Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
pärimused, koraani kommentaarid ja teoloogia. Araabia ja pärsia-tadziki kirjandus Lubatud olid vaid tõsielulised jutustused. Viimaste tuntumad näited kuuluvad kogumikku ,,Tuhat üks ööd". Jutud põhinevad legendidel ja linnafolklooril. Klassikalises araabia kirjanduses domineeris luulevorm. Pärsia-tadziki kultuuri ajal jõudis islami poeesia kõrgele tasemele. Türgi impeeriumi tekkega kaasnes islami kultuuri kandumine Istanbuli. 5.Vana-Vene riik Slaavlaste päritolu Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid lääneslaavlased. Andid oli aga idaslaavlased. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Nad tegid sõjakäike Bütsantsi. Veneedid liikusid läände ja hõivasid mõningaid alasid Saksamaa idaosas. Idaslaavlased Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, millest arenesid ajapikku varased linnad- vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev jt. Peamised tegevusalad olid käsitöö ja kaubandus.
Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sõlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902)...
- Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjaretked raugesid. - Alates 12.sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi rannikualasid ja põletasid 1187 maha Rootsi tähtsaima kaubalinna Sigtuna. · Suhted slaavlaste ja Vana-Vene riigiga: - 6-7.sajandil algas idslaavlaste väljaränne oma algkodust Visla ja Dnestri jõe piirkonnast põhja poole. 8.sajandiks olid idaslaavlased jõudnud ka Peipsi järve tagustele aladele, kus elasid soome-ugri hõimud (karjalased, vepslased, merjalased, muromlasd jt.). Järk-järgult algas soome- ugrilaste ja slaavlaste segunemine, mis viis 14.sajandiks enamiku soome-ugri hõimude assimileerumiseni. - Vastavalt Vana-Vene kroonikale "Jutustusi möödunud aegadest"
1918 kuulutas Ukraina välja oma iseseisvuse, aga see jäi lühiajaliseks. 1939 läks kogu Ukraina Nõukogude Liidu valdusesse. 24. augustil 1991 kuulutas Ukraina end iseseisvaks. Juunis 1996 võeti vastu Ukraina põhiseadus. Ukraina ajaloolised piirkonnad on Bessaraabia, Galiitsia ja Podoolia. Galiitsia on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel. Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla jõega, põhjast Sani jõe suudme ja Zbrutsi jõe lätte vahelise joonega ning kagust Zbrutsi, Dnestri ja Tseremosi jõega. Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes. Ala moodustas terviku 17721918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas. Tsernobõli katastroof
armee (0,2 miljonit meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.30. august) Vene. armee (kindral A. Samsonov) ja sundis Vene. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari väe (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest) lõi Austria-Ungari (260000 meest) rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta Kesk-riikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915
19.POOLA-VENE SÕDA Enamlased tegid maailmarevolutsiooni kava. Selle järgi tuli Punaarmeel oma teelt pühkida Poola ja tungida Saksamaale.Poola hakkas vastu ning üllatas koos ukraina üksustega Punaarmeed,vallutades Kiievi.1920.a. aug.vastupealetungiga jõudsid Punaarmeed Varssavi lähedale.Lääneriigid osutasid Poolale piiratud abi. Poolas aga tõusis sissetungijate vastu kogu rahvas. See võimaldas Poola juhil marssal Jozef Pilsudskil rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba. Tulemuseks oli nn Visla ime-suurim ratsaväelahing, millega Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti Poolast välja. 18.märtsil 1921 sõlmisid Venemaa ja Poola Riias rahu. 20.KODUSÕJA LÕPP 1920.a.lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar, võimul Peter von Wrangel.1920.a. lõpul hõivas Punaarmee kogu poolsaare; Wrangelil õnnestus suurem osa vägedest evakueerida. 1922.a oli kodusõda lõppenud.Kodusõja tulemusel suutsid enamlased
Peagi läks Punaarmee vastupealetungile, jõudes 1920. aasta augusti alguseks Varssavi lähedale. Punakomandörid olid veendunud, et paari nädala pärast on nad mitte ainult Varssavis, vaid ka Berliinis. Lääneriigid ei mõistnud Euroopa kohale kerkinud ohu suurust ning osutasid Poolale vaid piiratud abi. Poolas aga tõusis sissetungijate vastu kogu rahvas. See võimaldas Poola juhil marssal Josef Pilsudskil rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba. Tulemuseks oli nn Visla ime lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti seejärel Poolast välja. 18. märtsil 1921 sõlmisid Venemaa ja Poola Riias rahu. 1920. aasta lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar, kus oli võimul admiral Peter von Wrangel. 1920. aasta lõpul hõivas Punaarmee ägedate lahingutega kogu poolsaare; Wrangelil õnnestus suurem osa oma vägedest siiski evakueerida.
