1947. aastal mängiti „Ristikoeri“ vabaõhulavastusena Tallinna Lauluväljakul 90 000 vaatajale. Tähtsus Eesti nõukogude luule rajajaid. Hinnatavad teened Eesti nõukogude teatri kujundamisel. F. Tuglas on öelnud: „ Ta luule oli dünaamiline, žestiküllane, aktiivne. Ta kajastas väga laia sektorit meie aja sisust ja kuulub meie luule suurnimede hulka.“ Teiste hinnang Visnapuu näeb Sütiste luulet laialivalguvana ning teiste mõjualusena. Ta ütleb: Tema luules vilksatavad kord Semperi, kord Suitsu, kord isegi, kui mitte häbelik olla, nende ridade kirjutaja tuttavad mõtted. Suits ütleb:“Sütiste kasutab eesti keele võimalusi meisterlikult ning tal on sügav püüd eneseharimisele.Tema teadmised on laiad, ta on andekas ka kriitika alal. Juhan Sütiste on Eesti luule suur lootus.“ Tsitaate
aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Sellisest pilkavast kirjutisest oleks kergemini üle saadud, kui see oleks tulnud väljastpoolt. Kuid kuna rünnati seestpoolt, siis rikuti sellega rühma distsipliini, vaimu ja hävitati ühingu olemasolu mõte. Seejärel lahkusid August Gailit ja Henrik Visnapuu. Et viga parandada, leiti vahendaja kaudu lahendus - välja astusid Gailit ja Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine kuuele liikmele - allesjäänutega liitusid August Alle ja Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud ühingut - lapitud ja paigatud, ei võtnud ta enam hinge sisse. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele
Liivi luule.Teened:elavdas 1905.19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine.Albumid kallid,kvaliteetsed.->J.Ranvere avaldas essee"Ruth";Tammsaare miniatuuri"Armastus";G.Suits"noorte püüded" Siuru(1917-1920) ->F.Tuglas eestvedaja.Kuulusid August Gailit,M.Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas,A. Adson, Henrik Visnapuu.Motoks,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.191719 ilmus ühisväljaannetena 3 albumit.1919->konflikt,lahkusid M.Under&A.Adson.->tekitas A.Gailiti kirjutatud pamflett"Sinises tualetis daam"->pilkas M.Underit jt. rühmakaaslasi->talle hakkas vastu armastusluule(loodus)->rünnati seestpoolt,rikkus rühma distsipliini,vaimu&hävitati ühingu olemasolu mõte.Lahkusid A.Gailit&H.Visnapuu.Liitusid August Alle ja Johannes Barbarus.Ei päästnud ühingut->ei võtnud hinge sisse
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H
Henrik Sepp ajaloolane Peeter Tarvel ajaloolane KUJUTAV KUNST Ants Laikmaa kunstnik KIRJANIKUD Kristian Raud kunstnik Gustav Suits luuletaja Konrad Mägi kunstnik Henrik Visnapuu luuletaja Nikolai Triik kunstnik Marie Under luuletaja Peet Aren kunstnik Artur Adson luuletaja August Jansen kunstnik Heiti Talvik luuletaja Ado Vabbe kunstnik
mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945- 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust "Siuru" , 1917 Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu "Tarapita", 1926 Ülemises reas vasakult: 1) Johannes Vares-Barbarus, 2) Friedebert Tuglas, 3) August Alle Alumeses reas vasakult: 1) Albert Kivikas, 2) Johannes Semper, 3) Marie Under ja 4) Arthur Adson Loomingust Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud
Lüürika olemus "Luuletus- see on sõnadega valtsi tantsimine" Johannes Aavik "Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Li...
võttis esimesena kasutusele vabavärsi. Luulele iseloom. Endasse süvenenud, hingeliste otsingute kujutamine, loomingut mõjutanud idamaine filosoofia.: panteism. Tema arvates inimese elu eesmärk saada üheks kõiksusega tajuda enda kohta harmooniat maailmas. Sagedasemad sümbolid: tee-elu rännakut, kodu-rahu, pöördumine juurte juurde. 4. Siuru 1917-19 novelli kirjanikud Gailit, Tuglas, luulekirjanikud: Visnapuu, Under, Adson, Semper. Siuru tähendab lõokest. Korraldasid kultuuriüritusi, 3 Siuru albumit, mis sisaldasid luuletusi, novelle. Moto: Püüa päeva! Loomingule omane iroonilisus, avameelsus, püüe sokeerida. Kujutati armastust, erootikat, vihjed eelmängule, seksile, kirg, kujundid, looduskirjeldused. Proosa fantastiliste sündmustega, katastroofi meeleolu. Lagunemise põhjus: Gailit kirjutas pilkava följetoni Underist. Tähtsus: armastusluule arendamine
on väike ja peaaegu igas maakonnas oli üks teater. 2) 1930. aastate fenomeniks võib pidada omateatrit, sest tähtsale kohale toodi just eesti rahvusliku karakteritega tegelased. Kirjanikud hakkasid kirjutama palju eesti dramatiseeringuid, ning paljusid loetakse ja lavastatakse ka tänapäevani, ka omateatrit tehakse tänapäeval. 2. - Lk 199 ül 1 (Vaata lisa) Jääb kõlama Hendrik Visnapuu lause, et teater peab kiskuma rahvast välja raskete aegade sisendatud alaväärtuslikkuse tunde, peab naeruvääristama halbu omadusi meie hingeelus ja tõstma, julgustama seda, mis meis on positiivset. Sest teater on siiski meelelahutus ja peab inimestele lõbu pakkuma.
