Mulle meeldis tunne kuidas kõik maailma mured ununesid. Asi läks aga nii kaugele, et ühel hommikul ei ärganud ma ka ema valju hüüdmise ja raputamise peale. Ema kutsus kohale kiirabi, kes turgutas mind mu enda voodis, kus ma magasin ka õhtuni. Ärgates tahtis ema minuga elutoas tõsiselt rääkida. Vestlus lõppes aga juba paari minuti pärast suure riiuga. Ema jooksis üles oma tuppa ja mina välisuksest välja. Koju läksin tagasi alles varahommikul. Ema saatis mu ravile. Ta vist arvab,et see aitab. Mul on siin nii halb, mitte keegi ei mõista mind. Ma tahaksin praegu kodus olla, oodata kuni kõik magama jäävad, ja siis pudeli avada. Päras esimest võõrutust ja käike psühholoogi juurde olen ma püsinud neli kuud kaine. Ma läksin uude kooli ja püüdsin puhtalt lehelt alata. Kahjuks sai alkoholi lembus minust taas võitu. Minu käsi haaras jälle pudeli järele.. Ma kaotasin oma uued sõbrad ja ainus kes minuga veel suhtles oli naabripoiss, kellega juba
kes need sääl sammuvad mööda teed? Lõkendavad ihalduste tulised tunglad: noored need otsivad muinasjutu Kes sa ka nüüd meie päevi võid Kunglat, pühendada, südameid sütitada, südameid ühendada, et sind kõik tunnevad, kuulevad, Vanemuise kannel? Midagi, midagi on meil küll liikumas, metsades mühamas, laineil ka kukumas. Kevad vist! Hõiska siis valjusti, Vanemuise kannel. Kui aga kuristikud üksteisest lahutavad, vihade veed meie vahel ju vahutavad, jääb siis veel ükski see ühiseks meile -- Vanemuise kannel?
Mida see sümboliseerib? Pisuhänd ehk kratt toob peremehele vara ja nii tõi ka Piibeleht oma teosega Sanderile, kuid ka pisuhännad teevad vingerpusse ja vimkasid ning ka see vihjab Piibelehele, kes tõmbas Sanderilt vaiba jalge alt, et oma tahtmist saada. ,,Pisuhänd" on Piibelehe raamat, mille üle keerleb kogu näidend. 14. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Sanderi ja Tiidu erinevust. ,,Kuule, Sandri, kas võiks mõnda (raamatut) üten võtta? Sa noid (raamatuid) esi vist suurt ei loe nii paks tolmukõrd om pääl." (Piibeleht) ,,.. Sa nimelt pead teadma, et ma mitte vabatahtlikult sulge näppu ei võtnud, vaid käsu peale." (Sander) 15. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Vestmani suhtumist luuletajatesse. ,,.. Sest mis võib kurvemat olla, kui et vanal Vestmanil on väimees, kes paremat ei taipa teha kui ajalehe- õpipoistele ja külakoolmeistritele kongurentsi nüüd, kus linn värskest tööstuselust mühab,
saagi olla, et kuidas see kõik alguses sai. Veel teeb elu huvitavaks ja salapäraseks küsimus, et kuidas on see võimalik, et elu on just Maal, aga mitte mõnel muul meile tuttaval planeedil? Muidugi ei saa kindel olla, et mujal elu pole, aga selle kohta ei ole ka tõendeid. Arvatavasti eksisteerib elu veel kusagil universiumis, mis on meist väga kaugel ja võibolla on olemas planeet, mis sarnaneb Maaga ning millel elavad samasugused inimesed ja muud olendid nagu on Maal. Seda ei saa me vist kahjuks kunagi teada. Võibolla ongi kuskil olemas planeet, millel elu on täiuslik ja kõik toimib suurepäraselt. Elu on ime ja seda saab elada ainult ühe korra, seega tuleb elult võtta kõik, mis sellelt võtta annab. Tihti inimesed mõtlevad, et elu on igav ja sellel pole mõtet. Tegelikult peaksid nad proovima näha peaaegu igal momendil elus midagi positiivset, muidugi mitte siis, kui on toimunud mõni taagiline sündmus või mõni lähedane inimene on ära surnud
Selle otsuse viivad erakonnaliikmed ellu ise, kui nad osalevad või ei osale ühisosa kujunemises või kui nad valivad keda volitada või keda valida järgmisel üldkoosolekul. Mulle tundub, et EER liikmed koosnevad teotahtelistest ja arukatest inimestest, nad soovivad senisest rohkem võtta kasutusele taastuvaid energiaallikaid ning soosivad igati energiasäästliku eluviisi, mis on kindlasti tulevastele põlvedele mõeldes arukas tegu. Selline arusaam on mul tekkinud vist maal elamise tõttu, ka meediast on ühtteist läbi tulnud aga kõige suurem mõjutaja olen siiski ise, sest sisetunne ütleb, mis on õige, mis mitte. Selle väikese Eesti Vabariigi kohta on minu arvates üldse liiga palju erakondi, piisaks täiesti kolmest, neljast suuremast erakonnast, sest väikesed ei pääse võimule nagunii. Ebameeldivat erakonda kohe nagu otseselt ei olegi, sest eks neil kõigil on oma programmides
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:Koolivägivald Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Koolivägivald minu jaoks. Selline koolides toimuv väike riid ja nääklemine on kogu aeg eksiteerinud, vägivalda on koolides esinenud kindlasti pidevalt ajast aega, kuid on vist muutunud vahendid ja viisid. Vanasti toimus ju samuti(seda võib järeldada filmist ,,Kevade") koolivägivald väiksemate pahanduste kaudu. Hetke olukorras on koolivägivald üleüldiselt vägagi aktuaalne teema meedias ja ajakirjanduses. Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel
free-jazz'iks ja seal on lubatud teha kõike, mida hing ihaldab. Mis mind veel ka üllatas oli see, et kontserdi algul ei olnud mingit avakõnet, vaid see toimus peale esimest lugu. Kuna ma istusin kõrvaltoas ei kuulnud ma midagi, millest Faust kõneles ning selle tõttu jäid mulle tundmatuks ka loode pealkirjad. Esimene lugu algas vaikselt muutudes aina rütmikamaks ja hoogsamaks. Sellisele ülesehitusele järgnes ka järgmine lugu. Mis minule sügava mulje jättis oli kolmas lugu, mis kandis vist nime Jõud ja vähk. Taaskord kostis muusika veidi vaiksemalt, kujutades endas vähki, muutudes aina suuremaks ja nii ka lugu rütmikamaks. Siis aga tuli mängu jõud, mis lisas loole tugevaid tundeid. Neljas ja viies lugu kõlas vaikselt, kuid samas tegemist oleks olnud nagu mingi detektiivi filmi taustalauluga. Viienda laulu puhul kostis Maria Fausti saksofonimängu väga vähe, ainult alguses ja lõpus. Peale viiendat mängu, mis lõppes vaibudes tuli pooletunnine paus. Minu
Täiesti tavaline päev Ärkan üles. Kuradi naabrimees puurib jälle. Mille kuradi pärast peaks keegi hommikul kell üheksa ehitama? Ahvikari. Tõmban kardinad ette, klapid pähe ja püüan veel natukene magada. No ma ei või! Nüüd on haamriga vaja kopsida. Viskan klapid nurka ja tõusen voodist püsti. Sirutan ennast ja panen püksid jalga, särki üles ei leia. Võtan paar lonksu mahla. Kurat, halvaks läinud. Kallan tossud liivast tühjaks ja lähen korterist välja. Koputan naabri uksele. Noh, tule juba! Naabrimees teeb siseukse lahti ja vaatab mind uksesilmast. Karjun talle: ,,Mis sa vahid! Tee uks lahti!" Teeb siis ukse lahti ja küsib minu käest: ,,Mis teie siin nii vara teete?" Annan lollile küsimusele sama lolli vastuse: ,,Tulin kella küsima." Paus. ,,Kurat, mis sa arvad mis ma teen? Mida sa ehitad siin kell üheksa hommikul? Muhku kerjad või? Hambad pigistavad või?" Naabrimees ehmub ja hakkab mulle midagi vastu...
Optimismi aluseks on lihtsalt hirm. Nauding on ainus väärt asi, mille kohta tasub teooriat luua. Lõbu on Looduse katsekivi, selle heakskiidu märk. Kui me oleme õnnelikud, siis oleme alti head, aga kui me oleme head, siis pole me mitte alati õnnelikud. Ükski ntsiviliseeritud inimene ei kahetse iial oma naudingut, ja tsiviliseerimata inimene jälle ei tea, mis on nauding. Heades kavatsustes on midagi saatuslikku- need jäävad alati hiljaks. Naised vist hindavad julmust, varjamatut julmust rohkem kui midagi muud. Neil on imeliselt algelised vaistud. Me oleme nad emantsipeerinud, kuid nemad jäävad ikka orjadeks, kes otsivad endale isandaid. Neile meeldib, kui neid valitsetakse. Üksnes sõnaline väljendus annab asjadele reaalsuse. Patt on niisugune asi, mis end inimese näkku kirjutab. Naised armastavad meid meie puuduste pärast. Ja kui meil on neid piisavalt, siis annavad
Samuti ei muutunud Marili Maar MT-12 tema arvamus oma lähedastest. Muutuseks võib siiski lugeda peategelase arvamuse oma kaaslastest, kellega ta küll suhtles, kuid leidis kõigis midagi ebameeldivat. Lõpus ta siiski tunnistas, et igatseb oma kaaslasi, hoolimata nende vigadest. 6. Antud teose sisuga proovib autor vist selgeks teha, et tähtis on elus siiski õppida ja ei tasu kunagi tegutseda hetkeajendusel. Vaid enne millegi tähtsa ette võtmisest tuleks kõik läbi mõelda ja otsuse langetamisel tuleks arvestada ka teistega. 7. Minu arvamus teosest on positiivne. Taolisi raamatuid loeksin kindlasti veel. Kuna minu meelest on huvitav lugeda oma vanuste tegutsemistest erinevates olukordades ja suhtest teistega. Teost lugedes hakkaksid nagu peategelase mõtted kattuma minu mõttega
kuulamise võimalikuks igal pool CD ehk Compact Disc · plaadile mahutatakse kuni 700 MB informatsiooni, mis on ekvivalentne 80 minuti audioga (muusikaga). · Salvestust alustatakse mitte välisservalt (nagu tavalisel LP- heliplaadil), vaid seestpoolt. · CD-R · CD-RW DVD ehk Digital Video Disc · DVD on CD edasiarenenud kujul. DVD plaatidele on kirjutatud `väiksema kirjaga' ehk tihedamalt ja kahele poole. · Erinevalt CD-st ei karda DVD näpujälgi ja vist ka mitte kriimustusi. Kui CD plaat mahutab ~700 MB andmeid, siis DVD-le mahub andmeid tervelt 4 GB eest. Mp3 & iPod · Kümned miljonid noored maailmas tilbendavad (edevamas keeles hängivad ja chillivad) päevad läbi ringi, tropid kõrvas. Troppidest kostab muusika. Ja muusika tuleb sinna mööda traati väga erinevatest aparaatidest . · Esimene mp3 · iPod'i sünd Salvestusstuudio · Helisalvestusstuudio koosneb tavaliselt kahest
treeningutel. Arvan, et tänapäeva tempo juures, ei ole kellelgi aega ümber enda vaadata, seda mis tegelikult toimub. Kui "peata kanad" lõpetame ühe asja, kui juba peame alustama järgmisega. Meil ei jää piisavalt aega pere ja sõprade jaoks. Kuigi olen alles 17 aastane, tunnen, kuidas aeg lihtsalt rebitakse minu kätest. Hommikul vara kooli, peale seda kas siis autokooli, võrkpalli-, tantsimise-, ujumise treeningule, või võistlustele. Nädalavahetused on vist ainus aeg, kui ma tegelikult ei peaks midagi tegema, kuigi juhtub, et ka puhkepäevadel tuleb võistkonnaga Tallinnast välja sõita. Pinge on tappev. Peale selle pean kodus ema ja oma kahte väiksemat õde ja kolme venda abistama. Kas siis jagub veel aega minu enese jaoks? Usun, et kõikidel inimestel nii suurt pinget õlgadel ei lasu, kuid siiski on meil kõigil kohustused ja toimetused, mida lihtsalt oleme sunnitud täitma. Ilma tööl käimise ja raha teenimiseta jääksime lihtsalt
