aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis 19371941 Tallinna Riigi Rakenduskoolis. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943 1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse. Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 Kanadas. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal loobus ta president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab
Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks.
rõhutas küll kirjaniku ja luuletaja individuaalsust, kuid seadsid siiski piirid neile, kes seisid väljaspool rühmitust. Ernst Enno alustas oma loominguga isegi enne nooreestlasi, kuid liigne isikupära ning sümbolism seadsid omad piirid. Eriti mahategev oli Friedebert Tuglase hinnang, millega läksid kaasa ka teised nooreestlased. Enno ei olnud nende arvates mingi intellektuaal ning teadlik luuleuuendaja, vaid kelle luule sisaldas vajakajäämisi. Esimesena mõistis Ennot Henrik Visnapuu, kes väitis, et Enno on Gustav Suitsu kõrval teise tee rajaja. Alles pärast surma, kui valgalane Bernard Kangro avaldas postuumselt Ernst Enno luulekogu ,,Valitud värsid" (1937), hakati mõistma Enno panust eesti luulesse. Kokkuvõte Enno lüürikat iseloomustavad pehmed toonid, kujutluspiltide sujuv seostumine, malbe tundelisus ja sundimatu häälikumuusika, mida toetavad elamuslikud kordused. Oma luule paremikus laulab Enno kodust, loodusest ja
levels. Journal of human Kinetics, 7, 43-49. 7. Sevim, Y. (2008). Handball- Dynamic Game & SpeedTraining. Handball, EHF Periodicals, Vienna. 8. Sportaim - . Sportaim statji. Venemaa, 2003. http://sportaim.ru/index.php/gandbal/istor/639-2011-04-09-20-42-40 , 23.01.2014 9. Sibila M., Vuleta D., Pori P. (2004). Position-related differences in volume and intensity of large-scale cyclic movements of male players in handball. Kinesiology 36(2004) 1:58-66. 10. Visnapuu, M. (2008). Käsipall, Treenerite tasemekoolitus. Tartu. 11. Verhoshanski, J. (1996). Spetsiaalse jõuettevalmistuse metoodika. AS Spin Press. 11. Weineck, J., Jalak, R. (2008). Kehalised võimed ja organism. Treenerite tasemekoolitus. Tartu. 12. Ööpik, V. (2007). Aklimatiseerumine spordis. Mehide, I. (Eds.). Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained. III tase (31 - 40). Tallinn: Eesti Olümpiakomitee 13. Õhtuleht. Rannakäsipall. Eesti, V. Anvelt,1998, O.Järvela, 2013.
süvapsühholoogiline romaan,filosoofilis-intellektuaalne romaan,absurdi romaan,sürrealistlik romaan maagilis-realistlik romaan James Joyce teadvuse vool Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog Albert Camus eksistentsialistlik romaan Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus Gabriel Garcia Marques maagiline realism 9. sümbolism- hendrik visnapuu, helbemäe Sürrealism-Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin Ekspressionism-M. Under Impressionism-Tuglas, Gustav Suits. 10.sai alguse 20.sajandi esimesel poolel Parimaid postmodernistlike kirjanikke liidab kõigile erinevustele vaatamata just veendumus,et kirjutamine on midagi enamat kui lihtsalt mäng. Ollakse üldisel seisukohal, et postmodernismi iseloomustavad pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute,aga
Sissejuhatus Praktika toimus AS Valga Selveris (Raja tn 5, Valga). Praktika pikkus oli 60 tundi ja see algas 09.06.2008 kestis kuni 23.06.2008. Põhjus miks just selle ettevõtte valisin oli see ,et alguses lootsin minna laevale aga ei saanud ja kuna õpetaja pakkus selle võimaluse välja käisin Selveris uurimas ja saingi sellele kohale praktikale. Ma olen enda valikuga rahul olin seal koos klassivennaga oli tore paju nalja sai ja uusi kogemusi tuli ka kuhjaga. Meie praktika juhendajaks oli Esta Visnapuu- ta oli meiega väga sõbralik ja kui mingi mure oli sai temalt kohe küsida. Selveri üldinformatsioon ja ajaloo tutvustus. Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver al...