Ajalooaineline. Kujutati suuri sotsiaalseid murranguid revolutisoone ja sõdu. Iseloomulik mitmesse liini hargnev, aeglaselt edenev tegevus, pikad kirjeldused ja rohkearvuline tegelaskond. R. Sirge ,,Maa ja rahvas", A.Hint ,,Tuuline rand". 7. Iseloomusta pagulaskirjandust. Teemad: Isamaa, kommunismi häving, põlgus, sõda, reaalne elu pagulus, üksildus (vaimne, hingeline), Eesti Vabariigi aeg ülistavas toonis, põgenemisteekond. Autorid: H. Visnapuu, M. Under, G. Suits, K. Ristikivi, B. Kangro, A.Gailit. 8. Miks kirjanikud eelistasid kodumaale pagulase elu? Eestis oli küüditamise aeg, kõik haritud inimesed olid ohuks Nõukogude Liidule ja küüditati vangilaagritesse. Polnud võimalik kirjutada südamel olevatest teemadest ega Eesti Vabariigist (välismaal oli sõnavabadus suurem). 9. Miks kirjutas Ristikivi väga palju üksindusest? Mida sümboliseerib üksindus ta loomingus? Ta oli eraklik ja üksildane inimene, naist polnud
Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eestikeelsed trükised Rohkesti ilukirjandus ja populaarteaduslikke väljaandeid Ajalehed ja ajakirjad Eesti ilukirjanduses valitseval kohal proosa, realistlik romaan Populaarsed Eesti kirjanikud Anton Hansen August Mälk Tammsaare Kõrgelt tunnustatud kirjanikud Näitekirjanduse taassünni ja edendamise alusepanija Hugo Raudsepp – rahvalikud komöödiad Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika Noored helikunstnikud Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv Üldlaulupidude traditsioon Tuntumad teosed Eevald Aava ooper „Vikerlased“ Artur Kappi oratoorium „Hiiob“ Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst
1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm), "Sõna" (1948-50), "Tulimuld" (1950-1994), "Mana" (1957-1999) Eesti luule paguluses: 4 põlvkonda klassikud: Henrik Visnapuu (1890-1951) 6 luulekogu, enamasti valikkogud uutest ja vanadest värssidest poliitline isamaalüürika, võõrsiloleku kajastamine Marie Under (1883-1980) "Sädemed tuhas" (1954), Ääremaile (1963) + 3 valikkogu patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud arbujad ja nende kaasaegsed: Bernhard Kangro (1910-1994) Karl Ristikivi (1912-1977)
But besides funny moments there is also some action going. To sum up I would say that it's that kind of film where you don't have to follow the plot too much. It's not a scary or very serious movie, rather amusing after a long day. Also it's nice to have this DVD in your collection because it's just that type of film to whatch with your friends when you've got nothing else to do. Karin Visnapuu 10B
Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tunnustused Aastal 1955 ja 1964 pälvis Henrik Visnapuu kirjandusauhinna 20. novembril 2006 esietendus KUMU-s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki lavastas Merle Karusoo ja Raimo Pass. OsadesKatrin Saukas (Marie Under), Ago-Endrik Kerge, Raivo Trass, Sten Zupping ja Egon Nuter. Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias.
Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspreemia. 7 luuleraamatut "Hulkuri evangeelium" (1948) "Üks suveõhtune naeratus" (1949) "Jäätunud peegel" (1962) "Hõllalaulud" (1967) "Käsikäes" (1978) "Igaviku silmapilgutus" (1982) "Valgus rahnude all" (1990) "Hulkuri evangeelium" (1948)
Uudne ja isikupärane armastuslüürika Armastav naine: tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastutulelik Ümbritseb loodus, mis on alati ilus Suuresti impressionistlik- Erksad meeltemuljed värve,varjundeid,lõhnaaistinguid. Tähtsal kohal naiselikud atribuudid: riided, ehted, tubased interjöörid ,,Ehtides 2" Positiivne emotsioon, räägib heast armastusest A rebours 1 Ärevaks(?), räägib armastusest, ent mitte nii positiivselt, on tunda ka negatiivsemat külge Henrik Visnapuu Nooruses uusromantiline, vormitaotlus, modernistlik, eeskätt futuristlik. Isikupära kuuldelises küljes,sõnade kõlas, värsside musikaalsuses. Vastuvõtlik ilule ja inetusele, äge oma armastuses ja vihas, otsekohese,väljakutsuva esinemisega Lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Heitlikkus suhtumises ellu, jumalasse, naistesse, endasse Armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat tundeliselt
Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane.
