Vähene teadlikkus vitamiinidest suurte probleemide algus. Tänapäeva ühiskonnas räägitakse üha enam vitamiinidest. Arvatakse, et vitamiinid tagavad tugeva tervise ja hea figuuri. Kuid paljud inimesed ei tea vitamiinide kohta kõige elementaarsemaid asju. Selle tulemusena võivad inimesed kannatada mõne vitamiini puuduse või liigtarbimise käes. Kumbki neist ei ole hea. Külmemates kliimades elavatel inimestel jääb sageli puudu taimedes leiduvatest vitamiinidest . Sellepärast ongi vaja teada, kus teatud vitamiine veel leidub. Inimorganism vajab vitamiine normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks.Vitamiinid
Kasekäsn ehk Must pässik (Inonotus Obliquus, ingl keeles chaga) oli läänemaailmas suhteliselt tundmatu superürt, kuni avaldati Nobeli preemia saanud Alexander Solzhenitseni raamat.Kasekäsna ajaloolised juured ulatuvad Siberisse ja Venemaale, kus kasekäsnaga on ravitud vähki, tuberkuloosi, diabeeti, maokatarri, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandeid vähemalt 1600. aastast saadik. Kasekäsna ajalugu ulatub aga palju varasemasse aega ja leiud ulatuvad 5600 aasta tagusesse aega. 1200-aastatel räägitakse kuidas tsaar Vladimir Monamahhin on parandanud kasekäsnaga huulevähi.Kasekäsn ehk must pässik esineb üldisemalt kasepuudel, aga võib kohata ka teistel puudel nagu leppadel, pihlakatel ja tammepuudel. Pässik moodustab elevates puudes musta, ebamäärase kujuga lõhkise käsna ehk pakurin. Mis on siis ühist käsnal ja tervisel? Musta pässiku poolt on põhjustatud kasekasvaja, puu murdumine ja lõpuks kuivamine. Sagedamini võib leida pargi- või alleepuude...
Miks peab vastupidavus alade harrastajate toidus olema piisavalt rauda? Mis juhtub, kui ei ole? Raud on seotud organismi varustamisega hapnikuga. Vastupidavus alade harrastajatel on pidevalt hapniku vaja. Kui sportlase toidus pole piisavalt rauda võib tekkida aneemia ehk rauavaegus. Millistel vitamiinidel on meie kehas roll antioksüdantidena? Mida see tähendab? Meie organismis toimivad antioksüdantidena vitamiinid. Tokoferool (E-vit.) E-vit sisaldavad täisteratooted, või, muna, porgand, kapsas. Retinool (A-vit.) Sisaldavad munarebu, või, maks, kala, piimatooted. Askorbiinhape (C-vit.) sisaldavad kibuvitsamarjad, mustsõstar, punane pipar. Antioksüdandid seovad ning muudavad kahjutuks mitmesuguste välismõjude, haiguste ja koekahjustuste puhul organismis vabanevad kahjulikud vabad hapnikuradikaalid, olles seega tähtsad organismi kaitsefunktsioonis.
· Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. · Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makrotoitained - Inimene peab saama järjepidevalt suurtes kogustes - valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. · Mikrotoitained inimene vajab vähem - vitamiinid ja mineraalained Rakkudes sünteesitakse uusi kehaomaseid aineid, lõhustatakse energiarikkad molekulid, et vabaneks energia. Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest Peamine n.-ö. ehitusmaterjal: · Rakuseinad, rakuplasma, rakuorganellid Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes ringlev valk, mis seob ja transpordib hapnikku Liigutamine (müofibrillid)- lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab
organeid, kuid need protsessid on aeglasemad kui metanooliga ja sellepärast ei kahjustu kohe inimese organid pärast mõõdukat alkoholitarbimist. Etanooli lagunemine kehas on keerukas ja mitmeastmeline protsess, milles löövad kaasa paljud ensüümid. Enamus alkoholist ei jõuagi verre, vaid see väljub kehast väljaheidete kaudu. Alkoholi lagunemisel inimese kehas lõpp-produktiks on siiski vesi ja süsihappegaas. Kuna antud reaktsioonides osalevad paljud vitamiinid ja mineraalained ning koos alkoholiga on uriinis ka palju vett, tekib inimesel halb enesetunne ehk pohmell. See ongi tingitud vee ja mineraalainete vähesusest kehas. Osadel alkohoolsetel jookidel on küll mõõdukalt tarbides ka tervislikke omadusi, kuid ebatervislikud omadused ilmselgelt on üle nendest. Sadu inimesi sureb Eestis iga aasta kaudselt või otseselt alkoholi tarbimise tõttu. Viited 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht (erinevad artiklid ja ka lehe
Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. 9 Kasutatud materjalid Köögiviljad, http://toidutare.ee/t% B6giviljad/ Lõbus, V. 2010. Koolilapse tervislik toitumine. Sasko, I. 2012. Mineraalid ja vitamiinid meie toidus. http://www.perekool.ee/ Toiduvaliku põhimõtted, http://toitumine.ee/toiduvaliku-pohimotted/ Vitamiinid ja mineraalid, http://www.ponn.ee/1371