Eesmärk oli kujutada liikumist, kiiretempolist elu ning linnastumist ja masinaid. Futuristid olid sõjakad ja ütlesid, et vana kultuur tuleks lammutada. Tuleks kujutada lennukeid, masinaid, mootoreid, revolutsioone, rahvahulki. Luule pidi olema jõuline. 1909.a ilmus Itaalias futuristide manifest. Nende eesmärk oli rahvast sokeerida ja solvata. Esindajad: F.T Marinetti, Vladimir Majakovski, Albert kivikas, Hendrik Visnapuu DADAISM tunnused, päritolumaa, umbkaudne aeg, põhimõtted, esindajad. Dadaism on sürrealismi eelkäia, tekkis Sveitsis Zürichis. 1916.a sai alguse ja 1924.a hääbus zürichis. Propageeritit luuleta luuletust ja tavaesemeid, milles peitub kunst. Kuulsaimad esindajad olid Hugo Ball, Jean Arja ja Tristan Tzara .Neil olid uudsed luuletehnikad *foneetiline luuletus ehk, häälitseti luuletamise asemel *simultaan luuletamine ehk mitmed
trükki "Kirjanduse Sõprade" kolm albumit "Kiired". 1902. a. tegutses Tartus koolidevaheline ring "Eesti Külvaja". 1903. a. tekkis selle asemele uus ring, peamiselt kirjandusest ja kultuurist huvituv "Eesti Ühisus". 1904. a. kavandati seal "Kiirte" neljandat albumit, kuid otsustati sellele nimeks panna "Noor-Eesti". Nimetus võeti tarvitusele noorlätlaste eeskujul. Kuulsamad liikmed olid V. G. Ridala, Ernst Enno, Marie Under, Henrik Visnapuu, Fr. Tuglas. 1905. a. ilmunud esimese albumi ava-artiklis "Noorte püüded" kuulutas rühmituse juht ja ideoloog Gustav Suits: "Ennemalt öeldi: Noblesse oblige a a d e l kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige n o o r u s kohustab! Ja meie seisame teelahkmel. On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal, aga noorte ülesanne ja püüe olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks, tarvituste kohasemaks teha
Luuletused on mõtlikud ja filosoofilised. Enno on kirjutanud ka lasteluuletusi ( "Üks rohutirts läks kõndima"). Täiskasvanuste luulest on kuulsaim " Nii vaikseks kõik on jäänud", mis kõneleb inimesest, kes on jõudnud oma elu pöördepunkti ja mõtleb rahulikult minevikust ja tulevikust. "Siuru" rühmitus See rühmitus loodi A Gailiti juhtimisel 1917.a. Tegutes aastani 1919. Sinna kuulusid järgmised kirjanikud: luuletajad Henrik Visnapuu, Marie Under, Artur Adson, Johannes Semper ning proosakirjanikud August Gailit, Friedebert Tuglas. Rühmituse nimi tähendab lõokest. Nad kirjutasid julget, erootilist kirjandust. Luuletustes kujutati armastust ja kirge, oli vihjeid seksile jne. Novellides toimusid fantastilised ja sokeerivad sündmused (nt Gailiti novellis seksis nunn saatanaga ja sünnitas selle eest karistusena sinised põrsad). Nende maailmapilt oli hedonistlik (hetke nautiv, naudinguid otsiv). Loosungiks oli " Carpe diem
Confutatis (äraneetud) patuste hirmud ja piinad Lacrimosa (pisarad) kurbus ja hingevalu Tegelikult kuuluvad Confutatis ja Lacrimosa Dies irae juurde, aga on heliloojaid, kes neid muusikaliselt eraldi kujundavad. Tuntud heliloojad: W. A. Mozart, G. Verdi, f. Liszt, J. Brahms, A. L. Webber, L. Cherubini, H. Berlioz. Eesti heliloojad: C. Kreek, E. S. Tüür, E. Tubin (ladinakeelsete laulude asemel on H. Visnapuu ja M. Underi isamaaluule, ,,Reekviem langenud sõduritele") Oratoorium Kutsutakse ka vaimulikuks ooperiks. Kaasa teevad solistid, koor, orkester, kuid erinevalt ooperist esitatakse seda kontserteosena, puuduvad kostüümid, dekoratsioonid ja lavaline tegevus. Oratoorium koosneb aariatest, retsitatiividest ja kooridest. Kooride numbrid on tähtsamad, kui solistide omad. Oratooriumiks (ld. k. orare kõnelema/palvetama) nimetati
Tahad istu, nutta? Tahad joosta, rutta. Mulle see nagu jookseks pilved, mühaks palu. Minu tee see on: lauluks ülendada valu. H.Visnapuu Henrik Visnapuu on mees, kes suutis teha luuletamise kõrvalt ka väga palju muud. Ja kõike mida ta tegi suutis teha väga hasti. Ta on mees, kes on eesti ajalukku jätnud küllaltki suure jälje. Tema luuletused on hästi arusaadavalt kirjutatud. Talvel. Õitsev suvipäikse puna kadund laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval.