mängib rolli ka poliitika. Kuna paljud oligarhid otsivad Lääne kreeditoride eest riiklikku kaitset, ei soovi nad ametnikke oma pillava eluga vihale ajada. Medvedev tegi aga oma hiljutises pöördumises selgeks, et Kreml ei saa enam oligarhide päästmist jätkata. Pigem ootab president nüüd nendepoolset moraalsete kohustuste täitmist, kutsudes ärieliiti keskenduma rohkem oma ettevõttele ja töötajatele ning vähem isiklikule heaolule. ,,Mitte kusagil maailmas pole vist ettevõtlus viimasel ajal arenenud nii jõudsalt nagu Venemaal, mille tulemusel on inimesed rikastunud väga kiiresti väga lühikese aja jooksul. Nüüd on kätte jõudnud aeg maksta oma eetilised võlad ning asetada alluvate huvid enda omadest kõrgemale," andis Medvedev mõista 16. märtsi esinemises. See oleks abiks ajal, mil töötute arv küündib Venemaal üle 6 miljoni ning küsitluste järgi tunneb iga kolmas venelane hirmu, et tema töökoht võib peagi kaduda
selliste abielude puhul kaasneb: varandus ning positsioon tähtsate inimeste juures. Teati, et vajalik on koht seltskonnas, armastus oli teisejärguline. Oli uhke tunne ilmuda rikka ja väärika naisega ballile, kuigi tegelikult võis olla naine kaugel mehe iluideaalist. Üha enam tuleb tänapäevalgi ette juhtumeid, kus 20-aastane noormees võtab endale naiseks 70-aastase miljonäri. Targem oleks vist öelda, et sellistel juhtudel valib või ostab naine endale mehe ise, sest vähe usutav, et selline abielu armastusega kaasneb. Lugedes romaani "Isa Goriot" ja tuues kõrvale tänapäeva eluolu, võib märkida, et muutusi on, kuid vähe. Enamjaolt avalduvad muutused nendes väärtustes, mida tehnika areng võimaldab: meil on võimalik talletada ümbruskond imepisikesele mälukaardile, suhelda inimesega teises maailma otsas,
Teel kolmandale korrusele ,,Eesti metsad ja niidud" jäi kaks korrustevahelist väljapanekut. Eriti sügava mulje jättis elutruu ,,väljalõige" keldris või urgudes talviti toimuvast, mis putukad seal elutsevad ning milline see välja näeb. ,,Eesti metsade ja niitude" näituse puhul midagi väga ebatabast ei olnudki, olid mõned liigid keda oma silmaga looduses näinud ei ole aga samas pildi pealt ikka tuttav. Eesti suurimast imetajast põdrast oli küll ainult pea, aga ega teda muidu poleks vist kuskile mahutada olnudki. Piisas sellestki, et näha kui palju suurem ta pruunkarust on, sest isegi loomaaias ei näe me neid muidu ju kõrvuti. Meeldis väga putukate kehaehitust, arengut, süsteemi ning Eesti putukate mitmekesisust tutvustav stend. Väga hariv oli erinevate kännuseente ning puitu lagundavate seente stend. Selleks ajaks kui ma näitustele ringi peale tegin oli ka alumise korruse ,,Eesti kalad" näitus peaaegu avatud. Väga meeldiv administraator lubas mul seda piiluma minna
Henrik Visnapuu loomingu lõpp-perioodil, kui ta oli juba abikaasa kaotanud, muutus tema armastusluule kurvameelseks ning igatsevaks. Ilmus luulekogu ,,Esivanemate hauad", kus pea kõik luuletused on nukra sisuga. Hoolimata II Maailmasõja ja kodumaalt põgenemise halbadest mõjudest Marie Underi teistele luuleteemadele, jätkas naine edukalt armastusluule kirjutamist. Luuletuses ,,Kujutelm" otsib Under oma ideaalkaaslast. Kus olen ma Sind näinud? Unes vist? Jah, mõnes kaunis unes, mis ei johtu just tihti rahutuile. Neitsiohtu siis olin alles ja täis ootamist. Armastus läbi kahe erineva autori silmade polnudki nii erinev, kui võiks arvata. Kas on see tingitud ühte luulerühmitusse kuulumisest? Ei tea, aga nii Marie Under kui ka Henrik Visnapuu on suurepärased sümbolistlikud armastusvärsside loojad. Kogu
Kividest rannal ja meie õnnest Suve keskel diskuteeriti ajalehtedes, peamiselt küll Virumaa Teatajas, Käsmu nn. Õnnekivihunniku üle. Olles ise olnud seotud ühe sellise kivihunniku tekkega, tahaksin jagada oma arusaama selle kohta. See oli vist 1973. aastal, kui Lahemaal töötanud EÜE rühm pidas oma lõpupidu Altja neemel. Noored otsustasid oma siinolemise mälestuseks asetada neeme oma kivi. Koht valiti selle järgi, et seal oli juba varem väike kivikuhjatis. Peeti kõnesid, loeti luuletusi ja lauldi. Seda kivipaneku kommet jätkasin ka mina oma turistidega ja teised Lahemaa giidid. Kes luges luuletust, kes rääkis mõne loo. Kive toodi juurde lähedalt rannast. Möödus mitu aastat
Kõigepealt on näiteks narkomaanile hakanud meeldima uimastid ja mida rohkem ta neid kasutab seda rohkem ta neid juurde soovib, tahaks teada tema probleemi, miks ta neid üldse pruukima hakkas? Kuid on ka tegelasi, kes suudavad tagasi normaalsele elule pöörduda. Ma lugesin hiljuti Mihkel Raua raamatut ''Musta pori näkku''. Ta kirjeldab oma ridades, kui raske on alkohooliku elu, aga õnneks oli tema see, kes suutis öelda ei. Tegelikult on mittemõistmise põhjuseid vist tuhandeid, neid võibki üles loetlema jääda. Mulle meeldib see, et maailmaruumis sirgub ühekoos üles nii palju erinevaid inimesi ja kõige tipuks on see, et me ei ole sarnased, meis kõikis on midagi, mida teises ei leidu. Üheks minu lemmik raamatuks on Andrus Kivirähk'i ''Mees, kes teadis ussisõnu''. See on ülimalt muljet avaldav, kuidas ta suudab selles raamatus tuua välja nii palju erinevusi külarahva ja metsainimeste vahel. Sealt võib lugeda välja seda, et kui elad metsas
Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks meest, kellele järgnesid otse kaks naist ning kolmandaks üks noorpaarike. Tekstid paaride kohta novellis on küll pikad, kuid reaalsuses oleks need tegevused kestnud nii umbes paar minutit. 2. Minule pole siiamaani jõudnud kohale kelle vaatepunktist on sündmus edasi antud. Kirjaniku enda ehk? Peitis end kuskil põõsas ja jälgis tigu ja inimesi ja uuesti tigu ja uuesti inimesi. Tegelikult vist polnud see kellegi vaatepunktist edasi antud. Segadusse võib viia tigu, kuid tigu ei saa iseennast kirjeldada. Ainuke võimalus ongi mõni kõrvaline isik, kui üldse oli kelle. Tegelased olid üsna sarnased mõtlemise poolest. Nende mõtted vahepeal justkui haakusid. Näiteks kui esimene paar rääkis minevikumälestustest, siis ka teine inimestepaar rääkis minevikumäletustest. Ning kui selle teise paari teksti juures oli selline koht, et mees vaatas lille siis
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? On vist õige arvata, et pole olemas inimest, kes ei sooviks olla edukas, haritud ja majanduslikult kindlustatud. Inimesele on omane soov olla teistest parem ning saada tunnustust. Eesmärkideni jõudmine sõltub aga sellest, kui palju ollakse valmis selle jaoks vaeva nägema, milliseid piire ületama ning kui palju on õnne. Tänapäeva ühiskond soosib edu ja võimu. Terve ajakirjandus räägib muudkui kellegi suurest pangaarvest, kõrgest karjäärist ning prestiizist seltskonnas
Mul on võimalus valida endale sobiv riietus stiil, mis mulle meeldib. Ma ei ole kohustatud kanda mõnda emo stiili riideid ega keegi ei sunni mul käima riides nii et inult silmad näha oleks nagu mõndades maades se naistel käsuks on. See tume stiil mis nendel emodel on mulle üldse ei istu nad ei ole ng inimesed nad oleksin ng mingid mustad varjud keda poleksgi olemas kuna tihtipeale on nad nagu natuke veidrad ei suhte inimestega ja on omaette. Nad vist üritvadgi end nähmtamatudeks teha. Ja selline riietus mulle kohe üldse ei meeldi. Võin valida just need riided millega mul endal mugav olla on keegi ei saa õelda et ma ei tohi nii riietuda jne. Põhimõtteliselt kõike võib teha ,kuid mitte Eesti Vabariigi põhireeglitega pahuksisse minna.
Ainult tuhk jäänud kõigest hinge maha. Elu puhk sellegi viib mitme mere taha. Tahad istu, nutta? Tahad joosta, rutta. Mulle see nagu jookseks pilved, mühaks palu. Minu tee see on: lauluks ülendada valu. Marie Under Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust. Ta varivaikselt astub sulgund-tõrges. Pilk sissepoole - silmad kaugel kõrges. Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: võid astuda - võid jääda Nimetuse riiki. Betti Alver Puust palitu
kas kodu sa, kas võõral maal: kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu sulle säält surmatuul ja lennaku vastu surmakuul: sa unusta surma ja hoole, kui kotkas tõused ta poole! Ülekõige, vist isegi rohkem, kui oma oma haigust vihkas ta oma luulet. Juhan Liiv kirjutas väga palju luuletusi, milles ta laitis oma enese luuletusi ja ka iseennast. ,,Noor-Eestile" kaks esimest rida on: Mind ärge austage - ei iial iganes! Liiv arvas ilmselt, et ei suuda midagi anda teistele ja pole vaja teda järgida ja austada. Võib olla oli
Mina läksin sellele, keda armastasin, ja nüüd olen õnnetu. Ema ütleb, et mehed surevad ära, kui neid armastatakse, surevad kui kärbsed armastuse kätte. Sellepärast õpi vene keel ära, ja mine mõnele venelasele, sest ega sa teda ikka nõnda armasta kui oma inimest." ,,Armastusega on ikka nõnda, et kui teda ei ole, siis ta ka ei tule." (Molli) ,,Ah elus on hoopis teisi kui ettekujutuses või mõnes raamatus, mis on ka vist ainult ettekujutus. Rammatus on nõnda, et kui on kevad lillede, pakatavate puude ja linnulauluga, siis on ka armastus, aga elus võib teisi olla. Tuleb küll kevad, aga armastust ei ole enam, sest armastus lõppes enne otsa. Ja siis on ainult lein. Sest pole raskemat, kui näha mahlast tihkeid pungi, kuna endal süda kisub rinnas aina koomale ja koomale nagu maorõngas õnnetu looma ümber." (Indrek) ,,Ärge uskuge armastust: naise armastus on ainult silmus mehe kägistamiseks
1. Pea käib ringi ja hing on kerge. 2. Ei. 3. On, ilma armastuseta tundub elu tühjana. 4. Hoidma peret,neid kuulama ja mõistma. 5. Ikka, kogu jõust ja südamest. 6. Kirg, lähedus,pühendumus. 7. Tuleb südamest ja on terve elu sinu meeltes. 30 aastane naine: 1. Kuna minu jaoks on armumine ja armastamine 2 erinevat asja, siis armastus algab hetkest Kui liblikaid enam pole ja teine pool pole ikka veel ära tüüdanud ( ootan endiselt pingsalt telefon käes ta helistamist vms), siis vist ongi armastus. (Piir armumise ja armastamise vahel suht õhuke.) 2. Jah, naised armastavad tegudega, mehed sõnadega. 3. Kuna armastus tähendab minu jaoks teineteise mõistmist, hoolimist, arvestamist, austamist ja veel palju muud, siis leian, et jah on küll kõige olulisem. Ja mitte ainult abielus, vaid üleüldse suhtes. 4. Nr 1 on kompromissid, ilma milleta suhe ei toimi, siis tulevad usaldus, mõistmine, toetamine jne. 5. Milleks, kui vastu armastust ei saa.
