Vitamiinid Me kõik teame, et vitamiine on vaja organismi kasvamiseks, erinevate ainete taastootmiseks ja normaalseks elutegevuseks. Igal vitamiinil on inimese organismis täita spetsiifiline ülesanne ning ühtegi neist ei saa üldjuhul asendada mõne muu ainega. Kuid milles siis siiski väljendub vitamiinide mõju inimese organismile ning mis juhtub siis kui me vitamiine ei tarvita? Nagu juba öeldud on vitamiinid eluks vajalikud bioloogiliselt aktiivsed ained ehk niinimetatud mikrotoitained, mida inimorganisim vajab oma normaalseks elutegevuseks. Põhilisi vitamiine on 13 ning neid võib jaotada kahte suurde rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad(A-,D-,E-,F-,K-vitamiin). Organism ei saa varuda vesilahustuvaid, mistõttu nad on organismis kasutatavad vaid umbes kolm tundi pärast manustamist. Mõned tootjad on seetõttu hakanud valmistama nii-öelda time-released-vitamiine ehk pikatoimelisi vitamiine,
RühmaTÖÖ Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, mineraalid, elektrolüüdid ja soolad. Mitmed vitamiinid osalevad teatavate kudede ja elundite struktuuri kujundamisel, nii näiteks kujundab D-vitamiin luustumisprotsessi ja saadakse päikesest. D-vitamiin C27H44O Vitamiinid ei asenda muid looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks hüpovitaminoosi ja avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse
vähe toiduenergiat. • Kiudained muudavad soolesisalduse veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. • Viimane asjaolu aitab vältida kõhukinnisust. Kiudaine allikad • Head kiudaine allikad on: – Rukkileib – Täisterasai – Sepik – Müsli – Tatra- ja kaerahelbepuder – Aed- ja puuvili – Teised täisteratooted Vitamiinide juurde…. • Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. • Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. • Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. Vitamiinid jagunevad.. • Veeslahustuvateks,näiteks – B,C,P • Ja rasvaslahustuvateks – A,D,E,K Vitamiinid, millest räägin, on: – A-vitamiin – D-vitamiin – C-vitamiin – B-vitamiin A-vitamiin
KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID............................................................4 2. KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID...............................................................6 KOKKUVÕTE ................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS .........................................................................................8 SISSEJUHATUS Vitamiinid on eluks hädavajalikud ained, mis toetavad enamikke organismi funktsioone
Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub
ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks. Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel. Nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmine. Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Inimene saab vitamiine peamiselt toidust, kuid neid on võimalik tarbida ka vitamiinpreparaadina. Rasvlahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. (A, D, E, K, D) Kuna need vitamiinid on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine sõltub toiduga saadavate rasvade olemasolust. Vesilahustuvad vitamiinid
Ensüümid 1.on biokatalüsaatorid -reaktsiooni kiirendajad elusas organismis (2100-2150 erinevat ensüümi organismis) 4% org 2.koostis: kõik ensüümid on valgud 1)lihtvalgud e lihtensüümid *aminohappejäägid 2)liitvalgud e liitensüümid *aminohappejäägid+muu aine (nt vitamiin) 3.toime: Organismis on temperatuurid madalad, konsentratsioonid tühised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüüm kui valgu molekul on hiigelsuur võrreldes subtraadi molekuliga, seetõttu on ensüümist aktiivne ainult üks osa, aktiivtsenter, mille suurus on võrreldav subtraadi molekuli suursuega. Ens aktiivtsentri ja subtraadi vahel on struktuuri sobivus. 4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud...
Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb
AINEVAHETUS JA SEEDIMINE- BIOLOOGIA 9. KLASS AINEVAHETUSEKS nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldab tema elutegevust. Inimene toitub TOIDUAINETEST(liha,kala,muna,piim,teravili,jne..). TOITAINED on toiduainete kosstisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Kõige kaloririkkam toit on rasvane toit. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha tempertauuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOIT SÖÖMINE,SEEDIMINE AINEVAHETUS LÕPPJÄÄKIDE IMENDUMINE RAKKUDES ERITAMINE ENSÜÜMID on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis ...
