Sellised vulkaanid esinevad ookeanides, moodustades vulkaanilisi saari. Kilpvulkaan Seleta vulkaanide paiknemise seost maakoore ehitusega. Millest sõltub vulkaani kuju ja purske iseloom? Vulkaani kuju, ehitus ja purske iseloom sõltuvad magma koostisest ja temperatuurist. Koostise puhul on kõige tähtsam ränisisaldus, mida rohkem räni, seda viskoossem magma. Ka temperatuur mõjutab viskoossust, mida kõrgem temperatuur, seda väiksem viskoossus (vedelam magma). Viskoossem magma voolab aeglasemalt ja tekitab vulkaanile kõrgema koonuse. Vedel magma voolab kiiresti laiali ja ei tekita kõrget koonust. 6. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust
Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust.
muutub ruumala kuni 5%. Viskoosus vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Eristab ideaalseid vedelikke reaalsetest. Ideaalsetes vedelikes viskoossust ei arvutata. Laminaarselt liikuva vedeliku kihtide vahel tekib viskoossust põhjustatud hõõrdejõud, mida kirjeldab I Newtoni valem: , kus - hõõrdepinge erinevate kihtde vahel, - absoluutse viskoossuse tegur dünaamiline viskoossus (Pas), - kiirusgradient, A- kihtide vaheline pindala m2, - kinemaatiline viskoossustegur Mõlemad viskoossused olenevad vedeliku liigist, temperatuurist ja rõhust ning määratakse katseliselt viskosimeetri abil.vedeliku soojenedes viskoosus väheneb, rõhu tõustes suureneb. Kinemaatilist viskoossust saab arvutada J. Poiseulle' valemist. Kui vesi on 18°C siis võiks võtta =10-6 (m2/s). Küllastunud auru rõhk rõhk, mille juures hakkab vesi keema ja muutub auruks
1/2= 1/2= r23/r13 Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. 7. Laplace võrrandi tuletamine Vt vihik 8. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. 9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig Pindpinevust defineeritakse kahel viisil:
v 1 S1 = v 2 S2 6. Bernoull’I võrrand (+ valem ja joonis) Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. 7. Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus) Hõõrdekaod torustikus sõltuvad: torustiku pikkus/ristlõige/pinnakaredus liidete arv torustikus vedeliku voolukiirus vedeliku viskoossus Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. 11 SOOJUSFÜÜSIKA 12. MKT JA TERMODÜNAAMIKA 1. MKT kolm põhipostulaati Molekulidevahelised kaugused on palju suuremad molekulidelineaarmõõtmetest(läbimõõdust) 2) Gaasisüsteemi osakesed alluvad mehaanika seaduspärasustele 3) Molekulid liiguvad kaootiliselt (gaasi kui terviku masskese on paigal)
Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Eneseinduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolu muutumisest juhis eneses. Juhi induktiivsus on määratav Kus: L induktiivsus [H]; w - pooli keerdude arv; DF magnetvoo muut [Wb]; DI voolutugevuse muut [A]. [A].Juhi induktiivsus näitab magnetvoo muutust, mille tekitab selles juhis ühikuline voolu muutus 3. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. 4.