Küllastumata rasvhape- rasvhape, mille molekulis esinevad nii üksiksidemed kui ka kaksiksidemed Küllastunud rasvhape- - rasvhape, mis sisaldab ainult üksiksidemeid Transrasvhapped- tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on tööstuslikult muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu; tervisele kahjulikud (protsessi nimetus on hüdrogeenimine- kaksiksidemeasendamine vesinikuaatomiga) 18.Kuidas jagatakse vitamiinid lahustuvuse alusel, too näited. Mille poolest erinevad avitaminoos ja hüpervitaminoos? Kuidas on seotud vitamiinid ja ensüümid? o Lahustuvuse alusel: o vesilahustuvateks vitamiinideks o rasvlahustuvateks vitamiinideks o Vesilahustuvad vitamiinid: B ja C vitamiinid. o Rasvlahustuvad vitamiinid: on A,E,D,K vitamiinid. o Avitaminoos- on konkreetne haiguspilt, kui inimene ei saa pikemat aega mingit kindlat vitamiini.
Vitamiinide tähtsus tervislikus toitumises Vitamiinid on toitainete rühm , millesse kuuluvad madalamolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses. Vitamiinide loend : · A- vitamiin- keemiline ühend , mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni · B- vitamiin- vitamiinid , mis jagunevad peamiselt 8-ks tähtsamaks vees lahustuvaks vitamiiniks ehk mängivad tähtsat rolli raku ainevahetuses · C-vitamiin- ehk L-askorbiinhape on vitamiin, mis suurendab antioksüdandina vastupanu haigustele · D-vitamiin- mis sünteesitakse organismis UV-kiirguse abil nahas olevate ühendite aktiveerimisel, mis toimuvad hormoonidena. ( leidub kalamaksaõlis,- kalades,- munades )
SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest
toidud (liha, kala, muna, piimasaadused ) Fosfor P Juust, liha, pärm, teraviljatooted Väävel - S Liha- ja Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud kasvuks, silmanägemiseks ainevahetuseks, organismi kaitsevõime tõstmiseks, süsivesikute, valkude ja rasvade kasutamiseks ja lõhustamiseks jne. Vitamiin Leidumine A Piim, muna, maks D Merekalad, maks E Porgand, kapsas B1 Jahud, leib, pärm PP Idandid, piim, kala, teravili B2 Leib, piim, juust B6 Kala, maks, jahud
1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). G = RTln 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. a) ei saa öelda b) 0 c) negatiivne d) positiivne 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) a) glükoos b) H2O c) Na+ Na aeglane H2O kiire Kiiresti hüdrofoobsed ained O2; H2O; EtOH jne Kõige aeglasemad ioonid 4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali. G = RTln + ZFoutin Z laengute arg F = 9650...
* ainevahetuseks nim. kõiki organismis toimuvaid keemilise muutus, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga * toiteainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energiad. · toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning, mille lõplikul lahustamisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makroaine e. vesi, valk, süsivesikud ja toidurasvad · Mikrotoitained e. vitamiinid ja mineraalid *toidu energeeriline väärtus e. kalorlus ongi energia hlk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Ensüümidest · ensüüme on vaja paljude keemiliste reaktsioonide toimumiseks · ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumist, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi Vitamiinid
Vitamiini puudustest tulenevad ohud ja nende vältimine MIS ON VITAMIINID? Vitamiinid on mikrotoitaine ühendid, mis on väga vajalikud organismi normaalseks toimimiseks ja arenguks. Jaotatakse vesilahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Mikrotoitaine- Vitamiine nimetatakse mikrotoitaineteks, sest inimene vajab neid vähe Inimese organism neid ise enamjaolt ei sünteesi, ainult väikestes kogustes. Neid tuleb tarbida koguaeg. MILLEKS VAJAME VITAMIINE? Suur roll ainevahetuses Aitavad kaasa närvi- ja lihaskoe moodustamisel. Kaitsevad meid nakkus- ja viirushaiguste eest. KUST ME SAAME VITAMIINE? Kõige tavalisemalt saab inimene vitamiinid kätte tasakaalustatud segatoiduga, kus on nii
Suhteliselt palju tsinki on ka spermatosoidide sabaosas, seetõttu peab temaga rohkem arvestama suguisasloomade söötmisel. Seleen võtab aktiivselt osa organismi ainevahetusest. Ta on vajalik mõnede ensüümide ja energiavahetuses osalevate bioaktiivsete ühendite koostisosana. Seleeni ainevahetus on seotud E-vitamiiniga. Seleeni sisaldus on piirkonniti erinev. Seleeni ja E-vitamiini puudus võib loomadel põhjustada maksa kärbumist (nekroosi). Selle all kannatavad eeskätt sead VITAMIINID (A, D, E; VEESLAHUSTUVAD VITAMIINID) Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Neid leidub organismi rakkudes ja kudedes üsna väikestes kogustes, kuid ka loomad vajavad neid vähe, kuid tingimata vajavad. Vitamiinide puudusest tulenevaid haigusi tunti ammu enne nende avastamist. Vitamiinid liigitatakse: * rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) * veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit).
tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Enamik vitamiine on ensüümide koostisosad. Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub ja seega on ainevahetus häiritud. Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912 Frederick Hopkins Casimir Funk Vitamiinid jagunevad vesilahustuvad rasvlahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid: B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B7-(biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) Rasvlahustuvad vitamiinid: A-, D-, E-, Q10- ja K-vitamiin. 1926. aastal eraldati riisikliidest vesilahustuv bio aktiivne ühend. See oli esimene määretletud B- rühma vitamiin ning seda tähistati sümboliga B1. B1-vitamiini teine nimetus on tiamiin. 19 sajandil avastati näiteks, et B1- vitamiini e. tiamiini puudus on seotud puuduliku toitumisega
Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon Jekaterina Miloserdova Sisukord Vitamiinid meie elus Definitsioon Erinevus provitamiinide, vitameride ja vitamiinide vahel. Vitamiinide ajalugu ja nende avamine Klassifikatsioon Vitamiinid toidulisaainete registris Allikad Vitamiinid meie elus Täna on termin ,,vitamiin" levinud sõna igapäevases elus. Väikelapsed mõtlevad magustest närimistablettidest, mis peituvad toreda kujuga purgikestes, naised usuvad vitamiinide kaljukindlasse abisse välimuse säilitamisel, keskealised peavad silmas haigestumist ja vananemist ennetavaid vitamiinikuure. Mis meie jaoks on igapäevane, oli 20. sajandi alguses teadlastele revolutsioon! See oli üks tähtsamaid avastusi 20
Esmaspäev % Alatarbimine Soovituslik Grupp 15.12.2014 Soovitusest Energia (kiudained), kcal 818,00 2567kcal 32,00 Makrokomponendid Süsivesikud, %E 38,40 50-60% 77,00 Makrokomponendid Kiudained, g 3,59 min. 22g 16,00 Süsivesikud Vitamiin A, RE 201,00 min. 700RE 29,00 Vitamiinid Vitamiin D, µg 1,30 min. 10µg 13,00 Vitamiinid Vitamiin E, TE 5,30 min. 8TE 66,00 Vitamiinid Vitamiin B1, mg 0,44 min. 1.2mg 37,00 Vitamiinid Vitamiin B2, mg 0,30 min. 1.4mg 21,00 Vitamiinid Niatsiini ekvivalent, kokku, NE 11,00 min. 16NE 69,00 Vitamiinid Vitamiin B6, mg 0,42 min. 1.5mg 28,00 Vitamiinid Vitamiin B12,
läbi soole hattude verre 18)maks-maks toodab sappi,mis koguneb põietaolisesse sapipõide, maks kaalub 1,5kg ja maks paikneb mao kõrval, paremal pool ülakõhus. 19)kõhunääre-Kõhunääre paikneb mao alumise osa taga ja on 10-15 cm pikkune. Kõhunääre eritab ööpäevas kuni1,5 m nõret. Kõhunääre on oluline 1) neutraliseerib toidumassi peensooles 2) sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõikki toitaineid 20)insuliin- on diapeetikute haigus II VÕRDLE 1) Ensüümid / vitamiinid 2)Piimahambad / jäävhambad 3)taimsed / loomsed toiduained 4)makrotoitained / mikrotoitained III NIMETA 1)Loomseid ja taimseid toiduaineid Loomsed- Liha ,kala, munad,piim jne) Taimsed- Teravili, puuviljad, taimeõli jne. 2)Mikrotoitained ja makrotoitained Mikrotoitained-Vitamiinid ja mineraale. Makrotoitained-vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu. 3)Veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustavad vitamiinid: närvisüsteem B x B(1).... B(12) 2) immuunsus C- askorbiirhape