(Tartu, 1998) ning "Laotuse õlman: ma muigan mu mulgi murden" (Tartu, 2001). Lastele avaldati 1989 raamat "Auli: lugu ühest väikesest poisist". Tema üksikluuletusi on tõlgitud vene, inglise ja itaalia keelde. Hendrik Adamson suri 1946 ja maeti Helme kalmistule, kus talle on pühendatud mälestustahvel. Hendrik Adamson (18911946) kuulub sünni poolest eesti väge - vasse luulepõlvkonda. Temaga ajaliselt lähestikku sündisid August Alle, Johannes Barbarus, Marie Heiberg, Henrik Visnapuu, August Gailit, Jaan Kärner, Johannes Semper. Iseõppimine ja eakaaslaste kirjanduslike moodide ja püüdluste jälgimine oli tema kirjanduslik kool. Põhi oli muidugi Tartu kooliõpetajate seminari klassikaline haridus, kõige all aga vaieldamatu looduslik või jumalik and. Adamsoni loomingus põimuvad rahvalauliku spontaansus ja esteetiliselt rafineeritud programmilisus. Eluajal tunnustati ja austati teda sõb - ralikult, aga ta jäi kõiges ja kõikjal salongiväliseks suuruseks. Ühte
· Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur 1.Välis-Eesti kirjandus: *u 70 000rändas välja *Põlvkonnad: · Eestis tuntuks saanud kirjanikud(keskealised) Miks oli lahkumine raske? Nad olid siin harjunud, midagi saavutanud, paguluses pidid alustama 0-st peale. (NT:G.Suits, A. Gailit, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu jt.) · U. 20ne aastased Miks neile lahkumine kergem? Nad olid vallalised (puudus vastutus), kohanemine kergem, aktiivsed noored (NT: K. Lepik , B. Kangro, I. Laaban jt.) · Lapsed Said võõrkeelse hariduse, algas pagulaskultuuri allakäik (NT: H. Nõu, I. Ivask jt.) *Lahkuti: Rootsi(u 22 000), Saksamaale (40 000) , Kanadasse (17 000) , Ameerikasse (16 000) , Inglismaale (6000), Austraaliasse (6000). *eksiilkeskus Rootsi *Mida saadeti korda välismaal?
Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem GrünthalRidala. Aino Kallas, Jaan Oks. Luule 20. Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige NoorEesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala.) Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche Põgenik Marie under Murede keskel ma magasin, vahel vaevade. Kord veel tahaksin tagasi... Ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed,
Meremäe Kool Oscar Wilde Referaat kirjanduses Jan-Erik Heering 2016 Oscar Wilde Elulugu Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. 1884. aastal abiellus ta Constance Lloydiga, neil oli kaks last. Algul kirjutas Wilde lüü...
● Esko Lepp ● Marta Lepp ● Jüri-Rajur Liivak ● Juhan Luiga ● Addold Mossin ● Jaan Org ● Hugo Raudsepp ● Ants Selmet ● Järvo Tandre ● Toomas Tondu ● Lauris Toomet ● Hengo Tulnola ● Enn Uibo ● Kustas Utuste ● Ado Vedro ● Henrik Visnapuu 4. USU PÕHIMÕTTED Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid. Taarausu õpetuse aluseks on tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus, et arenemine sünnib praegu ja kestab tulevikus. Mina usun homsesse päeva.