Taimede elu Maal on seotud pideva vee ,,pumpamisega" mullast, selle läbilaskmisega kehast, et saada vajalikke mineraalaineid, vee transpiratsiooni reguleerimise keerukusega, kohastumistega kuivamise vältimiseks, siis vesikeskkonnas on vee vastuvõtt ja väljastamine lihtne. Raskused tekivad vee kemismi oluliste erinevustega eri tüüpi veekogudes; gaasireziimi muutusega. Vee füüsikalised omadused Tihedus ja viskoossus. Oleluskeskkonnana on vesi õhust 775 korda tihedam ja u 100 korda tihedam ning need omadused on otseses sõltuvuses temperatuurist. Vesi, mille temperatuur on 25 kraadi, on kaks korda väiksema viskoossusega kui 0 kraadiga vesi. Soolsuse suurenedes suureneb nii viskoossus kui ka tihedus. Vee suurem tihedus ja viskoossus mõjutavad veeorganismide kehakuju. Suurema tiheduse korral on vee purustusvõime liikumisel suurem kui õhul. Seepärast on vooluvetes kasvavatel
Muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks Sellega ekstraheeritakse kohviubadest välja kofeiin. Odav ja kergesti puhastatav Mittetoksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; Keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht 1. Vedelike üldomadused. omandavad anuma kuju; ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ei pruugi seguneda omavahel; on väga vähe kokkusurutavad 1. Viskoossus Vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (eeta), kg/m*s). Väheneb t° kasvuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine). Viskoossus takistust voolamisel st. mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt vedelik voolab Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava 1. Pindpinevus
Student Response Feedback A. õhurõhust B. deformatsiooni liigist, suurusest, kestusest, sagedusest C. Polümeeri keemilisest ja füüsikalisest struktuurist D. vormimismeetodist E. keskkonnast (ruumitemperatuur, niiskus) Score: 3/3 28. Kõige tähtsamaks sulapolümeeri omaduseks toote vormimisel on? Student Response Feedback A. soojuspaisumine B. venivus C. viskoossus D. kahanemine Score: 3/3 29. Termoplastide sulatöötluseks nimetatakse? Student Response Feedback A. Termoplastist graanuli viimist kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul sulasse olekusse ja sissepritsimist vormi. B. Termoplasti kuumutamist kummiolekusse ja vormimist Student Response Feedback õhurõhu mõjul. C. Termoplastist pulbri kuumutamist
vormimismeetodist C. keskkonnast (ruumitemperatuur, niiskus) D. deformatsiooni liigist, suurusest, kestusest, sagedusest E. Polümeeri keemilisest ja füüsikalisest struktuurist Score:3/3 28. Kõige tähtsamaks sulapolümeeri omaduseks toote vormimisel on? Student ResponseFeedback A. viskoossus B. kahanemine C. soojuspaisumine D. venivus Score:3/3 29. Termoplastide sulatöötluseks nimetatakse? Student ResponseFeedback A. Termoplasti kuumutamist kummiolekusse ja vormimist õhurõhu mõjul. B
Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk= 100- 41,6 = 58,4 ºC Selle temperatuuri järgi leitakse veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,5645 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 984,4 kg/m3 2 Erisoojus c = 1,0035 kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = 0,497 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,125 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 w(1) = 18000 / 3600·984,4·0,025²·0,785 = 10,352 m/s Vee voolukiiruse alandamine: Ette valitud nk= 6 (torude arv käigus) w= 10,352/ 6 = 1,72 m/s 5. Aparaadi soojuskoormus Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h
süsiniku aatomid asuvad kera pinnal C60 saranane jalgpalliga , 20 kuusnurkset ja 12 viisnurkset kujundit , mille tippudes on kokku 60 süsiniku aatomit.Tuntakse veel fullereene C70,C76,C84, C94 MOLEKULVÕREGA Väävel Väävli allotroobid on: rombiline, monokliinne, plastiline, kolloidväävel S - moodustab kergesti tsüklilisi molekule sulamistemp 119ºC kollane vedelik, edasisel kuumutamisel viskoossus suureneb, mass tumeneb enne keemistäppi (444,6oC) muutub vedelik jälle liikuvaks: tahke vedel aur 500o 95,4o 119o 160o 200o 445o -S8 -S8 S -S -S S8 S6 S4 S2 S rombil. mono- kollane visk
sotsiaalseid tavasid (isik võib sooritada asotsiaalseid tegusid, nagu varastamine, ebasobivad seksuaalsuhted, pidurdamatult ablas söömine, isikliku hügieeni nõuete eiramine); (d) tunnetushäired kas kahtlustavate või paranoiliste mõtete näol ja/või ülemäärane hõivatus üksikust, tavaliselt abstraktsest teemast (nt. religioon, tõde ja vale); (e) kõne kiiruse ja kulu märgatav muutumine, ilmnevad sellised nähud nagu üksikasjalikkus, ülemäärane järelduste tegemine, viskoossus ja hüpergraafia; (f) muutunud seksuaalne käitumine (hüposeksuaalsus või seksuaalse objekti valiku väärastumine). 6. Psühhoaktiivse aine kuritarvitamise kriteeriumid Aine tarvitamise viis, mis kahjustab kehalist või psüühilist tervist (nt. episoodiline depressiivne häire). Tekitatud kahjustust võib selgelt märgata ja diagnoosida. Ainet tarvitati vähemalt kuu aega või korduvalt viimase aasta jooksul. Ei saa diagnoosida, kui esineb sõltuvus või psühhootiline häire 7
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 14 OT POISEUILLE’ MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille’ meetodil. termomeeter, anum. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv F S dx , (1) kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - va...
