selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda aeglasemalt ta voolab), liini pikkus ja läbimõõt, oluliseks näitajaks on voolu kiirus. Soojuslikud protsessid liikumapanevaks jõuks on temperatuuride vahe, takistuseks on soojusjuhtivus (kütte pind), kihi paksus ja viskoossus, oluliseks näitajaks on temperatuuride ühtlustumine. Massiülekande protsessid liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioonide vahe, takistuseks on osakeste suurus, voolu kiirus ja kihi paksus, olulisemaks näitajaks on kontsentratsioonide ühtlustumine. Mehaanilised protsessid liikumapanevaks jõuks on mehaaniline jõud (nt: survejõud jne), takistuseks on viskoossus, segamine, temperatuur ja peenestamine. 4
kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid. Plastifikaatorid suurendavad värvkatte elastsust. Taimseid õlisid sisaldavates värvides plastifikaatoreid ei kasutata. Tuntumad plastifikaatorid on dibutüülftalaat, kamper ja riitsinusõli. Looduslikke ja sünteetilisi vaike kasutatakse lakkide valmistamisel ja et värvitud pinnad ei praguneks lisatakse lakkidele plastifikaatoreid.
kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid. Plastifikaatorid suurendavad värvkatte elastsust. Taimseid õlisid sisaldavates värvides plastifikaatoreid ei kasutata. Tuntumad plastifikaatorid on dibutüülftalaat, kamper ja riitsinusõli. Looduslikke ja sünteetilisi vaike kasutatakse lakkide valmistamisel ja et värvitud pinnad ei praguneks lisatakse lakkidele plastifikaatoreid.
Rift. Rebendeid mööda tõuseb üles magma. Kont. Rift on pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega VULKAANID Vulkaan maakoorde tekkinud lõõr(lõhe, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale 1) kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud 2) suikuvad ajutise purskerahu seisund (St. Helensi vulkaan P-A) 3) aktiivsed pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad Kilpvulkaanid cähe räni ja gaase, väike viskoossus, basaltne magma. Valgub pikkamööda-> ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid Mauna Loa Kihtvulkaanid palju räni ja gaase, suur viskoossus, graniitne magma, laavavool lühike, plahvatused Kaldeera tekib vulkaani magmakolde lae sissevajumisel -> hiidkraater. Plahvatuslikul vulkaanipurskel võib kh tekkida nt St Helensi Kaasnevad nähtused: 1) mudavoolud 2) lõõmpilved gaasid (N, Cl, F) + vulkaaniline tuhk MAAVÄRINAD
Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mõõtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur õppejõu poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid: t t Glütseriini tiheduse leidmiseks: x 1 2 1 x 1 t2 tx Vedeliku viskoossus: = k (t, kus 1 - langeva keha tihedus 2 - vedeliku tihedus k - kuuli konstant t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks Aktiveerimisenergia (graafiku abil): EA= sirge tõus*R Katseandmed: Kuul nr 4 Kuuli konstant K=1,181634 Kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3 2
Mootoriõlide liigitus viskoossuse järgi Mootoriõlide viskoossuse tähistamise süsteemi aluseks on SAE ( Society of Automotive Engineers ) klassifikatsioon. SAE süsteemis on mootoriõlid jagatud 11 klassiks: 0W, 5W, 10W, 15W, 20W, 25W, 20, 30, 40, 50, 60 Ainult numbriga tähist. õlidel on määratud piirviskoossus +100 oC juures( vt. Tabel 1). Peale numbrit olev täht W näitab õli sobivust tööks külmades tingimustes. Nende puhul esitatakse veel lisaks pumbatavuse piirtemperatuur ja viskoossus madalatel temperatuuridel ( vt. Tabel 1). Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS). HTHS viskoossus - õli viskoossust mõõdetakse ekstreemsetes tingimustes ja temperatuuril 150 oC. Aastaringsed mootoriõlid tähistatakse W- tähega ja kahe numbriga. Sellised on enamik tänapäeval müüdavaid mootoriõlisid ehk neil on mitu viskoossusdiapasooni. Näide: SAE 10W40 10W - madalal temperatuuril käitub õli nagu talveõli SAE 10W
Nimetada 2 põhilist. · Kontsentraadi tiheduse järgi · Valguse murdumisnäitaja järgi · Elektrijuhtivuse järgi 13. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesis. tootes tõusnud 14. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade 15. Selgitada homogeniseerimise vajadust steriliseeritud kondenspiima tootmisel (2 põhjust). Nimetada ka vähemalt 1 homogeniseerimise negatiivne mõju? Homogeniseerimine on vajalik steriliseeritud kondenspiima tootmisel rasva dispergeerimiseks ja valgendamisvõime suurendamiseks. Negatiivseks on see, et suureneb toote viskoossus ja langeb valkude termostabiilsus. 16. Mis otstarbel kasutatakse suhkruga kondenspiima? Vähemalt 2 näidet.