kallal. Aga kui sa oled seal 15-25 aastane nolk, kes ei ole ise veneaega näinud või olid alles sipupükstes ja seletavad, et eestlased on fasistid ja muud elukad ning Eestis ei aita elada siis ei ole muud lahendust, et siis rongile ja Venemaa poole teele. Tegu on küll väga halva mõtlemisviisiga, aga tegu ei ole ju lõpukirjandiga, kus ma ei tohi päris nii kirjutada oma arvamusi , kuidas ta tegelt on. Eestlase omadusi on vist lihtsam seletada, nii et võrdled meest ja naist eraldi. Tõeline Eesti mees, seda väljendit võib kuulda näiteks kui kuskil kakerdab purjus mees või tuleb välja, et mees on külapeal ühe lapse valmis teinud. Tegelt minu arvates see päris kokku ei lähe. Õige Eesti mees on selline, kes seisab oma eest ise, käib tõõl korralikult , et peret ülal pidada ja harrastab midagi, kas või tugitooli sporti regulaarselt. Tõeline Eesti mees on oma peres ja majas siiski pere peaks
raamatupidamine. Selgub, et kõik tuli majanduses juurde vajaduse põhiselt. Kaubanduse arenguga tuli majandusareng käsikäes kaasa. Täna on majandusareng niivõrd kõrgel tasemel. et saame väita, et täna oleks nende meetodite ja papüüruse kasutamine võimatu, seega aeg läheb edasi ja areng samuti. Oleme jõudnud automatiseeritud ja lihtsustatud arvestusteni erinevate programmidega, arvutite abiga ja selleta ei saaks vist täna hakkama ükski suurem ettevõtte. Tänaseks on ka kujunenud konkreetne süsteem igas valdkonnas, spetsiifika ja regulatsioonid. Era ning avalik kontroll on täiuslik ja õiguslik.
X = C L 10-3 d 100 , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml), L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3). X=0,02 *50 *10-3 * 100 = 0,1 % Järeldus: minu sidrunis oleva glükoosi kontsentratsioon on väga madal, sidrunites on keskmiselt 0,6% glükoosi. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/521/Suhkur_ja_sinu_tervis.pdf - siin on öeldud, et sidrunis on 0,6 g glükoosi 100g kohta, st 0,6% Aga 3,5% on üldist suhkru, vist sahharoosi http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B %D0%B8%D0%BC%D0%BE%D0%BD
Alkohol ja ravimid Tõeline kirg püsib meeltes kaua Ajal, mil uimastid võidavad üha rohkem maid ja rahvaid, kipuvad traditsioonilised mõnuained tahaplaanile jääma. Tänane päev ei soosi joomareid ja hulle, aja vaimule on omased psühhotroopsed ained. Joodikud pole vist piisavalt atraktiivsed, et olla näiteks heategevuskontserdi sihtgrupiks.Ometi on alkohol narkootikumide massilisest pealetungist hoolimata uimasti number üks. Ärevus, unetus, masendus... Tubli joomine põhjustab psüühilisi häireid alates unetusest ja ärevusest, lõpetades tõsiste psühhoosidega. Helsingi A-kliiniku peaarsti Rauno Mäkelä sõnul kannatab räigelt võttes iga teine patsient masenduse all.
koduvägivald, see on vägivalla liik, kus väärkoheldakse perekonnaliikmeid. Selle all kannatavad paljud, kuid vähesed julgevad sellest politseile või kellelegi rääkida. Õigem oleks sellest rääkida, sest siis saaks edaspidisi tagajärgi vältida. Loomulik on ka see, et kes ikka tahaks oma isa-ema või kellegi muu peale kaevata, see pole tõesti meeldiv. Ma ei suuda välja mõelda, miks peaksid inimesed üksteist peksma ja vägivallatsema kodus. Nad ei mõtle vist üldse sellele, et need keda nad löövad on ju nende endi pereliikmed. Vanasti öeldi küll, et kui mees peksab siis armastab, kuid see ei pea olema ju selline. Venelased võivad olla sellised, sest see ütlus tulebki ju meie kallitelt idanaabritelt. Ma usun, et armastust võib ka ilma klobimata ka väljendada, sest see mis oli ei pea enam käima järgnevatele sugupõlvedele edasi. Palju parem oleks, kui lapsed ja lapselapsed oleksid palju rahulikumad ning nad ei peaks kannatama vägivalla all
tänavale. Kui raha pole, siis tundub, et raha on vaenlane. Aga kui on, siis justkui poleks vaenlane. Kas raha on või mitte, sõltub väga paljudel juhtudel siiski ka iseendast. Kui ise ei pinguta, siis ongi nii, et sa ei vääri raha olemasolu ja sellega kaasnevad luksused on ka siis liiast. Raha leiab tegelikult üles erilised inimesed, või leiavad erilised inimesed raha -võta siis kinni. Mina siiski arvan, et erilised inimesed leiavad vist siiski raha .Näiteks sport, et sellest elatist teenida ,peab olema eriline, igaüks sellega hakkama ei saaks, püüa kuidas tahad. Aga kui oled spordialal andekas ja seda ära ei kasuta, siis on se raiskamine. Talendid peaksid ennast näitama. Kalev kesküla mõte, raha loeb meie elupäevi. Raha loeb, kuidas saame end ravida ja enda eest hoolitseda. Kui palju hambaid meil vanaduses on ja mida nendega närida. Raha otsustab paljusid asju veel, mille peale kohe ei oskagi tulla
Ometi võttes ka neid igapäeva harjumusi üksipulgi lahti, võib näha, et neid on väga palju ja seega ka võtavad kokku meie päevast palju aega ära. Ehk kui ei peaks kõiki neid tegevusi tegema jääks mul rohkem aega tegeleda sellega, mida mu hing rohkem ihkab. Siiski on veel ka ju halbu harjumusi. Kas või suitsetamine, mis on üks enamlevinumaid pahesid, vähendab eluiga ja kahjustab tervist. Ehk suitsud võtavad vabaduse elada näiteks 5 aastat vanemaks. Emotsionaalsed harjumused on vist kõige keerukamad ja probleeme tekitavad, kui ka vahel positiivsed. Vaatasin hiljuti teist korda ühte filmi ,, Mida kuradit me teame?" , see film räägib üldiselt 20.sajandi füüsikast ehk võimalikkusest. Sealt tooksin välja: inimene oma emotsiooniga nt halvaga nt et ta vihastus selle peale, et keegi teda bussis nügis. Tal tekkis vihastumise reaktsioon ja aju närvirakud talletasid selle. Nii ja kui ta nüüd järjest vihastub, siis tema närviosakestele on omasem iga kord jälle