27 10 19 29 või 27 10 19 41. Diislikütused on nafta töötlemisel saadud heledad või kollakad veidi õlised vedelkütused, mida kasut. Survesüütega sisepõlemismootoris s.o. diiselmootoris. 35.Diislikütuste koostis 36. Nõuded diislikütustele 37. Diislikütuste kvaliteedinäitajad: Järgmised näitajad: 1. Tihedus 15 kraadi juures 2. Tsetaaniarv 3. Tsetaaniindeks 4. Fraktsioonkoostis 5. Kinemaatiline viskoossus 40 kraadi juures 6. Määrimisvõime, korrigeeritud kulumisjälje diameeter temperatuuril 60 kraadi 7. Leekpunkt 8. Hägustumispunkt 9.Filtreeritavuspunkt 10. Oksüdatsioonikindlus 11. 10% destillatsioonijäägi koksiarv 12. Tuhasisaldus 13. Väävlisisaldus 14. Korrosiivsus vaskplaadikatsel 15. Veesisaldus 16. Tahkete osiste sisaldus 17. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus 18. Värvus 38
95. Vulkaanipurske mehhanism. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Aluseline magma on suure voolavusega, kuid kuna temast on eraldunud gaas, siis ta vulkaani lõõris välja ei plahvata. Happeline magma sisaldab palju gaase, mistõttu vulkaanilõõrist suure plahvatusega eraldub. 96. Plahvatusliku vulkaanipurske olemus mis tüüpi magmasid iseloomustab plahvatuslik vulkaanipurse. Vulkaanipursked on iseloomulikud happelisele magmale, sest sellel on suur viskoossus ja gaas ei saa sealt nii lihtsalt eralduda. 97. Eritüüpi magmade käitumine maapinnal, nende temperatuur, viskoossus ja voolamisomadused ja kiirus. Happelised magmad on madalama temperatuuriga, suurema viskoossuse ja väiksema voolamiskiiruse ja voolavusega. Aluselisi magmasid iseloomustab suhteliselt kõrgem temperatuur, väiksem viskoossus ja suurem voolavus. 98. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid)
valmistamisel. Tärklise kliisterdumine toimub tärklise kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad. Protsess algab temperatuuril 50-60C, kui tärkliseterade kest muutub vettläbilaskvaks ja vesi tungib teradesse. Edasisel kuumutamisel tärkliseterade maht suureneb kuni 10 korda. 100C juures tekib viskoosne lahus (nt kisselli keetmisel, putrude keetmisel jne). Väikese tärklisekoguse pikemal kuumutamisel lahuse viskoossus väheneb, kuna tärkliseterad lõhkevad (kisselli veeldumine). Tärkliseterad võivad lõhkeda ka intensiivse mehhaanilise mõjutamise (segamise) tagajärjel. Tärkliselahuse viskoossust mõjutab keedusool. Soola sisaldava lahuse viskoossus on väiksem, kuna sool tõstab osmootset rõhku lahuses ja takistab seega vee imendumist tärkliseteradesse. Tärkliselahuse viskoossust mõjutavad ka happed. Hapete toimel tärklis osaliselt hüdrolüüsub ja lahuse viskoossus väheneb.
o Sifooniks nimetatakse üle anuma serva kõverduvat toru, mille sisendava paikneb anumas olevas vedelikus, väljundava aga väljaspool anumat. Kui väljundava on madalamal vedeliku vabast pinnast, siis saab sifooni abil tühjendada anumat. o Vedeliku kiirus sifoontorus u = (analoog Torricelli valemile). o Sifoontoru kumeruse (harja) maksimaalne võimalik kõrgus kui väljavooluava on tõstetud reservuaari nivoo tasemele on 10,34 m. · Viskoossus. o Viskoossus on sisehõõre. Avaldub selles, et vedelikus või gaasis tekkinud liikumine lakkab aegamööda pärast seda, kui on kõrvaldatud liikumist esile kutsunud põhjused (rõhkude vahe voolutoru erinevates ristlõigetes). o Sisehõõrde tekkemehhanismid: Tõmbejõud molekulide vahel (peamiselt vedelike puhul). Molekulide difusioon (oluline gaaside puhul).
Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. DOT standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab enndast märku miinus temperatuuridel
Viimane seos on tuntud Kohlrauschi seadusena, mis kehtib tugevatele elektrolüütidele. Selles seoses 0 on ääretult lahja lahuse molaarne juhtivus (lahjades lahustes saavutab juhtivus teatud piirväärtuse) nn elektrolüüdi piiriline molaarne või ekvivalentjuhtivus, mille saab leida mõõtmistulemuste ekstrapoleerimisel C = 0-ni (algordinaat). Molaarse juhtivuse piirväärtused sõltuvad iooni suurusest ja lahuse viskoossusest. Mida suurem on solvateerunud ioon ja mida suurem elektrolüüdi viskoossus, seda väiksemad on molaarse juhtivuse piirväärtused. A on Kohlrauschi konstant (sirge tõus teljestikus = ( C ), mis sõltub iooni laengust ja on seotud ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse vaid binaarsete elektrolüütide iseloomustamiseks ning ioonide (CH3COO või H+) molaarse juhtivuse ( j ) mõistet. = ( + + + )
Õhu mahtkulu: õ1 =10,65*10-3 m3/s; õ2 =6,6*10-3 m3/s; Plastiini mass: m=806,26 g; Küllastunud veeauru rõhk kuiva termomeetri temperatuuril: Ps (20C)=2334,78 Pa; Küllastatud veeauru tihedus kuiva termomeetri temperatuuril: s (20C)=0,01729 kg/m3; Proovi pikkus piki õhu liikumist: L=0,144 m; Õhu kinemaatiline viskoossus: v (20C)=1,51*10-5 m2/s; Gaasikäigu pindala kuivatuskambris: S =0,01 m2. Kuivatamine 1 plastiini: t, min m, g 0 29,58 2 28,09 4 24,88 6 20,71 8 17,10 10 14,01 12 13,25 14 12,34 16 12,33 a -b 29,58 - 12,33 W1 = 100% = 100% = 58,32% a 29,58 I. õ1 =10,65*10-3 m3/s; Tabel 1.
- materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest prest+mat = f(õhk) - materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest pmat = f(õhk) , kus pmat = prest+mat - prest - keevkihi kõrguse sõltuvus õhu kiirusest - keevkihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest 5.2 Kirjanduses toodud kriteriaalvõrranditega arvutatud - kriitiline Reynoldsi arvu väärtus Rearv de = 0,00146 m k = 1,207 kg/m3 õhk temperatuuril 20 0C k = 0,000018 Pa·s õhu viskoossus temperatuuril 20 0C g = 9,81 m/s2 Arkr = 72652, 40 Rekr =25,88 kr = = 0,2643 m/s - hõljuva kihi poorsus = 0,378 - kaasakande kiirus , kui = 1 ja , Rekk = 398,27 ja kk = 4,07 m/s - kokkuvõte: Selles töös tutvusime keevkihi seadme ehituse ja tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse ning jälgisime hõljumise kiirust. Võrdlesime katsest
,,Nafta Must Kuld Referaat keemiast 2007/2008 õppeaasta Sisukord Sissejuhatus................................................................................................lk. 3 Koostis........................................................................................................lk. 3 Omadused...................................................................................................lk. 3 Tekkimine..................................................................................................lk. 4 Ajalugu.......................................................................................................lk. 4 Kasutamine.................................................................................................lk. 4 Naftasaadused · Bensiin...............................................................................................lk. 4 · Diislikütus............