rootsi, soome). · Teose peategelane on soome poiss ja vabadussõjavõitleja Taavi Raudoja, kelle elu Nõukogude vägede poolt okupeeritud Tallinnas, kodukandis ja põhjarannikul kujutab kirjanik suure kaasaelamisega. · See teos näitab, kuidas sõda ja uus võim inimesi muudab ning muserdab. Autasud · 1997. aastal keeldus ta vastu võtmast Riigivapi III klassi teenetemärki ehk ametlikku au, mida Lennart Meri talle osutas. · Neljal korral pälvis ta Visnapuu nimelise Kultuurifondi auhinna. · Kahel korral sai ta Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. · 1991 sai Viirlaid kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspreemia. · Viirlaid on toetanud oma isiklikest vahenditest rahvusvahelise kirjanike ühenduse taastamist Kasutatud kirjanudus · P. Riismaa, A. Rätsep, T. Õunapuu ,,Eelmise sajandi eesti kirjandus" Künnimees, 2002. · Looming. [WWW] http://www.looming.ee/artiklid/arved-viirlaid-11-iv-1922-21-vi-2015/ (26.01.2018)
avaldatud Loomingu saatuse kohta. Raamatukogu sarjas, 1966 nr 27-30). o 2008. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (19571968)". o Novellikogu "Sigtuna väravad" (1968) o Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Veel Karl Ristikivist o Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977.a. Stockholmi eeslinnas Solnas. o 1967 Henrik Visnapuu kirjandusauhind. o Karl Ristikivile püstitati 1987. aastal mälestusmärk Varblas. o Tartus tegutses Karl Ristikivi muuseum Tähtvere linnaosas aadressil Hermanni 18 aastail 1987- 2007. Teosest ,,Hingede öö" Analüüs "Hingede öö" on Karl Ristikivi aastal 1953 Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel ilmunud modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel realistlik muinasjutt.
Narva Pähklimäe Gümnaasium MART RAUD Referaat Narva 2010 Mart Raud Missugune eesti kirjeldus oli 20. sajandi alguses? See on esimene küsimus millest ma räägin oma referaadis. ,,20. sajandi algus tähistab Eesti uue ühiskondliku tõusu aega. 1905. aasta Vene revolutsioon oli tsaarivõimu nõrgendanud ja haritud eestlased püüdsid jätkata ärkamisajal alustatut. Alguse said paljud eesti kultuuri seisukohast olulisi ettevõtmisi." Kõige tundmatud eesti kirjanduse rühmitused on ,,Noor-Eesti" (Tähtsamad tegelased olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik ja Bernhard Linde. Rühmitus sai nime ja alguse 1905. aastal ja rühma tegevus lõppes 1916. aastal), ,,Siuru" (Rühmaliikmed olid Marie Under (rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks), Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Rühmatu sündis 1917. aastal ja lagunes 1919. aastal), ,...
Sündmustikus kujutatakse pingelisemaid momente, tegevusaega ja kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemizanril on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning minimaalne sündmustik. Kangelaspoeemi aluseks on kangelasmuistendid ja laulud. *eepilise sisuga luuletus, pikk. Autorinäited : Dante, Milton, Puskin, Lermontov, Ridala, Visnapuu, Smuul, Sütiste. d) Haiku Haiku on väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele tänapäevani jaapani suurimaks haikumeistriks peetav Matsuo Basho. Haiku koosneb kolmest värsist, milles on silpe vastavalt 5+7+5. Zanrile on tunnuslik aastaajale osutav sõna. Iseloomustavad süzee puudumine ja fantaasiarikkus. Hoidutakse võrdlustest, metafooridest ja epiteetidest
Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Ants Oras. Märkmeid Gustav Suitsu luule hilisemast stiilist, Looming nr. 9, 1933 Ants Oras. Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult, Looming nr. 9, 1933 Hans Kruus. Murdekuudel 1917--18, Looming nr. 9, 1933 Johannes Semper. Kilde Gustav Suitsu puhul, Looming 1933, nr. 9 Ants Oras. Gustav Suitsu teekond läbi värsside, Eesti Kirjandus nr 11, 1933 Ants Oras. Gustav Suits: Aastate aknal., Looming nr 4, 1934 Henrik Visnapuu. Gustav Suits rahvusliku aateluuletajana, Looming nr. 2, 1934 S. Sinimets. Soome mõjudest Gustav Suitsu luules., Eesti Kirjandus nr 6, 1937 Kirjandus Aino Thauvón-Suits, "Gustav Suitsu noorus kirjade, luuletuste ja mälestuste põhjal". Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1964; 2. trükk: Olion, Tallinn 1997 Nigol Andresen, "Suits ja tuli". Uurimusi ja artikleid. Eesti Raamat, Tallinn 1983 Helga Suits-Kangro, "Aino ja Gustavi lugu"