Venemaa oli selleks ajaks ainukene riik Mandri – Euroopas, mis veel Napoleoni impeeriumile vastu seisis. Ta asus ette valmistama Venemaa-sõjakäiku. Ta oli moodutanud suure 600 000 mehest kooseva armee. See oli selle ajani ajaloo suurim armee. Nii Vene-sõjakäigu ettevalmistamine, operatsioonide planeerimine kui ka suurarmee hargnemine Vene keisririigi piiril demonstreerisid Napoleoni strateegilise mõtte kõrget taset. 1812. aastal oli Napoleon oma 600 000 mehelise Grande Armée Visla jõe taha juhatanud ja kolme tugevasse väegruppi paigutanud. Ise juhtis ta 218 000 mehest ja 527 suurtükist koosnevat kõige tugevamat gruppi. Teiste gruppide eesotsas olid tema parimad ja ustavad sõbrad. Napoleoni lähirindkond koosneski tema ustavatest ja parimatest sõprades, kellele ta usaldas riigis tähtsaid ametkohti. Paraku suure vallutaja Napoleoni plaanid ei õnnestunud Venemaal. Tema Grande Armée´l ei õnnestunud Barclay de Tolly ja Bagrationi armeed purustada
räim tomatis). Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime marineeritakse, suitsutatakse, praetakse või küpsetatakse hapukoore ja tilliga. 19541956 prooviti räime aklimatiseerida Araali merre. Kolm aastat pärast marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärines. Räim sõi vähikesi Diaptomus ja Dikerogammarus, aga nende arvukus hakkas tunduvalt vähenema. Toidupuuduse ning vaenlaste ja toidukonkurentide arvukuse tõttu Araali meres töönduslikku räimevaru ei kujunenudki. Väikesearvuline räimepopulatsioon elab Väike-Araalis tänaseni. Joonis 4. Räim Tursk Tursk on omapärase ja hõlpsalt äratuntava kehakujuga kala. Ta ruljas keha on kõige kõrgem
Muhamedile omistatut ütlustel ja tegudel, kujunesid islami kultuuri põhiallikatekst. Islam lõhenes 7.sajandil 3-ks vooluks.: Haridziidid, sunniitid, siiitid. VENEMAA- osa ajaloolasi leiab, et mõne rooma autori töödes nimetatud ida-euroopa rahvas veneedid võisid olla varased slaavi hõimud. Enamus arheolooge on jõudnud seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuriks oli 6.sajandi paiku levinud Praha kultuur.Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased. Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel ning võimetud riiki rajama. Ristiusu vastuvõtuga kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine.Suur tähtsus oli seejuures kirjaoskuse levikul. Bulgaariast võeti üle 2 tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa.Peagi muutus valitsevaks vaid kirillitsa.Päris kirikukirjandust Bütsantsist ja Bulgaariast. Hakati koostama kroonikaid
IX aastatuhande algusest eKr pärinev muistse asulakihiga Pulli asula on kõige vanem praegu teada olev inimeste peatuspaik Eestis. Ühelaadsete leidude ja muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, (ka etnilist ühtekuuluvust) nim arheoloogiliseks kultuuriks.Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn.Kunda kultuuri.Levinud on see kultuur Läänemere idaranniku maades,alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni.Nad rajasid asulad veekogude lähedusse (kalapüük, küttimine), paremad liiklemisvõimalused (järved, jõed) kui tihedad metsad, elati ritvadest püstitatud püstkodades, püstkoja keskel tulekolle, rahvas pärit lõunast, Euroopast, soome-ugri hõimude esindajad, protoeurooplased (sõnad meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must, sugu, jt), europiidne päritolu; rändav eluviis - Tööriistad ja tegevusalad
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatak...
