1. Luule 1905-1940 · Suur roll Noor Eestlastel (Gustav Suits, Ernst Enno, Villem Ridala) - Nende kaks esimest albumit olid mitmekesised ja erineva tasemega - Uuenduslikkus oli sümbolism · Tähelepanu said Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv - Noor Eestlased avastasid, et nende hea looming oli jäänud tähelepanuta · Ilmus mitmeid esikkogusid - Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus jne. · Siurulaste juhtlauset ,,Carpodiem!", mis tähendas ,,püüa päeva" või ,,kasuta hetke" · Luule oli ajastu tundlik: luule kujutas seda, mis sind ümbritses - Ajaluule: 1919-1922 · Luuletaja muutis sisemaailma tõlgendajast ühiskonna seisundi väljendajaks · Ajaluule aeg jääb TARAPITA AEGA - 1923-1928 tähistavad uusi otsinguid ja saavutusi · Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu"
21 detsembril 1921 aastal, Igor Lotarev ja Felissa Kruut abiellusid Tartu kirikus. Suvehooajal muutus Toila lausa Eesti kultuuri pealinnaks. Siin elas sageli ka tuntud kirjanik Fridebert Tuglas, kes jättis sinna mälestusi Severjaniniga kohtumisest. Oru pargis käis kuulus kirjanik kohtumas Eesti suurepärase luuletajaga Marie Underi ja tema mhega näitekirjanik Artur Adsoniga. Severjaninite kodus käis külas kirjanik Henrik Visnapuu, kelle luuletuste kogumik ilmus aastal 1922 Moskvas, Igor Severjanini tõlkes. Samuti Igor Severjanini külalisteks olid sellised kirjanikud nagu August Alle, Valmar Adams, B.V. Pravdin. Igor Severjanin rääkis, et just nendes paikades tekkis temal mõte poeemi ,, Solnetsnõi dikarj" loomiseks. Selle poeemi, mis siin sündis lõpetas ta hiljem vaikse ja looduserikka Uljaste järve ääres, kus elas 1924 aastal.
Siuru, Tarapita, Arbujad SIURU - Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone. Siuru aeg: EELAEG 1910-1917 TERVIKLIK PERIOOD 1917-1918 LAGUNEMINE PERIOOD 1918-1919 Siuru eesmärk oli lõbutseda, sest sõda (IMS) oli inimeste hinged hävitanud. Siurulased tähtsustasid armastusluulet . Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. TARAPITA - Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922.
Hahk Merit Visnapuu 5.a klass Välimus Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks. Eluviis Pesakonnad hoiduvad kaugele merele ja koonduvad mõnikord ühisperedeks, kus võib olla 40 ja enam poega. Isaslinnud koonduvad juuniks kaugetele pankatele sulgima. Toitumine Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3-4 meetri sügavusel merepõhjas. Haha põhitoiduks on limused, eriti rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Paljunemine Maiesimeses pooles on pesas 3-8 rohekat muna. Pojad kooruvad alates mai keskpaigast ja saavad lennu võimeliseks juulis-augustis. Kes/mis ohustab hahki? Hahi põhi vaenlasteks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toitub enamik suuri kajakaid just haha poegadest. Üks haha poeg on just paras suutäis, et ...
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja
missinooni või kaalutluse tulemusena. · Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeis ja elamusi.( pöörduti oma loomingus maiste ihade ja rõõmude poole) · Poeedi tundemaailm puutub kokku paljude nn lihtinimeste tunnetega. · Siurulaste impressionistlik luule annab tundeid ja elamusi edasi sisemises liikumises, varjundirikkana, ning need tunded ja elamused on seotud värvikate välismaailmapiltidega. · Eriti ilmekas ja visuaalne M. Underi ,,Sinine terrass" · Visnapuu annab edasi kuulamisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme. · Kuulus ka kaks proosakirjanikku Tuglas ja Gaililt( talle oli omane mängulisem ja taltsutamatum kujutuslaad) · Siuru tegutses 1917-1919 · Kuulusid Under, Visnapuu, Semper, Adson, Tuglas, Gailit Tarapita rühmitus · Eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas.