Gordon Pym'i lugu" (romaan), 1840 novellikogu, "Kaaren", "Kuldpõrnikas". On tuntud ajakirja väljaandja. Virginia sureb 1847 a lõpul tuberkuloosi, haiguse ajal langeb Poe alkoholo küüsi... Pärast naise surma pole mehe elus enam midagi ja ta püüab sõita tädi juurde NYC. Kuid kuuendal reisipäeval Poe sureb (1849). Alates Poe'st võib nimetada selliseid zanre nagu ulme, põnevus, õudusjutt. Novelle "Must kass", "Reetlik süda", "Mõrv Rue Morgne'il", "Berenike" jpt Pilet VII · Visnapuu elu ja loomingu ülevaade Elas 1890-1951, sündis 21. detsember Viljandis,. Visnapuu tähendab kirssi. Perekond on vaesevõitu, kolib palju parema elu otsinguil. Peres üheksa last, neli surid. Tema vend Eduard lõpetas konservatooriumi, õpetas seal, kirjutas natuke. Peaaegu iga sügis alustas uues koolis, lõpetab Tartu Linnakooli, õppis algklasside õpetajakse, kutse saab 1907. Viis aastat on mitmel pool õpetaja, tegelikult tahaks ise hoopis õppida
ja Jugoslaavias. Aastast 1935 elas ta peamiselt Tallinnas; aastatel 19381939 Saarkülas (Vaivara kihelkonnas, Narva lähedal, praegu Leningradi oblasti territooriumil; aastatel 19391941 Narva-Jõesuus, lühiajaliselt ka Paides. Ta suri Tallinnas ja on maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule. Pärast Eestisse asumist oli Severjanin tihedates sidemetes "Siuru" poeetide, eriti Henrik Visnapuuga. Severjanini vahendusel ilmusid vene keeles Visnapuu kogud "Amores" (Moskva 1922) ja "Polevaja fialka" (Narva 1939), Underi "Predtsevetenie" (Tallinn 1937). 1928. aastal avaldas Severjanin tõlkeantoloogia "Poetõ Estonii", mis sisaldas 33 eesti autori värsse. Igor Severjanini värsse ilmus eesti ajakirjanduses peamiselt Visnapuu tõlkes. Tõlkis eesti keelt oskamata autorite ja oma eestlannast abikaasa Felissa Kruudi abiga eesti keelest vene keelde paljude luuletajate luuletusi. Kahe luulekoguga on esindatud Visnapuu ja Aleksis Rannit.
Kultuurielu Peale riikliku iseseisvuse saavutamist hakati Eestis Euroopa tasemel rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine. Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest, kuid see sai lõpuks liiga suureks koormuseks. Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurikapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning kokku jagunes sissetulek kuue sihtgrupi vahel kirjandus, helikunst, näitekunst, kujutatavad kunstid, ajakirjandus ja kehakultuur. Tänu abirahadele said andekamad pühenduda vaid oma alale. Väljapaistvamatele hakati jagama auhindu. 1935. aastal ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne trükis. Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp, noorsookirjand...
Ekspressionism sai alguse 1910ndate alguses Saksamaal ja läheb välja 1920ndate keskpaika. Maailma keskpunkt ,,mina" sellest lähtub kõik. Ekspressionist ei näe vaid vaatab, ei kirjelda, vaid elab läbi. Luulekeel paatoslik. Palju hüüatusi ja omadussõnu. Traagiline maailmapilt, katastroofi eelaimdus. Kirjeldatakse masendavat suurlinna. Kujutatakse lahinguvälja, vigaseid, sõda, kerjused, nälgivaid lapsi jne. Seda kõike mõjutas I ms. Henrik Visnapuu Marie Under Impressionism tekkis 19. sajandi lõpus. Oluline on hetkemeeleolude edasiandmine. Kuna on vahelduvad muljed, siis need vahelduvad ja antakse edasi detaile, värvi ja valgusevarjundeid. Villem Ridala ,,Talvine õhtu" Marie Under ,,Ekstaas", ,,Sirelite aegu" Kubism tekkis 20
kirjutamist, ning juba 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene Eesti ilukirjanduslik teos eksiilis Eesti Kirjanike Kooperatiiv kirjastuse direktor Kultuuriajakiri "Tulimuld" hakkas ilmuma 1950. aasta mais Tema eluajal nägid trükivalgust 17 luulekogu ja 17 romaani, samuti rida memuaarteoseid, esseekogusid ja bibliograafiaid Kangro on valitud Tartu Ülikooli audoktoriks, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks Ta on pälvinud 4 Henrik Visnapuu kirjandusfondi auhinda, Eesti Kultuurfondi erakorraline kultuuriauhind elutöö eest määrati talle 1985. aastal Loodud on Bernard Kangro nimeline kirjandusauhind Võrumaaga seotud kirjanike tunnustamiseks LOOMING Vahel lõi ta teoseid uneski ning mõnel haruldasel päeval on tal olnud erilisi inspiratsioonipuhanguid, mis sundisid paberile panema palju värsse Kangro nimele võib kirjutada eesti luuletaja värsside rekordi: ta on kirjutanud umbes kaks ja pool tuhat luuletust