php?f=34&t=2258 20 Mütoloogilised olendid Raamatus ,,Eesti rahva ennemuistsetes juttudes" oli palju mütoloogilisi olendeid: libahundid, jumalad, haldjad, külmkingad, koerakoonlased, maa-alused, tuulispask, maaema, vanapagan, näkid jt. Enamus nendest on pahatahtlikud. Kuid mõned (nt haldjad ja näkid) on heatahtlikud. Oletatakse, et «haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan, saksa keeles halten ja «et ta on laenatud juba vanemal rauaajal nähtavasti Visla suudmel asuvate gootide käest.») Et kindlalt seda väita, peaks teadma, kas ka gooti rahvail oli olemas midagi taolist. (Oskar Loorits arvas, et gooti mõjul on algsed loodushinged muutunud aktiivselt tegutsevaiks kaitsevaimudeks). Oletatakse, et haldjanimetus olevat laenatud muistsest kultuurikeskusest, Virumaalt. Selle kasuks kõneleb asjaolu, et see sõna esineb ainult eestlaste, soomlaste ja vadjalaste juures. Reeglina on haldjad seotud kohaga, nn võimupiirkonnaga. Näiteks järvehaldjas
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine..................................................................................................
valmistada ning Saksa 8. armee (0,2 miljonit meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.30. august) Vene 2. armee (kindral A. Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida- Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest)¹ Austria- Ungari väe (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest)¹ lõi Austria-Ungari (260000 meest) rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta Kesk-riikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915
Neoliitikum/eneoliitikum arengud Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa neoliitikumi ja eneoliitikumi. *Põllumajandus -hobused (ratsutamine jne) -lambad(vill,piim) -adrad -alkoholi joomine *metallide kasutuselevõtt, metallurgia Hilisneoliitikum on seisuste tekkimise aeg, mis viis pronksiajani "wave of advance" - neoliitiliste põlluharijate edasiliikumine üle Euroopa 8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast) 6800 eKr Ida-Balkanil (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril) -Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine) -mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub Natuke hiljem ka muu Balkan (Serbia) -sarnasused varasemate põlluharijatega 5500 eKr suur põlluharimise laienemine Euroopas lössialadel -Lössiala- kevadeti üleujutav ala, mis on igiviljakas -kõrrelised, oataimed -koduloomaluud (veised) Miks levisid Euroopas...
ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise reziimi iseärasused.
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...
aastal, tema keisririigi jaoks täielikuks katastroofiks pöördus. Ta oli moodutanud suure 600 000 mehest kooseva armee. See oli selle ajani ajaloo suurim armee. Nii Vene-sõjakäigu ettevalmistamine, operatsioonide planeerimine kui ka suurarmee hargnemine Vene keisririigi piiril demonstreerisid Napoleoni strateegilise mõtte kõrget taset10. 1812. aastal oli Napoleon oma 600 000 mehelise Grande Armée Visla jõe taha juhatanud ja kolme tugevasse väegruppi paigutanud. Ise juhtis ta 218 000 mehest ja 527 suurtükist koosnevat kõige tugevamat gruppi. Tema armee baseerus Läänemere suure sadamalinna Danzigi piirkonnas. Teiste gruppide eesotsas 9 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 251 10 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 252 olid tema parimad ja ustavad sõbrad. Napoleoni lähirindkond koosneski tema
Kohtla-Järve Täiskasvanute gümnaasium Jonafan Smirnov 10.kl Eesti Ajalugu Referaat Juhendaja: Alla Sviridova Kohtla-Järve 15.05.2014 Võetud materjal www.eestiajalugu.ee Jääaeg 114000 eKr Viimast jääaega nimetatakse sõltuvalt geograafilisest piirkonnast erinevalt: Skandinaavias ja Põhja-Euroopas Weichseli jääaeg (Visla jõe saksakeelse nime järgi); Lääne-Euroopas ja Alpides Würmi jääaeg ning Ida-Euroopas Valdai jääaeg. Varasemast asustusest pole jälgi leitud,sest Euroopa põhjaosa katsid mitmel korral paksud jääkihid.Jääaegu põhjustasid kliimamuutused kogu Maal.Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti:Päikese kiirguse nõrgemise,Maa pooluste ...