Mina arvan , et elu teeb ilusaks see inimene ise, kes seda elu elab. Et elu oleks ilus , peaks inimesel olema lähedased , kes temast hooliksid, peab olema tahet midagi saavutada ja jõudu ,et probleemidele mitte alla vanduda. Siis taibatakse peagi ,et elu on midagi erakordset ja ,et seda elatakse vaid korra. Aga sellega ma olen nõus,et kui on väga palju probleeme ja masendus on ka peal, siis ma vahel ikka mõtlen , mis selles elus nüüd nii ilusat on? Kuid lõppkokkuvõttes on head vist ikka rohkem kui halba. Sest elu on ju nagu joonistamine aga ilma kustutuskummita. Kui joonistad midagi koledat, siis pead sellest üle saama. Kustutuskummi , et seda tehtud asija olematuks muuta, pole olemas. Sa pead leppima kõigega ,mis sulle teele ette tuleb. Ja äkki just need probleemid teevadki selle elu huvitavaks ja kui elu on huvitav ,siis see kipub ka ilus olema. Samas nagu ma juba ütlesin võivad need ilusa elu väärtused teiste inimeste jaoks, hoopis teistsugused olla
muutuvat sellega kuidas aeg talve poole liigub. Toomas Nipernaadi on paratamatu romantik. Ta ei taha inimestele haiget teha, ta lihtaslt tahab neile näidata, et nende elu, ükskõik kui vaene see ka poleks, on ilus ja täis armastust. Kõrvaltegelased: · Inimesed, keda Toomas Nipernaadi oma rännakutel kohtab. Loki, Joonatan, Peetrus, Paulus, Milla, Tralla, Anne-Mari, Küüp, Kadri, Kati, Jaak ja Jaan Lõoke, Maret, Inriid Maret vist ainus tegelane, kellega Tomas Nipernaadi tundis hingesugulust, ainuke kellega ta sarnane oli. Raamatut võib tõlgendada mitmeti : lustakas lugu ühe kirjaniku seiklustest; häbenematu lugu südametu mehe loendamatutest südamemurdmistest ja õigustamatu julmusest; imeline maailm ja sellest arusaamine läbi Toomas Nipernaadi silmade ( Üks räptsep tuli Rasinast, ti-ral-la-la!); lugu
,,Inimene on see, kelleks ta end ise teeb." (Jean-Paul Sartre) ,,Mis on see inimese osa laias ilmas?" küsib Juhan Viiding. Tõepoolest, inimene on olnud uurimisobjektiks filosoofidele aastatuhandeid. Esimeseks mõtlejaks võib vist pidada seda meest või naist, kes esitas esimesena küsimuse ,,mis on inimese roll maailmas?". Tänapäevani ei ole kirjutatud ühtegi õpikut ega juhendit, mis vastaks sellele küsimusele. ,,Inimene on saladus," ütleb Dostojevski. Kes ta siis ikkagi on see inimene? Kui sünnib uus ilmakodanik, on tavaliselt lapse vanemad õnnelikud. Nad on aidanud ellu tuua uue inimese hinge, kellele on looduse poolt kingitud elu. Me oleme rõõmsad, kui saame jätkata inimsugu
kõigutamatus usus iseendasse; kohuse- või võlglasetunne rahva ees, millest vabanemine on pea võima- tu. Kompromissitu suhtumine kutsumusse, mis välistab juba eos probleemi miks see, mis on lubatud tippudesse pürgijatel teaduses, kirjanduses, kunstis ei ole lubatud sportlastele... Saatuse heldusest Melbourne'i mängudelt kangelase aupaistes naasunud Uno Palu polnud oma saavutustega tundmatu vist ühelegi koolipoisile. Poiste huvi spordi vastu on teadagi suur. Ühel heal päeval võib niisugune huvi ja kellegi innustav eeskuju saatuslikku osa etendada. Kui on ka kehalist jaksu, nagu oli Rein Aunal. Juba 12- aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel rassis Rein Aun kaasa '' kõiketeadjana ''. pikakasvulisele saledale poisile sobis kergejõustik, eriti kaugushüpe, kus tagajärjeks märgiti 3.83.
Iiri keeles öeldakse Iirimaa kohta Eire ja inglise keeles Ireland. Riigi ametlik kirjeldus on iiri keeles Poblacht na hÉireann ja inglise keeles Republic of Ireland (eestikeelne vaste Iiri Vabariik). Iirimaa pealinn on Dublin. Iirimaa pindala on 70 280 km2. Rahvaarv ja muutumine Iirimaal elab 4 450 900 inimest 2010. aasta seisuga. Juba 1,8 miljonit inimest elab Põhja-Iirimaal. Ajaga rahvastiku arv kasvab, nagu ka teistes maailma riikides. Aastal 2011 pole rahvaloendust tehtud ja vist ei tehta ka. Ligi 99% rahvastikust koosneb iirlastest, ülejäänud peamiselt inglased (30 000) ja sotlased (10 000). Iirlased on keldi päritoluga rahvas. Iiri keelt kõneldakse rohkem maa lääneosas. Enamik usklikke (95%) on katoliiklased. Üle poole rahvastikust elab Iirimaa idaosas. Rahvastiku tihedus Rahvastiku tihedus on 63,3 in/km2, ning selle tulemusega asub Iirimaa tabelis 140. Kohal, mis asub maailma tabelis umbes keskkosas. Iirimaa kõige asustatum koht
Vankrirattaq Nii kuuma suvvõ es olõ tükk aigu nättü. A vili kasvi illos. Rükkä oll jo tükk aigu pestü, et siimnevillä saiaq. Kats miist tulli müüdä tiid. Kolla ja Volli. Mõlõmba noorõmbapuulsõ taluperemiihi poja. Eeläõdagune simman kõrvalküläh andsõ tunda. Pääq olli olgõ pääl ilmadu rassõq ja suuh olli vist kassiq kusõl käünü. Möldre veski paisu alt juudu vesi oll lämmi ja es taha sukugi pääd ravitsõda. Volli löüdse, et ei avita siin miski, piät koskilt pääparandust saama. Poolõ versta päält nakas Kribu talu paistma. Peremiis oll vahtsõ vankriratta aidakaartõ veere alla tahenõma säädnü. Tii vei Kribu aida takast müüdä ja ku untsandsgu aidaga kohaguti saiva, läts Kolla haigõn pään palama tulõkõnõ. Ega Kribu peremehel
pudelisse villitud Tallinna lähedal Tabasalus ja mida Soome lennufirma parajasti oma pardaveinina kõigile lahkesti mekkida pakub. Eesti kui väikeriigi omapära suuremate kooslustega võrreldes on see, et majandus- ja kaubandussuhetes ei jätku meil ei jõudu ega teadmisi, rääkimata tootmisvõimsustest, et kaubelda kõigi maailma maadega. Olgugi et meie kaubandusstatistika ekspordi-impordi sihtmaade nimekirjades esinevad vist küll peaaegu kõik maailma maad, näib lõviosa meie majandussuhtlusest siiski lähinaabritega, pluss mõni suurem riik väljaspool Euroopat. Sama aga ei saa öelda näiteks meie julgeolekuhuvide kohta. Balkani poolsaarel, Afganistanis või Iraagis teenivad Eesti kaitseväelased on oma missioonidega selge näide, et julgeolekuline globaliseerumine on juba laiema haardega kui kaubavahetus. Sama võib väita kliimamuutuste (kui need tõesti inimeste tekitatud on) või haiguste leviku kohta.