Vesi Kogu organismi oluline koostisosa Vajalik toidu seedimiseks Aitab kehatemperatuuri ühtlasena hoida VESI moodustab inimese kehast 60% Vee vajadus sõltub vanusest, ilmastikust, tervislikust seisundist ja kehalisest aktiivsusest Veepuudus võib olla ohtlik! Päevas saame toidu ja joogiga 2-3 l vett Veerikkad toiduained on: · Porgand, · Kurk, · Maasikas, · Piim Väga veevaene on õli Vitamiinid Vajame normaalseks arenguks ja elutegevuseks Poest ostetud vitamiinid ei ole toiduasendajad Vitamiine saame peamiselt toidust Põhilisi vitamiine on 13 Vitamiinid jagunevad: 1. Vesilahustuvad vitamiinid - C-vitamiin ja B-vitamiin 2. Rasvlahustuvad vitamiinid - A-, D-, E-, ja K-vitamiin Mineraalained Põhilisi mineraalaineid on 22 Tõhustavad: 1) Rasvade, süsivesikute,valkude ainevahetust 2) Luustiku kujunemist 3) Närvisüsteemi ja lihaste tööd. Lisaained toiduainetes Looduslikud Loodussamased Tehislikud Lisaained tähistatakse E-tunnusega
..................................................................... 4 2.2 Toitained........................................................................................................................ 5 2.2.1 Valgud..................................................................................................................... 6 2.2.2 Süsivesikud............................................................................................................. 6 2.2.3 Vitamiinid................................................................................................................. 6 2.3 Teadlikkus tervislikust toitumisest.................................................................................. 7 3 kOKKUVÕTE....................................................................................................................... 8 4 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................
Bioaktiivsed ühendid On ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust 1. Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1. Enamik vitamiine kuulub mittevalgulise osana liitensüümide koostisse, nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2
kaseliin. 8.DNA ja RNA ehituse ja ülesannete võrdlus. DNA – Pikk kaksikahelaline spiraal ehk kaksikheeliks. Päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgimistele rakupõlvkondadele RNA – Lühemad üksikahelad, mille kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana. Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine. 9.Seitse totainete klassi. Süsivesikud, rasvad, kiudained, mineraalid, valgud, vitamiinid ja vesi. 10. Milised eluseisukohalt olulised veeomadused tulenevad veemolekuli polaarsusest? Veemolekuli polaarsuse tõttu moodustavad omavahel sidemeid ka vee molekulid.Lerga megatiivse laenguga hapnikuaatom veemolekulis moodustab sideme teise veemolekuli positiivse osalenguga vesinukuaatomiga, nii moodustavad vesiniksidemed. 11.Miks ja kuidas valmistatakse transrav happeid? Trasrasvhapped on liik küllastamata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastumatu rasvhapped
Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks: * Valgud – on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal, on vajalikud rakkude moodustamiseks. * Süsivesikud – on peamine energiaallikas, ehkki need pole nii energiarikkad kui rasvad. * Rasvad – on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. * Vesi – lahustab toitaineid ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva keskkonna ja kaitseb meid ülekuumenemise eest. *Mineraalained – on vajalikud keha normaalseks talitlemiseks. * Vitamiinid – on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks tingimata vajab. 3.Milliste elundite kaudu väljub organismist liigset vett kõige rohkem? Neerude kaudu. 4.Vitamiinid on eriliste omadustega ained. Tõmba loetelus joon alla väidetele, mis iseloomustavad vitamiine. a) Neid saadakse peamiselt toidust. b) Neid kõiki suudab organism ise sünteesida. c) Nad on makrotoitained. d) Nad on mikrotoitained. e) Nende vaegusel häirub ensüümide tegevus.
