peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid). Stabilisaatorid- lisatakse, et suurendada valgus- ja kuumuskindlust, kaitstaoksüdeerumise eest. Plastifikaatorid- suurendavad plastmassi painduvust. Enamus lisanditest on mürgised. 1.1 Polümeeride omadused · Sünteetilise polümeeri ahelad on erineva pikkusega ja seetõttu pole neil ühest molaarmassi ega sulamistemperatuuri. · Defineerida saab aga keskmise molaarmassi ja ahela pikkuse. · Polümeeri tugevus ja ka viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega. · Polümeeri elastsus on võime taastada oma esialgne kuju peale välisjõu lakkamist (3). 3 2. LIIMID Liim on sideaine. See kantakse liimitavatele pindadele, mis surutakse teineteise vastu. Tavaliselt liim kõveneb, andes liimühenduse. Liimimist on kasutatud juba väga ammu, näiteks kinnitati
Pollockis oli see kõik olemas.Miks siis ikkagi ,,heitis Pollock purgi värvi publikule näkku"? Loomulikult mitte sellepärast, et olla oma eelkäijatest veelgi abstraktsem. Pollock pigem nautis värvi ennast. Värv polnud tema jaoks passiivne substants, millega teadlikult manipuleerida, vaid värv oli energeetiline kogum, mille ta sai lõuendile valla päästa. Ta lasi end värvi liikuvusest täielikult kaasa haarata. Värvi viskoossus, liikuvus ja suund lõuendil köitis teda. Ta nautis üha uute värvide kokkupuudet lõuendil juba olevate värvidega. Värvide liikuvuse tulemusel sündis täiesti uus pind, mis asus elama omaenda uut elu. Pollock ei lasknud lihtsalt minna ega andnud end kaose meelevalda, ta suunas värvi liikumist, andes käega pintslile õige rütmi ja suuna. Ta vallutas lõuendi, valitsedes täielikult värvide liikumisi, ta oli sellele kogu hingest pühendunud ning ta katsetas. Vaatles ja katsetas uuesti
1,477778 -269,6767 1,533333 -259,8696 Õhu kiirus, m/s 6 8 10 12 rus, m/s 4 6 8 10 12 Õhu kiirus, m/s kriitiline kiirus 0,2372840607 m/s ? osakese diameeter 1,35mm 0,00135 m tihedus1 644 tihedus 2 1,1839 õhu tihedus 25 C juures õhu dün. viskoossus 0,000018616 25 C juures, võetud vikipeediast g 9,81 Ar 53002,864146 Re kr 20,371874153 hõljuva poorsus 0,3780689277 ? Re kk 334,53729088 kui e = 1 kui e = 1,949 3,888 kk kiirus 3,8965667189 Mured: poorsus=keeva kihi maht-tahkete osakeste maht/keevakihi maht tühi rest Keevkihikoonni diafragma: y=0,0054+0,0785x-0,0018x^2+0,00002^3
Kaal täpsusega 0,1 g, erinevad nõud, vispel ja pahtlilabidas. 4. Katsemeetodid 4.1 Jahavatuspeenust määrati kipsi sõeludes. Sõelale pandav kipsi mass kaaluti ning sõelumise tagajärjel sõelale jäänud osakeste mass samuti. Seejärel arvutati peenus valemiga nr:1. Protsessi korrati kaks korda ja arvutati keskmine peenus. 4.2 Normaalkonsistentsi määramiseks kasutati Suttadi viskosimeetrit. Katsega määrati vee hulk mis oleks vaja, et saavutada soovitud viskoossus. Kipsi kaaluti 350g, lisati vesi, segati, kallati silindrisse ning kergitati silinder kiire liigutusega, mille järel mõõdeti laialivalgunud kipsisegu diameeter. Katse õnnestus, kui tulemus jäi vahemikku 180+-5 mm. 4.3 Tardumisaja määramiseks kasutati Vicat`i aparaati. Segu segati normaalkonsistentsile vastavalt, mille järel valati see silindrikesse. Segu tasandati silindri ääre kõrgusele ja asetati Vicat`i seadme alla ning hakati seadme nõela segusse kukutama
Halvad soojusjuhid: õhk, vill, puit Ülekantav soojushulk Q on seda suurem: mida suurem on kehade temperatuuride vahe mida suurem on kokkupuute pind mida lähemal on kehad üksteisele mida kauem ülekanne kestab. Teisi soojusjuhtivuse liike: Konvektsioon – soe gaas/vedelik on väiksema tihedusega ja kerkib kõrgemal, raske külmem aine vajub alla. Nt radiaator akna all tekitab konvektsioon, vee keetmine pliidil Kiirgus – energia edasi kandmine läbi elektromagnetkiirguse. Sisehõõre e. viskoossus on molekulide impulsside ülekandumine. Aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist, kiiremad panevad aeglasemad kiiremini liikuma. Esineb, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. Aine viskoossus sõltub temperatuurist. REEGLINA: 1) Vedelike viskoossus suureneb temp. alanemisel 2) Gaaside viskoossus väheneb temp. alanemisel Gaasid – ülekandenähtustest kõige tugevam difusioon (molekulid saavad vabalt liikuda).