Siuru Maria Nappa, Meelika Lukner, Triin Kaarde, Jann-Hendrik Hinrichs Liikmed · Friedebert Tuglas, Artur Adson, Peet Aren, Otto Krusten, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Asutamine · Kirjanike koondumine suuremaks organisatsiooniks esialgu ei õnnestunud · 6 kirjanikku asutavad Siuru 1917.a juulis · Tuglasest saab rühmituse juhtkuju · Neid sidus uus-romantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine · Siuru õhtud kirjanduslikud ettekanded, loterii, ball · Siuru õhtuid peetakse ka Tartus ja Viljandis, mis ärgitavad huvi loomingu vastu, soodustavad teoste läbimüüki
Friedebert Tuglas, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu; hiljem ka Johannes Vares- Barbarus ning August Alle. Marie Under avaldas "Siuru" kaudu ka oma kolm esimest luulekogu: "Sonetid", "Sinine puri" ja "Eelõitseng", mis said küllaltki populaarseks. Kuid peagi tekkis rühmituse sees konflikt Gailiti ja Underi vahel, kus esimene süüdistas teist liialt lääges lembeluules. Tüli lõppes esialgu Underi ja Adsoni lahkumisega "Siurust". Hiljem lahkusid aga Gailit ja Visnapuu ning Under ja Adson tulid tagasi. Lisaks võeti uuteks liikmeteks Barbarus ja Alle. Siiski ei saavutanud "Siuru" enam sellist aktiivsust, nagu see oli tal olnud varem ning 1919. aastal, Vabadussõja aastatel, lõpetas see oma tegevuse. Siuru liikmed kandsid alati rinnas valget... . Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. 4.) Under ja Carl Hacker Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning
" · "Ajalugu ei sünni lihtsalt ning võitusid ei saa kergelt kätte. Iga saavutus nõuab ohvreid." · "Kauneid põhimõtteid rakendatakse vaid enese huvides ja oma riigis." August Gailit Siuru Siuru oli kirjandusrühmitus, mille asutas August Gailit (1917). Moto: ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" (Tuglas). Siurusse kuulusid: Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu, August Gailit. Siuru 1917 Tüli Siurus 1919. aastal tabas rühmitust kodutüli, mille põhjuseks oli Gailiti pilkav följeton M.Underi ja A.Adsoni ilutseva luule pihta. Marie Under ja Artur Adson lahkusid Siurust. Seejärel lahkusid August Gailit, Henrik Visnapuu ning Under ja Adson ühinesid taas ühinguga. Alles jäi neli liiget, kuid endine arv oli vaja taastada. Rühmitusega liitus kaks uut kirjanikku: August Alle, Johannes Barbarus.
Pagulaskirjandus On olemas mitmeid kirjanduse liike proosa, ilukirjandus ja on teisigi. Kuid selline liik, nagu pagulaskirjandus on Eesti üks tähtsamaid kirjanduse liike. Nõukogude liidu okupatsiooni algusaastatel rändasid paljud Eesti kirjanikud, näiteks Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Lepik, Laaban, Kangro ja teised, erinevatesse maadesse, enamasti Rootsi ja sealt siis edasi. Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond, mis hakkas välja andma erinevaid raamatuid, luulekogusid ja muud. Põhiliselt räägib pagulaskirjandus, täpsemalt luule, isiklikest hingehädadest ja perekonnast ning lootusest. Seal esineb palju sürrealismi ja piltluulet, tõsidust ja süngetoonilisust. Pagulasproosa
· Põhiseaduse Assamblee 19911992 · VII, VIII, IX, X Riigikogu · Tallinna Linnavolikogu 1997 Organisatsioonid · PEN Klubi · Eesti Muinsuskaitse Selts · Eesti Üliõpilaste Selts · Rahvuslik Koonderakond Isamaa (esimees aastatel 19921995) · Erakond Isamaaliit (esimees aastatel 19982002) · Kuuba Demokraatia Rahvusvaheline Komitee (International Committee for Democracy in Cuba ) Tunnustused · Riigivapi II klassi teenetemärk · Henrik Visnapuu kirjandusauhind 1997 · Kaitseväe teenetemärk 1998 · Kaitseliidu teeneterist 1999 · Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999 · Prantsuse, Malta, Saksa suur teeneterist · Püha Andrease rist · 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge · Kaitseväe eriteenete rist 2005 · Milton Friedmani auhind vabaduse edendamise eest 2006 Tema eesmärgid ja saavutused · Seadis sihiks teha kõik endast sõltuv, et kunagi enam ei korduks 19391940.aasta.
hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse Seltsi liige Tunnustused • Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968) • Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971) • Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983) • Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990) • Valgetähe V klassi teenetemärk (2001) • Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukiri ja preemia 80. sünnipäeva puhul (2014) Looming • “Kass sööb rohtu” (Lund 1965, 2. tr Tln 1991) • “Kord kolmapäeval” (Lund 1967, 2. tr Tln 1993) • “Oi, oi, oi – mis juhtus?” (Lund 1967) • "Jääauku" (jätk raamatule "Appi!"; Tartu 2010) • "Valetaja"
EESTI KIRJANDUS 19401955 Karoliina Hunt KULTUURIJA KIRJANDUSELU ÜLDPILT 1940. Nõukogude Liidu okupatsioon; keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja organisatsioonid; enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi Sirp ja Vasar; ENSV Kirjandusja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet; Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas; range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe; EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“; suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses; kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM Massiküüditamised Siberisse; kolhoosid; kommunistlik partei; raamatute hävitamine; laialdane emigratsioon; välisilmaga suhted katkesid; riigid taastusid II maailmasõjast. 19401955 KIRJANIKUD Karl Ristikivi „ Võõras majas“...
hakanud siis oma klassikalisi teosed kirjutama. SIURU 1917 1920 Artur Adson ,,Siuru-raamat" (1949, a tr 2007) Nigol Andresen ,,Siuru". Murranguaegade kirjanduslikust liikumisest. Looming 1973, nr 7 Toomas Haug ,,Sonetid" ja ,,Siuru" Retseptsiooniloolist. Looming 1981, nr 6 Toomas Haug Looming ja ,,Looming" enne ,,Loomingut". Looming 1998, nr 4 Toomas Haug Kohvijoomine ja kohviku loomine. Marie Under ,,Sonetid" (1917), ,,Sinine puri" (1918) Henrik Visnapuu ,,Amores" (1917) ,,Jumalaga enne ,, (1918) Friedebert Tuglas ,,Saatus" (1917) August Gailit ,,Saatana karusell" (1917) ,,Klounid ja faunid" http:\www2.kirmus.ee/erni Tuglas (Felix), Adson (Page/Paaz), Under (Printsess), Gailit (Ge), Visnapuu (Vürts), Semper (Asm) + Peet Aren ja Otto Krusten Siuru käis erandlikult koos Tallinnas. Peaaegu kõik kaaluga kirjanduslikud organisatsioonid on alustanud tegevust Tartus. Koos hakati käima Underi kodus ja Teataja toimetuses. Siuru
14-realine on SONETT. Esimesed eesti sonetid, kuigi saksakeelsed, ilmusid juba 17. sajandil Reiner Brockmanni sulest. Eestikeelse soneti kõrge meisterlikkuse saavutasid sajand hiljem Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Sem per, Jaan Kärner, Juhan Sütiste, Betti Alver ja Bernard Kangro. See tundub vanamoelisena. Tavaliselt luuakse itaalia sonette (4+4+3+3 värssi), mis pakub nelikute kirjelduse pingelist murdumist kolmikute eneseväljenduseks. Nii nagu novellis, on ka sonetis tähtis üllatav pööre ehk PUÄNT, mille esile tõstmise võimalused on head inglise ehk Shakespeare'i sonetis (4+4+4+2 värssi). Soneti vormiga võib mängida: jätta
Mulle meeldiski näituse puhul enim erinevatel piltidel kujutatud isikute näoilmete ning poosidega isiksuse edasiandmine. Siin äratoodud Karl Ristikivi portree meeldis mulle Henrik Visnapuu oma kõrval enim. Tema tausta teadmata paistab, et tegemist on fantaasiaküllase ja uhke mehega. Kunstnik on kõikidel portreedel pööranud erilist tähelepanu silmade väljendusrikkuse kujutlemisele,
aeroelektrilaboratoorium ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium. AEL jätkas tegutsemist mitteformaalse üksusena keskkonnafüüsika instituudi koosseisus. Ajalugu Loodi 31.03.1964 ENSV Ministrite Nõukogu määruse alusel. Tööd koordineeris füüsikakateeder. Juhatajateks on olnud Jaan Reinet, Kalju Kudu, Lembit Visnapuu, Hannes Tammet, Tiia-Ene Parts. 1974. a moodustati laboratooriumi neli sektorit: aeroioonide spektromeetria, aerosoolide, gaaslahenduse ja elektromeetria sektor. AEL reorganiseerimisel 1983. aastal likvideeriti tema jaotus sektoriteks ja rektori käskkirjaga moodustati AEL-st kaks Anneriin Truu IK22D
sinna veel Artur Adson, Friedebert Tuglas, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu; hiljem ka Johannes Vares-Barbarus ning August Alle. Marie Under avaldas "Siuru" kaudu ka oma kolm esimest luulekogu: "Sonetid", "Sinine puri" ja "Eelõitseng", mis said küllaltki populaarseks. Kuid peagi tekkis rühmituse sees konflikt Gailiti ja Underi vahel, kus Gailit süüdistas Underit liialt lääges lembeluules. Tüli lõppes esialgu Underi ja Adsoni lahkumisega "Siurust". Hiljem lahkusid aga Gailit ja Visnapuu ning peale seda Under ja Adson tulid tagasi. Lisaks võeti uuteks liikmeteks Barbarus ja Alle. Siiski ei saavutanud "Siuru" enam sellist aktiivsust, nagu see oli tal olnud varem ning 1919. aastal, lõpetas see oma tegevuse. Under ja Carl Eduard Friedrich Hacker 1902. aasta 10. veebruaril abiellus Marie Under Tallinna Jaani kirikus raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, kes parema teenistuse otsimise tõttu otsustas kolida Moskvasse.