· 20ndatel eluaastatel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. · Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all "Postimehes". · Ta saavutas luuletajamaine esikoguga ,,Sonetid" (1917a) · Marie kuulus rühmitusse ,,Siuru" · ,,Siuru" liikmed olid August Gailit (asutaja), Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. · ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Under ja Adson lahkusid ,,Siurust" · Under kuulus ka Tarapitasse · ,,Tarapita" liikmed Friedabert Tuglas(,,Tarapita" toimetaja), Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust ja hakkasid kujutama loodust, inimesi ja esemeid geomeetriliselt. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. NT Johannes Barbarus Konstruktivist- hakkasid kasutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teoseid üle terminitega( oskussõnadega). Püüdsid seostada inimest tehnikaajastuga, näidata ühiskonnas toimunud muutusi. NT Henrik Visnapuu Dadaism- dada tähendab prantsuse keeles kiikhobust. See sündis esimese maailmasõja vapustustest. Dadaistid protesteerisid sõja vastu, mõistsid hukka kogu tsivilistatsiooni ja kultuuri ning otsustasid põgeneda kaosesse. Kasutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse. NT Louis Aragon ja Paul Éluard. Sürrealism- Tekkis 1920. Aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli asendada reaalsus sürreaalsusega
mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. 1. detsember 1919 avati Tartu Ülikool, mis oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad haridusreformid, mis soosisid rahva üldist haridustaseme kasvu. Kirjanduses tõusis esile Siuru rühmitus. Kirjanikest ja luuletajatest said tuntuks A. H. Tammsaare, A. Gailit, H. Visnapuu ja M. Under. Kahjuks ei suudetud saada tagasi Eestist Venemaale viidud raamatukogusid, arhiive ning teadusliku ja ajaloolisega tähtsusega asju, mis küll Tartu rahu tingimustega lubati Eestile tagastada. Kuigi Eesti Vabariiki ei suudetud hoida rohkem kui 19 aastat, ei tähenda see seda, et sellega kaasnesid ainult vastutusrikkaid kohustused ja murettekitavaid otsused. Vastupidi selle aja jooksul oli rõõmustavaid faktoreid isegi rohkem kui murekohti. Peale selle said eestlased suhu
Eeskuju A. Puskin ja Baudelaire (B.Alver tõlkis Jevgeni Onegini. 4. Tarapita ja Siuru II RÜHMITUS SIURU (PÕLDLÕOKE) (1917-1919) Tallinn-sümbol valge krüsanteem Siuru kirjanduslik rühmitus loodi Friedebert Tuglase algatusel. Algselt pidi ,,Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under (1917 sonettid), Artur Adson (Henge Palango-hinge põlemine), Hendrik Visnapuu (Amores), Johannes Semper (Pirrot-narr teener), August Gailit (Saatana karusell)), Friedebert Tuglas. Uued tulijad olid (pärast Visnapuu ja Gailiti lahkumist) August Alle ja Johannes Barbarus. Siuru jätkas Noor-Eesti uusromantilist suunda. Sümbolistlik ja impressionistlik suund (eriti Under). Tekkis, et vastanduda sõjakoledustele (I MS, revolutisoonid). Moto: Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud (F.Tuglas). Rühmituse tegevus lõppes eelkõige 1) ei saanud
Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean Jacques Rousseau (17121778) ja venelane Nikolai Karamzin (17661826). Eesti kirjanduses on sentimentalismi jooni Suve Jaani (17771851) teostes. "Siuru" kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (18861971) algatusel ning tegutses aastatel 19171920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning
Kirjandus voolud Romantism-tekkis18.saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9.Romantistl ik teg...
See ilmus 1904.a., kandis nime ,,NoorEesti", siis saab alguse rühmitus ,,Noor Eesti". Antakse välja kuus numbrit albumeid ajavahemikus 19051915. G. Suits toimetas need. Juhtfiguurid: G. Suits ja Fr. Tuglas. Albumites avaldatakse noorte loomingut. Esimeses kahes albumis on kõrvuti vanema põlve ja nooreestlaste looming. Alates kolmandast albumist ainult nooreestlaste looming. Kirjutavad: M. Under, Semper, A. Alle, J. Barbarus, Visnapuu jt. Kritiseeriti vanema põlve kirjanike loomingut Albumitega ühinesid ka kunstnikud, kes illustreerisid nooreestlaste töid nt. N. Triik, Kr. Raud, K. Mägi jt. Albumid paistsid silma heade illustratsioonidega. NoorEestlased väärtustasid eriti K.J. Petersoni ja Juhan Liivi loomingut. Tõlgitult tutvustati prantsuse, itaalia, vene ja poola modern luulet. G. Suits on öelnud: ,,Elame euroopalist kultuuri. Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks"
Vares-Babaruse, Johannes Sempri luuletused. Kirjandusteaduslikult poolelt Tuglase artikkel kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlikpoliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad. SIURU(1917-1919) tegevliikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Sisulises mõttes jätkab NE joont. Oluliseks saab kuidas kirjutaatkse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele
"Taeva kuusnurk - In memoriam Leo Normet - Kajakas ja vesi" klaverile 1997 "Kuum ja külm" op 62, sümbiootiline sümfoonia metsasarvele ja klaverile "Aegade hämarusest" (Sümfoonia nr 3) op 63 aldile ja sümfooniaorkestrile (tekst Siiri Sisask) "Kalevi tulek" op 64 lastekoorile ja samaanitrummile (tekst eeposest "Kalevipoeg") 1998 "Perseiidid" op 65, viiulikontsert "Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks" op 67 tenorile, bassile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (H. Visnapuu, K. Lepiku ja liturgiline tekst) "Spiraalne sümfoonia" op 68 tsükkel klaverile (4 käele) 1999 "Hale Bopp'i komeet" op 69 flöödile ja kitarrile 2000 "Täielik kuuvarjutus" kitarrile 2001 "Leoniidid" op 78, kontsert flöödile ja kammerorkestrile (Lepo Sumera mälestuseks) 2002 "RX - Cassiopeiae" op 82 sümfooniaorkestrile "Kevadele", kantaat op 85 sopranile, naiskoorile ja keelpilliorkestrile (Anne Kahro) "Ikeya Shangi komeet op 87 viiulile, klaverile ja vibrafonile
ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke, väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil, vältides omadus- ja määrsõnu. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu, trükiti luuletusi näiteks tapeedile. Esindajad : vene kirjandusess Vladimir Majakovski (1893-1930), Igor Severjanin (1887-1941). Eesti kirjanduses on futurismist mõjutatud oma loomingu algusperioodil H. Visnapuu, Albert Kivikas (1898-1978), Erni Hiir (1900-1989) ja Richard Roht (1891-1950). Majakovski eesti keeles 1930 Pilv püksten. Poeem ja luuletused. Tlk Ralf Rond 1947 Luuletusi. Tlk Felix Kotta 1951 Ameerikast. Tlk Felix Kotta ja tundmatu tõlkija 1955 Poeemid. Tlk Felix Kotta 1958 Kuidas teha värsse? Poeetika. Tlk Aira Kaal 1968 Lutikas. Saun. Kaks näidendit. Tlk August Sang, Otto Samma ja Uno Laht 1970 Vladimir Iljits Lenin. Poeem. Tlk Uno Laht 1980 Luuletusi ja poeeme
· Omalaadseteks kokkuvõteteks tehtust said kaks kolmeköitelist koguteost ,,Eesti rahva ajalugu'' ja ,,Eesti ajalugu''. · Tuntuim arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasena tegid endale nime Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. · Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia''. · Areenile astus ,,Siuru'' rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. · Eelistatuim kirjandusvool oli endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Meisterlikkuse saavutasid Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaane kirjutasid Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk. · Kümnendi keskel asendus uusromantism uusrealismiga, esikohale tõusis proosa ja romaanizanr. · Senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks 1930. a. keskel üle
"Õlekõrre" sarja kuuluminegi teatavat kvaliteeti. Sarja kujundus on minimalistlik ja kena ning sisugi toekas. Peale Huma ringi kuulub Jürgen Rooste ka Tallinna Noorte Tegijate ridadesse, mis küll pole tema loomingut (minu teada) muudmoodi kui lihtsalt innustava impulsina mõjutanud. Tegelikke poeesia tagamaid tuleks tõesti otsida eesti luule kõrgaegadest. Kui palju nüüd just Sinijärve mainitud Rummo, Kaplinski, küll aga Henrik Visnapuu, Jaan Isotamm ja Toomas Liiv. Neid kolme nimetab oma teadvustatud ja teadvustamata eeskujudena autor ise kõhklematult. Õige visnapuulikult ju "Sonetid" algavadki, heiastades õrnerootilist maailma läbi rahvaliku tekstilaadi ja huumori esimeses luuletuses. "Hell hellakene..." on arvatavasti enim eteldud vabavärss laulukujul. Siinpuhul ei suuda suud pidada, et lauldakse sama viletsalt kui Contra (TNTs teine lõõritaja veel Wimberg) ning minul võimatu lugeda ilma autori häiriva hääleta
Kr Amfiteater Colosseum Roomas 70 - 82 p. Kr. 13 Tornlinnus on rajatud 14. sajandi lõpus või 15. sajandi alguses Wackede aadlisuguvõsa poolt. 14 MAALIKUNST on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Akvarell, akrüül, fresco, pastel, seko, tempera, õli jne Johann Köler, "Ema haige lapsega", 1872, õlimaa Konrad Mägi, "Pr. Visnapuu portree", pastel Alfred Hirv, "Natüürmort vähiga", õlimaal 15 16 FRESKO maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Viimane kohtupäev. Michelangelo fresko (1535–1541) Sixtuse kabelis Vatikanis 17 Püha õhtusöömaaeg. Leonardo da Vinci fresko (1495–1498) Santa Maria delle Grazie kirikus Milanos 18