Aga see sama Aafrika laps tunneb ennast vägagi õnnelikult ka siis kui tal ei ole elektrit, kuid sai oma meisterdatud vibuga (näiteks) jänese perele lauda tuua. Fakt on see, et filosoofid on aegade algusest alates mõelnud ning diskuteerinud – mis on õnn? Aga sellele küsimusele ei ole ühtset vastust, sest õnn sõltub sellest millises keskkonnas sa oled üles kasvanud, milliseid väärtuseid sulle on õpetatud ning millele sul on ligipääs. Ehk siis me võime vist kokku võtta selle kirjandi nii – õnn on täiesti 100% subjektiivne ning igal inimesel on täiesti erinevad asjad õnne saavutamiseks. Minul on näiteks üheks õnneks vajalikuks asjaks raha, Buddha mungal rahast sõltumatus. Mina olen õnnelik. Martin Kilumets
see mis särab, peab siis olema midagi väikest! Kooli minnes, kui linnapoolt tõuseb valgus, mõtlen tihti, et kas see on ikka reaalsus. See, mida kuulen, tunnen, näen, ennem selles ei veendu, kui välja sirutan oma käe. Ikka olen ärkvel, ma ei saa midagi enam aru, koolis olles, veel, endas kannatust ma varun. Lõpuks tajun, miks nii valge on, vahetunnis vaikselt üks tüdruk, istub, on. Kui mind vaatad, tõuseb sära, taevapäike, mis ei kustu iial ära. sa sätendad ja oled kena, mind vist sa röövisid salaja ära. Kui lahkud ja silmapiirilt kaod, mul justkui silmisse tekiksid vaod. Ja kui lõpuks, mulle said selja löödud, on taas see must mu silmis, mis hommikuti möödub. Nüüd tean mis on see valgus mu silmis, nii hea ja tore, see oled sina, 11, nii Kaunis, Ilus ja Südamlikult Tore. Mardo
Rooma kunst 1. Pont du Gardu tööpõhimõte- veejuhe, et saaks puhast vett linna. OLi hästi kõrge ning pikk ja oli pealt kinni et vältida reostamist ja vee ära aurumist 2. Colosseum- 49 m kõrge.4 korrust. areeni osa oli veega täidetav. Peeti merelahinguid ja võideldi vee loomadega. Mõõtmed on 150-180 m. Esimesel korrusel istus keiser oma kaaskonnaga ning see oli tehtud marmorist. Teisel korrusel olid rooma sõjaväelased, 3. olid rooma kodanikud(suurim ja laiem korrus) ja neljandal olid vabaks lastud orjaad. Mahutas 50 000 inimest. Tänapäeval varemetes ja kuulutatud pühaks paigaks. FLAVIUSE AMFITEATER igal korrusel on 80 kaart 3. Pantheon- Antiikaja suurim kuppelehitis (u. 43m). 4. Mõisted: Akvedukt -kinnine veejuhe millega saadi linna vett, sillataoline ehitis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Tavaliselt kaetud, et vältida saastet...