· Tööd tunduvad sageli ornamentaalsete kompositsioonidena. Kompositsioon sinisel Torukübaraga mehefiguur 1915 Taevased ratsanikud Siuru ja Vabbe Siurulased, kelle loomingus oli samuti palju teatraalseid elemente, tegid Vabbest igatahes kiiresti oma kunstniku. Nii valmisidki raamatu- ja kaaneillustratsioonid sellistele teostele nagu: albumid "Siuru I", "Siuru II" ja "Siuru III", J. Semperi "Pierrot" esimese trüki kaas, H. Visnapuu "Amores" (1917), M. Underi "Sinine puri", J. Barbaruse "Inimene ja sfinks", A. Gailiti "August Gailiti surm" ja "Rändavad rüütlid" (1919). Siuru I Siuru II Siuru III Pariisi mõju · Uus motiivistik · Valmisid akvarellid · Nende esmapilgul improvisatsiooniliste töödega tungis Vabbe linnamiljöö olemusse tabavamalt kui ükski teine meie kunstnik oma samaaegsete teostega. · Sajandi teise aastakümne lõpul valitses Vabbe
6. Mis oli Gustav Suitsu esimese luuletuse pealkiri, mis ilmus aastal 1899? a. ,,Meriroosid". b. ,,Vesiroosid". c. ,,Verised roosid". 7. Mis oli rühmituse ,,Tarapita" ühisväljaanne? a. Gustav Suitsu toimetatud album. b. Barbaruse toimetatud luulekogu. c. Tuglase toimetatud ajakiri. 8. Kes oli rühmituse Siuru asutaja? a. August Gailit. b. Marie Under. c. Henrik Visnapuu. 9. Mis oli siurulaste motoks? a. ,,Jäägem eestlasteks, aga saagem eurooplasteks". b. ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud". c. ,,Enam kultuuri, enam euroopalist kultuuri!". 10. Mida peetakse ,,Siuru" teeneks? a. Muutis kirjanduse populaarseks ja tõmbas sellele üldsuse tähelepanu.. b. Tõstis raamatukujunduse taset.. c. Tõstis kirjanduse vormi ja stiilikultuuri. 11. Kes oli O. Luts elukutselt? a
2. End lohutada 3. Kuulutada vastuhakku · Neutraalseid kirjeldusi vähe · Igatsusluuletused, mälestuspildid · Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne · Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole · 2 suunda: 1. Uusromantiline luule modernismi mõjudega 2. Unustatud vana taasavastamine lorilaulud Autorid · Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist: Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu · I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ilmar Laaban · Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks Proosa · Lahkusid: A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · Paguluses hakkasid kirjutama: Arved Viirlaid, Ilmar Talve, Helga Nõu (lahkus lapsena) · Lugeja ootas kauneid mälestusi kodumaast, pidi alles hoidma viha vaenlase vastu, kurbudt kaotuse pärast, kindlat teadmist kaotuse suurusest
Tänavatantsu kursuse dispuut Valisin dispuudi seetõttu, et see sobib hästi vastandlike seisukohtade lahtimõtestamiseks, olgugi, et õiget vastust arutatava teema kohta polegi. Sobiva teema korral võib dispuut kujuneda emotsionaalseks ja kaasahaaravaks. Tantsukursuse raames korraldaks ühe sisuka ja teemakohase dispuudi oma üliõpilastele. Kuna arutatava teema puhul ei saa välja tuua kindlat tõde ning arvamusi on mitmeid, siis on tantsukursust läbivatele üliõpilastele dispuut üsna sobilik. Dispuudi ettevalmistamiseks on vaja läbi lugeda materjalid, et leida nii poolt kui ka vastuargumendid õppejõu väitele: "Tänavatants on üks moderntantsu alaliikidest". 1) Einasto, Heili. 100 aastat moderntantsu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 2) Krekow, Sebastian "HipHop-lexikon: rap, breakdance.....“Berlin: Lexikon Imprint Verlag, 1999 Dispuudi käik: Dispuudis osalevad kaks meeskonda (3-5 liiget mõlemas meeskonnas) ja žürii – ekspertgrup...