Makro (süsivesikud,rasvad,valgud,vesi) Toidust saame kasvamiseks ja kudede uuendamiseks vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude normaalareng, vananemisprotsesside pidurdamine V: B1 B2 B6 B12 C – tera-ja kaunviljad, pähklid, kala, piimatooted, muna, maks, täisteratooted,
Toiduained: Loomsed: Taimsed: Liha Teravili Kala Aedvili Muna Puuvili Piim Toitained Makrotoitained: Mikrotoitained: Vesi Vitamiinid Süsivesikud Mineraalid Rasvad Valgud Toidu energeetiline väärtus ehk kalorisus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Kõige kaloririkkam toit on rasvane toit. Ensüümid: · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi. · Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise muutumatuks. Vitamiinid:
Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Toiduained on tooted, mida inimene kasutab toiduks ning on võimeline seedima. Toiduained on taimsed või loomsed saadused. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ning samuti energeetilistel eesmärkidel. Toitained on süsivesikud, lipiidid, vesi, valgud, vitamiinid, mineraalained. Toitainete põhiülesanne on inimorganismi talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimkonna ajaloo vältel on toidu valik ja koostis oluliselt muutunud. Enamik toiduained on looduslikud – kas taimsed või loomsed ning neid võime süüa töötletama ja töödeltud. Esmavajalikke toiduaineid peame sööga iga päev. Toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb inimese vanusest, soost ja üldiselt energiakulust. Alati on tervise seisukohalt kasulik teada, millest
Valkudes olevad aminohapped on universaalsed, asendamatud toitained, mille sisulised kestvad varud inimkehas puuduvad. Näiteks kogu see info, mis on inimesel geenides, saab realiseeruda valkude kaudu. Toidulipiidid ehk rasvad annavad 25-30% organismi koguenergiast. Nahaalune lipiidikiht kaitseb keha mahajahtumise ees ja annab kehale vormid. Samuti moodustavad lipiidid siseorganite ümber kaitsva kihi. Lipiidide kaudu saavad rasvlahustuvad vitamiinid kehale omastavaks. Lipiidid on olulised närvirakkude signaali ülekannetes. Toidusüsivesikud katavad inimese päevasest toiduenergaiast suurima osa. Süsivesikuid tuleks tarbida nii, et need annaksid 50-60% päevasest koguenergiast. Neid on vaja põhiainevahetusteks - hingamine, vereringe, närvi-lihastegevuse tagamine jne. 2. Nimeta ja kirjelda 3 sündmust, mis toimub organismis valkude, lipiidide ja süsivesikute ületarbimisel
sojaõli(geneetiliselt muundatud ubadest), sool 0,8%, kaaliumsorbaat, happesuse reg, lõhnaained, antioksüdant E307, toiduvärv beetakarotiin. Energ toiteväärtus 925 kJ/225 kcal, valke 0g, süsivesikuid 0g, rasva 25g. Säilitada +4...+15. 2. FELIX Voila 400g, 15,90 EEK Taimne õli 60%, vesi, lõss, keedusool 0,5%, emulgaatorid E471, sojaletsitiin, happesuse reg E330, lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, omega3, vitamiinid A, D, E. Energiasisaldus 2260 kJ/560 kcal, valke 1g, süsivesikuid 1g, rasvu 60g, transrasvhappeid 1g, kolestorooli 5mg, konservandivaba. 3. RAMA MultiVita 39% 500g 19,50 EEK Vesi, taimsed õlid 25%, petipiimapulber, tärklis, emulgaatorid, sool 0,3%, säilitusaine kaaliumsorbaat, happesuse regulaator E330, looduslähedane lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, vitamiinid A, D, E, B1, B2, B6, B9, B12 (20% päevasest vitamiinikogusest), omega3, omega6,
Küsimused raku koostise kontrolltööks II Vitamiinid 1.Kuidas jagatakse vitamiinid, too näide. Vitamiinid jagunevad rasv lahustavateks (AED) ja vesi lahustuvateks. (BC) 2. Mis on avitaminoos, hüpervitaminoos? Hüpervitaminoos - tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne) Avitaminoos - kujuneb ühe konkreetse vitamiini defitsiidi korral. 3.Iseloomusta vitamiine lühidalt.
Tervislik toitumine Uurimustöö Koostanud: Tairi Viru Tervislik toitumine Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Toidu peamiseks koostisosadeks on: Vesi, valk, rasv, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained. Sellel kuidas me sööme, on oluline mõju sellele, kuidas me jaksame. Toiduga saab reguleerida oma energiataset, süüa tervislikke vahepalasid, vältides kiirtoite, kartulikrõpse, kohukesi ja gaseeritud magusjooke. Õige toitumine on tõeline päästerõngas ka väga paljude haiguste korral. Teaduslikult on tõestatud, et isegi vähi tekkel ei ole geneetilisel eelsoodumusel nii suurt mõju kui toitumisel ja elustiilil.
sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel sest need kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide alla Kust saab D- vitamiini ? PÄIKE! kalarasv munakollane või pärm rikastatud piimatooted määrdemargariin taimed mõned seened Vitamiinide vajadus sõltub: Soost Vanusest Tervislikust seisundist
raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolaineahju oluliseks komponendiks on transformaator, mis muudab tavalise 220 voldise pinge kõrgepingeks. Seejärel saadetakse vool magnetronile, mis tekitabki mikrolaineid. Mikrolaineahju poolt argumendid Mikrolaineahjus valmistatud toidul pole kantserogeenseid omadusi, ehkki sedagi on mõnikord oletatud. Mikrolained ei ole piisavalt energilised ehk suure sagedusega, et omada ioniseerivat mõju. Kas mikrolaineahi hävitab vitamiinid ja toitained? Cornelli ülikooli teadlased viisid mikrolaineahju ohutuses veendumiseks läbi katse spinatiga. Selgus, et pliidi peal keedetud spinat kaotas 77 protsenti foolhappest ehk vitamiinist B9. Mikrolaineahjus jäi aga suurem osa foolhappest alles. Tüüpiline mikrolaineahi [1] Ukse vabastusnupp [2] Ukse vaateava [3] Ukse lukustussüsteem [4] Mikrolaineahju õhutusava [5] Juhtpaneel [6] Klaasalus [7] Rullikutega pöördrõngas [8] Mikrolaineahju õhutusava [9] Metallrest
ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. · Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumata. · Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis ensüümide koostises osalevad ainevahetuses. Põhiliseks vitamiinide allikaks on inimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus sõltub mitmetest teguritest, näiteks vanusest, keha temperatuurist, toitainete hulgast, ensüümide aktiivsusest, kehakaalust jne. · Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõd koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru,magu, peensool,jämesool ja pärak
10-20 grammi kiudaineid. Sellepärast ongi oluline süüa päeva jooksul mitut erinevat kiudaineterikast toitu. Kiudained kiirendavad toidu liikumist soolestikus, hoiavad soolestiku mürkainetest puhtana, aitavad vältida kõhukinnisust, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustavad glükoosi imendumist. Kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Meie lõunasöök sisaldab 6,7 grammi kiudaineid. Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks tööks ja organismi Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks tööks ja organismi alalhoidmiseks. Vajalikud organismi oksüdatsioon protsessides. Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest. Organismis ei teki pikaajalist vitamiinide varu ja sellepärast tuleb neid tarbida pidevalt. Vitamiinid jaotatakse rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt soost, vanusest, organismi tervislikust seisundist,
oluliselt happelisemad ning seetõttu vähendatakse nende happesust tööstuslikul teel. Puuviljade ja marjade orgaanilised happed parandavad organismi ainevahetust ja stimuleerivad peensoole tegevust ning ärritavad mao seedemahlu, millega soodustavad toidu paremat seedumist ja teiste toidukomponentide, nagu kartul, liha, piim, munad ja kala, omastamist. Inimene vajab ööpäevas 2 g orgaanilisi happeid, mida ta saab põhiliselt puuviljadest ja marjadest. Naturaalses mahlas on vitamiinid olemas kogu aktiivsuses. Mahla teeb väärtuslikuks ja tõhusaks joogiks asjaolu, et selles leiduvad vitamiinid on "aktiivsed" kõige loomulikumal kujul. Täismahl on üks paremaid looduslikke energiaallikaid mahlas sisalduvad vitamiinid reguleerivad eluprotsesse, soodustavad rakkude kasvu, paljunemist ja sigimist. Mahl sisaldab ka mitmeid mineraalained: Kaaliumi, mis soodustab vee eemaldumist organismist ja on seega oluline kõrgvererõhktõve ja südamehaiguste korral
REFERAAT TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad.Toitained on organismi elutegevuseks ja arenemiseks vajalikud ained. Kuna organism ei ole võimeline neid aineid omal käel tootma, peame neid omastama toidu kaudu sellest ka nimi toitained. Meile vajalikud toitained on jagatud erinevatesse gruppidesse: energiat andvad toitained (süsivesikud, rasvad ja valgud) ning vitamiinid ja mineraalid, mis on vajalikud kõikide organismi protsesside alalhoidmiseks. Kui me sööme varieeritud ja mitmekesist toitu, katab toit normaaljuhul organismi toitainete vajaduse ja garanteerib meile hea toitumisstaatuse. Kui suurt toitainete kogust me vajame? Seda, kui palju täpselt igaüks erinevaid toitaineid vajab oma vajaduste katmiseks ja optimaalse tarbimise saavutamiseks, on raske hinnata. Meie vajadused varieeruvad näiteks seoses pärilike faktorite, vanuse, sugu, stressi,
Mesi · Mesi on meeldiva lõhnaga veniv vedelik, mida toodavad mesilased õite nektarist või mesikastest · Eristatakse kaht tüüpi mett: naturaalne ja mittenaturaalne mesi · Aja möödudes mesi kristalliseerub ja muutub kõvaks · Mee kvaliteeti hinnatakse värvuse, maitse ja lõhna järgi Mee keemiline koostis · Enam kui 300 ainet - süsivesikud, orgaanilised happed ja nende soolad, lämmastikuühendid (aminohapped, valgud jne), mineraalained, vitamiinid, hormoonid, fermente, eeterlikud õlid, värvaineid, tärpentiniühendeid, steroide, fosfatiide ja lipiide Mee eelised teiste suhkrutoodete ees · Ei ärrita seedetrakti limaskesta · Organism omandab selle kiirelt ja kergelt · Vallandab organism energia lühikese aja jooksul · Võimaldab aktiivse eluviisiga inimestel taastada energiat kiirelt · Läbib paremini neerusid kui suhkur · Mõjub organismile rahustavalt Mee ravivad omadused