Ida-Preisimaa ja peatati lekaalukate Vene vgede pealetung Sileesia tstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vhemusse jnud Vene 1. armee sunniti Masuuria jrvede lahingu kigus Ida-Peisimaalt lahkuma.[2] Serbia sdurid 1. septembril nimetati Peterburg mber Petrogradiks. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari ve (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid mber Przemysli kindluse. Prast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsda, mis nudis miljoniliste armeede olemasolu. Austria-Ungari (260 000 meest) alustas pealetungi Serbias 12. augustil, kuid Serbia diviisid (247 000 meest) lid vaenlased 24. augustiks oma piiridest vlja ja vallutasid seejrel omakorda Ida-Bosnia. 6. novembril alustasid austerlased vastupealetungi, surudes serblased rasketes lahingutes omakorda taganema ja vallutasid 2. detsembril Serbia pealinna Belgradi. 3. detsembril
Normannid rüüstasid eelkõige Briti saari, Pr rannikut ning rajasid oma riike Briti saarel (Danelaw) ja Normandias (Rollo), viimane küll frankiseerus. Normannid rajasid oma riigi Sitsiilias. Nomaadide retked vaibusid 10. saj lõpuks. Ungarlaste retked lõppesid Lechi lahinguga 955. 10. saj ristiusustati suurem osa Skandinaaviast. 11. saj I poolde tekkis Skandinaavia suurriik, mille valitsejaks oli Knud Suur. Ida pool tekkis Vana-Vene riik. Slaavlaste tuumikala oli Dnepri ja Visla vahel. Slaavlaste liikumisega põhja poole kaasnes ugri elanikkonna assimileerumine. 9. saj II poole sai alguse nn slaavlaste võiduristimine (Kyrillos ja Methodios). Vennad leiutasid kaks slaavi tähestikku: kirillitsa ja glagoolitsa. Seoses ristiusustamisega sai alguse ka slaavlaste riiklus. 862 rajas Rjurik Vene riigi. Tema järglane Oleg vallutas 882 Kiievi ning allutas suurema osa slaavlaste terr-st. Skandinaavia ülikkond venestus.
töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist - Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) - Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase - Tugev sõjavägi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada) - Tugev laevastik (mereriik ) 2. Ida Rooma riigi juhtimine
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
need on ka feodaaltsivilisatsiooni tunnused. See sai alugse Gallias, kust toimus laienemine itta, edelasse, põhja ja läände. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine(Suur rahvasteränne) LäRo elasid keldid al. Umbes 1000 a eKr. Nende seas nt gallid, britid, skotid, helveedid Kui kehtestati Ro võim, siis nad romaniseerusid, kombed ja kultuur muutus roomalikumaks. 1. saj. eKr LäRo väljaspool elasid germaanlased. Eraldas läro reini doonau ja visla jõgi. Päritolult: indoeurooplased, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, frangid, langobardid. Nad hakkasid elama läro territooriumi aladel. 375 sai alguse germaanlaste massiline elama asumine läro riiki. Seda a. peetakse suurte rahvasterändamise alguseks. Põhjused: 1. rahvaarvu kasv, alad ei toitnud rahvast ära 2. kliima jahenemine ajend: hunnide jõudmine Europ. siseaasiast pärit karjakasvatajad. Paremate karjamaade otsimine läänes
viikingite sõjakäigud lõppesid *Alates 12. sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi rannikualasid ja põletasid 1187.a maha Rootsi tähtsama kaubalinna Sigtuna 2) Suhted slaavlaste ja Vana- Vene riigiga: *Suhted ida slaavlastega: käidi koos sõjaretkedel ja kaubeldi. Räägiti omavahel tšuudi keelt. *6.-7. sajandil algas idaslaavlaste väljaränne oma algkodust Visla ja Dnestri jõe piirkonnast põhja poole. Algas soomeugrilaste ja slaavlaste segunemine, mis viis 14. sajandiks enamiku soome-ugri hõimude assimileerumiseni. *Alates 11. sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. 1030.a tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu ning rajas sinna tugipunkti. Venelaste katsed 7
m.a o Asustus muutus hõredamaks, vähe infot perioodi kohta, juhuleiud • Rooma rauaaeg 0-500 m.a.j o Üleminek põlispõllundusele, keld maaomandus (maalapid üksteise kõrval) o Virumaa – tuumikala, asustati sealt Soomet ja Kesk-Eestit o Reheelamud vilja kuivatamiseks (eestis ja lätis) o Hajaasustus säilis, kindlused hüljati (pronksiäri polnud tulus, äritseti viljaga) o Kaubandus – Visla jõe suue kauplemiskohaks Roomlastega ▪ Kaubeldi – karusnahad, toornahk, merevaik, vili o Karjakasvatus, kalandus ja jahipidamine kõrvalised tegevused, viljakasvatus põhiline Rauda hakati tootma 2000 e.m.a. Eestis oli sepp võrdväärne nõiaga (müstiline valmistaja). Rahvaste rännu aeg 5-6.sajand Ilmuvad kindlused – Kagu-Eesti ja rannik Peiteaarded – geograafiliselt eristatud kohad (matusepaigad)
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
õpetlasi ja sageli tõusid viimased ka riigiametisse. Üks neist õpetlastest oli Photius , kes tõusis õpetlasest patriarhiks. Tema levitas ristusku bulgaarlaste seas. Michael Psellos oli üks silmapaistev filosoof, kes uuris Platoni teoseid ja juhtis ka riigiasju. Kirikud olid kuplitega ja seest olid need kaunistatud mosaiikidega. Palju maaliti ka ikoone, millel kujutati samuti pühapilte. Idaslaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased elasid algselt Doonau ja Visla jõe vahel. 6. sajandiks tunti juba 3 hõimu, kelleks olid: veneedid, sklaviinid ja antid. Neid hõime peetakse slaavlaste eelkäijateks. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Sklaviinid ja antid sõdisid Bütsantslastega. Idaslaavlased asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele. See oli ka kaubatee, mida mööda liikusid ka viikingid. Slaavlased kutsusid viikingeid varjaagideks. Idaslaavlased jäid jõgede äärde
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja ...