orienteerumist elektriväljas. Molekulaarjõud vähenevad temperatuuri tõustes, s.t viskoossuse kahanedes. Teiselt poolt, temperatuuri tõus tähendab molekulide soojusvõnkumisenergia suurenemist, mille tagajärjel dipoolide orienteerumine elektriväljas raskeneb. Dipoolsete molekulide orienteerumine elektriväljas on seotud sisehõõrdumisega ja energiakadudega, mille tagajärjel dielektrikus eraldub soojus. Temperatuuril, millel viskoossus on väga suur, dipoolid ei suuda orienteeruda ja orienteerumisega seotud energiakaod puuduvad. Kõrgematel temperatuuridel on aga viskoossus vähenenud sedavõrd, et dipoolid saavad orienteeruda praktiliselt ilma sisehõõrdejõudusid ületamata. Ilmselt on mingil vahepealsel temperatuuril dipoolpolarisatsiooni kaod suurimad. Dipoolpolarisatsiooni hinnatakse tavaliselt nn. relaksatsiooniajaga, s.o ajaga, mille jooksul dipoolsete molekulide orienteeritus elektrivälja
voolava vedeliku koguenergia ei muutu niikaua kuni seda väljaspoolt ei lista või ei eemaldata. Võrrand: p+ρgh+ρv2/2 = const. Horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus) Hõõrdekaod torustikus sõltuvad järgmis-test teguritest nagu: - torustiku pikkus - torustiku ristlõige - torustiku pinnakaredus - liidete arv torustikus - vedeliku voolukiirus - vedeliku viskoossus Vooluhulga andurid. Injektorid (gaasipõleti). Pihustav karburaator. Reservuaarist välja voolava vee kiirus on võrdne kiirusega, mille saavutaks vabalt langev keha kõrguste h1-h2 vahe korral. v =√2 g Δh Hüdroenergia muutub soojuseks-tekib rõhulangus. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes (vedelike sisehõõrde mõõt) Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
dP - täidise osakese läbimõõt; u - eluendi lineaarkiirus A, B, C – konstandid HPLC aparatuur Vajab mikromeetrise diameetriga osakesi ning suuri rõhke (Mpa, 8000 psi). Voo kiirused 0.2-10 ml/min. Kolonnid: standard-, kapillaar-, monoliit- ja eelkolonnid (lühikesed, 1-3 cm, sama stats.faasiga eesmärgiga kaitsta peakolonni). Milliseid mobiilseid ja statsionaarseid faase kasutatakse HPLCs? Mobiilne faas - vedelik; parameetrid: viskoossus (mida väiksem viskoossus, seda madalamat rõhku saab kasutada), sobivus detektoriga (madal UV neelduvus UV detektori puhul, lendus MS- is), mürgisus. N: heksaan, kloroform, diklorometaan, atseetonitriil, metanool, vesi. Statsionaarne faas - osakeste suurus 3-20 μm. Mida väiksem osake, seda suurem on efektiivsus, rõhk kolonnis ja lahutuvus, kusjuures osakeste suurused ei tohiks erineda üle 25%, olles
destruktsioon. Mõjufaktorid: tärklise ehitus (teraviljast või kartulist), temperatuur, kuumutusaeg, tärklise-vee suhe, ensüümide aktiivsus. Tärklis ei lahustu külmas vees, kuid seob umbes 30% vett. Vee sidumisvõime kasvab temperatuuri tõustes tärkliseterad punduvad, nende maht suureneb umbes 10 korda. Kliiserdumine toimub 55°-80° C juures polümeeri ahelad moodustavad kolmemõõtmelise ,,võrkstruktuuri" sidudes enam vett kui pundunud tärkliseterad, suureneb viskoossus. Viskoossus sõltub amüloosi sisaldusest, keskkonna hapesusest, soola või suhkru lisandist. Retrogradatsioon on tärklisegeeli vananemine. Seismisel sisust eraldub vett, tärklis läheb osaliselt kristallunud olekusse tgasi ja krõbe koorik muutub pehmeks. Selle vältimiseks on võimalik saia niisutada, panna kuuma ahju - tärklis seob uuesti vett ja mõneks ajaks on värske toode. Tärklise retrogradatsioon leiab aset ka külmutamisel.
neid omavahel vahetada! Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. DOT standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus
mass. Profitroolid - väikesed keedutaignast pooltooted peamiselt soolaste suupistete valmistamiseks. Prooviküpsetus - jahu küpsetusomaduste, tehnoloogilise protsessi parameetrite või toodete valmistamise mitmesuguste võimaluste proovimise meetod proovitoodete küpsetamise teel laboratoorses või tööstuslikes tingimustes. Pumat - vahustatud suhkru ja siirupi jahutatud mass. Rukkitaigen - rukkijahust valmistatud taigen, mida iseloomustab suur viskoossus ja vähene elastsus. Saialäige - saiadele ja pirukatele ilusa läike andmiseks mõeldud spetsiaalne lahus. Streisel - jahust, suhkrust ja rasvainest ( vahekorras 1: 1 : 0,5 ) käte vahel hõõrutud puru, mida kasutatakse kookide ja plaadisaiade katteks. Suhkrustatud keet - keet, mis suhkrustatakse jahu või linnaste või ensüümide või ensüümipreparaatide toimel maksimaalse suhkrusisalduse saavutamiseks. Sukaad - suhkrusiirupis töödeldud tsitruseliste koored (värviline osa).
