud 1970. aasta maikuust alates. Eeru kõrts on omanäoline vaatamisväärsus ning leiab aktiivset kasutust. Nii on siin õpitud suures reheahjus leiba küpsetama, kambri põrandale laotatud puhastel õlgedel jõulusid oodatud, lihavõttepühade ajal mune värvitud, kontserte ja mitmesguseid teisi õdusaid äraolemisi korraldatud.
stone (limestone). Estonian flag was originally the flag of the Estonian Students' Society which was consecrated in 1884. During Soviet rule, the flag was prohibited and it was first used again in Tartu in 1988. The national anthem is entitled as "My Native Land, My Pride and Joy". The melody was composed in the centre of the 19 th century by Friedrich Pacius and the Estonian lyrics were written by Johann Voldemar Jannsen. It was adopted as the official national anthem in 1920. The national coat of arms is originated from Denmark. It is a golden shield charged with three blue lions with a golden oak branch on each side. It was readopted in 1990. The official emblems were prohibited during invasions, but as they have been restored we can say that Estonians are tough and persistent nation.
ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletustes ja Friedrich Robert Faehlmanni muistendites. Olulised kultuuritegelased olid: Friedrich Reinhold Kreutzwald Kirjutas rahvaluule ainestikulise regivärsi vormis eepose “Kalevipoeg” Lydia Koidula Ärkamisaja meelolusid kajastav Eesti esimene naisluuletaja Johann Voldemar Jannsen Toimetas esimest nädalalehte “Postimees” Karl August Hermann Sündis Põltsamaal sepa pojana. Tegeles eesti kirjakeele ühtlustamisega. Õpetas ja koostas ise ka õpikuid. 1882. aastast asus toimetama "Postimeest“. Hakkas välja andma kultuuriajakirja "Laulu ja mängu leht", milles jagas rahvale algteadmisi muusikast ning teavet laiast muusikamaailmast. Karl August Hermann Tema eestvedamisel ilmus mitu
Stieglitzi kunstikool Sankt Peterburgi A. L. Stieglitzi nimeline riiklik kunsttööstusakadeemia (vene keeles - - . . ), eesti keeles ajalooliselt tuntud Stieglitzi kunstikoolina, on Peterburis asuv kunstikõrgkool. See on kandnud ka nimesid Tehnilise joonistamise keskõppeasutus ( , ) ja Leningradi V. I. Muhhina nimeline kõrgem kunsttööstuskool ( - . . . , ). Kool rajati 1876. aastal Aleksander II käsul vahendite eest, mille annetas pankur ja tööstur parun Alexander von Stieglitz ( ). Kool tegutses 1884. aastal Stieglitzi surma järel pärandatud kapitali (umbes 7 miljonit rubla) protsentidest. See valmistas ette nii tarbekunstnikke tööstuse tarvis kui ka joonistus- ja joonestusõpetajaid keskastme kunsttööstuskoolide tarbeks. Eesti kunstnikest on Stieglitzi kunstikoolis õppinud: Karl Burman vanem (1901 1902), August Roosileht (19061907), Aleksander Promet (18971904), Hans Kuusik (1902), Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman, ...
• VARASEMAST KOOSELUST NÄITLEJA TIINA MÄLBERGIGA ON TAL POEG KARL ROBERT JA TÜTAR MARII INGRIIN. • TÖÖTAB RAKVERE TEATRIS 1996. AASTAST. • 1991 - 1996 UGALA TEATER, NÄITLEJA • VOKALIST. HARIDUS • 1988 LÕPETAS KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI • 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011 • VABARIIGI PRESIDENDI VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK 2015 • AASTA VABATAHTLIK 2008 • RAKVERE TEATRI KOLLEEGIPREEMIA PARIM LAVASTAJA 2009 MÕNED ROLLID • SURNUD LIBLIKATE TANTS (JÜRVEN) • JUTUSTUS TÕELISEST PARDIPOJAST (KESKMINE VEND) • KAUNITAR JA KOLETIS (LEITNANT FAIRCHILD) • WOLFRAM ("MALEV" 2005) • JAAN ("STIILIPIDU" 2005)
Su nägu kõlab tuttavalt Mina tegin retsensiooni su nägu kõlab tuttavalt seitsmenda saate järgi.12.11.2017 toimus suur ja palavalt armastatud saade.Minu meelest on see lihtsalt suurepärane ja naljaks saade mis ültse Eestis on tehtud.Minu kõige lemmikum oli sellel päeval Andres Dvinjaninov, kes tegi lihtsalt meeletult hästi järgi Mart Sanderit,see hääl ja tema liigutused olid lihtsalt super.Teiseks minu lemmikuks oli Marta Laan kes tegi järgi Marla Listrandit,natuke oleks võinud häält paremini järgi teha aga ei olnud hullu.Kolmandaks meeldis mulle Daniel Levi ja ta tegi järgi Marvin Gayet.Neljas minu lemmik oli Hele Kõrve kes tegi järgi Jennifer Lopezit,mis oli lihtsalt super vaadata.Viies oli minu meelest Hanna Martinson ning ta esitas Klrlte Kanawat,oli natuke igav oleks võinud rohkem olla põnevust.Kuues mis mulle meeldis ja meelde jäi oli Valter Soosalu kes tegi Phll Golllnsit,ootasin natuke paremat esitlust talt,jäi nagu lahtiseks...
1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m
Tema mälestusportaalist leiab üle viie tuhande siira kaastundeavalduse, mida lugedes saab kindlaks Lennart Meri tähtsus eesti rahvale. Perekond Sepp kirjutas:,, Miks pidi me kallis president lahkuma just sel raskel ajal? Mis saab nüüd Eestist? Nii palju asju jäi vastamata. Ei olnud meie rahval paremat juhti kui Lennart Meri, ega vist ei tulegi." Tema auks ei ole veel monumenti püstitatud, kuid plaanid selle suunas on alanud. Teine, kes ausammast väärib on Johann Voldemar Jannsen, kes eestlastele tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Jannsen on ajalukku läinud kõige eelnimetatuga. Tänu talle kasvas eestlase ühtekuuluvustunne, sest Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Jannsen asutas 1865. aastal Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis tegutseb siiani teater Vanemuine nime all
sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. augustil. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. Eesti riigihümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! 3. Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