aastal uuesti Soome. Enamik näidendeid, kus ta Soomes kaasa lõi, tuli tal ise lavastada Liina Reimani tervis muutus 1952. aastal nii kehvaks, et oli sunnitud järgnenud eluaastad haigevoodis veetma. Lähedaste abiga pani ta paberile oma mälestusteraamatud "Lava võlus" ja "Rambivalgus süttib". Aastal 1961 pälvis ta Pro Finlandia medali, mis oli tänuks ja tunnustuseks talle Soome teatrikunstile osutatud teenete eest. Samal aastal sai ta ka Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. Liina Reiman suri 11. septembril 1961, tema põrm toodi kodumaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule, Raimund Kulli hauakoha kõrvale 2. juunil 1980. Mitmel aastal oli Liina õpetajaks Helsingi teatrikoolis ning näitlejate suvekursustel. https://arhiiv.err.ee/vaata/paikesekummardaja-liina-reiman
jõududele, mille mängukanniks inimene on Impressionism- paralleelne nähtus sümbolismiga Sümbolism- tunnete peitmine vihjetesse- metafooridesse ja varjunditesse Futurism- 20saj algus Itaalias, eesmärk- teha kõike teistmoodi kui eelmine, eitas traditsioonilist kirjandust ja keelekasutust, laadilt agressiivne, imetleti töölisklassi, tunded tagaplaanil, eksperimenteeriti lausetega, kirjavahemärke eitati, hääbus 1920- ndal // Majakovski, Visnapuu, Kivikas Kubism- Prantsusmaal 20s algul maalikunstis, kirjandusvoolu ei kujunenud; luuletused geomeetriliste kujunditena; tegevust kujutati nii, nagu see oli üles ehitatud // Apollinaire, Barbarus, Suuman Ekspressionism- "väljendus"; 19s kujutavas kunstis, impressionismi vastand; eesmärk- kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule; stiil- jõuline, õudust taotlev, vabavärsiline; varajane eks.: vormikeskne, hiline: tähelepanu inimestega seonduval; sõjavastased //Brecht, M
Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. "päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestused, pagulus, mõned kirjut. sõjast, hiljem keskkonnast, kus nad viibivad, ajaloolised teosed
jm. Tuntumad kirjanikud: Schiller, Burns, Puskin. Eestlased: Tamm, Bergmann, Marie Under. Poeem- lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos. Seda iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeem aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja laulud. Tuntumad kirjanikud: Byron. Eestlased: Visnapuu, Betti Alver. Ilukirjandus e belletristika- kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Eepika- üks kirjanduse põhiliik
Inglismaal elav pagulaskirjanik meenutab läbielatud ja otsib selgust nii eneses kui teistes) "Vaim ja ahelad" (1961) "Kustuvad tuled" (1965) "Sadu jõkke" (1965) "Kes tappis Erich Hormi?" (1961 Lund, 1998 Tallinn) "Surnud ei loe" (1975) "Märgitud" (1980) "Põhjatähe pojad" (2009, autobiograafiline romaan) Novellikogu: "Saatuse sõlmed" (1993) Autasud: 1997. aastal loobus ta president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist. Neljal korral Visnapuu nim. Kultuurifondi auhinna, Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna, ja korp! Sakala auhinna, Kanada eestlaste kirjandusauhinna ning aastal 1991 ka kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspreemia. Arved Viirlaid kuulub sugupõlve, kelle osaks sai põgenemine - algul metsa, siis üle mere. See oli pagemine nii ühe kui teise okupatsiooni eest. Ta võttis enesele veel ühe osa - teadvustada maailmale oma generatsiooni saatust mõjutanud sündmuste traagika kirjanduse kaudu
PAGULASKIRJANDUS 1944. aastal lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Mindi põhiliselt: 1. Rootsi (ca 22 000 eestlast) 2. Saksamaale (40 000) 3. Kanadasse (17 000) 4. USA-sse (16 000) 5. Inglismaale (6000) 6. Austraaliasse (6000) Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse keskuseks Rootsi. Kuni 1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu- eesti kirjandus- ta ületas Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud: 1.) 181 luulekogu 2.) 267 romaani 3.) 155 teost memuaarkirjandust Pagulaskirjanikke on jaotatud põlvkondadeks: 1. Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud (G. Suits; M. Under; A. Adson...