Rakvere Ametikool Vitamiinid Referaat Kevin Kullerkupp MT10 Juhendaja: Tõnu Kurikjan Rakvere 2011 Sisukord 1 . Sisukord .............................................................................1 2. Sissejuhatus ...................................
külomikronid imenduvad lümfi, sealt edasi verre. · Rasvhappeid võidakse kudedes muuta taas triglütseriidideks, osa tekib glükoosist, selliselt talletatakse varurasvana. · Vajadusel saab triglütseriide muuta uuesti rasvahepeteks ja glütserooliks ja kasutada energia samiseks. · Lipiidide on energeetiline funtksioon. 1g annab 9 kCal. · Sooles on lipiidid olulised ka osa vitamiinide lahustajatena. Rasvlahustavad vitamiinid ei saa muidu imenduda- A,D,E,K. · Rasvad, eriti fosfolipiidid, kuuluvad rakumembraanide koostisse. · Kolesterool on vajalik lähetaine mitmete hormoonide sünteesiks suguhoromoonid, neerupealise koore sünteesiks. · Lipiididega peaks olema üldisest energia bilansist kaetud 25-30%. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane vee bilanss. Kuuluvad kõikide kudede koostisse, kogu organismis on vett 70% üldisest kehakaalust, vanemas eas vähem
4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 osmootne rõhk - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: hormoonid, mineraalained, vitamiinid, päril. Faktorid, sots faktorid. Erutuse levik - Sünaps ja selle omadused. Mediaatorid Sünaps on kahe närviraku vaheline ühendus.Neuromediaatorid vabastatakse sünapsipilusse ja neil võib olla nii erutav kui ka pidurdav toime. Perifeerias on noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin. pulss ja selle mõõtmine. Pulss näitab südamelöögisagedust. Õppige kindlasti patoloogia osa- nt südameklappide rikked Klapirike klapi talitluse häire
soolestiku mürkainetest puhtana, aitavad vältida kõhukinnisust,. soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustavad glükoosi imendumist. Kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks tööks ja organismi alalhoidmiseks. Vajalikud organismi oksüdatsioon protsessides. Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest. Organismis ei teki pikaajalist vitamiinide varu ja sellepärast tuleb neid tarbida pidevalt. Vitamiinid jaotatakse rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt soost, vanusest, organismi tervislikust seisundist, kehalisest aktiivsusest. Meie lõunasöögi menüüs sisaldavad toiduained järgmisi vitamiine: Vitamiin A piim, kala, paprikas Vitamiin D piim, kala, majonees, maitsestamata jogurt Vitamiin E täisteraleib Vitamiin K hiinakapsas Vitamiin C banaan, õun, ananass, vaarikad, hiinakapsas, paprika, tomat
Bioaktiivsed ained Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Ensüümid on biokatalüsaatorid, mis kiirendavad või pidurdavad biokeemilisi reaktsioone.Ensüümide tähtsused ja omadused on biokatalüütiline aktiivsus, konkreetne enssüüm seostub vaid konkreetse substraadiga, süntees allub geneetilisele kontrollile. Ensüümi toime on kordineeritud ja aktiivsus on reguleeritud. Ensüüm ei muutu ise ja ta ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. St, et vitamiinid aktiveerivad ensüüme. Ensüümide
VITAMIIN A Leidumine: maks, munad , porgand, kõrvits. Miks vaja? Luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Puudusel: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Üledoseerimisel: maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid). VITAMIIN B Leidumine: pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted, maks, kala. Miks vaja? Oluline roll raku ainevahetuses. Puudusel: Seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Üledoseerimisel: nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ning harva ka anafülaktiline sokk. VITAMIIN C Leidumine: mustsõstra ja kibuvitsa marjades, jõhvikas, kapsas, paprikas, pähklites, tsitruselistes. Miks vaja? Suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele. Puudusel: organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine...