6 Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. DOT standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab endast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva
ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = 0,479 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,00 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 G aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). 9500 9500 w(1) = = = 5,47 m/s
41. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus- veeauru tegelik hulk õhus g H2O m-3. Suhteline niiskus- õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % . 42. Kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub. 43. Vedelike üldomadused- omandavad anuma kuju; ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ei pruugi seguneda omavahel; on väga vähe kokkusurutavad. 44. Viskoossus- takistus voolamisel st. mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt vedelik voolab. 45. Pindpinevus- on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. 46. Pindaktiivsed ained- ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep). 47. Vesi-levinuim vesinikuühend. Keemilised omadused- Vesi on hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele Ühenditele; Veel on kõrge soojusmahtuvus neelab palju
kiirus. P1 p2 =p/2 * (v22 v12) · Toricelli seadus Määrab anumast ava kaudu väljavoolava vee kiiruse. Reservuaarist välja voolava vee kiirus on võrdne kiirusega mille saavutakse vabalt langev keha kõrguste h1-h2 vahe korral. V= 2 g* h Hõõrdekaod reaalses vedelikus Hõõrdekaod torustikus sõltuvad: · torustiku pikkus/ristlõige/pinnakaredus · liidete arv torustikus · vedeliku voolukiirus · vedeliku viskoossus Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes.
ligikaudu 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valku (valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks, viimaste hulgas on ka fibrinogeeni) ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (Na+, K+, Ca+, Mg+, Cl-, HCO3-, HPO4-, HSO4-). Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik järgmiste organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füüsikalis- keemiliste omadustega: suhteline tihedus ja viskoossus. Vereliblesid jaotatakse punalibledeks ehk erütrotsüütideks, valgelibledeks ehk leukotsüütideks ja vereliistakuteks ehk trombotsüütideks. Vereliblede hulk on kogu veres väga suur ja samaaegselt suhteliselt konstantne, kuna vanad ja hävinud rakud asendatakse vereloomeelundites tekkinud uutega. Vererakkude arvu kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Erütrotsüüte on 1 liitris veres 4,5...5,5*1012, naistel mõnevõrra vähem kui meestel
43. Mis on kastepunktid (seletus)? Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. 44. Vedelike üldomadused. - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. Mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem, seda aeglasemalt vedelik voolab. 46. Pindpinevus. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 47
sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel - ei pruugi seguneda omavahel; mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk - on väga vähe kokkusurutavad. eraldub. 45. Viskoossus. 58. Lahustuvus. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis suhtes. puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud temperatuuril
ei pruugi seguneda omavahel; n küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul on väga vähe kokkusurutavad. maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); n üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, 45. Viskoossus. mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk suhtes. eraldub. Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava
s.t. et ka gaasidel on sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelikud - ained, mis voolavad raskujõu mõjul. Temperatuuri tõstmisel hakkavad vedeliku osakesed kiiremini liikuma ja nende tõukejõud ületavad tõmbejõud, mistõttu osa neist väljub vedelikust e. aurustub. Temperatuuri alandades igale vedelikule iseloomulikul temp-l osakeste tõmbejõud ületavad tõukejõud ning vedelik tahkub. Moodustuvad kas kristallid või amorfse aine osakesed. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem viskoossus, seda kiiremini voolab; määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava; temp tõstmisega visko väheneb. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpin-st püüab vedelik võtta max-lt kera kuju
emiteeritavate tahkete osakeste hulgas tahket süsinikku (kuna biodiislis leiduv hapnik võimaldab paremat CO2 põlemist), välditakse väävlireostust, kuna biodiislis pole praktiliselt üldse väävlit. Süsivesinike hulk kütuses jääb samaks võrreldes tavalise diisliga või väheneb pisut. Biodiisli omadused on väga sarnased koventsionaalse diisliga. Emissiooninäitajad on aga võrreldes konventsionaalse diisliga keskkonnasõbralikumad. · viskoossus 20 oC juures 7,5 · kütteväärtus 33,3 kJ/l · tsetaani indeks 49 2. Kuidas tehakse biodiislit ja selle turustamine Biodiislit saab valmistada värsketest või kasutatud taimeõlidest ja loomsetest rasvadest. Et toota taimeõlidest keemilisi ühendeid estreid -, siis tuleb need keemiliste reaktsioonide abil panna reageerima alkoholiga (enamasti kasutatakse metanooli). Glütserool (mida kasutatakse farmatseutilistel ja kosmeetilistel
korpusest korkuse ava kaudu. Kasut.väikse visk.toodete puhul. Korras tihen korpuse ja võlli vahel. Tootlikkuse regul.survetorul ventiil. Iseimeval õhueralduskamber. 21. Vesirõngaspumbad: rootor pumba korpuses ekstsentriliselt, vedelik paiskub korpuse seina äärde, rootori labad liiguvad vesirõngasse ja vastaspoolel välja, sellega tekitatakse sisestusavasse vaakum ja väljutusavasse surve. 22. Kolbpumbad: (Mahtpumbad - Sobib suur viskoossus. Tootlikkust regul tööorgani kiirus.) Vänt-kepsmeh. Kolvi liikumisel tekib silindris surve või hõrendus. Toote mitte sattumist imitorusse ja hõrenduse tekkimist garanteerivad klapid 23. Membraanpumbad. Nagu kolbpump, aga pumbakambri üheks seinaks on hermeetiline membraan, mis muudab ruumala. Membraani juhtvarrast võib liigutada ka suruõhuga. Sobib õrna konsistentsiga toodetele. 24. Rootorpumbad: viskoossed tooted. Saab koguseid mõõta. Võimalik väga suur surve,
Polümeermaterjalid materjal, mille aine või sideaine on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. Polümeerid mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed, mullplastid, elastomeerid. Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilis...