(K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid)
Soome lahe õed Film rääkis Soome ja Eesti naiskodukaitsjatest. Nende koostöö sai alguse 1920ndatel. Soomes sai alguse Lotta Svärdi liikumine ja selle järgi sai ka Eestis alguse naiskodukaitse, kelle ülesandeks oli vajalikku toidukraami tuua, aidata abivajajaid, põetada. Filmis oli väga hästi välja toodud Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis. Filmis näidati erinevaid ajaloolisi klippe. Juttu oli NSV Liidu ja Hitleri vahel sõlmitud MRP-st, millega jagati Baltikum. Filmis näidati sinna juurde Poola ohvreid, mis mõjus väga masendavalt, sest kaadrid olid jubedad. 1939. a. toodi Nõukodude Liidu sõjaväe baasid Eestisse, Soome keeldus ning samal aastal soomet rünnati ning sellega algas Talvesõda, mis kestis 1940. a märtsini. Näidati Nõukogude Liidu terrori pärast hukkunud inimesi, mis näitas kui kole see aeg tegelikult oli. Inimeste jutud, kes olid selle üle elanud kõlasid sinna juurde väga tõeliselt ning näitasi...
Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia. Marie Under luuletaja. Kuulus Siuru rühmitusse. Heiti Talvik luuletaja. Luuleühingu Arbujad liige. Betti Alver luuletaja. Eesti Kirjanikkude Liidu ja luuleühingu Arbujad liige. Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg, kirjanduskriitik. Osales erinevates kirjanduslikes koguteostes, kuulus Siuru rühmitusse. Hugo Raudsepp kirjanik. Sai tuntuks vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Välismaalased: Ernest Rutheford Uus-Meremaa päritolu füüsik. Sai tuntuks ,,tuumafüüsika isana". Charles Chaplin Inglise lavastaja, stenarist, näitleja, produtsent. Osales mitmetes filmides. Salvador Dali Hispaania maalikunstnik. Üks tähtsamaid sürrealiste 20.sajandil.
Mariliis Tisler 11.B Austatud Õpetaja ! Iseloomustasin klassivenda järgmiste omadussõnadega : aktiivne, otsekohene, lõbus , abivalmis,kannatlik ja sõbralik Luuletusteks valisin : Anna Haava-Eesti ära. Valisin selle luuletuse sellepärast, et see luuletus iseloomustab Kasparit kõige paremini tema tahet midagi saavutada ja luua. Tema eesmärgiks pole niisama istuda, vaid jätta endast märk maha.Selle luuletuse omadussõnaks valiksin Kaspari puhul aktiivne, sest ta on lihtsalt selline tüüp, kes ei suuda rahulikult istuda vaid tahab võtta elult mida võtta annab. Henrik Visnapuu-Üle kodumäe. Valisin luuletuse sellepärast, et selles luuletuses ei olnud kurbust ja süngust vaid väga positiivne ning lõbus. Sõna lõbus on Kaspar kohe kindlasti, sest ma ei tea küll, et ta oleks mõnel koolipäeval olnud kurb või õnnetu. Alati ta näol on naeratus, mis on ühe inimese juures ...