* 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928 Edward Sheldon "Romaan" (Rita Cavallini) * 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta)
Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi. · ,,Tuli ja raud" (1938) · ,,Õige mehe koda" (1940) · ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt · VT luuletust ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje..." Eestis ilmunud kirjandus · Kirjastused riigistati · Kontakt välismaaga peaaegu puudus · Raamatute hind oli odav ja tiraazid suurenesid
2. Skulptuur Näited: ,,Rusalka " (Tallinn) Amandos Adamson, ,,Willerdofi veenus", ,,Vabaduse sammas", ,,Peeter I monument", ,,Kalevipoeg"(Glehni park), ,,Isa ja poeg" ( Tartus), ,,Maanaised"( Tartu), ,,Härg" Tauno Kangro, ,,Väike merineitsi" Kopenhaagenis, Sfinks, Eifeli torn.) 3. Maalikunst 1. Seinamaal 2. Tahvelmaal 3. Raamatu- e miniatuurmaal 4. Klaasimaal e vitraazikunst 5. Mosaiikmaal Näited: Johann Köler, "Ema haige lapsega", Konrad Mägi, "Pr. Visnapuu portree", Alfred Hirv, "Natüürmort vähiga" 4. Graafika 1. Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad) 2. Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel) 3. Lametrükk (monotüüpia). 4. Tasapinnaline kunstiline kujund trükkimise abil. Näited: E. Wiiralt ,,Põrgu" , ,,Tüdruk kaamliga", ,,Kabaree" ; Hando Mugasto, "Päevauudised"; Olev Soans ,, Eesti purjesõidu ajaloo kaart" , ,,Keila kaart" , ,,Eesti kultuurilooline kaart". 5. Tarbekunst 1
Term paper Tennis Karin Visnapuu 10B I decided to make this term about tennis, because I enjoy playing tennis. I have played it for two years. It's not long time but I have learned lots of skills during that time. Tennis is a sport played between two players or between two teams of two players each. Each player has a racket. Tennis is played with a tennis-ball. At first, the ball was white but in the later part of the 20th century it was changed to yellow to allow improved visibility. The modern game of tennis originated in the United Kingdom in ...
Eesti Vabariik 1920 1939: Omariikluse rõõmud ja mured Eesti saavutas iseseisvuse 2. veebruaril 1920. aastal. Sellest ajast hakkas Eesti Vabariik arenema omasoodu ja oma riigina. Vaatamata meie poliitikute kogemuste puudumisele arenesid nii poliitika, kultuur kui ka majandus aastatel 1920 kuni 1939 küllaltki jõudsalt. Kahtlemata polnud alles tekkinud väikeriigi juhtimine kerge ning sai tehtud nii õigeid kui ka valesid otsuseid. Samas kaasnesid omariiklusega tingimata palju rõõmu, isegi kui vahel võis tunduda, et domineerivad pigem mured. Oma riigi loomisel tuli eestlastel alustada tühjalt lehelt. Kuigi Jaan Poska saavutas rahulepingu sõlmimisel Eesti Vabariigile väga soodsad tingimused, saadi ju Venemaalt 15 miljonit kuldrubla mõningate kulude katmiseks ja Eestil polnud mingeid täiendavaid kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 192...
hakati ka kultuurielu riiklikumalt juhtima ning seda propaganda-masina ette rakendada. Teater pidi olema koht, kus esitatakse elujaatavaid tükke, andes edasi rahvuslust ja teovõimsust. Hakati tegelema omateatri otsingutega (eestile omane teater). Teisalt soodustati riikliku kultuuripoliitika seisukohalt sobiva temaatika ja tendentsiga näidendite kirjutamist ja kavvavõtmist. Populaarseks said teatrites ajaloolised näidendid suurte vabaõhulavastustena (Adsoni "Toomapäev"; Visnapuu "Maa vabaduse eest", Kivikas "Nimed marmortahvlil") ja teisena positiivselt külamiljööd kujutavad näidendid. Kuid esines ka tsensuuri ja piiranguid, näiteks Kallase näidendi "Mare ja ta poeg" mängukavast mahavõtmine (kujutas eeslaste vanema naise ebaeetilist käitumist) ning Tartu Töölisteatri sulgemine. 27. Teatrikriitika ja mõtte areng 20. sajandi I poolel. Teatrikriitika muutus niisama põhjalikult nagu teater ja näitekirjandus. Varasemad
Kehtestati kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumiõpilaste arv suurenes, tehti haridusreform. Kõrgemad koolid: TÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Tehnikum, Tallinna Tehnikum, Tallinna Konservatoorium, Riia Kõrgem Kunstikool Eesti kultuurikapital- peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kirjandus-Siuru rühmitus(Gailit, Visnapuu, Semper, Adson, Under, Tuglas), Tuglas, E.Vilde(„Mäeküla piimamees“, „Mahtra sõda“), Ristikivi („Ristideta hauad“), Luts, A.H. Tammsaare Muusika-Eevald Aava (ooper „Vikerlased“), Artur Kapp Teater-Priit Põldroos ja Paul Sepp (lavastajad), Ants Lauter ja Liina Reimann (näitlejad) Sport-Alfred Neuland(maadlus), Jüri Lasmann(maratonijooksja), Alfred Schmidt, Osvald Käpp ja Voldemar Väli (maadlus), Paul Keres, Kristjan Palusalu (maadleja), Martin Klein