Töö teostaja: Töö eesmärk: Leida informatsiooni paekivi kohta, nimelt kus ja mis otstarbel paekivi kasutatakse ja kust seda leidub, ning teha ülevaaade Põhja-Eestis olevast paeklindist Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi (Pilt 1) ja dolomiit (Pilt 2). Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalise Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi. Paekivi mahukaal jääb vahemikku 2200 - 2650 kg/m³. [1] Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2] PAEKIVI OMADUSED Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omaduste...
kõvenemine toimub lahusti eemaldumisel või liimi jahtumisel 5. Mida iseloomustab liimi kuivainesisaldus? · Kuiivaiinesiisalldus on liimaine osakaal võrreldes lahustiga · Lahustiks on vesi või org. lahusti · Lahusti eemaldumisel liimivuuk tõmbub kokku · Mida väiksem on kuivainesisaldus, seda rohkem tõmbub liimivuuk kokku seda suuremad pinged tekivad liimivuugis 6. Mida iseloomustab liimi viskoossus? · Viiskoossus ehk voolavus iseloomustab liimi võimet tungida puidu sisse · Selleks, et saada tugev liimivuuk, peab viskoossus sobima puidu tiheduse ja niiskusega · Liiga vedel liim imbub puidu sisse ja saadav liimivuuk jääb nõrk · Viskoossuse suurendamiseks lisatakse liimile täiteaineid (näit. puidutolm) 7 7. Mida iseloomustab liimi eluiga?
Jagunevad *granulotsüüdid (nt neutrofiilide fagotsüteerivad) *monotsüüdid – peamised valgulise päritoluga võõrvalkude töötlejad ja hävitajad *lümfotsüüdid – teostavad immunoloogilist kaitset. Toodavad antikehi võõrvalkude vastu ning ründavad otseselt haigustekitajast nakatunud või muutunud rakke. 10. Vere muutused kehalisel tööl pH muutub happelisemaks -tõuseb piimhappe kontsentratsioon (anaeroobne oksüdatsioon). Vere viskoossus suureneb 10% või enam. 11. Vereloome. Punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, trombotsüüdid ja granulotsüüdid. *erütropoes *leukopoes – 2-3 päeva *trombotsütopoes – 10-11 päeva 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu mahtkiirus – ml/sek või ml/min. Oleneb rõhust ja takistusest (vere viskoossus, veresoonte pikkus ja diameeter). Verevolu joonkiirus – cm/sek. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub
kõvenemine toimub lahusti eemaldumisel või liimi jahtumisel 5. Mida iseloomustab liimi kuivainesisaldus? • Kuiivaiinesiisalldus on liimaine osakaal võrreldes lahustiga • Lahustiks on vesi või org. lahusti • Lahusti eemaldumisel liimivuuk tõmbub kokku • Mida väiksem on kuivainesisaldus, seda rohkem tõmbub liimivuuk kokku – seda suuremad pinged tekivad liimivuugis 6. Mida iseloomustab liimi viskoossus? • Viiskoossus ehk voolavus iseloomustab liimi võimet tungida puidu sisse • Selleks, et saada tugev liimivuuk, peab viskoossus sobima puidu tiheduse ja niiskusega • Liiga vedel liim imbub puidu sisse ja saadav liimivuuk jääb nõrk • Viskoossuse suurendamiseks lisatakse liimile täiteaineid (näit. puidutolm) 7 7. Mida iseloomustab liimi eluiga?