· Meie õpik"Kunstikultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski sisaldab palju erinevaid reprosid (15) 6. Arhitektuur ehk ehituskunst - on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. · Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis(praegune Istanbul Türgis) 6. saj. (16) · Colosseum Roomas (17) · Jumalaema kirik Pariisis (18) 7. Maalikunst unikaalne(kordmatu) värviline kujund tasapinnal. · Johann Köler, Tütarlaps allikal, õli (19) · Konrad Mägi, "Pr. Visnapuu portree", pastell, EKM maalikogu (20) · Alfred Hirv, "Natüürmort vähiga", õlimaal, EKM maalikogu (21) 8. Fresko lae- või seinamaalingu tehnika, mille puhul pigmendid lahustatakse vees ning seejärel kantakse värskele lubjakrohvile (intonaco). · José Clemente Orozco, "Prometheus," fresco mural (22) · Fresco by Dionisius representing Saint Nicholas in a Ferapontov Monastery. (23) · Fresco Sistine Chapel in the Vatican, Rome, Italy. (24) 9
Ühes oma kuulsamas följentonis "Sinises tualetis daam" pilab ta Marie Underit ja Artur Adsonit ning nende läbi ilutsevat ja boheemitsevat kirjandus. Just see teenibki ,,Siuru" naeruvääristamise ja lammutamise eesmärki. Ei tea küll, miks ta tahtis ,,Siuru" laiali ajada. Ilmselt Gailitile ei Liis Laumets 12d Liis Laumets 12d meeldinud peenutsev ja ilutsev armastusluule ning seetõttu peale ühingu olemasoleva mõtte hävitamist August Gailit ja ta hea sõber Henrik Visnapuu ,,Siurust" lahkusidki. Teos ,,Purpurne surm" on rohke erootilise ainega ja fantaasiaküllane. Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Teoses kapten Roode on tänapäeva külas elava mehega suhteliselt sarnane, nagu minu perekonnatuttav. Mees, kes ei hoolitse enda eest ja kes peab üksi oma kodu ülal. Ta tahab armastust naiselt, kuid on pettunud eelnevates suhetes. Tihti peale pettumused vajuvad unustuste hõlma ja ta annab endale uue võimaluse.
lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal. 3 "Siuru" kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (18861971) algatusel ning tegutses aastatel 19171920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele
.......................................................................................................................12 "Siuru" , 1917 Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu ............................................................................................................................................14 ............................................................................................................................................14 ............................................................................................................................................14
Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde. (Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!) Siuru-loodi 1917a. 17.mail.Rühmitusse kuulusid-Henrik Visnapuu,Marie Under, Arthur Adson,Friedebert Tuglas, August Gailit, Johannes Semper(kunstnikud:J.Koort,A.Vabbe ja N.Triik)Siuru tähtsus-tõid Eesti luulesse maailmatasemel armastus ja loodus lüürika;esimene suurem ettevõtmine-album;Siuru trükitoodangu esimene laine-Underi luulekogu ,,Sonetid" , Adsoni ,,Henge palango" , Visnapuu ,,Amores" , ilmusid ka Siuru II ja III albumb. Korraldasid puhkeõhtuid(loteriiõhtuid). Rühmitus lagunes, tekkisid vastuolud (Gailiti ja
Seetõttu on ta vastandiks eelnevatele teostele oma positiivsusega. Tuglas tõi eesti kirjandusse kunstilise reisikirja. ,,Teekond Hispaania". Kirjutas lisaks memuaare ja lühikesi proosapalu: marginaale. · Uus romantism eesti kirjanduses (looming kuidas kajastub, Suits, Enno, Ridala, Tuglas, Under, Gailit) · Siuru ja Tarapita roll 20saj alguses (kuulusid, mis tegid, muutsid, oluline) Siuru Kuulusid-Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Siuru tähendas lõokest. Siurule andis tema ilme ja kõmuline ning ennast reklaamiv seltskondlik tegevus. Luuletajad on emotsionaalsemad ja müstilisemad kui varasemad autorid. Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantaasiat. Proosas on valdavaks tige ja irvitav iroonia. Pilklik suhtumine tõusikutesse. Põhimõte oli ärritada kodanlast. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal, mil oli sõda. Lööklause: Naudi hetke! Esimeseks suureks ettevõtmiseks oli album. Luuletused olid
on loonud rahvale midagi väärtuslikku, siis kõneldagugi neist, aga mitte kirjaniku isikust. Enamikule oli Gailit boheemlane, poseerija, seltskonda pilkav küünik. Kuid see oli vaid väline kest. Välise muretuse, bravuursuse ja valjuhäälse naeru taga peitus tegelikult tundlik hing, mis vajas lähedaste ja sõprade toetust. Tõelist Gailitit tundsid vähesed, ehk ainult perekond ja tema lahutamatu sõber Henrik Visnapuu. Ilu ja inetus on Gailitile sama oluline kui Tammsaarele tõde ja õigus. See oli tema elufilosoofia, hingelt oli kirjanik esteet. Üheks suureks väärtuseks oli Gailitile veel armastus. Ükski teine eesti kirjanik ei ole sellise helluse ja respektiga suhtunud eesti naisesse kui Gailit, kelle loomingust heliseb omamoodi ood naisele. Gailiti suhtumises naistesse on tõepoolest harvanähtavat respekti ja delikaatsust. Ta ei muutunud kunagi labaseks. Gailitlik armastus on
Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust?