34 korda. Toitu õigesti Silmade tervise seisukohast on tähtsal kohal C-vitamiin (leidub näiteks sidrunis, kiivis, paprikas, kapsas), E-vitamiin (mandlis, avakaados, nisuiduõlis) ja A-vitamiin (spinatis, selleris, porgandis) ning tsingirikkad toidud (näiteks loomaliha, maks, piimatooted). · Avitamiin leidub tursamaksaõlis, maksas, porgandites, munas, piimas, sibulapealsetes. · B grupi vitamiinid seemnetes, pähklites, teraviljas, erinevates köögiviljades. · Cvitamiin leidub palju kibuvitsamarjades, astelpajumarjades, tsitruselistes, kapsas ja teistes marjades ja köögiviljades. · Dvitamiin kalas, munakollanes, võis, pärmis, organism sünteesib Dvitamiini päikesevalguse toimel. · E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides.
TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma
koostises, on seotud organismi hapnikuga varustamisega. Tsink aktiveerib ensüüme, ta osaleb valgu sünteesis ja hormoonide /näiteks insuliini/ ning vitamiinide ainevahetuses. Võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu ja paljunemisega. - Jood osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja energiavahetuses. - Seleen on tähtis antioksüdant, ta kaitseb rakumembraane. Eesti pinnas on seleeni poolest rikkas. Üledoseerimisel on seleen mürgine. Mineraalained on küll stabiilsemad kui vitamiinid, kuid ebaõigel toidu valmistamisel on mineraalainete kaod märgatavad. Toidupüramiid: Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · Tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, makaronid, müsli, teraviljahelbed · Köögivili, puuvili, marjad · Liha ja lihatooted, kala, munad · Piim ja piimatooted kohupiim, jogurt, keefir, juust. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid ja seetõttu peab toituma mitmekülgselt.
Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta väljaandest Eesti toitumis- ja toidusoovitused Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava , Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa. Tallinn 2006. Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest Vanus, Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Niatsiin, Vitamiin Folaadid Vitamiin Vitam aastates A, RE D, g E, -TE B1, mg B2, mg NE B6, mg , g B12, mg iin C, ...
Nektariin Nektariin on väikese siledakoorelise viljaga virsikusort. Varem räägiti virsikust ja nektariinist kui kahest täiesti erinevast liigist. Praegu on nektariini ladinakeelne nimetus Prunus persica ehk virsik. Virsikud jagunevad koore omaduste ja luuseemne eraldumise alusel kolme gruppi: 1) kergelt sametise, viltja udeja karvkattega ja hõlpsasti eralduva luuseemnega.2) samuti karvkattega, kuid halvasti eralduva luuseemnega 3) nektariinid ehk sileda koorega viljad. Virsik pärineb Hiinast, kus teda tunti juba 3000- 4000 aastat tagasi. Tänapäeval viljeldakse kõigi maakera subtroopilise kliimaga piirkondades. Virsik (k.a nektariin) kuulub taimeriiki, õistaimede ehk katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduleheliste klassi,roosilaadsete seltsi, roosiõieliste perekonda, ploomi sugukonda ning mandlipuu alamklassi, liigiks on virsik. Nektariini viljaliha on kollane ja mahlane, maitselt aromaatne ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Tervislik toitumine ja selle aktuaalsus tänapäeval Väimela 2010 Tervislik toitumine Õige toitumine on hea tervise alus. Tervislik ja mitmekesine toidulaud aitab meil säilitada normaalset kehakaalu, suurendab üleüldist heaolutunnet, parandab ajutööd ja vähendab riski lastel vanemaks saades erinevatesse haigustesse jääda. Tervislik toit sisaldab leiba või saia ja teisi teraviljatooteid, kartulit ning samuti puuvilju ja köögivilju. Samuti sisaldab tervislik toit mõistlikes kogustes piima ja muid piimatooteid, liha, kala ning vähesel määral toitu, mis sisaldab rasvu või suhrut. Mitte ükski toiduaine ei suuda pakkuda kõiki inimese funktsioneerimiseks vajalikke toitaineid. Seetõttu on oluline tarbida laias valikus erinevaid toiduartikleid, et tagada piisav kogus vitamiine, mineraalaineid ning kiudaineid, mis on inimese tervisele vajaliku...
· kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.
alles siis, kui murdub mõni küüs või ilmub mõni allergia, mida tuleb kiiresti ravida. Käte hooldamiseks ei pea kasutama alati salongihooldust, vaid saab kasutada ka meie enda looduses kasvavaid taimi ja nendest väga head või isegi paremad kreemid ja mähised kokku segada. See on igati tervislikum ja soodsam. Hooldustega võimaldame oma kätele pikema ja tervislikuma eluea. 3 Vitamiinid Olulise vitamiini puudus organismis võib takistada normaalse reaktsiooni kulgu, mis võib lõpuks viia kudede kahjustumiseni. Sageli on koeprobleemide põhjustajaks mitu ainet, sest vitamiinid toimivad tavaliselt omavahelises seoses. Isegi kui toidumenüü on tasakaalus ja mitmekesine, võib teatud olukordades tekkida mingite toitainete puudus. Inimesed, kellel on viirusnakkusest või haigusest tingitud operatsioonijärgne stress, vajaksid rohkem B-, C- ja E-rühma vitamiine.
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON ...
Tehnika ajalugu 11.01.2012 Toiduained ja toitained · Toiduained ained, mis elusorganismidele annavad energiat ja organismile vajalikke aineid · Toitained ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida ainevahetuses vajatakse Toiduainete koostis · Toiduained o Värvained o Lõhnaained o Toitained Vitamiinid Valgud Rasvad Süsivesikud Mineraalained o Konservandid o Maitseained · Toiteväärtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab täielikul osüdatsioonil · Tähtis on toidu tasakaalusus · Näited o Süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg o Rasvad ~39 MJ/kg · Vajadus o Vaime töö 12MJ (2900 kcal) päevas
Tervislik toitumine ja toitained Toit ja toitained Inimene peab saama toidust vajalikke toitaineid. Nendeks on : Makrotoitained: süsivesikud, rasvad, valgud, vesi Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalained Süsivesikud: suhkur, looduslikud toiduained Rasvad: taimeõlid, loomsed rasvad(liha, piim) Valgud: piim, juust, kohupiim, kala, liha, muna, uba, hernes Mineraalained: mitmekesine toit Vitamiinid: peamiselt tervislik toit, vitamiini preparaadid Ensüümide vajalikkus Kogu organismi elutalitluseks kasvamiseks arenemiseks liikumiseks seedimiseks Energia vajalikkus Ainevahetuse toimimiseks Rakkude uuendamiseks Kasvamiseks
isegi imikutel, soole krampide (spasmide) raviks, higileajava vahendina, uriini ja sapierituse soodustamiseks. Eeterlikus õlis sisalduv asuleen rahustab allergia nähte. Välispidiselt tarvitatkse kummeliteed kuristamiseks, kompressideks raskelt paranevate haavade ja paisete, silmalaugude põletiku, hambavalu jne puhul. Kurgu limaskesta põletiku korral hingatakse sisse kummelitee auru. Teekummeli keedist kasutatakse ka vannides ja juuste pesemiseks. 3. KEEMILISED TAASTUSVAHENDID 3.1. Vitamiinid 12 põhitõde vitamiinidest 1. Vitamiinid on mikrotoitained, s.t me vajame neid suhteliselt väikestes kogustes. 2. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid. 3. Üks vitamiin ei asenda teisi vitamiine. 4. Vitamiinid ei anna organismile energiat, nad ei ole ei energiapillid ega -pommid. 5. Ensüümide koostisosadena mõjutavad vitamiinid otseselt ainevahetust ja on eluks hädavajalikud. 6. Vitamiinidel on ka muid soodsaid toimeid, näiteks antioksüdantsus. 7
Päevane toidukord peaks sisaldama: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. Seega- vähem rasvast liha ja rohkem kartuleid ja piima! Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne.
