· Lepiti kokku Poola sõjajärgsed piirid. 1944 · 22.1.1944 tegid liitlased dessandi, et vallutada Rooma · 27.1.1944 murti läbi Leningradi blokaadist · 2.4.1944 tungis Punaarmee Rumeeniasse. · 4.6.1944 vallutasid USA väed Rooma. · 1.8.1944 alustas Poolas Varssavi ülestõusu. Punaarmee oli tunginud juba Poola territooriumile. Stalin pani pealtungi seisma. 14.9.1944 vallutati Varssavi eeslinn, aga üle Visla väed ei tulnud. · Oktoobri alguseks 1944 olid sakslased hävitanud süstemaatiliselt terve Varssavi ja tapnud hinnanguliselt 150-200 000 poolakat. · Juulis 1944 murdsid nõukogude väed Karjala kannasel läbi ja hakkas kehtima vaherahu. Soomlased pöörasid relvad Saksa vägede vastu · 11.8.1944 tegid liitlased dessandi Lõuna-Prantsusmaale. vabastati liitlasvägede poolt Pariis · 29.8.1944 alustasid Banska Bystrickas ülestõusu slovakid. · 25.8
Doonaud. Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit (~pool ungari elanikkonnast suri). Kimbutati ka Austriat, Dalmaatsiat ja Moraaviat. Saksa ordu asumine Preisimaale Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa Ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur kuningas 1333-1370. Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola seadustekogu. Kestis sõda Tsehhi ja SO-ga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu Tsehhi ja SO-ga, kaotas SO- le Ida-Pommeri ja Tsehhile Sileesia, Masoovia ja Tselmno, sai SO-lt Kujavia ja Dobryni. 1346 sõdis Tsehhiga, 1351 sai Masoovia oma vasalliks
partei kontrolli all. Poola-Vene sõda · Punaarmeel tuli oma teelt pühkida Poola ning tungida Saksamaale, et ärgitada võitlusele sealne töölisklass. Peagi läks Punaarmee vastupealetungile, jõudes 1920.aasta augusti alguseks Varssavi lähedale. · Poolas tõusis sissetungijate vastu kogu rahvas. See võimaldas Pooli juhil marssal Jozef Pilsudskil rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba. Tulemuseks oli nn Visla ime lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti seejärel Poolast välja. · 18.märtsil 1921 sõlmisid Venemaa ja Poola Riias rahu. Kodusõja lõpp · 1920. aasta lõpul hõivas Punaarmee ägedate lahingutega kogu poolsaare; Krimmi poolsaare admiraril, Wrangelil, õnnestus suurem osa oma vägedest siiski evakueerida. · Kuigi partisanisõda enamlaste vastu jätkus veel aastaid, oli kodusõda 1922.aastaga
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlt...
filmi-, muinasjutu- ja unenäomaailma. 8%-ga asuvad tähtsal kohal ka haldjad kui surematud olendid. Et rääkida haldjast, tuleks kõigepealt rääkida sõnast “haldjas” ehk selle päritolust ja tulemisest eesti keelde, aga ka selle vastetest teistes keeltes. 1.1. Haldjas eesti pärimuses Sõna “haldjas” on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan, saksa keeles halten (=hoidma, pidama, kaitsma). “Oletatakse, et ta on laenatud juba vanemal rauaajal nähtavasti Visla suudmel asuvate gootide käest.”(Masing 1998:117) Eestis nimetatakse haldjaid mitmeti: haldijas, haldjas, hallijas, halljas, halijas, haldja, halgijas, halgjas ning helkjas (Eisen 1995:44), aga Harjumaal ka all ja Muhul aljas (Masing 1998:117). Siiski pole haldjad tuntud kogu Eestis, sõna puudub täiesti Lõuna-Tartumaal, Võrumaal ja Lõuna-Viljandimaal, kus sama mõistet asendavad igasugused isad ja emad (Masing 1998:117), mida Eisen nimetab vaimudeks (Eisen 1995:44)
Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit (~pool ungari elanikkonnast suri). Kimbutati ka Austriat, Dalmaatsiat ja Moraaviat. Saksa ordu asumine Preisimaale Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa Ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur kuningas 1333-1370. Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola seadustekogu. Kestis sõda Tsehhi ja SO-ga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu Tsehhi ja SO-ga, kaotas SO-le Ida-Pommeri ja Tsehhile Sileesia, Masoovia ja Tselmno, sai SO-lt Kujavia ja Dobryni. 1346 sõdis Tsehhiga, 1351 sai Masoovia oma vasalliks.