Toiduainete keemiline koostis ja kalorsus Toiduaineid · Vajab inimene toiduks. · Toit on organismi tähtis Ta varustab inimest materjaliga kudede ehituseks, · Annab energiat organismi temperatuuri hoidmiseks · Tööks Toiduained koosnevad väikestest arvust toitainetest Makrotoitained: · Vesi · Mineraalained · Rasvad · Valgud Mikrotoitained · Mineraalained · Orgaanilised happed · Vitamiinid · Jt.ained 1.Vesi · Vett leidub kõigis toiduainetes erineval hulgal (kurgis 95%, peensuhkrus 0,15%) · Mida kõrgem on aine niiskus, seda madalam on toiteväärtus ning seda vähem on ta säilituskõlblik · Kuivained sisaldavad vett võrdlemisi vähe (teravili ja jahu 12-15%, tärklis 20%) ja säilivad seega paremini ning kauem. Suurel hulgal sisaldavad vett · Värsked puu- ja köögiviljad (65-96%) · Liha(70-80%) · Kala (65-82%) · Piim(87-90%) NB
ORGAANILISED AINED 1. Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.) 2. Bioaktiivsed ained orgaanilised ühendid, mis reguleerivad elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) 3. Mis on a) ensüümid biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk b) vitamiinid bioaktiivse toimega orgaaniline aineensüümide aktiveerimiseks c) hormoonid organismides moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine Süsivesikud e. sahhariidid Süsivesikud on Jagunevad: 1. Monosahhariidid Süsiniku aatomite arv Süsivesik Tähtsus Pentoosid-5 süsinikuga Riboos ja desoksüriboos DNA koostises Heksoosid-6 süsinikuga Glükoos Veres, taimerakkudes,
FUNKSIOONID: Määravad veregrupi, Kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, Omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises Kiudained Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks tselluloosi ja pektiini leidub peamiselt täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning kaunviljades. Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25 35 g kiudaineid. Nooremad, alla 18-aastased inimesed peavad päevase soovitusliku koguse arvestamisel kasutama valemit: vanus aastates + 5 g. Vitamiinid Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Erinevate vitamiinide ülesanded A vitamiini ülesanded: Kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, Naha ja juuste tervise tagamiseks, Limaskestade kaitseks infektsioonide eest, Kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, C vitamiini on vaja: C vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja
2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? Toitained: Makrotoitained: Valgud -Tähtsus: ehitusmaterjal, erektsioonide kiirendamine Leidumine:piim, liha, oad, muna Vesi -Tähtsus: lahustab toitaineid, kannab laiali Leidumine:rakkudes, vesi, piim, mahl Rasvad -Tähtsus: energiavaru, näljatagavara Leidumine:taimeõli, pekk, piimatooted Süsivesikud Tähtsus: energiaallikas Leidumine: suhkrud, tärklis Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. 4. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. Hammaste jaotus: 20 piimahammast, 30 jäävhammast 8 lõikehammast(üleval,all),4 silmahammast, 12 purihammast taga, 8 ees Ehitus: 5
talitlust. Kui esimene energiajook Red Bull 1987a. Austrias turule tuli, oskasid tootjad vaevalt ennustada, et energiajooki peatselt 300 miljonit tükki aastas ostma hakatakse. Energiajookide koostisse kuuluvad eeskätt närvisüsteemi talitlust mõjustavad ained - tauriin ja glükuronolaktoon (nt. Red Bull), koffeiin, inositool, taimne koffeiin ehk guaraana (nt. Energizer). Kuigi erinevate energiajookide koosseisu lisatakse tänapäeval teisigi aineid - karnitiin, vitamiinid, maltodekstriin, jääb peamiseks toimeaineks ikkagi mõni närvisüsteemi toimivatest ainetest. Küllap ongi sel teel saavutatav kiire ergutav efekt suure müügiedu põhjuseks, spordijoogi toime avaldub hoopis aeglasemalt ja ei avaldu subjektiivselt nii tugevasti. Kuid peatselt võib ühel uuel energiajoogil ka sportlik näidustus tekkida, sest ÜRO toitlustuseksperdid soovitasid mullu spordis kasutamiseks kookose vedelikku, et sellest
3. Miks peab toituma mitmekesiselt? Vastus: Selleks, et saada pidevalt kõiki toitaineid, tuleb süüa mitmekesist ja vaheldusrikast toitu. 4. Miks lapsed, noored ja rasedad peaksid kindlasti ka loomset valku sööma? Vastus: Kasvaval organismil on valguvajadus suurem. Loomsed valgud sisaldavad ka selliseid aminohappeid, mida inimene ise sünteesida ei saa. Kui neist jääb puudu, tekivad tervisehädad ja kasv võib pidurduda. 5. Mis on vitamiinid? Milleks organism neid vajab? Vastus: Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis osalevad ainevahetuses ensüümide koostises. Asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. 6. Mis on ensüümid? Milleks organism neid vajab? Millised omadused on ensüümidel? Vastus: Eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Viivad läbi kindlat reaktsiooni, väga
4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega. 8. Nimeta kolm vees lahustuvaid vitamiine? B-rühma vitamiinid,C- ja P-vitamiinid 9. Nimeta (ainult) kolm makroelementi. Kaltsium, fosfor,kaalium.