Keskmine rauaaeg V sajand (II pool)-VIII sajand Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajand (algus) 3. Mesoliitikumi asulad. Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste peatuspaik Eestis.(IX aastatuhande algus e. Kr.) Järgmisena tuntakse Kunda Lammasmäge, kuhu siiski asuti elama mõnevõrra hiljem. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5
Teine armee tuli üle Karpaatide ja kolmas mööda Doonaud. Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit. Kimbutati ka Austriat, Dalmaatsiat ja Moraaviat. SAKSA ORDU ASUMINE PREISIMAALE: Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa Ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. POOLA VÕITLUSED SAKSA ORDUGA 15. SAJANDIL: 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-09 hõivas SO Poolalt Ida-Pommeri. 14. sajandi algul peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III SO edasitungi Poola aladel. Siiski jätkusid pidevad kaitsesõjad ja ordurüütlite rüüsteretked kogu 14. sajandi vältel. Lajos I (ka Ungari kuningas) ja Jadwiga valitsemise ajal Saksa Ordu oht kasvas. 1385 sõlmiti
Keskmine rauaaeg V sajand (II pool)-VIII sajand Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajand (algus) 3. Mesoliitikumi asulad. Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste peatuspaik Eestis.(IX aastatuhande algus e. Kr.) Järgmisena tuntakse Kunda Lammasmäge, kuhu siiski asuti elama mõnevõrra hiljem. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5
sealne töölisklass · Poola hakkas vastu ja üllatas koos ukraina üksustega Punaarmeed, vallutades Kiievi--- >Punaarmee vastupealetungile, 1920. a aug Varssavi lähedale, arvati, et peagi Berliinis · Lääneriigid ei mõistnud ohu suurust ja andsid Poolale vaid piiratud abi, Poolas aga sissetungijate vastu kogu rahvas, võimaldas poolakate juhil marssal Pilsudskil rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba--->tulemus nn Visla ime, lähiajaloo suurim ratsaväelahing, kus P.armee löödi puruks ja tõrjuti Poolast välja · 18. märts 1921 Vm ja Poola rahu Riias Kõdusõja lõpp: · 1920. lõpuks valgete kätte jäänud vaid Krimmi ps, kus oli võimul admiral Wrangel--->a lõpul hõivas Punaarmee kogu ps, Wrangelil õnnestus suurem osa oma vägedest evakueerida · 1920-1922 P.armee hõivas Aserbaidzaani ja Armeenia, kukutas iseseisva Gruusia valitsuse,
sealne töölisklass Poola hakkas vastu ja üllatas koos ukraina üksustega Punaarmeed, vallutades Kiievi--- >Punaarmee vastupealetungile, 1920. a aug Varssavi lähedale, arvati, et peagi Berliinis Lääneriigid ei mõistnud ohu suurust ja andsid Poolale vaid piiratud abi, Poolas aga sissetungijate vastu kogu rahvas, võimaldas poolakate juhil marssal Pilsudskil rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba--->tulemus nn Visla ime, lähiajaloo suurim ratsaväelahing, kus P.armee löödi puruks ja tõrjuti Poolast välja 18. märts 1921 – Vm ja Poola rahu Riias Kõdusõja lõpp: 1920. lõpuks valgete kätte jäänud vaid Krimmi ps, kus oli võimul admiral Wrangel--->a lõpul hõivas Punaarmee kogu ps, Wrangelil õnnestus suurem osa oma vägedest evakueerida 1920-1922 – P.armee hõivas Aserbaidžaani ja Armeenia, kukutas iseseisva Gruusia valitsuse,
Keele alusel kolm rühma: I lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid, sorbid), II idaslaavlased )venelased, valgevenelased, ukrainlased) ja III lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenlased, makedoonlased, tsernogoorlased). Üle 300 000 000 slaavi rahva. Suur territoorium slaavlastel tänu Venemaale aga Vene pinnal ka palju muid rahvaid. Üks teooria slaavlaste algkodu kohta:: Dnepri, Doni ja Visla vahelisel alal väljakujunenud. Esimene argeoloogiline slaavlaste kultuur: Praha kultuur 6.-7. sajandil p.Kr. Kortsaki kultuur Praha kultuurist idapoolsel alal. Keeleteadlased väidavad, et slaavi keeled on indoeuroopa keeltest ühed nooremad. St suht hilja eraldunud. Kirjalikud allikad mainivad slaavi keeli= Rooma autorid on nimetanud mitmeid rahvaid ja hõime enda territooriumist väljaspool, mille kohta on midagi teada aga mitte midagi täpset. Plinius Vanem ja Tatcitus märgivad hõime