elavad. Ka ei puudunud majas tondid,isegi ühe koolipreili emagi alles kuusteist aastat tagasi rääkis minu isale, et tema ka näinud viirastust. Keegi uhke proua mustas kahisevas siidkleidis tulnud peale päikeseloojangut mööda koridori tema korteri ukse tagant mööda välisukse poole.Tema astunud ka omast toast välja, hakanud mööda koridori uhkele prouale järele minema, aga ettekotta jõudes pole enam mustakuue-kandjat kusagil näinud. Vist oli viimane see, kes majast välja põgenes. Mis sai edasi mõisast? 1919.aastal hakkab tegutsema selles hoones Maardu algkool,mis kestab kuni 1956.aastani.Peale seda aastal 1956 härrastemajas paikneb kolhoosi keskus, seejärel Kostivere sovhoos, kes aastail 19761979 renoveerib hoone. Mõis tänapäeval
Näiteks nutitelefonid salvestavad kogu aeg sinu liikumist, sinu tegutsemist, asukohta. On võimalik ainult nutitelefonide baasil inimese kodu lokaliseerida ja niisamuti ka töökohta. Samuti näitavad enamik postitusi, mida sa teed, ka seda, kust on see postitus üles laaditud. Kuna ma ise pole eriti suur telefoni kasutaja, siis see punkt mind otseselt ei puuduta. Nalja pakub see, et tavaliselt näitab see minu asukohaks hoopis Tallinna, aga siin pole ma vist ainuke. Sellega saab ka kasulikku korda saata. Kuna nutitelefone kasutavad juba enamik inimesi, siis on kerge määratleda, kuhu on liikluses ummikud tekkinud. Samuti kasutavad lapsevanemad nutitelefonide positsioneerimisfunktsioone. Nii saavad nad ju jälgida, kus nende võsuke ringi liigub. Privaatsus kaob aga üldse ära. Digitaalne jalajälg on meie kiiresti arenevas ühiskonnas väga loomulik. Pigem on imelik see, kui inimesest pole mingit infot internetis. Tuleks olla ettevaatlik enda
ning otsisin internetist lahenduse, mis mulle ei oleks kunagi pähe tulnud: "Muide," küsitakse ühes ammuses intervjuus Edward Albee käest. "Kuidas te leidsite oma näidendile pealkirja?" Ja Albee vastab: "Oli üks saluun, kus ma ikka käisin, ning sellel saluunil oli allkorrusel üks suur peegel, kuhu inimesed oma graffiteid sodisid. Kusagil 1953. või 1954. aastal jõin ma ühel õhtul seal õlut ning nägin, kuidas keegi oli vist seebiga peeglile sirgeldanud: "Kes kardab Virginia Woolfi?" Kui ma hakkasin näidendit kirjutama, tuli mulle see meelde. Ja muidugi tähendab "Kes kardab Virginia Woolfi" kes kardab elu ilma /.../" 1960ndate avangardi klassikasse kuuluv näidend äratab siiamaani tähelepanu kõige erinevamate nurkade alt. Kord juhitakse tähelepanu Albee teksti ühiskonnakriitikale, kus teiste seas kritiseeritakse liigratsionaalset maailmapilti, erinevaid sotsiaalseid petukaupu ning üleüldise
Vanem-Edda ( siia lisage mingi eessõna, näiteks: ) Mina lugesin Noorem-Edda asemel Vanem-Eddat ning võin rahuga öelda, et tegin vist õige valiku, sest raamat oli väga huvitav ja kuigi seda oli kohati veidi raske mõista, oli see minu jaoks arusaadav. Minu vastused eeposteküsimustele võivad erineda, kuna ka Noorem-Edda erineb Vanem-Eddast nii kirjapildilt ja arvan, et veidi ka sisult, kuna need read ja salmid on lausa müstilisel kombel kirja pandud ning nendest on tunda(kui imelikult see ka ei kõla) vanaaegset ja mütoloogilist hingust. Kirjutan nüüd veidi eepose maailmapildist. Pärimuse järgi oli maailmas
Kui kaugele võib viia au kaitsmine? ,,Mis on au? Me räägime vist millestki muust. Me ütleme ilge mark või täitsa bläss, me ei ütle au." Just nende sõnadega algab Ilmar Raagi vändatud linateos ,,Klass". Film räägib eeskätt noorte vahelistest teravatest suhetest ning koolivägivallast. Kurb on tõdeda, et reaalsus ja Ameerika action-filmid on korraga siinsamas Eestis astumas ühte liitu. Paljud õpilased on selle filmi iseloomustamiseks öelnud, et tegemist on tõesti nutuse teosega, kuid selliseid seiku pole Eestis veel juhtunud
Nõukogude Liidu ja vene rahva eripära 20. sajandi II poolel Nõukogude Liit oli üks huvitavamaid riike 20. sajandi teisel poolel. Sealne eluolu oli erinev muu maailma omast, kuid see riiki ja inimesi ei morjendanud. Nõukogude Liidus väärtustati töötamist, rõhuti kommunismile ning üritati rahvale oma arvamust peale suruda. Nõukogude Liit ei hiilanud just oma majandusliku seisu poolest. Inimesed elasid tihtipeale vaestes- ja kehvades oludes. Hrustsovi ajal hakati ehitama inimestele isiklikke eluasemeid, neid elamuid kutsuti hrustsovkadeks. Nende puhul rõhuti pigem isiklikule omandile kui kvaliteedile. Rahvas pidi tegema kõvasti tööd ning tööpuudusel Nõukogude Liidus kohta polnud. Enamik inimesi töötas kolhoosides ning seal tuli rabada kõvasti, sest töö toimus pidevalt ülemuse valvsa pilgu all. Ühismajandites tuli inimestel teha seda, mida kästi, sest keeldumise korral ootas neid ees karistus. Üks töömahukamaid p...
hooliks neist, aga ma usun, et oma lahkumisega põhjustab ta vaid suuri hingepiinu ja oleks parem, kui naised teda ei kohtakski. Ma usun, et elu pärast Toomase lahkumist on suur piin ja mõni õrnema hingega naine on valmis need piinad lõpetama. Aga Toomas sellest ei hooli. See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Sellepärast räägib ta pidevalt naistele ilusaid jutte elust koos temaga, aga see kõik on vale. Toomas ei oskagi vist tõtt rääkida või pole tõel tema jaoks lihtsalt mingit tähtust. Ta kõnnib üle inimeste, jättes neile vaid tühipaljad lootused, mis peagi purunevad. Aga juhtub ka seda, et isegi Toomase kõige ilusamad sõnad ei suuda mõnda inimest ära petta. Siis käitub ta löödult, on nukker ja sõnakehv. Aga see muutub, kui ta on edasi liikunud ja omale uue ohvri leidnud, keda hullutama hakata. Toomas fantaseerib pidevalt ja lakkamatult, aga kui keegi teine samamoodi teeb,
Me ei hakanud alguses asju isegi lahti pakkima, kuna ma käisin isale peale, et võiks juba järvele minna. Tunnid möödusid järve peal kiiresti, kaldale tagasi tulles tegime lõke ülesse ja panime telgi püsti. Hakkas juba pimedaks minema, aga meie istusime lõkke ees ja puhastasime kala. Minust polnud muidugi suuremat kasu, kuna polnud varem kala puhastanud. Isa näitas ette ja mina tegin järgi, aga valmis saime. Tegime katlas kalasuppi, see oli mu lemmik toit väiksena. Mul ei lähe vist kunagi meelest kui tore päev see oli, sellest ajast saadik meeldib mul kalal käia, mida ma ka see suvi ette võtsin. Üheks toredaks päevaks kujunes esimene koolipäev. Kõik oli uus ja huvitav, uued sõbrad, uued inimesed mu ümber. Õde oli mulle rääkinud küll kui paha ja raske koolis on, koguaeg peab õppima ja vara ülesse tõusma. Mulle tundus kõik aga teisiti. Pidime kell 11 koolis olema, ema tuli minuga klassi kaasa, kus kohtasin enda uusi klassikaaslasi. Sugulased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