ei lõppegi temal. Muidugi, seda ainult selleks, et sukkade pikkust oma silmaga läheksid järele vaatama. Under laulab batistist ja pitsivahust, väga hästi teades, et see naise garderoobi juures samane imelik mööbel, mis mehe pää purju paneb. Ning kõik see on lihtne edevus koketeni, kaunis odav reklaam." Arusaadavalt ei tekkinud Underil ja Adsonil seda lugedes Gailiti vastu sõbralikke tundeid. Siurulaste kodutüli ja avalik skandaal oli paratamatu. Gailitile Sekundeeris vapralt sõber Visnapuu, kes kutsus üles avama Siuru-daami buduaari aknaid, et lasta sinna sisse värsket sõnniku lõhna. Gailit ja Visnapuu lahkusid Siurust. TEOSTE OMAPÄRA: · romantiline maailmanägemus:väärtustab unistusi ja vabadust · loomulikkud- kasuahnus on põlastusväärne · Gailitit köidab kõik erandlik- groteskini viidud omadustega tegelased ja pöörded · iseloomulikud on meeleolumuutused ning ootamatud dramaatilised pöörded · lausete kõlalisus ja rütm
........................................+13 10. Lev Tolstoi elu ja looming....................................................................+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16
Ta oli paljude tähtsate kirjandusseltside asutaja ja põhiliige. Rahva valgustaja ja uute ideedega väljaastuja. Sidus erinevaid kultuurivaldkondi ja oli ühiskondlikult aktiivne. 7. Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru" (liikmed, eesmärgid, iseloomulikku, võrdlus ,,Noor-Eestiga", saavutused) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam". Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja
Inglismaal, Saksamaal. Muutustest hoolimata kujunes kiiresti välja eesti n-ö pagulusühiskond, mis organiseerus nii poliitiliselt kui kultuuriliselt. 1945 ilmusid esimesed teosed Rootsis, peagi ka Saksamaal. B. Kangro andmetel on väljaspool Eestis kirjastatud 2600 kirjatööd, ilukirjandus umbes 780. Eesti Kirjanike Liidu liikmeskonnas lahkus umbes kolmandik, nende hulgas näiteks M. Under, G. Suits, A.Gailit, H. Visnapuu, K. Ristikivi. Keskuseks kujunes Rootsi. Aastatel 1945-1951 tegutses kirjastus Orto, mis hiljem asus ümber Kanadasse. Kõige rohkem on ilukirjandust välja andnud Eesti Kirjanike Kooperatiiv (1951), mis tegutses B. Kangro eestvedamisel Lundis. 1945. asutati ka Välismaine Eesti Kirjanike Liit, millel oli aastaks 1989 41 liiget. Palju eestlasi kuulus paralleelselt ka Rootsi Kirjanike Liitu. Kuni 1950. aastate keskpaigani avaldati välismaal eesti luulet märksa rohkem kui Eestis,
oma luulet ette lugedes. Töötas Venemaa telegraafiagentuuris ROSTA joonistas propagandaplakateid ja paigutas neile ka oma värsse. Riietus ekstravagantselt. Raske iseloomuga, ei tunnistanud kompromisse. Elas kriitikat raskelt üle. 1930 astus Kirjanike ühendusse, samal aastal lõpetas oma elu enesetapuga. Ohtralt loomingut: luuletused, poeemid, 2 näidendit: ,,Saun" ja ,,Lutikas". Omane luulevorm, mida kutsutakse Majakovski trepiks (Eestis Henrik Visnapuu, Albert Kivikas, Erni Hiir, Richard Roht). IMAzISM 1912-1917 omaette vooluna. Teoreetikud olulisim USA luuletaja ja kirjanik Ezra Pound. Püüdlused luulekujundi konkreetsusele ja elavusele, täpsele ilmekale väljendusele. Lühike luuletus, vältisid teadlikult süzeelis- jutustuslikku alget luules. Varasemast sümbolismist eristas I vormieksperiment ja valdavalt (riimita) vabavärsiline väljenduslik laad. Thomas Stearns Eliot, Ezra Pound.