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirkonnast. 4000 a. paiku e. Kr. levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda oli
vasallile kaitset, toetust, annetas maavalduse; killustatus, konfliktid; ühiskonna struktuuris oratores, bellatores, laboratores preestrid, sõdurid ja talupojad, orje polnud; katoliiklik külaühiskond, valdavalt kirjoskamatud, kuid neil oli kultuur suulised pärimused. 22.Suur rahvasterändamine Keldid P-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal Germaanlased Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ja Läänemere vahele jääval alal Ida-Rooma e. Bütsants püsis kuni 15.saj. keskpaigani, tal olid soodsamad geograafilised tingimused, rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid; vallutas piirkonnad, kust barbarid oleksid saanud sisse tungida, võimalus pidada sõda merel roomlastel ülekaal, surmanuhtlusega karistati seda, kes õpetab barbaritele meresõitu; lääne tsiv. oli killustunud, Ida-Rooma jäi ühtseks, tal oli suur armee, et olla edukas kaitsesõjas, hea
9saj13vürstiriiki-MilezkoIühendas-PiastidedünastiaKrakovis-11sajsaksamõju,sis evõitlus-SaksaOrduriikPoolaaladel-Premysliidid-alles14sajtagasi-tsentraliseeritu d Saksa Ordu asumine Preisimaale. Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis Saksa Ordule Chelmno (Kulm) linna.1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur (kuningas 1333-1370) Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola seadustekogu. Kestis sõda Tsehhi ja Saksa Orduga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu Tsehhi ja Saksa Orduga, kaotas Saksa ordule Ida-Pommeri ja Tsehhile Sileesia, Masoovia ja Tselmno, sai Saksa Ordult Kujavia ja Dobryzni. 1346 sõdis Tsehiga. 1351 sai Masoovia
Mõne aja pärast õnnestus Kiiev vabastada, kogu Ukraina vabastamisest jäi asi kaugele, samal ajal läks enamlik Punaarmee rünnakule Poola vastu. Mais 1920 algas pealetung korraga 2-l rindel, edelarinne liikus Kiievi ja Lvivi suunas, läänerinne üle Vilniuse ja Minski Varssavi peale. Poola väed kandsid ränki kaotusi, paisati tagasi, augustiks 1920 oli Poola vägede järelejäänud põhituumik taandunud Visla jõeni, Varssavit ähvardas otsene langemisoht. Sai teoks ime Vislal. Poolakad leidsid end jõudu Punaarmee peatamiseks ja tagasi tõrjumiseks. Enamlik seisukoht oli, et poolakad said tohutut materiaalset, tehnilist ja pol abi Antandi riikidelt ja suutsid seetõttu püsima jääda, aga kindlasti ei ole see ainuke ja peamine põhjus. Poolakad ise rõhutanud oma rahvuslikku uhkust, kuidas kogu Poola tõusis võitlusele kui üks mees oma rahvuse eest.
KIVIAEG o Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste peatumispaik Eestis u 7500 eKr. o Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidude muistsete rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. o Kõik eesti meesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri- see on levinud alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. o Kunda kultuuri elanikud rajasid asulaid veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. o Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. o Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust.