Vastavalt juhendaja poolt antud tööülesandele lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumba elektroodi poole piirpind nihkus) KATSEANDMED Potentsiaalid Elektroodide Piirpinna Elektroforeesi Külgvedeliku Külgvedeliku e vahe vaheline edasinihkumine aeg t viskoossus dielektriline elektroodidel kaugus L h läbitavus U V m m s mPa*s 150 0,233 0,005 1500 0,8902 78,53 Elektrokineetiline potentsiaal ( ) arvutatakse järgmise valemi abil: = E 0 v , kus
Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. Reynoldsi arvu valem: ehk , kus V on voolu suhteline kiirus; L on voolu iseloomustav pikkus (nt vedeliku keskmine sügavus, vooluses oleva toru läbimõõt, tiivaprofiili kõõlu pikkus jne); on fluidumi tihedus; on fluidumi viskoossus ehk sisehõõre; on fluidumi kinemaatiline viskoossus: = / . 5. Isotoobid Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad aatommassi poolest. Aatommassi erinevuse põhjus on neutronite erinev arv tuumas. Tuumade tähistamiseks kasutatakse perioodtabeli sümboleid, mille juurde märgitakse tuuma laenguarv (ühtlasi järjenumber) ja massiarv kujul , kus element on tabelis järjekohal , (st tuumas on prootonit) ja tuumaosakeste koguarv ehk massiarv
separeeritava kütuse temperatuuri ja pumba tootlikkuse reguleerimisega. Jõu D võib jagada kaheks komponendiks G ja F. Jõukomponent G mõjub risti taldriku pinnaga ja surub osakesed vastu taldrikut. Jõukomponent F nihutab raskemad osakesed mööda taldriku pinda trumli perifeeri suunas tagasi muda korjamise kambrisse. Separeerimisprotsess oleneb tsentrifugaaljõu C suurusest. Kui see on liialt väike (osakese tihedus või trumli pöörlemiskiirus väike) ja jõud D suur (kütuse viskoossus või pumba tootlikkus suur), siis kütuse osakesi vastu ülemist taldrikut ei paisata ja kõik kütuse osakesed liiguvad jõu D mõjul mööda trajektoori ,,b" koos puhta kütusega separaatorist välja. Taldrikseparaatori põhiosad ja kinemaatiline skeem. 1. Separaatori kaas (kogur) 2. Pöörlev trummel 3. Vertikaalvõlli amortisaatorid
leiduvatele ionogeensetele rühmadele. Dissotsiatsiooniaste sltub pH-st ja lahuse ioonkoostisest. Dissotsiatsiooniastme kasvades kasvavad ka samanimeliselt laetud rühmade vahelised tukejud makromolekulis, mistttu oluliselt muutuvad molekulide konformatsioonid lahuses. Algselt kerakskeerdunud ahelad sirgenevad. Koos sellega kasvavad molekulide efektiivsed mtmed ja muutuvad lahuste füsikokeemilised omadused. Näiteks kasvab viskoossus ja muutub valguse hajutamise intensiivsus. Dissotsiatsiooniastme vähenemisel, vastupidi, makromolekulid keerduvad tihedamaks keraks. Zelatiin on looduses leiduva valgu kollageeni ümbertöötamisel saadud produkt. Zelatiini molekulis leiduvad nii happelised (karboksüül-) kui ka aluselised (amiino-) rühmad. Seetttu vesilahustes on zelatiinil amfoteersete polüelektrolüütide (amfolüütide) omadused, st. toimub happeliste ja aluseliste rühmade dissotsiatsioon: -COOH = - COO- + H+
1.Missuguseid mootoriõlisid toodetakse vahetult naftat destilleerides? -mineraalõlisid - õige -poolsünteetilisi õlisid -sünteetilisi õlisid 2. Kui mootoriõlile lisatud antioksüdandid on ära kulutatud... -hangub õli väga madalatel temperatuuridel kergemini -väheneb õli dünaamiline viskoossus järsult -vananeb õli väga kiiresti õige 3.Missuguste standardite järgi määratakse mootoriõli kvaliteeti? -API ja ACEA - õige -ACEA ja SAE -API ja SAE -Ainult SAE 4. Missuguse õliga käivitub muude tingimuste samasuse korral mootor väga külma ilma korral paremini? -SAE 15W 40 -SAE 10W 40 -SAE 5W 40 - õige 5. Missugune allpool toodud kvaliteediga õli on ette nähtud kasutamiseks kaasaegsetes