Füsioloogia Kontrolltöö Nr 2 variant II 1) Kopsude ventilatsioon .. on õhuhulk, mis läbib kopsusid ühe minuti jooksul. VE=VTxf (VT hingamismaht; f hingamissagedus) 2) Hingamismaht .. on õhu hulk, mis läbib kopsusid ühe hingamisega. Koosneb sissehingamis- ja väljahingamismahust. Tähistatakse: VT. - rahuolekus: ca 400-600 ml - kehalisel tööl: ca 4-5 l 3) Kopsude jääkmahtuvus .. on õhuhulk, mis jääb kopsudesse, hingamisteedesse peale maksimaalset väljahingamist. Ca 1500 ml. 4) Gaasivahetus kopsudes toimub .. partsiaalrõhkude olemasolu tõttu, mis muutuvad vastavalt sellele, kui tugevalt sisse- ja/või väljahingatakse. .. alveoolides. 5) Maksimaalne hapniku tarbimine .. on tingitud enamasti kehalisel tööl, mil organism vajab kõige enam hapnikku. Maksimaalse hapniku tarbimise piir lõppeb siis, kui tekib hapnikuvõlg ehk kui organism ei saa enam nii palju hapnikku, kui te...
Kõige täisväärtuslikum valgusegu on munakartul vahekorras 1:2le, nii loomne kui taimne valk seega. Muud valguallikad on liha, kala, piimatooted, täisteratooted ja ka teraviljatooted. Veidi valgurikkamat toitu tasub tarbida peale trenni kuni 3 tunni möödudes. Eriti kasulik on küll vahetult enne trenni valku tarbida, aga pole vist eriti meeldiv ja ei oma kestvusalal nii suurt tähtsust. Jällegi tarbida piisavalt süsivesikuid, muidu hakkab keha lagundama ka valke. 5. Vitamiinid ja mineraalained: Väga tähtsad, eriti sportlike eluviiside puhul. Sellepärast peab toituma väga mitmekesiselt, piisavalt puuvilja ja juurvilja sööma. Magus ja kiirtoit katavad küll energiavajaduse, aga ei sisalda piisavalt vitamiine! Kui piisavalt sporti teha, tasuks lisaks toidule vitamiine lisandina tarbida. 6. Kofeiin: Alates 56 mg kilogrammi kehakaalu kohta on tal märgatav vastupidavuslikku töövõimet suurendav efekt! See kogus on omane nt. kofeiinitablettidele
TERVISLIK TOITUMINE JA PUUVILJAD Tervislik toitumine on väga oluline, sest inimese keha vajab vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, süsivesikuid, valku, rasvu ning vedelikke. Paraku on Kesk-Euroopas ca 50% täiskasvanutest ning 20% lastest ülekaalulised. Tervislikuks toitumiseks tuleb lisaks mitmekülgsete toiduainete tarbimisele ka olla kehaliselt aktiivne. Puuviljad ning aedviljad on väga kasulikud, seetõttu tuleks iga päev süüa 2 peotäit värskeid vilju. Tervisliku toitumise tagab meile täisteratoodete söömine. Päeva tuleks alustada just müslit süües ja jälgida päeva jooksul tarbitavate soolade ja rasvade kogust, sest neid toitaineid on toidukordades liiga palju. Lisaks kolmele põhitoidukorrale soovitatakse teha ka 2 vahetoidukorda ning süüa siis värsket puuvilja, toorest aedvilja, kodujuustu või jogurtit. Toidukorda on soovitatav alustada just puuviljade söömisega. Hästi sobivad nendeks lisaks õuntele ka viinamari, ananass, kiivi, ...