2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2.1 Pidurivedelik Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. Standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab endast märku miinus
ANALÜÜTILINE KEEMIA I loeng Analüütilise keemia tähtsus : Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega. Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi : Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused. Analüütilise keemia meetodid : Osa on kvalitatiivse analüüsi meetodid,teised kvantitatiivse analüüsi meetodid Mõned annavad mõlemat informatsiooni GC/MS- gaaskromatograafia massspektromeetria-meetod sisaldab eraldamist (gaaskromatograafia) ja spektraalset meetodit (massspektromeetria).Väga võimas analüütiline meetod. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon : Gravimeetria- meetodid põhine...
Leida: P2 - anuma põhjas olev rõhk F - jõud kui anuma põhjapindala on S=2 m2 Lahenduskäik: 1. Arvutan anuma põhjas oleva rõhu P2. P=P1+A*g* ρ P2=4*105 + 25*9.81 *950=632987.5 Pa=6.329875 bar 2. Arvutan jõu F. Pa=N/m2 632987.5 N/m2 / 2 m2=316493.75 N Vastus: P2=6.329875 bar F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa Leida: p1 2 - Rõhukadu barides Lahenduskäik: 1. Määrame voolureziimi Re ≤ 2300, laminaarne voolamine Re > 2300, turbulentne voolamine Re=v*d/ υ Re=3.5 *0.018/35*10-6 =1800 – laminaarne voolamine 2. Arvutame hõõrdetakistus teguri λ Laminaarse voolamise puhul kehtib valem: λ=64/Re λ=64/1800=0.03555555 3. Arvutame hõõrdetakistustest põhjustatud rõhukadu 1-2 vahel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Töö teostasid: Töö teostamise kuupäev: 30.09.3014 Tallinn, 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Töö ülesanne.......................................................................................................... 3 Katseseadme kirjeldus ja skeem............................................................................. 4 Arvutused............................................................................................................... 7 Tabelid.................................................................
mootori õlivahetusvahemik piiratud varud pikeneb. Veel alternatiivkütuseid Taimeõlid sarnanevad omadustelt diislikütusega. Nende kasutamisel esterdatud kujul ei ole mootorit vaja ümber ehitada ega seadistada. Eelised: Puudused: puhas (esterdatud kujul), kübemeid ja NOx-t on heitgaasis on vähem CO-d, heitgaasis veidi rohkem, head määrdeomadused, suur viskoossus sisaldab hapnikku, esterdamata kujul, suur vaigusisaldus, ei sisalda väävlit eriline lõhn põlemisel, toormeks on toiduained Veel alternatiivkütuseid Vesinikku peetakse tulevikukütuseks, see sobib nii otto- kui diiselmootorile. Puudused: Eelised:
2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur1 on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2.1 Pidurivedelik Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. Standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab endast märku miinus
Külma ilma korral õli tahkub ja mootor võib mitte käivituda. Erinevatele klimaatilistele tingimustele tuleb valida vastava viskoossusega õli. Eriti külma ilma korral tuleb õli peale viimast lendu mootorist välja lasta ja vahetult enne väljalendu uuesti üles soojendada. Ekstreemsete ilmastiku tingimuste jaoks on olemas ka õlivedeldussüsteemid, mis töötavad kütuse pihustamisel mootori õlisse. Kuuma mootori korral õlis olev kütus aurustub ja õli viskoossus taastub. Vedeldatud õli asub eraldi anumas peapaagi sees. Õlitussüsteemi parameetrid Õlitussüsteemi parameetrid on a) tsirkulatsiooni kordsus: , [ ], kus õlipumba tootlikkus, l/h; õlitussüsteemi maht, l; b) õlitussüsteemi erimaht: , l/kW, [ ]; c) õlipumba eripealeanne: , l/kW x h, [ ];
*Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine Verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valke ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik. pH on 7,35...7,4. Vereplasma tihedus on 1,025...1,029. Viskoossus võrreldes veega on 1,9...2,6. Osmootne rõhk 768...819 kPa Osmolaarsus ligikaudu 300mosm/l. Vereplasma valgud. Vereplasma valkusid on 65...80g/l ja need jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45g/l ja globuliine 24...37g/l ja globuliinide hulgas on 1,5...4,5g/l fibrinogeeni. Globuliinid jaotuvad 1-, 2-, - ja -globuliinideks ning fibrinogeeniks. Vereplasma valkude üldise sisalduse kõrval on ka oluline albumiinide ja