2.2. Ajalooline ülevaade slaavlaste matmiskombestiku kujunemisest Slaavlaste territoriaalne algkodu on tänapäevani vaidlusküsimus, mille kohta eksisteerib palju hüpoteese. ,,Slaavlased ilmuvad ajalooareenile äkiliselt ning juba väljakujunenud rahvana", kirjeldab idaslaavlaste tekkeajalugu tsehhi arheoloog-slavist L. Niderle ( 2001:11-17). Paljude Bulgaaria ja Poola ajalooteadlaste arvamuste kohaselt on slaavlaste algkodu Visla ning Oderi vahelisel alal. Vene keeleteadlase F.P.Filini veendumuste järgi on nende algkoduks Dnepri ning Ida-Bugi jõgede vaheline piirkond. Akadeemik B.A.Rõbakov ühendas need teooriad ning laiendas slaavlaste algkodu territooriumi. B.A.Rõbakov seostas slaavi rahvaid varase tsinetskaaja kultuuriga8 (1450- 1200 eKr). Erinevaid hüpoteese slaavi rahva tekkeloost on pakkunud ka keeleteadlane O.N.Trubachev, vene ajalooteadlane A.G.Kuzmin, akadeemik V.I.Ziglov, ajaloo- ja keeleteadlane A.A
Linnaväljakud teede ristumiskohtades. Väljakut ümbritsesid raamatukogud, templid, monumendid jm. Rooma kõige varasem foorum on Forum Romanum. Peaaegu igale keisrile ehitati foorum. (allikas: Helle Saue esitlus Vana Rooma ehituskunstist) gallid- rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teasel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal germaanlased- Germaanlased olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk- Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Roomlastele said germaanlased tuntuks keltide kaudu, kes nimetasid nii oma naabreid teutooni hõime.Germaanlased olid roomlastest tunduvalt madalamal arengutasemel, riike neil veel polnud, elu juhtisid hõimupealikud, kelle põhiülesandeks oli sõjaliste ettevõtmiste korraldamine. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu,
ja ka taim ise on lopsakam ning laiemate lehtedega kui mets-tähthein. Mets- tähthein õitseb mais, juunis; viljaks on kerajas kupar. Kasutamine: loomad söövad mets-tähtheina meeleldi, lehed sisaldavad C-vitamiini. Meetaim. METSTULIKAS Ranunculus cassubicus; ranunculus tuleneb sõnast rana konn; cassubicus - kasuubide maal kodune (kasuubid - slaavi hõim Läänemere lõunarannikul Visla jõe alamjooksust läänes). Sugukond tulikalised. Kasvukoht: salumetsades, niitudel, puisniitudel, metsaservadel, kaldavõsastikes ja parkides. Eelistab parajalt niiskeid viljakaid muldi. Metstulikas on mitmeaastane, lühikese risoomiga ja arvukate mustjate juurtega rohttaim. Vars on 20-50 cm kõrge, vaoline. Metstulikas erineb kõigist meie teistest tulikatest lehtede poolest. Taime juurmine leht on suur, tumeroheline, neerja kujuga ja täkilise servaga.
armee (0.2 mln. meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.-30. august) Vene 2. armee (kindral A.Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0.7 mln. meest)¹ Austria-Ungari väe (u. 0.85 mln. meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3.sept Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest)¹ lõi Austria-Ungari (260 000 meest) rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta Kesk- riikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915
e. m. a. ,, 98 ordumeister e. landmeister (lk. 102) --Saksa rü utliordu Liivimaa haru kõgeim juht. Vt. ka autori mäkus lk. 128. ,,100 «eekani, juudi ja munga keel»--kreeka, heebrea ia ladina keel 128 papistid --paavsti pooldajad keskaegsetes feodaalsõades 41 «ntväk»(sks. Handwerker) --käitö oline; laiemas mõtes üdse «peenemate» eluviisidega isik vastandina talupojale 183 semgallid --läi hõm Lõna-Läis enne läi rahvuse kujunemist, preislased -- Visla alamjooksul asunud balti-slaavi hõm, alistati XIII s. Saksa ordule ja häis hilisemal ajal väivaldse überrahvustamise tõtu 466 Lk. 183 hansalinnad --saksa kaubanduslikku Hansa liitu kuulunud linnad (muuhulgas ka Tallinn, Tartu ja Pänu) 187 Westfaal --maakond Lä ane-Saksamaal ,, 214 Ugandi --Tartumaa muistne nimetus ,, 234 kuningas Magnus --Taani prints ja Holsteini hertsog, Ivan IV poolt Liivi sõa ajal Liivi-maal loodud vasallriigi valitseja, nn. «Liivimaa kuningas»; läs hiljem üe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