- I maailmasõja algus 2.Hilisekspressionism oli I maailmasõda 1920ndate keskel. Elutunnetus on traagiline,kantud katastroofilisest eelarvamusest,sirged ja võikad elupildid.Kritiseeritakse ühiskonda ja kirjeldatakse masendavalt linnu,sõda,vigaseid jne. Väärtustesüsteem hävineb ja inimene muutub manipuleeritavaks.Ekspressionist vaatab ja elab kõike läbi.Luulekeel on paatoslik ja jõuline,palju hüüatusi ja omadussõnu. *Henrik Visnapuu ,,Sireli" Dadaism sai alguse 1916.a. Zürichist.On modernistlik kunsti-ja kirjandusvool ning sürrealismi eelkäija.Dadaistlikud kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid,lõid ebaloogilisi assotsiatsioone,ühendasid seoseta sõnu,eelistasid kõlaefekte sisulisele tähendusele ning vältisid tavakujundeid.Nad taotlesid erandlikkust,kuid tundsid end siiski teistega ühesugustena. *Tristan Tzara ,,Te vaadake mind:/Ma väikene värdjas olen ja nägu/on minul ilmetu./Ma
Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga. 2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p. Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana taasavastamine, hakati julgelt kasutama lorilaulu võtteid. 3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagulasluule traditsioon. 6p. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist kolm luuleklassikut: Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu. Teatud mõttes hakkas pagulusluule traditsioon toetuma just neile kolmele vaalale. 4. Nimeta nooremaid kirjanikke, kes tõusid esile 1960.-1970. aastatel. (3) 6p. Paguluskirjanike noorimas põlvkonnas kus vanusevahed on veninud õige pikaks paistavad enam silma Ivar Ivask, Ilona Laamann ja Urve Karuks. 5. Miks on Ilmar Laabani kogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" eesti kirjanduses eriline? 1p.
rühmitusega. Liikmed: A.Kivikas, J.Semper, M.Under, A.Adson, F.Tuglas(Tarapita toimetaja), A.Alles, J.Kärner, A.Tassa. Väljaanded: Ühisväljaanne(7 numbrit), Adson''Noorsoo kriis'', Kivikas''Kirjas noortele'' 10.uusromantism, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi, temaatiliselt mitmekülgne. Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitlust ja vaimseid ideaale, end sõnastati ka isiklikke elamusi. Siuru luules oli keskkohal armastus(Under, Visnapuu, Adson). Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. 11.Ajaluule-1920.a alguse eesti luule silmatorkav suund, mis järgis kindlat voolu ja stiili. Ajaluulele andsid nimetuse eeslkõige luuletajad ise. J.Barbarus-kirjutas aja verisest näost ja veristest jalgadest, mis inimest tallavad(''Laul enesest'').J.Kärrner- kirjutas ajast-süüfilisest, mis uuristab aju(''Haigel ajal'') 12-13.G
1.Sel ajal valitsesid kirjanduses realism ja rahvusromantika.Luule järgis enamasti vanbaromantilist laadi.Saj. alguskümnendil tõusis juhtkohale eelkõige tänu Noor-Eestile uusromantism.1914-1917 sõja ajal ei ilmunud eriti raamatuid.1917-1922 tegutsesid kirjanduses 2 suurt.Noor-Eesti kunstivaateid ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat kirjanduslikku rühmitust-Siuru ja Tarapita.Noor-Eesti-tuli kokku 20saj.alguses.Seda võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandekseesti ühiskonna muutumise.Liikmed-Suits,Tuglas,Linde,Aavik,Ridala,Kallas,Oks,Semper ja Alle. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.Kirjandusvooluliselt esindas nooreestlaste looming uusromantismi.Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst.Aaviku algatusel ...
formalismiks.A.Viirlaid-Visati välja TLN Riigirakenduskunsti koolist,sest laulis Eesti hümni.(Nõuk.võim viskas).Luulekogu: "Suveõhtune naeratus".Kirj. 11 romaani.1)"Tormi aastal"-reportaazlik 2)"Ristideta haual". Eerik Horn(Eerik Hein-sugulane)-ilmub 5 romaani,jutustavad E.Horni elust vangilaagrites, elust metsavennana,viimastes romaanides hakatakse teda süüdistama,et ta on KGB- agent.2000-aastal Esto päevadel lavastati kohtupidamine tema üle.Fondi auhind-1945. pälvisid Viirlaid ja Visnapuu auhinna.Ta loobus 1997.a L.Mere poolt talle määratud Riigi- vapi III klassi teenetemärgist.I.Laaban-Modenistlik luuletaja.Oli polüglott,on kirjutanud ingl,sks,pr,soome,rootsi,it ja hisp keeles.Valdas 8-t keelt.Peetakse Eesti sürrealismi rajajaks.Sürrealism-kirjandus ja kunstivool,tekkis 40ndatel Pr-l- absurdne,ilma loogikata. Aluseks:unenägu,nägemus.Loome prots. oluline osa:alateadvus."Ankruketi lõpp on laulu algus". Dadaistlik-"Rroosi selaviste"Dadaism-L-Eur. kirjandus-ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