24oc Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Arvutati vee keskmine temperatuur: tkesk = ta – t ; C tkesk = 100 – 41,94 = 58,06oc Selle temperatuuri järgi leiti veetabelist (Lisa 2) järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,565 kcal/mCh Tihedus (erikaal) = 984,4 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kgC Kinemaatiline viskoossus = 0,462 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,12 3. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) ; m/s 3600 0,785 ds 2 G – aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds – toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). – vee tihedus; kg/m3 (vt. Punkt 3). Arvutati voolukiirus, kui vesi oleks voolanud ainult ühes torus. G = 18000 kg/h
vulkaanipursked f) ning kontinentaalse rifti piirkonnas – pangastmäestike teke ja kuuma täpi piirkonnas - vulkaanipursked 4. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. – Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes tekkinud magma purskab pinnale. Magma tekib kivimite sulamisel vahevöös, vulkaan aga siis kui magma tungib maale. 5. Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi. 1) Mida suurem on vulkaani viskoossus, seda plahvatuslikum võib olla purse. Happelise magma puhul on plahvatuslik purse tõenäolisem, sest temast ei pääse rõhu all olevad gaasid nii kergelt välja, kui aluselisest magmast( aluseline magma on vedel ja madala viskoossusega). Gaasimullide rõhk ületab magma viskoossuse. Rõhk hoiab gaase happelises magmas kinni ning kui magma jõuab maapinna lähedusse, rõhk langeb, ning toimub plahvatus. 2) Esinevad kilpvulkaanid (aluselise laava puhul, kus laava voolab
a) Tärklise molekulid pudingus on vees lahustumatud ja sadenevad veest välja b) Tärklise molekulidest moodustunud kiud seonduvad üksteisega, andes kovalentseid sidemeid c) Tärklise molekulid annavad veega vesiniksidemeid ja seovad vee võrgustikku d) Tärklise molekulid hüdratiseeruvad pudingus ja eralduv hüdratatsioonisoojus põhjustab nende lagunemise. 30. Selgita temperatuuri tõstmise mõju ainete järgmistele füüsikalistele omadustele: a) viskoossus; -Vedeliku viskoossus on sõltuv vedeliku temperatuurist ja rõhust. Vedeliku temperatuuri suurenedes tema viskoossus väheneb ja rõhu suuurenemisel viskoossus suureneb. Temperatuuri mõju vedeliku viskoossusele on paljude seadmete töös olulise tähtsusega, kuna viskoossus mõjutab määrdeainete määrimisomadusi ja hõõrdetakistustesuurust. b) pindpinevus; - Temperatuuri tõustes pindpinevus väheneb ja teatud temperatuuril (nn. kriitilises punktis) jõuab nullini
Biokinemaatilise paari vabadusastmed · ruumis vabalt asetseval kehal on 6 liikumisvõimalust (vabadusastet): 3 võimalust kulgliikumiseks mööda ristiasetsevaid tasapindu (frontaal-, sagitaal- ja horisontaaltasapinda) ja 3 võimalust pöörlemiseks ümber telgede (frontaal-, sagitaal- ja pikitelje) 4. SKELETILIHASTE BIOMEHAANIKA Lihaste mehaanilised omadused · lihaste deformatsioonil ilmnevad järgmised mehaanilised omadused: - elastus - viskoossus (dempfeeruvus) - roomavus - pingete relaksatsioon Lihaste elastsus ja viskoossus · Elastsus pärast deformatsiooni (venitamist) lihase esialgne pikkus taastub · Viskoossus (dempfeeruvus) lihase deformatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, mis ilmneb nii uue pikkuse saavutamisel venitamisel kui ka algpikkuse taastamisel pärast venituskoormuse lõppu Lihaste roomavus ja pingete relaksatsioon
Gaasiautod on tuntud, aga nad pole nii võimsad ja tehniliselt pole nende kasutamine kuigi mugav. Alkohol metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on tehniliselt lihtsam. Seda segatakse ka bensiiniga. Taimeõli kõige lootustandvam diislikütuse asendaja on rapsiõli. Kütteväärtus ja tsetaaniarv jääb natuke alla diiselkütusele. Rapsiõli kasutamise takistuseks on suur viskoossus ja kõrge paksenemistemperatuur. Kui naftahinnad ja nende varud jätkavad edaspidist minekut, vaadatakse varsti alternatiiv kütuste poole. Praegu pole see aga majanduslikult tasuv. Kauri Vaab
Tänapäeval on nn gaasiautod ülituntud, kuid nende võimsus on väiksem ja pole tehniliselt mugavad. Alkoholid. Metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on tehniliselt lihtsam. Enamasti saadakse etanooli ja bensiini mitmesuguses vahekorras. Taimeõlid. Kõige loodustandvam diislikütuse asendaja on rapsiõli. Kütteväärtuse ja tsetaaniarvu poolest jääb ta natuke alla. Rapsiõli kasutamise takistuseks on kõrge paksenemistemperatuur ja suur viskoossus. Nafta hinna jätkuva tõusu korral tulevad alternatiivkütused kindlasti päevakorda, samuti mootorikütuste tootmine kivisöest või põlevkivist. Praegu ei ole see aga majanduslikult tasuv. Heleri Pira, 11 klass
Lisalugemine: Nafta NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need moodustusid miljoneid aastaid taga...