Kala ja kalatooted Teema valimine Selle teema ma valisin sellepärast, et see tundus olevat väga huvitav ning hariv. Saan teada uusi asju, mida ma ennem ei teadnud ning seda on hea ka teistele jagada. Sisukord ÜldsättedKala ja kalatoodete hügieeninõuete eeskirja kehtestamine Tutvustus Säilitamine Värske kalatunnused Kalade liigitussugukonna, elukohatoitumise järgi Kalade jagunemineelus, jahtunud, külmutatud ... Kalast kulinaartooted Konservid valmistamine, liigitus, vead Kalamari liigitus, olenevalt töötlusest Artikklid Teadlaste soovitused Retseptid Kalateraapia Anektoodid Kasutatud kirjandus Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Kala kõik mere ja mageveeloomad või nende osad (sh mari), välja arvatud konnad ja veeimetajad; Kalatoode kalade anatoomilist terviklikkust mõjutava töötluse läbinud ja/või keemilise ja/või füüsikalise töötlemise tulemusena kalast valmistatud toode, milles võib...
.........................................................................................................30 Piparmünt..........................................................................................................................30 Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu..............................................................................31 Keemilised taastumisvahendid..................................................................................................33 Vitamiinid............................................................................................................................. 33 Vitamiin A ........................................................................................................................33 Vitamiin B.........................................................................................................................34 Vitamiin C..................................................................................
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...
Rida üks: Hormoonid D-vitamiinid Rühma kuuluvad vitamiinid D2, D3, D4, D5 JA D6. Lähedased struktuurilt kuid erinevad bioloogilistelt omadustelt. Vitamiin intensiivistab fosfori ja kaltsiumi üldist metabolismi, hüpervitaminoosi puhull esineb kudede kaltsifitseerumine. D-vitamiin mõjutab ka üldisi oksüdatsiooniprotsesse, sidrunhappe sünteesi luudes, veres, neerudes jm. Rohkem vajavad D-vitamiini lapsed, noored, rasedad ja imetajad- inimese puhul u 500 RÜ päevas, täiskasvanud vajavad vähem või üldse mitte. Ensüümid: mõiste, biokatalüütiline protsess. Katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille vahendusel toimuvad biokatalüütilised protsessid. Iseloomulik aktiivsus esineb seoses elusraku struktuuriga. Ensüümid kiirendavad reaktsioone ja hoiavad neid käigus. Ensüümid toimivad vastavad keskkonnad ja tingimustes (pH, temperatuur). Biokatalüüs on üldisema katalüüsinähtuse alaliik. Katalüüs muudab keemiliste reaktsioonide kiirust, kuid ei muuda rea...
KUIDAS TOITUMINE MÕJUTAB NAHA TERVIST Referaat Tartu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.NAHKA TERVENDAVAD ELEMENDID..........................................................4 1.1 Vesi..................................................................................................................4 1.2 Vitamiinid........................................................................................................5 1.2.1 Vitamiin A ............................................................................................5 1.2.2 Vitamiin B .............................................................................................5 1.2.3 Vitamiin C..............................................................................................6 1.2.4 Vitamiin E
Sportlaste toidulisandid Marju Zupsmann MJ110 Mis on toidulisand ? ... toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada. Kui Sinu toidus ei ole piisavalt vajalikke ühendeid, siis tuleks tarvitada lisandeid Erinevad vitamiinid, mineraalid, taimsed lisandid. Toidulisandite kasutamisel on väga tähtis teada, kust läheb piir. Sportlaste toidulisandid Toidulisandite valik on väga suur. Kõige tuntumad sportlaste toidulisandid on spordijoogid. Toidulisandite kasutamine on viimastel aastakümmnetel väga populaarseks muutunud Kreatiin on maailmas kõige müüdavam toidulisand. Eesmärgid, miks toidulisandeid tarvitatakse Kehalise töövõime parandamine. Keha rasvavaba massi kasvu soodustamine
on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (eriti valge peakapsas), petersell, mädarõigas, tomat, kartul, marjad,paprika. Vitamiin D Dvitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Dvitamiini sisaldavad: kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli. Kala ja kanamaks, vitaminiseeritud piimatooted , munakollane, või, juust, pärm, seened. Veel vitamiine A, B, C ja D vitamiinid on küll tähtsaimad, kuid peale nende on meie ümber veel palju teisi vitamiine. foolhape füllokinoon (Kvitamiin) Hvitamiin (biotiin) Kvitamiin (füllokinoon) nikotiinhape (PPvitamiin, B3vitamiin) Kokkuvõtteks Vitamiinid on inimorganismile hädavajalikud. Vitamiinid jaotatakse lahustuvuse alusel kahte põhirühma veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid. Kui jälgid, et saaksid alati piisava vitamiinikoguse, lähevad paljud haigused sinust mööda. Aitäh vaatamast!