Tänapäeva Sotimaast Põhja-Aafrikani. Reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid; ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. · Rahu lõpp: impeeriumi kaitsepiiride varisemist impeeriumisisene kriis. Keskset rolli mängisid barbarid, kellega Rooma pidi kokku puutuma. Esile tõusid keldid ja germaanlased. Keldid: Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias ja Iirimaal. Germaanlased: Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Peamine kaitsepiir roomlastel oli Reini keskjooksult Doonau ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. · 212. aastal Caracalla edikt tagas vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused; pidi leevendama majandusraskusi. Avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile esindasid roomlaste seisukohalt võõrast, vastuvõtmatut maailmavaadet. · Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri
ristiusulistega juba Saksa Orduga. Vahepeal oli jälle Poolas keskvõimu nõrgenemine ning käisid jälle paganatest naaberhõimude preislaste ja leedulaste rüüsteretki. Poola koosnes Suur- Poola, Väike-poola Krakov, Masowia-Varssawi ja veel üks. Varssawi vürst kutsus 1225 paganate vastu kaitseks Saksa Ordu. See omas raskeid tagajärgi Leedu Poola suhetele. Saksa Ordu loodi 1190 Palestiinas. Tänuks abi eest kauplesid Teutoonid välja lubaduse asuda Kulmi maal, Visla alamjooksul. Leping 1228 ning pidid 20 a paganlikult Preislased alla heitma ja ristiusku pöörama. Kestis see aga täpselt 50 aastat. Võitlused olid visad ja verised, kasutati ka saksa talupoegade koloniseerimist neile aladele. 1275 rajati Könisbergi linnus, 1276 aga Marienburgi linnus (praguses Poolas). Preislaste alistamisel lõid algul kaasa ka poolakad. Preislaste vallutamise ajaks aga väljus üle euroopalise jõuna arvestatavaks jõuks muutunud Saksa Ordu juba Poola kontrolli alt
Norra 1536 kuulutasid välja Taani võimud Norra oma provintsiks; 16.saj Hakati rohkem kasutusele võtma maavarasid; Christian IV rajas uusi linnu: Kristiansand; Kristiania;oslo Rootsi suurriigi algus 1611 sai kuningaks Gustav II Adolf; Kuningas oli poole oma valitsemisajast sõjakäikudel; Kasvas ametnike tähtsus; 1617 sai Rootsi endale Ingerimaa; 1629 Rootsi sai Liivimaa ja Visla jõe suudme; 1630 sekkus Rootsi 30-aastasesse sõtta; 1631 Breitenfeldi lahingVõtab esmakordselt käigule kahurite liigutamise; 1632 Lützeni lahing; Gustav II Adolf Peetakse Rootsi väljapaistvamaks kuningaks Korraldas Rootsi valitsemise ümber; pani aluse kõrgemale haridusele; Pärast kuninga surma 1632 valitses regendina Axel Oxenstierna; Regent valitses kuni kuninganna Kristina sai täisealiseks;
Moskva toetama Armia Krajowa välist prokommunistlikku vastupanuliikumist, mille nimeks sai esialgu Gwardia Ludowa (Rahvakaart). Poola sees oli kaks vastupanuorg-i, esimene rahvuslikul alusel, teine prokommunistlik, Moskvaga seotud. Poola territooriumini jõudis Punaarmee oper Bagration tagajärjel 1944 juunis, Lõuna-Poolas hõivati juunikuu jooksul Galiitsia alad, Lvivi linn ka, põhja pool jõuti välja Sani, Visla ja Bugi jõgedeni. Visla jooneni jõudmine tähendas välja jõudmist Varssavini, 1.aug puhkes Varssavis Armija Krajowa ülestõus, suurim väljaastumine Saksa okupatsioonivõimude vastu üleüldse. Armija Krajowa lootis ühelt poolt, et Punaarmee, mis on jõudnud Vislani välja ja sisenenud Varssavi eeslinnadesse, osutab neile abi, teisalt loodeti ülestõusu õnnestumisel võtta riigi pealinn enda kätte, kutsuda Londonist kohale pagulasvalitsus ja taastada Varssavis seaduslik Poola võim
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail...