Toidulisandid (kas ja millal?) 11.12.14 Toidulisandid Toidulisandid: Vitamiinid Mineraalained muud toitainelise või füsioloogilise toimega ained või mikroorganismid Rasvhapped/aminohapped Kasutamine toitainete saamine, kui toidust ei saa Tavainimestel pole vaja Vitamiinid, mineraalained, rasvhapped Ei tohi asendada tervislikku toitu Tavainimesed ainult siis kui on kindel, et on puudus Põhjamaades soovitatav D vitamiin Muud ained Sportlastele kasulik valgulisandid, kreatiin, aminohapped Valk kui toidust ei saa piisavalt Kreatiin soovitatav, kahjutu, aitab parandada füüsilisi võimeid, 2-5g päevas Ei tohi asendada tervislikku toitu Kokkuvõte Enamustele inimestele pole toidulisandeid vaja Tähtsam on tervislik toitumine Paljud toidulisandid sisaldavad aineid, mis võivad olla tervisele kahjulikud Tarbida ainult usaldusväärsete firmade toidulisandeid Kasutatud materj...
vitamiinid ja mineraalained. Iga toitainet vajab elusolend mingiks kindlaks otstarbeks. oma halb külg: hakati kasutama rohkem ka kiirtoite. Nende vastu peaks võitlema, süües rohkem tervislikku kui kiirtoitu. Piim, kohupiim ja juust on valgu - ja kaltsiumirikkad, nad sisaldavad ka vitamiine, eriti A - ja D- vitamiine. Toitaine on toidu või toiduaine omastav, inim- või loomaorganismi elulikke vajadusi rahuldav koostisosa: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Iga toitainet vajab elusolend mingiks kindlaks otstarbeks. Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistesproportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% javalkudest 10- 15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormusekorral täiskasvanu keskmine
toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale.
Orgaanilised ained Biomolekul organismide koostises olevad põhilised orgaanilised ained (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid, hormoonid). 1.Süsivesikud · Koosnevad keemiliselt süsinikust, vesinikust, hapnikust. · Süsivenikuid jagatakse kolme rühma Monosahhariidid: riboos, desoksüriboos, glükoos (C6H12O6), fruktoos, 2. Oligosahhariidid Koosnevad mõnest monosahariidist. · sahharoos roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. · linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist · laktoos piimasuhkur 3. Polüsahhariidid
Bioaktiivsed ained Ensüümid Ensüümid ehk fermendid on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. Mõned ensüümid ei vaja tegutsemiseks lisaaineid, teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise juures olulised ka ko-faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli mineraalained ja vitamiinid. Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%. Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja köögiviljades, teravilja-idudes, pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja muudes loomsetes saadustes.
väljumist organismist ning hoiab normis veresuhkru sisaldust. Kiudainete rikas toit tugevdab südant ja seob rasvu, aidates inimestel kaalust alla võtta. Rafineeritud ehk keemilisel teel puhastatud toiduaineid peak meie toidus olema võimalikult vähe. Rafineeritud toodete toiteväärtus on madalam kui rafineerimata toitainetel. Normaalseks energiavajaduseks päevas loetakse 2000 kcal. Rasvadel ehk lipiididel on organismis täita tähtis osa. Nad annavad energiat ning neis lahustuvad vitamiinid. Samuti sõltub rasvadest meie keharakkud olukord. Rasvad jagunevad kahte liiki: Küllastatud ja küllastumatud. Küllastumatud rasvhapped jagunevad omakorda mono- ja polüküllastumata rasvhapeteks. Täpsemalt on need taimsed rasvad ehk õlid mis esinevad vedelas olekus. Oluline on eeslistada taimse 2 päritoluga rasvu. Hüdrogeenitud taimerasvad on keemiliselt teel tahkeks muudetud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