mootoriploki külge kinnitatud karterikaas. Ülesanne: säilitada õli kaitsta väntvõlli Kanalid · asuvad mootori plokis · plokikaanes Õli tasapind Õlimõõtevarras · miinimum · maksimum Reduktsiooniklapi rike Kinnijäänud klapp suletud asendis tõstab rõhu süsteemis + 5 kg/cm² · filtri deformatsioon Mootoriõlid · mineraalõlid · poolsünteetilised · täissünteetilised Mootoriõlide markeerimine Viskoossus Õli võime säilitada voolavus teatud temperatuuri juures. SAE (Society of Automotive Engineers) viskoossusklassid. · Märgitakse neljataktiliste mootorite õlide voolavust. · Näitavad õli "paksust" ja temperatuuritaluvust, kuid ei ole otseselt seotud õli kvaliteediga. SAE 10W40 10 - näitab õli voolavust madalatel temperatuuridel ehk nn talvist viskoossust W - talv (Winter). 40 - näitab õli võimet säilitada piisav "paksus" ka kõrgetel temperatuuridel ehk
R Saanud väärtuse õigsuse kontrollimiseks tuleb teha kindlaks kas Stokesi valemit kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv v r 0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<103. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega. S.o. võrdeliselöt ruutjuurega W temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: - kT = 0e (10) k Boltzmanni konstant
1. Skalaarid ja vektorid - Suurusi(aeg, mass, inertsmoment), mille määramiseks piisab üheainsast arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse vektoriteks. Tehted vektoritega: a)Vektori korrutamine skalaariga. av = av Vastuseks uue pikkusega, kuid samasuunaline vektor. b)Vektorite liitmine. v=v1+v2 Vastuseks uus vektor, ei olene vektorite järjekorrast. c)Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutamisega.v1v2cosα=vˉˉ1∙vˉˉ2 d)Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise siinuse korrutisega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi järgi. v1xv2sinα=vˉˉ1∙vˉˉ2 2. Kinemaatika - a)Ühtlane kulgliikumine v=s/t=...
Õlitussüsteemi ülesanne Vähendada hõõrdumist Jahutada, sest koostöötavate pindade vahelt välja valguv õli võtab kaasa ka hõõrdumisel tekkinud soojust Tihendav toime, sest õli abil saadakse vajalik kompressioon silindris õlikelme olemasolul kolvi ja kolvi rõngaste vahel. Pesev toime, sest väljavalgunud õli kannab tööpindade vahelt ära kulumissaadusi. Õli juhitakse mootoris detailideni kolmel viisil Õlipumba tekitatud surve all Paiskamise teel Valgumisega Surve all õlitatakse Väntvõlli rohkem koormatuid raamlaagrid, kepsu detaile alumine pea, nukkvõl...
mis on kallis protsess, grafitiseerimise ajal. Isotroopne pigi muutub anisotroopseks, kui seda kuumutada mõned tunnid 350-450°C juures. Anisotroopsus tekib tänu vedelkristalse mesofaasi esinemisele. Mesofaasiline pigi on ebaühtlane segu isotroopsest pigist ja mesofaasist. Kahe faasi suhtelised kogused saab umbkaudu kindlaks teha, eraldades sellest püridiini ja hinoliini. Kui mesofaasi osa kasvab, siis ka pigi viskoossus suureneb. Mesofaasi kuumutamisel tuleks vältida koksi tekkimist süsinikkiudude moodustamisel, sest siis muutuvad kiud ebaühtlaseks. Viimasest hoolimata on mesofaasiline pigi tähtis kõrge kvaliteediga pigipõhiste süsinikkiudude tootmisel. Mesofaasi kasutatakse UCC- protsesside puhul. Tänu mesofaasilise pigi puudustele, kasutatakse rohkem neomesofaasilist, puhkavat anisotroopset ja premesofaasilist pigi. Neomesofaasil, mida kasutatakse
2. Kontrollida kas lähteandmetes pakutud võlli läbimõõt on minimaalne lubatav võlli läbimõõt. Valida sobiv võlli läbimõõt. 3. Summaarsed koormused laagritele radiaalsuunas RA ja RB. 4. Pakkuda laagrite tüübid. 5. Valida sobiv laager SKF katakoogist. Kirjutada lahti, mida tähendavad valitud SKF laagri tähistuse numbrid ja tähed. Laagri valikul SKF metoodika järgi pakkuda soovitatav laagri määrdeaine viskoossus. Määrdeaine viskoossuse valida laagri keskmise läbimõõdu ning laagri võru (võlli) pöörlemissageduse järgi. Laagri määrdeaine viskoossuse valikul arvestada töötemperatuuri kasvu parandiga. Pakkuda laagri määrimisviis. 6. Määratleda laagri sise- ja välisvõrude tolerantsid ning valida istud (laagri sisevõru võllil ja laagri välisvõru korpuses) . Milliseid asendi-, kuju-, viskumistolerantse ja pinnakaredusi tuleks kasutada
muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi asutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid. Plastifikaatorid suurendavad värvkatte elastsust. Taimseid õlisid sisaldavates värvides plastifikaatoreid ei kasutata. Tuntumad plastifikaatorid on dibutüülftalaat, kamper ja riitsinusõli. Looduslikke ja sünteetilisi vaike kasutatakse lakkide valmistamisel ja et värvitud pinnad ei praguneks lisatakse lakkidele plastifikaatoreid.