1917 Soome kuulutas end iseseisvaks, aga puhkes kodusõda 1921 Tartus sõlmiti Soome ja VM vahel rahu 1918 Poola kuulutas end iseseisvaks ning asusid taotlema rahvusvahelist tunnustust Poola-Vene sõda o VM tahtis revolutsiooni selleks oli vaja hävitada Poola, et jõuda SMle, et ärgitada sealne töölisklass võitlusele o Poola hakkas vastu -> Visla ime lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti Poolast välja o 18. märts 1921 VM ja Poola sõlmisid Riias rahu VENEMAA KODUSÕDA (PUNANE JA VALGE TERROR) 1918 kevad - Tekkisid ,,valged" valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali saadetud Asutava Kogu liikmed (kõrgklass kodanlus, mõisnikud, ohvitserkond, enamik sõdureid, intelligents)
Reini jõe ja Karpaatide vahel oli pronksiajal kääbaskalmete kultuur. Sellel kultuuril samuti rida lokaalseid rühmi, nende kõikide ühisjooneks on kääbaskalmed ning asjaolu, et majanduses domineeris neil loomakasvatus. Asulakohti vähe teada, asustus oli võrdlemisi liikuv. Järk-järgult tuli neil kasutusele põletusmatus. Metallurgia oli võrdlemisi hästi arenenud, pronksist valmistati nii ehteid, relvi kui ka tööriistu. Umbes 1500 eKr oli Visla ja Oderi ümbruses, st Ida-Saksamaal, Põhja- Tsehhis ja enamikus Poolas Lausitzi kultuur. Tegu oli urniväljade kultuuri eraldiseisva osaga, ka siin eristatakse tervet rida lokaalseid kultuuripiirkondi. Oli ekstensiivne ja laienes tasapisi naaberaladele. Pronksiaja lõpuks oli Lausitzi kultuuri areaal jõudnud põhjas Läänemereni, lõunas Ukrainasse. Algul olid võrdlemisi väikesed
21. VIII 1939 – NSVL ja Saksamaa kaubandus- ja krediidileping 23. VIII 1939 – NSVL ja Saksamaa mittekallaletungi leping (MRP)e. pakt MRP salajane lisaprotokoll: käib venelaste diktaadi järgi. see andis võimaluse alata sõda Saksamaal Leedu läheb Saksamaa huvisfääri, kuid saab Vilniuse Läti, Eesti ja Soome lähevad NSVL huvisfääri Poolas on huvisfääride piiriks ligikaudselt Narewi, Visla ja Sani jõgede joon; Poola riikluse küsimus otsustatakse edaspidi, kuid igal juhul sõbralikult NSVL huvisfääri jääb Bessaraabia BAASID ja OKUPEERIMINE 1. IX 1939 Saksamaa ja Poola sõda 3. IX 1939 II maailmasõda Poola kui olulise regionaalse liitlase kiire kokkuvarisemine koos täieliku välispoliitilise isolatsiooniga põhjustas Eesti poliitilises juhtkonnas moraalse šoki. Saksamaa välksõja doktriin; riikide alistamiseks kulunud aeg: Poola 1 kuu Norra 2 kuud
Rootsi oli maailma suurim vasetootja. Ø Kehtestati lisamaksud. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) STOLBOVO rahu 1617. a. Venemaaga: q Ingerimaa q Kahjutasu Venemaalt q Venemaa sai tagasi Novgorodi Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Jätkus sõda Poolaga. Vallutati Läänemere lõunarannik. ALTMARKi vaherahu 1629. a. Eesmärgiks koguda end sekkumaks 30- aastasesse sõtta. q Tollipunktid Visla ja Neemeni ääres Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) SEKKUMINE 30-aastasesse sõtta q Katoliiklaste ja protestantide omavaheline sõda. q Rootsi sekkumise motiivid: head suhted keisri vaenlastega, kaubanduse kaitsmine, Läänemerel ülemvõimu kinnistamine. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) q 1630. juuni maabumine Pommeris; 30 000 sõdurit. Palju välismaalasi. q Võeti laenu (Prantsusmaa)
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest nin...
*Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse järve põhjast leitud väga palju esemeid. *Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asula veekogude lähedusse, kus oli võimalik käia kala püüdmas ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle,mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ja soojust. Elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millesti valmitati mitmesuguseid töö-ja tarbeesemeid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