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Mängijate arv % Mängijate arv %
Tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Haridus: loodi 6 – klassiline koolikohustus, haridustaseme tõstmiseks, pandi alus kutseharidusele. 1.detsembril 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Teadus: 1938. aastal asutatu Eesti Teaduste Akadeemia, mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse kuulsuse ( Ernst Öpik – astronoom, Paul Kogerman – keemik, Ludvig Puusepp – neurokirurg) Kirjasõna: Koostati Eesti Entsüklopeedia. Marie Under - luuletaja/kirjanik Hendrik Visnapuu – luuletaja/kirjanik Kunst: 1918 aastal loodi Tartus ühing nimega Pallas. 1934.aastal valmis Kunstihoone, Eesti Kunstimuuseum. Teatri – ja filmikunst: Teatrielus keskuseks kujunes Tallinn rahvusteater Estonia, Teatri alal tegelevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit. Esimene täispikk film esilinastus 1924.aastal ,,Mineviku varju'', esimene helifilm valmis kuus aastat hiljem ,,Kuldämblik'' Sport: Kõige populaarsemad spordialad olid maadlus ja tõstmine, tegeldi ka pallimängudega,
sünnipäeva puhul. See koondab paljude inimeste mõtteid ja mälestusi. Aukirjad ja Preemiad 8 1966. aastal - Eduard Vilde kirjanduspreemia 1983. aastal - Juhan Smuuli preemia 1988. aastal - Eduard Vilde kirjanduspreemia 1989. aastal - Juhan Smuuli preemia 1989. aastal - Anton Hansen Tammsaare kirjanduspreemia 1992. aatsal Kirjanduse aastapreemia 1993. aastal - Henrik Visnapuu fondi kirjandusauhind 1993. aastal - Juhan Liivi luuleauhind 1997. aastal - Riigivapi teenemärk IV klass Valiti XX sajandi Eesti saja suurkuju hulka. 2000. aastal - Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku aukiri jagati kui "Eesti mõttelugu" ellukutsujata teoloogilise kirjanduse väljaandjat, Eesti Raamatu Aasta üht algatajat 2002. aastal - Teenetemärk Tartu Suurtäht 2003. aastal Eesti Vabariigi elutöö preemia 2007
Traditsioonid Tartus siiski liiga tugevad.Teadus - eriline rõhk rahvusteadusted (eesti ja eestlusega tegelevad teadused) Tuntumad keeleteadlased Aavik, Veski, Saareste, Ariste Eeste ajaloolased Moora (arheol), Kruus, Sepp. Anti välja mitmed koguteosed Eesti rahvaajalugu ja Eesti ajalugu. Etnograafia Oskar Loorits. Maailmanimega teadlased. Arstid Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste. Kirjandus Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas, Merilaas, Alver, Suits, Tammsaare, Metsanurk, Ristikivi, Mälk, Vilde, Luts. Muusika Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias. Kunstnikud Mägi, Triik, Vabe, Viiralt, Starkoff, Koort, Kits. 26 a alustas Eesti raadio, loodi filmiühing Estonia Film, eesti filmi teerajajaks Märska, 34 a I helifilm "kuldämblik", anti välja Eesti ensüklopeedia. EESTI VABARIIGI JA TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIGI VÕRDLUS 1. Rahvad on omavahel kokku põimunud 2
,,Tähetund", ,,Elupuu", ,,Lendav linn" (1979) ja ,,Eluhelbed"( 1971). Betti Alver on väitnud, et luuletusteni jõudis ta juhuslikult. Esimesena tuli ta välja luuletustega ,,Pedja" ja ,,Raskelt valgub vaha", mis avaldati ka 1931. aastal ,,Loomingus". Betti viljeles ka edaspidi vaheldumisi lüürilist ja jutustavat värssi. 1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest" sai kriitikutelt erinevaid arvustusi. Henrik Visnapuu, aga kirjeldas seda kui kergestivoolav, vahutav, blaseerunud ja pealiskaudne, mida siiani avaldatud eesti luulekirjanduses on raske leida. Lisaks kommenteeris ta, et Alverist võib saada noorema põlvkonna esinduslikeim naisluuletaja. Uuesti avaldas ta selle poeemi 1966.aastal valikkogus ,,Tähetund". Betti oli oma luuletust päris palju kärpinud. Ajakirjas ,,Looming" avaldas Betti Alver 1932. aastal lühipoeemi ,,Kapten Oleander", 1933. aastal ,,Ulla", 1935.aastal ,,Vahanukk"
Autorist Elu Arved Viirlaid sündis11. aprillil 1922 a. Harjumaal, taluniku pojana.Õppis 1937-1941 Tallinna Rakenduskunstikoolis. 1941. a. liitus metsavendadega 1943-1944 sõdis vabatahtlikuna Soomes 1944. a tuli tagasi Eestisse,kus sõdib 20. Eesit Relva-SS diviisis 1944. a. sügisel lahkub Rootsi ja elas seal lühikest aega 1945-1953 elas Inglismaal Alates 1953 a. elab Kanadas Neljal korral on Viirlaid pälvinud maineka Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist Viirlaid talle omase radikaalsusega loobus. Looming Viirlaiu enese sõnul sai temast kirjanik tänu luthtunud spiooni karjääri tõttu. Tavapäraselt on Arved Viirlaiu loomingut käsitletud reedetud generatsiooni häälena.Kirjanik on pühendanud oma loomingu järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele . Viirlaid alustas luuletajana
6.) Realism eesti kirjanduses. Proosa iseloomustus. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Arvustava, elu pahupooli ja ühiskonna ebaõiglust rõhutava hoiaku tõttu on eesti realistlikku kirjandust nimetatud kriitiliseks realismiks. Realistlik kirjandusvool jäi domineerima umbkaudu 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Eestis tõusis romantismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realistlik kujutusviis võttis eesti jutukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõr...