Väiksem/suurem segunemisentalpia f. Suurem/väiksem hüdrodünaamiline maht 8. Kuidas mõjub plastivormimisel nihkekiiruse kasv. a. Parandab/halvendab voolavust b. Tõstab/vähendab viskoossust c. Ahelad reastuvad/põimuvad d. Erinev mõju kasvab/väheneb 9. Moodustage sobivad paarid lisandi mõju järgi polümeermaterjali omadustele. a. Täitaine tõuseb elastsusmoodul b. Plastifikaator paraneb külmakindlus c. Lahusti alaneb viskoossus d. Määrdeaine paraneb töödeldavus e. Antioksüdant kasvab ilmastikukindlus f. Porofoor väheneb tihedus g. Nukleatsioonireagent kristallilisuse tõstmiseks 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkondade alusel. a. Konteiner HDPE b. Nöör, köis PP c. Seadme korpus ABS d. Kanalisatsiooni toru UPVC e. Kileriided PPVC f. Veeslahustuv kile PVOH g. Mäesuusasaapad PUR h
suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus väheneb tuhandeid kordi.
Voolavus vedelike omadus muuta oma väliskuju, tingitud pidevast molekulide ümberpaiknemisest soojusliikumise tagajärjel. Vedelike omadused: · Võtavad anuma kuju, · Ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt, · Ei pruugi seguneda omavahel, · Väga vähe kokkusurutavad. Viskoossus vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist. Väheneb temperatuuri kasvuga. Mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Märguvad pinnad hüdrofiilsed pinnad (silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid) <90º Mittemärguvad pinnad hüdrofoobsed pinnad (metallid) >90º Kohesiooni jõud jõud osakeste vahel vedelikus. Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinnaosakeste vahel.
soojuskandjaga utteseadet (TSK) põlevkivi läbilaskevõimega 3000 tonni ööpäevas. Õlisaagis on 12...13% laboratoorse õlisaagise 17...18% juures. Raske kütteõli Rasketest kütteõlidest kasutatakse katlakütusena nafta töötlemise saadusi põhiliselt masuute. Raske kütteõli omadused sõltuvad nii toornafta kvaliteedist kui ka tema ümbertöötamise moodusest. Rasked kütteõlid on ruumitemperatuuril (ca 20 °C) viskoossed vedelikud. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus, siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. Kütteõlide kasutamisel tuleb arvestada teisigi põlevatele vedelikele iseloomulikke omadu- si, nt hangumistemperatuur, leekpunkti temperatuur, süttimistemperatuur jne. Viskoossus (sisehõõrdumine) on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Praktikas on kasutusel kinemaatiline viskoossus , mida mõõdetakse ühikutes m2/s
sulamispunkt (-272ºC 25 atmostfääri juures) on palju madalamad kui teistel ainetel. Vedel Heelium on värvuseta, väga kerge (~8korda veest kergem) vedelik. Heeliumi puhul puudub kolmikpunkt (tahke ja gaasiline heelium ei saa koos eksisteerida) nagu veel. Vedela heeliumi jahutamisel temperatuurini -271ºC muutuvad vedeliku tihedus ja muudki omadused hüppeliselt. Sellisel temperatuuril juhib Heelium ~200 korda paremini soojust kui vask, tal puudub täielikult viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi 3 nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas Heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke Heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega
17. Jogurti segupiima homogeniseerimine Homogeniseerimine: - Parandab tekstuuri - Vähendab sünereesi (sünerees - lahusti eraldumine geelist; sünerees on jogurtitehnoloogias tõsine kvaliteediviga) - Pulbri ja stabilisaatorite osakesed jagunevad ühtlaselt - Optimaalne homogeniseerimisrõhk 15-20 MPa, temperatuuril 55-70 °C 18. Jogurtipiima kuumtöötlemine Jogurti kuumtöötlemine on oluline, kuna: - Suureneb viskoossus ja paraneb tekstuur (denatureerunud vadakuvalgud vähendavad sünereesi, valkude hüdrofiilsus suureneb). - Hävitatakse patogeenne mikrofloora ning väheneb bakterite hulk, mis võiksid mõjutada juuretiskultuuride kasvu. Kui piim sisaldab hulgaliselt spoore, kasutatakse aeglaselt arenevate bakterite puhul (nt Bifidobacterium) puhul UHT- töötlust. - Kuumtöötlus stimuleerib juuretisbakterite arengut seoses piima hapnikusisalduse vähenemisega. 19
AKENDE RESTAUREERIMINE Praktika aruanne Õpperühm Juhendaja: Tallinn 2012 1. VAJALIKUD TÖÖRIISTAD · Marker · Pesuvahend · Kaabitsad · Kuumaõhupuhur · Näpitsad, kruvikeerajad · Peitel, höövel, saag · Puiduklotsid, puiduliim, · pitskruvid (kui on vaja teha puiduparandusi) · Lihvpaber, lihvklots · Linaõlikitt, tihvtid, haamer,kitinuga · Kruntvärv, värv, pintsel · Tolmumask, prillid Pilt 1. Tööriistad Pilt 2. Tööriistad Pilt 3. Tööriistad Pilt 4. Tööriistad 2. TÖÖ ETAPID · Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine · Puidutööd: puiduparandused, lihvimine · Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine · Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus 3. ETTEVALMISTUSTÖÖD 2.1 Akna pesemine olmemustusest Pühk...
Keemia UUDISED Mõlemad Sefström ja del Rio nägid vanaadiumi ainult ühendi kujul, vanaadiumperoksiid (V 2 O 5). Väga Vanaadium V keeruline on eraldada puhast vanaadiumi sellest metalliühendst. Alles 1887 õnnetus puhas vanaadiumi metallist isoleerida. Inglise keemik Sir Henry Enfield Roscoe (1833-1915) leiutas viisi eraldada puhas Ajalugu vanaadium oksiidist. Kõige olulisem vanaadiumi rakendus on sulamite Vanaadium avast...
fluorestseeruvate funktsionaalsete rühmaega. ● Molekul peab sisaldama konjugeeritud kaksiksidemeid, millega kaasneb π-elektronide delokalisatsioon ja nende võime ergastuda. ● π-elektronide delokaliseeruvad rühmad on amino (-NH2 -NHCH3 , - N(CH3 )2 ,) -OH, -F, metoksü (-OCH3 ,). Need rühmad fluorestseeruvad. ● Molekuli jäikus soodustab fluorestsentsi kuna energiat ei ole nii lihtne enam võnkumistele ja keskkonna soojusele anda. ● Viskoossus soodustab fluorestsentsi, sest toimub vähem kokkupõrkeid ● Fenantreen, bensopüreen ja fluoreen fluorestseeruvad hästi, bifenüül ei fluorestseeru Pärssivad faktorid: 1. π-elektronide lokaliseeruvad rühmad on -Cl, -Br, -I, -HCOCH3 , -NO2 , -COOH. Neid gruppe sisaldavad ühendid ei fluorestseeru. 2. Lahustid, mille molekulid sisaldavad kustutavad molekuli fluorestsentsi: -Br, -I, -NO2, aga nad võivad suurendada fosforestsentsi
Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, ...
Vedeliku tõus lakkab, kui pindpinevusjõud = raskusjõuga. 2 Valem: π ∙ r ∙ ρ ∙ g ∙ h=2∙ π ∙ r ∙ σ ∙ cosα r – kapillaari raadius, m; g - 9,81 m/s2; σ – vedeliku pindpinevusjõud (veel 0,073 N/m); α - märgmisnurk Darcy seadus - eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem: kw – materjali veejuhtivus, m2; ηw – vedeliku dünaamiline viskoossus, N*s/m2; χw – niiskusläbivus, kg/(m*s*Pa) Niiskusjuhtivus – sõltub materjali niiskussisaldusest. Seega võib niiskusvoo potentsiaaliks kasutada ka niiskussisaldust. Valem: Dw – niiskussisalduse juhtivus (ehk niiskussisalduse muutumise kiirus). 25. Konvektiivne niiskusvool, õhuvool läbi homogeense materjali ning läbi pragude ja aukude Konvektiivne niiskusvool – konvektsiooni korral liigub niiskus piirdes õhuvoolu mõjul läbi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