" · Hävitada tuli kõik minevikust (raamatukogud, kirikud, muuseumid) · Ülistati autosid, lennukit, elektrit, rahvahulki Ekspressionism 19. saj. algus Saksamaa · Luulet mõjutas I MS · Visnapuu "Sireli", · Palju hüüatusi, omasussõnu "Langes lund, langes verist lund" · Luuletused olid traagilised, masendavad, "mina" kesksed · Under "Agulis"
täis igasuguseid aardeid. Tom ja tema meeskond tassisid kogu varanduse oma mereröövlilaevale. Seejärel võtsid nad suuna mandrile. Neil kulus seitse ööd ja seitse päeva, et mandrile jõuda. Kui nad lõpuks mandrile jõudsid, andis Tom mereröövlijõugu ja nende varanduse politseile üle. Tom ja tema meeskond said rikkalikult autasustatud ning suundusid tagasi merele. Triin Visnapuu 6.b klass
• Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus VÄLISMAA POEEMI KIRJANIKUD itaallane Dante Alighieri venelane Aleksandr Puðkin (1265 -1321) (1799 -1837) Inglane George Byron (1788 inglane John Milton (1608-1674) -1824) EESTI POEEMI KIRJANIKUD JA NENDE TEOSED Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'' Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'' Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'' DRAAMA • üldmõistena näidend • kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend • žanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus • draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse
Tekkis Prantsusmaal, 20 sajandil. · Eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natrmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). · Luuletamine keha liigutustega, häälitseti luuletamise asemel, mitmed häälitsused korraga. Futurism Esindajad: F.T Marinetti, Vladimir Majakovski, Albert Kivikas, Hendrik Visnapuu Tekkis Itaalias 1909.a · Eesmärk oli rahvast okeerida ja solvata · Ihati vanale maailmale kadu, et teha ruumi uutele tehnikasaavutustele. Pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. · Eitati kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. · Ülistati suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. · Tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest
tähtsaim ülesanne on olla tema ise. ,,Siuru" 19171919 Marie Under, Artur Adson, August Gailit, ,,Siuru" 3 ,,Siuru" albmit ja umbes 30 Siuru rühmituse Henrik Visnapuu,Friedebert Tuglas ja jätkas erinevat luule- ja proosateost. teeneks peetakse seda, Johannes Semper. nooreestla et nad muutsid ste kirjanduse populaarseks uusromant ja tõmbasid sellele
Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti kirjanikud 1951 a. Eesti Kirjanike Koperatiivi. Asutaja eesotsas oli B. Kangro. Hakati välja andma Eesti kirjanike teoseid. Ilmus umbes 780 teost(270 romaani, 200 luulekogu ja 150 mälestusteost). Eesti Kirjanike Kooperatiiv levitas eesti keelset kirjandust üle terve maa. Antivälja ka kirjanduslikke ajakirju (Tulimuld ja Mana). Kuni 60-ndate keskpaigani ilmus välismaal rohkem eesti keelseid
kursuse kohustusliku , kokkuvõte , mis võib kasutada ka terviseteemade õpetamisel. Öeldakse, et teater algab garderoobist, sama moodi iga koolitus algab ettevalmistusest! Ükski koolitus ei alga koolitamisega ehk õppeprotsessiga. Ka algaja koolitaja teab, et igasuguse õppe läbiviimine vajab tõhusat eeltööd (Lõhmus, Jalak, Jõgi, Karu, Visnapuu, Meier, Mölder, Harjo, Lukka-Jegikjan, Abiline, Sved, Liiva & Märja, 2011, 13.) Koolitamine on inimese (isiksusliku, tööalase vm) arengu toetamisele suunatud, üksteisega loogiliselt seotud tegevuste jada, mis moodustab tervikliku protsessi (samas, 14). Vaatame lähemalt protsesside juhtimise skeemi ehk Demingi ring: Vaieldamatult kõige rohkem tähelepanu ja aega kulub ETTEVALMISTUSELE (Lõhmus jt, 2011, 15) Mida siis tuleks ettevalmistuse käigus silmas pidada:
Kuid enesesesulgumise ja impressionistliku käsitluslaadi syvenemisel sest ainest sai "Felix Ormusson" -- meie aja eluvõõras kangelane. Kui palju etteheiteid pole saand vaene "Felix Ormusson" neilt ringelt, kes tahavad lugeda ainult ideaalkujusid omalt seisukohalt! Marie Under Under polnud tegelikult kunagi liialt konventsionell oma iseteadvuses, armastamises ja kunstis pigem ikka rebell, kuigi kõik kirjamehed, ka Adson, ka Visnapuu on teda kirjeldanud eelkõige daamina ("Ma ei ole oma elus just vähe naisi tundnud, kuid kolme suurt kunstnikku tahaksin nende hulgast küll esile tõsta, kes oma tugeva vitaalsusega ja sünnipärase peene intelligentsusega on igasuguses boheemlikus olukorras jäänud daamiks. Üks neist on Marie Under." Under oli läbi oma daamiliku oleku see, kes läks väikekodanliku moraaliga enim vastuollu ja raputas avalikkuse ees reegleid ja talasid: kirjutas julget erootilist luulet (ehk isegi tänini