aromaatsed süsivesinikud Fraktsioonkoostis: EN ISO 3405 Destilleerub 250 °C juures mahu% < 65 Destilleerub 350 °C juures mahu% 85 95% destilleerub temp-l °C max 360 Destilleerub 180 °C juures, talvine mahu% < 10 Destilleerub 340 °C juures, talvine mahu% 95 Viskoossus 40 °C juures EN ISO 3104 suvine mm2/s 2,00...4,50 talvine mm2/s 1,50...4,00 Määrimisvõime m 460 EN ISO 12156-1 Oksüdatsioonikindlus g/m3 max 25 EN ISO 12205 Leekpunkt °C üle 55 EN ISO 2719
Lahustipeitsid – orgaaniliste lahustite baasil (sisaldavad ka sideainet) Õlides lahustuvad peitsid p Negatiivne/positiivne peitsimuster Kuna poorsem, samas heledam kevadpuit imeb rohkem peitsi, muutub ta kokkuvõttes tumedamaks kui sügispuit Seda nimetatakse negatiivseks peitsiks On välja töötatud ka sellised peitsid, mis annavad positiivse mustri Viimistlusmaterjalide kasutusomadusi iseloomustatakse järgmiste näitajatega: Kuivainesisaldus Viskoossus Läige Eluiga Kulunorm Kuivaine sisaldus Sideaine sisaldus massi, või mahuprotsendina töösegus Mida suurem on kuivaine sisaldus, seda väiksema kulunormiga saadakse vajalik lakikihi paksus Viskoossus Viimistlusaine voolavus Määratakse viskosimeetriga – kalibreeritud avaga teatud mahuga anum Mõõdetakse aega sekundites, mis kulub anuma tühjenemiseks Viskoossust saab reguleerida lahusti või täiteaine lisamisega Läige
töötlemine/hävitamine, teostavad monotsüüdid. 3) Immunoloogiline kaitse, tagavad lümfotsüüdid B ja T. B-lümfotsüüdid (toodavad antikehi võõrvalkude vastu).T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) tervel inimesel 1000 – 1500 mm3; AIDS-i haigel langenud alla 200 mm3. 10.Vere muutused kehalisel tööl- (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) -Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg% -lt kuni 200 mg%-ni - Vere viskoossus suureneb 10% või enam -vere rakkude hulk suureneb - Müogeenne leukotsütoos: – I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3) leukotsüütide kasv – I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3) – II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 ) Müogeenne trombotsütoos; Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15% 11. Vereloome e. hemopoees- Erütrotsüüdide loome e. erütropoees, eluiga 120 päeva( tekivad punases luuüdis, nende tekkeks vajalik mitmete ainete olemasolu nt. B12 vit
Mehh. ei jõua käivituda. Aeglane – võib väljuda kuni 75% ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri, sest vererõhku säilitavad mehhanismid rakenduvad: veresooned ahenevad, vesi liigub kudedestsoontesse, diurees väheneb, ringlusesse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Käivituvad mõne minuti kuni tunni jooksul. 2.5. Vere füsikokeemilised omadused. Viskoossus, osmootne rõhk ja pH. 2.5.1. Vereplasma ja täisvere viskoossus. Viskoossust mõjutavad tegurid. Viskoossus – iseloomustab vere voolamisomadusi vrd veega. Vereplasma (1,9-2,6), täisveri (4-6). Plasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80 g/l), täisvere valgud ja vormelemendid (eriti punalibled). Vere viskoossus sõltub hematokritist ja plasma valgusisaldusest. Kui vere viskoossus on kõrge, siis koormab see südant ja suurendab vererõhku. 2.5.2. Vereplasma osmootne rõhk. Isotoonilised, hüpotoonilised ja
Toorpiima kvaliteediklass kehtib toorpiima analüüsi tulemuste teadasaamise päevast kuni järgmise proovi analüüsi tulemuste teadasaamise päevani. PIIMA KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED Piima keemilised omadused on piima tiitritav happesus ehk üldhappesus ja piima aktiivhapesus (pH) Piima tiitritav happesus. Piima happesus on eelkõige määratud piima happeliste soolade ja valkudega. Värske piim tiitritav happesus on FÜÜSIKALISED omadused nagu tihedus, viskoossus, pindpinevus, optilised omadused, osmootne rõhk, külmumis- ja keemistäpp, elektrijuhtivus, erisoojus Piima külmumistäpp on -0,520 C (-0,51 kuni -0,55C) Külmumistäpp läheneb nullile, kui piimale lisada vett. Piima külmumistäpp sõltub piima osmootsest rõhust ehk lahustunud aine molekulide hulgast piimas. Piima osmootne rõhk. Tervetelt lehmadelt saadud piima osmootne rõhk on 6,7 atmosfääri. 12.09.12 Piima võltsimine 1 Võõrvesi 2 Pesuained/ desoained (juhuslikult, tahtlikult)