Käbikeha- melatoniin; pigmentatsioon, ööpäevane rütm. Kilpnääre- oksüdatsiooni protsessid; struuma. Kõrvalkilpnääre Harknääre Kõhunääre- insuliin, glükogeen; glükoos<>glükogeen; suhkruhaigus. Neerupealsed- adrenaliin; kiirendab organismi tervikuna, hirmuhormoon. Neerupealsete koor Sugunäärmed- suguhormoonid; teisesed sootunnused, sugufunktsioon; vale suunitlus soo suhtes. Tarbimise põhjused: organism ei tooda; haiguste ravi; rasestumise vältimine. 3. Vitamiinid 1 Avastamine: 1880.N. Lunini katsed Tartu haiglas(hiirtega). 1911.C.Funk- Termin. 2 Mõiste- madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust. 3 Esineb liitensüümides biokatalüsaatoritena, 0,01% toidust, 24 vitamiini (koos teisenditega 30). 4Liigitus: Rasvlahustuvad-A,D,E,F,K(varud maksas); Veeslahustuvad-B,C,P(varud puuduvad). 5 Saamine: toit, taimed, seened, bakterid, loomad. D vitamiin nahas UVK toimel
Sulle võib küll meeldida su praegune eluviis, kuid võib garanteerida, et tervislik eluviis muudaks selle veelgi meeldivamaks. 3 Tervislik toitumine Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Toidu peamiseks koostisosadeks on: Vesi, valk, rasv, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained. (1) Ei pea olema toitumisspetsialist, et nentida: sellel kuidas me sööme, on oluline mõju sellele, kuidas me jaksame. Kes kahtleb, võib teha katse: sööb ühel tööpäeval lõunaks kartulit koos kopsaka lihatükiga, ujutatuna üle rammusa kastmega, teisel päeval aga kala või kana koos köögiviljasalatiga ja joob juurde värskelt pressitud toormahla. Pärast esimese päeva lõunasööki tikub uni silma; maos seeduks justkui suur kivi nagu
munad, piim jne) paritoluga ained. · Toitained toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede Ulesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. · Toidu energeetiline vaartus ehk kalorsus energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete 16plikul 16hustumisel. · Ensuumid eriliste ollladustega valgud, mis kindlustavad ol'gallismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jaades ise samal ajal muutLlmata. · Vitamiinid orgaanilised uhendid, mis ensuumide koostises osalevad ainevahetuses. P6hiliseks vitamiinide allikaks illimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus s61tub mitmetest teguritest, Ilaiteks vanusest, keha temperatuurist, toitainete Ilulgast, ensuumide aktiivsusest, kehakaalust .
Tervisliku toitumise põhimõtted Toit ja toitumine on faktorid, mis mõjutavad treeningu efektiivsust ja sportliku saavutusvõimet. Toit peab rahuldama järgmised vajadused: · Energiavajadus · Uute rakkude loomine nn ehitusmaterjal · Organismi talitluses olulist rolli omavad ained, millel ei ole otsest energeetilist ega ehituslikku rolli vitamiinid, mineraalained · Organismi vedelikutasakaalu säilitamine Ainevahetuse põhikäive On vajalik elu alalhoidmiseks eluprotsessideks täielikuks passiivses seisundis. Sõltub: · Soost · Vanusest · Keha kaalust ja pikkusest e pindalast · Keha koostises Kõige olulisemad on valgud, neid pidevalt lammutatakse ja sünteesitakse. Täiskasvanu vajab valke 0,8 1,0 g/kg kohta; sportlastel 1,2 1,7.