Suits, F. Tuglas, V. Grünthal- Ridala, J. Aavik, B. Linde. 3)loosung: Olgem eestased, aga saagem ka eurooplasteks. 4)ilmus 5 albumit. 5)taotlesid rohkem haridust, linna kultuuri arendamist, tõlkida palju põhjamaade ja pr. Kirjandust, hakata looma kõrgkunsti. Siuru rühmituse kohta faktid: 1)tegutses Tallinnas 2)loosung: loomise rõõm- see olgu me ainus tõukejõud 3)jätkasid Noor- Eesti suunda 4)propageeriti modernismi, linna kultuuri arendamist, rõhutati individualismi 5) M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, A. Adson, F. Tuglas, A. Gailit. Tarapita rühmituse kohta faktid: 1)A.Kivikas, M.Under, A.Atson, J. Barbus, F. Tuglas 2)loosung: Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur. 3) Uus kirjandusvool ekspressionism 4)tegutses 1921-1922 5)võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas Kirjandusvoolud, mis valitsesid paralleelselt sellel ajal: realism, uusromantism Populaarseim kirj. liik : luule Lemmik proosasaanrid sellel ajal: realismis- jutustus, romaan. Uus romantismis.-
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis
Vabal ajal kirjutas saksa keelseid luuletusi 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga Kolisid Kutsinosse, Moskva äärelinna Said 2 last, nimedeks Dagmar ja Hedda Elukäik Aastal 1906 kolis perega Tallinna tagasi Artur Adsoninst sai Marie kirjastaja 1924 abiellus A. Adsoniga 1944 põgenes perega Rootsi Siuru 191719 Liitus 1917 Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Tarapita 192122 Liitusid: August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Johannes Semper Looming 1904 avaldus esimene luuletus "Kuidas juhtus..." Postimehes 1917 esimene luulekogu Sonetid (Siuru kirjastus) Looming 192335 aastal oli tema loomingu kõrgperiood · Nooruse ekstaas, hüüded, rõõm Alates 1935 aastast esines palju kurva alatooniga luulet
Eesti kirjandus maailmas Tähtsaimad tegelased Marie Under Henrik Visnapuu Juhan Sütiste Betti Alver Heiti Talvik Anton Hansen Tammsaare August Gailit Peet Vallak Gustav Suits "Keisri hull" "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock, kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra
eluaegne, püsiv kahjustus. Ma ei julge ise päris täpselt seda küll väita, aga minu sõprade seas on inimesi kes peavad sedasi elama. Minu tutvusringkonnas on erinevaid inimesi, kes väärtustavad erinevaid asju. Õnn on asi, mis igaühele meist tähendab erinevaid asju. Olen veendunud, et selle sõna tähendus võib aja jooksul ka muutuda, sest eri vanuses hindame me erinevaid asju. Karin Visnapuu 10B
inimlind · Andsid välja 3 albumit · Juhtlause: ,,Loomisejõud- see olgu meie ainus tõukejõud" · Andsid välja 3 albumit · Korraldasid luuleõhtuid (tasulised) - Raha korjati oma loomingu rahastamiseks - Hoolimata sellest, olid väga populaarsed · Luuletustes oli vorm esikohal · Siuru andis välja: - Marie Under ,,Sonetid" - Hendrik Visnapuu ,,Amores" (esikkogu) - Artur Adson ,,Henge palango" (esikkogu) - August Gailit ,,Saatana karussell" · Gailit kirjutas pamflekti (pilkelugu) - ,,Sinises tualetis daam", kus pilati Marie Underit ja Henrik Visnapuud ning nende vahelt käis läbi must kass · Rühmitus läks laiali erimeelsuste tõttu · Luule kantud ekspressionismist ja sümbolismist · Toetasid Jaan Oksa loomingut Tarapita: · 1921-1922
1938.a. eraldati ülikoolist ja moodustati eraldiseisev teadusasutus Eesti Teaduste Akadeemia, keskusega Tartus. Akadeemia tegevusaeg aga jäi liiga lühikeseks. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Kirjandus Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ – Tuglas. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 6 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam"
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...
SIURU Loodi 17.mail 1917. aastal Iseloomustus ·luuletajad on emotsionaalsemad ja müstilisemad kui varasemad autorid ·proosasse tuleb koos nendega katastroofi pilte ja fantastikat. Proosas on tihti valdavaks tige ja irvitav iroonia ·pilkav suhtumine tõusikutesse Liikmed, toetajad Moto sõnum Saavutused Visnapuu; Tähtis oli oma loova vaimu ·Gailit avaldas "Sinises tualetis Under; avaldamise võimalus. Ei nõutud daam" Adson; publikult tähelepanu, sest loodi ·taastati maailmasõja aastail Tuglas; eelkõige iseenese jaoks ilma kellegi vaibunud kirjanduselu ja käivitati Gailit; muu peale mõtlemata. kirjastustegevus ...
Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Väliseesti kirjanudse tekke põhjused: · Kodust oli lahkunud palju kirjanikke (M.Under, G.Suits, H.Visnapuu, A.Gailit, A.Mälk) · Oli põgenetud vägivaldse võimu eest, kellele oli vaja vaimselt vastu hakata · Oma rahvusliku kuuluvuse kinnituseks identiteet Pagulaskirjanike põlvkonnad: · Vanempõlvkond kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud. Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada...
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailm...
Arbujad kui ka Alliksaar olid võimude poolt põlatud. Tudengeid hoiatati Alliksaare ja teiste läänelike luuletajate eest, vaidles vastu. Ähvardati ülikoolist välja visata. Juba esimesel ülikooli sügisel kutsus Andres Ehin oma koju kümmekond luulehuvilist (Kaplinski nende hulgas), kusjuures elas ühes majas Betti Alveriga kümmekond luulehuvilist. Loeti, kuulati ning kirjutati vihikuisse ümber eesti pagulusluulet Under, Visnapuu, Ristikivi, Laaban, Lepik. · Pärast Ülikooli läks sügavale Siberisse ekspeditsioonile (pääses sõjaväest) ja tööle - sugurahva sölkuppide keelt ja rahvaluulet uurima. Kohtas seal oma 1. abikaasat, abiellus komi rahvusest naisega poeg Ivar ja tütar Anne. Töötas väljaannetes, kusjuures ei pidanud üheski üle 3 aasta vastu. · "Sirp ja Vasar" toimetuses. Tekkis tüli, sest Praha kevade lämmatamise ajal keeldus ta
Tema lemmiksümbolid olid tee ja kodu. Faktid ja väited Ernst Enno on laululise luule traditsioonide rajaja Eestis. Enno pöördumine Ida kultuuritraditsioonide poole on olnud uuenduslik, kuid jäi omas ajas mõistetamatuks. Enno luuletus ,,Rändaja õhtulaul" sai tunduks filmi ,,Nipernaadi" kaudu. Enno lasteluulest on ilmunud kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima". Ühel või teisel viisil on Enno luule mõjutanud mitut omapärast eesti luuletajat, näiteks Henrik Visnapuu, Uku Masingut, Paul-Eerik Rummot ja Jaan Kaplinskit. Täname kuulamast!
Jamaica;Reggae 1.Jamaica rahvastik ja sotsiaalne olukord: Jamaica rahvaarv 2013.a. seisuga on 2,9 mln. inimest.Jamaica peamised usundid on kristlus, budism ja mulism,kuid juhtivaks usundiks on kristlus.Jamaica elanikkonna moodustavad 90,9% aafriklased,7,3% segaverelised,1,3% lääneindiaanlased,0,2% hiinlased,0,2% valged ja 0,1% muud etnilised grupid.Jamaica kultuur on kokku pandud nende rahvaste kultuuridest.Meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 141000 sünni kohta.Riigipeaks on Inglismaa kuninganna Elizabeth II,kuid teda asendab saarel kindralkuberner Patrick Allen.Jamaica riigikeeleks on Inglise keel.Jamaical valitseb konstitutsiooniline riigikord. 2.Rastafari liikumine-Jamaical sündinud usuline liikumine mille keskmeks on vabaduse vääristamine.Rastafari nimetus tuleneb sõnadest Ras, mis on amhaara kuningasoost isikute tiitel jaTafari, mis on Etioop...
Lustakas avapauk andis kontserdile meeleoluka alguse. Järgisena seads end sisse keelpilliorkester, kelle esitatud muusikapalast võis ära tunda kuulsa barokiajastu helilooja Johan Sebastian Bachi teose ,,Brandenburgi kontsert I osa". Peale kaunist esitust astusid lavale akordionistid, kes mängisid pillidel rütmika ,, Take Ten"-i ning barokkiajastust pärinev ,,Aria". Kogu orkestit saatis basskitarr, mis andis paladele veelgi rohkem võimsust juurde. Selle järgnesid Mare Visnapuu Poistekoori jõululaulud ,, Lumepiknik" ja ,, Kuuse tegemine". Kaunid lood süstisid inimestesse veelgi rohkem positiivsust ning tekitasid neis sooja jõulutunde. Peale südant soojendavaid jõululaule astusid taaskord lavale keelpillid, kuid sealsed esinejad oli palju pisemad esimestest. Laste esitus kõlas Sh.Nelson ,, Tants" ja ,, Püha öö". Seejärel sai publik lasta oma silmal puhata solistil, kes esitas flöödil J.S. Bachi ,,III osa flöödikontserdist nr.1". Nüüd astus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