1 m3 filtraadile vastav koogi mass, arvestatuna abs kuivale ainele x0 1178,040428 1346,559574 Filterkoogi eritakistus r0 2329186297 224263409586 Tabel 4. Abitabel Filterraami pindala A(m2) 0,015806 Töörõhk 1 P1(Pa) 551578,4 Töörõhk 2 P2(Pa) 413683,8 Vee viskoossus müü (Pas) 0,001005 Vee tihedus roo(kg/m3) 1000 Joonis 2. Filtrimise kiiruse pöördväärtuse sõltuvus filtraadi hulgast rõhul P = 2757,595 Pa Joonis 3. Filtrimise kiiruse pöördväärtuse sõltuvus filtraadi hulgast rõhul P = 689398,636 Pa ARVUTUSED 1) Aja muutuse leidmine: 3 = 3 - 2 = 60 - 30 = 30 s 2) Filtraadi ruumala leidmine, teades, et ühele cm-le nivoo muutusele vastab 80 ml filtraati: h2 80 0,5 80
Viimane seos on tuntud Kohlrauschi seadusena, mis kehtib tugevatele elektrolüütidele. Selles seoses 0 on ääretult lahja lahuse molaarne juhtivus (lahjades lahustes saavutab juhtivus teatud piirväärtuse) nn elektrolüüdi piiriline molaarne või ekvivalentjuhtivus, mille saab leida mõõtmistulemuste ekstrapoleerimisel C = 0-ni (algordinaat). Molaarse juhtivuse piirväärtused sõltuvad iooni suurusest ja lahuse viskoossusest. Mida suurem on solvateerunud ioon ja mida suurem elektrolüüdi viskoossus, seda väiksemad on molaarse juhtivuse piirväärtused. A on Kohlrauschi konstant (sirge tõus teljestikus = ( C ), mis sõltub iooni laengust ja on seotud ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse vaid binaarsete elektrolüütide iseloomustamiseks ning ioonide (CH3COO või H+) molaarse juhtivuse ( j ) mõistet. = ( + + + )
Vee tihedus on 1,0 Piima koostisosad tihedus Rasv 0,9225 Laktoos 1, 6103 Valgud 1, 3908 Mineraalainete soolad 2,8575 · Piima külmumustäpp on miinus 0, 57. Võib kõikuda vahemikus o,51- kuni 0,55 · Viskoossus kõigub vahemikus 0,012 kuni 0,02 P( puaas) Sõltub mineraalainete sisaldusest. Sõltub laktatsiooniperioodist. · Piimal on elektrijuhtivus. elektrijuhtivus on tingitud piima koostisosade erinevatest elektrilaengutest. Mineraalainete soolad võivad olla nii positiivselt kui negatiivselt laetud. Piima elektijuhtivus on 8,5 mS
Keefiri valmistatakse lehma-, kaameli-, kitse- või lambapiimast. Keefiriseene moodustavad kääritavad pärmid (Saccharomyces kefir ja Candida kefir) ning bakterid (Lactobacillus caucasicus, Lactobacillus casei, Lactococcus lactis subsp lactis ja Streptococcus diacetilactis). Bakterid toodavad piimhapet, mis annab keefirile sellele iseloomuliku maitse. Pärm teisendablaktoosi süsihappegaasi ja alkoholi seguks. Alkoholi kogus keefiris ning toote paksus ja viskoossus sõltuvad kääritamise pikkusest. TOIME Keefiri tarbimine põhjustab allergiat oluliselt vähem kui piim, kuna hapnemise käigus kalgenduvad piimavalgud, mis enne joogi lõplikku valmimist mikroorganismide ensüümide poolt juba osaliselt lõhustatakse. Et tegemist on happelise joogiga (keefiri pH jääb vahemikku 4,2-4,6), siis on joogil seedenäärmete tegevust ergutav toime, mis mõjub positiivselt neile, kes kannatavad mao alahappesuseall. AJALUGU
peale selle peab oli vältima korrosiooni, tihendama kolbi ja silindrit ega tohi mootoris süttida. Õli tuleks vahetada iga 15 000 km või iga aasta tagant. 2. Auto rattad Koosneb veljest, rehvist ( maantee, sisekumm, sisekummita mantel), ilukilp. Mantel koosneb sarrusest niidid sees. Kinnituspoldid. Pilet 10. 1. Õlitussüsteemirikked Rõhk puudub õli on välja voolanud, tihend ei pea, õlipump vigane Madal rõhk Manomeeter rikkis, õli viskoossus on väike, mootori laagrid on kulunud Kõrge õlirõhk õli liiga viskoosne Suur õlikulu tihendid ei pea õli, mootor kulunud, tuulutussüsteem ummistunud 2. Auto ratta vahetus. Pilet 11. 1. Õli vahetus mootoris. Õli tuleks vahetada iga 15 000 km või iga aasta tagant. 2. Rool On vajalik suuna hoidmiseks ja muutmiseks. Rool koosneb roolirattast, võllist, tigu, rull. Pilet 12. 1. Toitesüsteem