See aktsioon andis võimsa tõuke järgnevale täiustamisprotsessile. Kirjanduselu 20-nendatel. 6. Kirjanduselu kahekümnendatel oli suhteliselt aktiivne. Anti välja ajakirju, raamatuid, kogumikke. Loodi Kultuurkapital. Toimusid ka erinevad kirjandusvõistlused. Siuru. 7. Eesti kirjandusrühmitus, mis asutati 1917 aastal ja kuhu kuulusid August Gailit, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson ja Hendrik Visnapuu. Nende lööklause oli ''Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud''. Ise nad kahjuks selle loosungi jägi ei talitanud. August Gailit rikkus rühma distsipliini sellega, et kritiseeris teravalt armastusluulet (ma ei saa aru, mis selles nii vale on), peale mida lahkusid rühmitusest mitmed liikmed. 8. August Gailit tundub olevat ainuke normaalne inimene seal. Ülejäänud nagu kari väikeseid tüdrukuid, kes solvuvad kui armastusluulet kritiseeritakse
1972. aastal Münchenis mängiti juba 7:7 varianti. Esimest korda selgitati naiste olümpiavõitja 1976. aastal Montrealis, mille võitis Nõukogude Liit.6 1938. aastal peeti Saksamaal esimesed MM-võistlused meestele (7:7/11:11). Naiste esimesed MM-võistlused peeti 1949. aastal Ungaris (11:11) ja 1957. aastal Jugoslaavias (7:7). Alates 1961. aastast puudub suur käsipall (11:11) MM-võistluste kavast.7 8 1 Wikipedia, Team handball, http://en.wikipedia.org/wiki/Team_handball (13.03.2011) 2 VISNAPUU, M., Käsipall treenerite tasemekoolituse õpik, 2008. Lk 7 3 Sealsamas, Lk 125 4 International Handball Federation, http://www.ihf.info/ > Link: The IHF > Member Federations (19.03.2011) 5 VISNAPUU, M., Käsipall treenerite tasemekoolituse õpik, 2008. Lk 126 6 Sealsamas, Lk 127 7 Sealsamas, Lk 129-130 8 Wikipedia, Käsipall, http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4sipall (13.03.2011)
Suri vaimuhaigusesse. ,,Seitse venda"- raamatu põhjal peegeldub soomlase olemus. Vaatleb talurahva elu, suhteid, kombeid, haridust jne. Raamat räägib vendade arengukäigust teose jooksul. Seal on palju dialoogi, tegevust, muinasjutte, muistendeid. Vennad: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Rühmitused Tarapita, Siuru SIURU(1917-1919) tegevliikmed: Under, Gailit, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Oluliseks saab kuidas kirjutatakse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust omab mängulisus. Siuru korraldas Estonia teatris tuluõhtuid, kus tutvustati Eesti kirjandust, anti välja ka 3 albumit. Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha
· Loodi kirjastus Noor-Eesti, mis töötas veel 30ndatel aastatel · Tähtsus:Elavdas kultuurielu 1905-1919 · Rõhutas kirjandusteoste vormi · Tõusis kirjanduskriitika, muutus analüüsivaks · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Avaldati noori autoreid · Päästeti kaks kirjanikku: Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv "Siuru" 1917-1919 · Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele · Kuulusid:, Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas · Väljundiks peamiselt luule ja novellid, kus peateemadeks olid armastus ja loodus · Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud"- Tuglas. · Esikkogud: Marie Under ,,Sonetid", Hendrik Visnapuu ,,Amores", Johannes Semper ,,Pierrot", Artur Adson ,,Henge Palango", August Gailit ,,Saatana karusell"
luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. Konstruktivistid loobusid teoste geomeetrilisest ülesehitusest. Selle asemel hakkasid nad käsutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle terminitega (oskussõnadega). Sel teel püüdsid nad seostada inimest tehnikaajastuga, näidata ühiskonn toimunud muutusi. Kubistlikke ja konstruktivistlikke luuletusi on kirjutanud prantslane Guillaume Apollinaire, eestlased Johannes Barbarus ja Henrik Visnapuu. Dadaism ja sürrealism Dadaism Dadaism (dada tähendab prantsuse lastekeeles mänguhobust) sündis Esimese maailmasõja vapustustest. Dadaistide protest ei piirdunud sõjaga. Nad mõistsid hukka kogu tsivilisatsiooni ja kultuuri ning otsustasid põgeneda kaosesse. Dadaistid püüdsid maailma mõistusele tuua sokikunsti abil. Nad käsutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse
Dorian Gray portree 1891 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde (16 October 1854 30 November 1900) Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema sulest sündinud suurepärane romaan, näidendeid ning jutustusi. Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Jõukas intelligendiperes üles kasvanud Wilde õppis Trinity ja Magdalena k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