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
A-vitamiin Stefani Blüm A-vitamiin e. retinool A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina. Keemiline valem - C20H30O Avastamise ajalugu 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne. Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947. aastal taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. Miks seda vaja on? kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks naha ja juuste tervise tagamiseks limaskestade kaitseks infektsioonide eest kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul luudele ja hammastele vereloomele suguorganite arenguks kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks sest ß-karoteenirikas toit...
Kordamisküsimused1 1. Laktoositalumatus- Laktoos ehk piimasuhkur. Mida osad inimesed ei talu. 2. kirjelda maksapasteedi valmistamist?- Maks tuleb puhastada soontest ja kelmetest. Seejärel tuleb seapekk tükeldada ja pruunistada ja siis tuleb hautada, lisada maitseained ja püreestada. 3. Lasanje- Valmistamiseks kasutatakse lasanjeplaate hakklihakaste,valget põhikastmel valmistatud kastmeid ja juustu. Nimetatud komponendid asetatakse kihiti lasjanevormi, pealmiseks kihiks valge kaste, ning puistatakse üle riivjuustuga(parmesan). Rooga küpsetatakse tavalises ahjus 170 c 1-2 tundi. 4. Iseloomusta süsivesikuid?- Leidub pagaritoodetes, viinamarjades,makaronides. Päevasest toidu kogusest peaksid moodustama 60%. On energia allikas 5. Mis on karask?- Kuuluvad eesti rahvustoidu hulka. Karaskitainad on pehmed. Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga. 6. Nimeta tuntumaid eesti rahvusroog...
Ainevahetuseks nim kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Makrotoitained on vesi, valgud, süsivesikud ja toidurasvad. Peab saama palju. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid, ei pea saama palju. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reakts toimumie, jääed ise muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid
imenduvad peensoolest lümfi 6. Kuidas läbivad peensoole seina vees lahustumatud rasvade komponendid, milliseid –happeid selleks vaja on? sapphappeid???? 7. Kas lipiididevaene dieet (üldse mitte lipiide sisaldav) dieet on võimalik ja milliseid tagajärgi see oraganismis võib avaldada (too vähemalt 2 näidet)? Võimalik oleks aga sellega kaasnevad naha hädad, rasvlahustuvate vitamiinide puudus, asendamatatute rasvhappete puudus. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub: A rasvlahustuv, nägemisprotsessiks, limaskestade naha, embrüo, kõhrkoe, spermide luukoe jm rakkude arenguks. Antioksüdantse toimega, vähivastane toime; kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest,
1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Looduslikes fosfolipiidides (95%-l) on 1 saba küllastunud, teine küllastumata. Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead välja hüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse sabad sisse sabad välja Sarnaste omadustega molekulid seostuvad omavahel. 22. Rasvas lahustuvad vitamiinid. Rasvlahustuvaid vitamiine leidub peamiselt looma-ja taimeõlides. Rasvlahustuvad vitamiinid on vitamiinid A, D, E, K, Q 23. Vees lahutsuvad vitamiinid. Vesilahustuvad vitamiinid on peamiselt puu-ja juurviljades. Nendeks on vitamiinid rühmast B, C, H; N; PABA (p-aminobensoehape); PP 24. Vitamiinide seos ensüümidega. Vitamiinide toime organismis on katalüütiline. Organismi ainevahetust reguleerivad vitamiinid ensüümide kaudu, olles ensüümide koostisosaks (koensüümid!) 25
Toitained Toiduained see mida me sööme (leib, sai, liha, piim jms) Toitained need millest see toiduaine koosneb (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid) Toitainete ülesanded: · Energia tootmine · Organismi ehitamine, paljunemine, kasv, vastupidavus haigustele ja nakkustele · Toidutagavarade säilitamine Klassifikatsioon: · Makrotoitained süsivesikud, lipiidid (rasvad), valgud · Mikrotoitained mineraalained, vitamiinid · Kõikideks tegevusteks on vaja vett Süsivesikud · Põhiline energiaallikas · Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse · Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, maltoos,