paksus l, temperatuur ainekihi erinevates osades T1 ja T2 T 1−T 2 Ülekantav soojushulk: Q=k S ⋅t l Sisehõõre Mõisted: impulss, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S, mis eraldab kahte teineteisest kaugusel l olevat ainekihti p, ainekihtide kiirused v1 ja v2, sisehõõrdetegur, mis oleneb ainest η v 1 −v 2 Sisehõõre e. viskoossus: p=η S ⋅t l Temperatuur 5 9 Celsius →Fahrenheit: T C = ( T F −32 ) → T F = T C +32 9 5 Gaas J ( Mõisted: Boltzmanni konstant, k 1,38 ⋅ 10 −23 K )
tahes voolu magnetväli on eralduspinnal on võrdeline arvutatav selle voolu nende kiiruste gradiendiga, elementide poolt põhjustatud eralduspinnaga ning sõltub magnetvälja tugevuste gaasi omadustest, mida summana. Vooluelementide arvestab sisehõõrdetegur e. väljatugevus: dB=k2IdL dünaamiline viskoossus. sinα*1/r2 α on nurk Sisehõõrde nagu vooluelemendi vektori IDL ja soojusjuhtivustegur kasvab sellelt välja punkti viiva temperatuuri tõstes võrdeliselt raadiusvektori r vahel ning dB ruutjuurega temperatuurist vektori suund on risti mõlema ning on rõhust sõltumatu. vektoriga. 3. Vahelduvvoolu ahelas eralduv võimsus- 4. Variant 1
0.8 0.7 0.6 0.5 Ɛ 0.4 0.3 0.2 0.1 0 0 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 ωõhk m/s Joonis 4 Keeva kihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest Kirjanduses toodud kriteriaalvõrrandite arvutused de = 0,00159 m ρk = 1,1835 kg/m3 (õhu tihedus 25°C juures) ρ = 1207 kg/m3 (osakese tihedus) g = 9,81 μk = 1,848*10-5 (õhu dünaamiline viskoossus 25°C juures) 3 d e∗ρk∗( ρ−ρ k )∗g Ar = μ2k 3 0,00159 ∗1,1835∗( 1207−1,1835 )∗9,81 Ar = 2 =164 780 ( 1,848∗10−5 ) Ar ℜkr = 1400+5,22 √ Ar 164 780 ℜkr = =46,83 1400+5,22 √164 780
kiiresti ülekuumenemist. 5. Treeningu ajal ei teki nii kiiresti hingeldust, kuna soojendusega on paranenud kudede varustatus hapnikuga ja toitainetega. 6. Väldib järsku vererõhu tõusu, kuna soojendusega on süda järk-järgult ettevalmistatud treeninguks 7. Liigesed liiguvad takistusvabamalt ja suuremas ulatuses ning väheneb liigeste naksumine/ragisemine treeningu ajal, kuna suureneb sünioviaalvedeliku ehk nö liigesevõide tootmine ning väheneb liigesevõide viskoossus. 8. Paraneb koordinatsioon ja reaktsiooniaeg läbi närvisüsteemi funktsiooni 2014 Rakvere Ametikool paranemise. 9. Vähendab lihaste valulikkust pärast trenni, kuna parandab lihaste hapnikuga varustatust ja seega vähendab laguproduktide teket, mis põhjustavad lihasvalu. 10. Valmistab sind vaimselt ette järgnevaks trenniks. Aitab puhastada pea erinevatest kohustustest, parandab keskendumist. 6
aurude rõhust; - Stabiilne süttimine, masina ökonoomne ja sujuv töö, kütuse täielik ning suitsuvaba põlemine ja kahjulike lisandite sisaldus väljalaskegaasides lubatud piirides; - Põlemiskambrit piiravate pindade ja väljalasketraktide minimaalne korrosioon ; - Füüsikaline ja keemiline stabiilsus hoiustamisel ning transportimisel. 1.3. Laevakütuste omadused Kütuste tähtsamate omaduste hulka kuuluvad tihedus, viskoossus, leekpunkt, hangumistemperatuur, lisandite (väävel, vanaadium, naatrium , vesi, tahked osised) sisaldus, koksisisaldus, tuhasus, kütteväärtus ja kütuseisesüttimise omadused. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID Kütusesüsteem on seadmetest ja agregaatidest koosnev süsteem, mille esmaseks ülesandeks on mootori pidevaks riketeta tööks vajaliku kütusega varustamine ja selle nõuetekohane ettevalmistamine. Kütusesüsteemi võib tingimisi jagada: - Madalasurve kütusesüsteem.
1. Mõõtemeetod on antud mõõteriistaga teostatavate mõõtmisvõtete ja tingimuste kogum. Eristatakse otsest mõõtmismeetodit ja kaudset mõõtmismeetodit. Otsese meetodi puhul saadakse tulemus vahetult katseandmetest. Kaudse meetodi puhul saadakse tulemus katseandmete töötlemise käigus. Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet. Suhteline viga on absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. Taandatud viga on absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhe protsentides. 2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse suhteliselt kõrgematetemperatuuride mõõtmisel kiirguse põhimõttel. . temperatuurimõõtmist vahendab enamasti nn. termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