mineraalõlid. Neil on kõrge viskoossussisaldus ja taluvad kõegeid temperatuure. Nende kasutamist piirab nende kõrge hind. Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud pärinevad hüdrovedelikud on oma omadustele lähedane mineraalõlidele, nad on keskkonnasõbralikud. Mittesüttivad hüdrovedelikke kasutatakse ajamites, mis töötavad tule ja plahvatusohtlikes ruumides. Neid jagatakse väheviskoosseteks vedelikeks ja vedelikuks mille viskoossus vastab mineraalõli viskoossusele. HFA- õli vee emulsioon 80-98% vett HFB- õli vee emulsioon 40% vett HFC- vee, glükoosisegu 35-55% vett HFD- fosfaatester 0-0,1% vett
Vincit (1452-1519), kelle mitmekülgses uurimistegevuses on oma koht ka värvikontrastidel ja värvide perspektiivseadustel. 1 Värvi omadused Parameetreid, mille järgi värve hinnata, on mitmeid. Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi. Esimese grupi moodustavad värvi füüsikalised omadused nagu viskoossus, tihedus, kuivamisaeg ja sobivus teiste värvidega. Viskoossus on seotud aine voolavusega ning selle all mõeldakse vedeliku võime seista vastu kuju muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv. Enim mõjutab viskoossus värvi pinnale kandmist. Ka värvi tiksotroopsus on seotud viskoossusega segades muutuvad tiksotroopsed värvid vedelamaks, seistes saavutavad aga ajapikku oma esialgse viskoossuse. Tiheduse kaudu väljendatakse värvi kaalu mahuühiku kohta (kg / l). Ei tohiks kõrvale jätta ka värvi kuivaine jääki
(hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Kokkusurumatu fluidium fluidium, mille tihedus ei muutu või muutub vähe mõõdukal temperatuuril ja rõhu muutumisel Kokkusurutav fluidium fluidium, mille tihedus muutub oluliselt rõhu ja temperatuuri muutmisel Fluidiumi põhiomadused: Tihedus antud temperatuuril ja rõhul on fluidiumil kindel tihedus Viskoossus fluidiumi omadus takistada osakeste liikumist üksteise suhtes µ Kinemaatiline viskoossus - = ühik 1m2/s du Newtoni viskoossuse seadus - F = -µA , kus µ on proportsionaalsustegur mida dy nimetatakse vedelike dünaamiliseks viskoossuseks. Ühik 1Pa*s Njuutonvedelikud homogeensed gaasid ja vedelikud, mis alluvad Newtoni sisehõõrdeseadusele
Nimetada 2 põhilist. · Kontsentraadi tiheduse järgi · Valguse murdumisnäitaja järgi · Elektrijuhtivuse järgi 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesis. tootes tõusnud 17. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade 18. Selgitada homogeniseerimise vajadust steriliseeritud kondenspiima tootmisel (2 põhjust). Nimetada ka vähemalt 1 homogeniseerimise negatiivne mõju? Homogeniseerimine on vajalik steriliseeritud kondenspiima tootmisel rasva dispergeerimiseks ja valgendamisvõime suurendamiseks. Negatiivseks on see, et suureneb toote viskoossus ja langeb valkude termostabiilsus. 19. Mis otstarbel kasutatakse suhkruga kondenspiima? Vähemalt 2 näidet.
vastav pinge elektroodidele, fikseeritakse ühtlasi ka aeg. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund ehk kumma elektroodi poole piirpind nihkus. Katseandmed Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Külgvedelik Külgvedeliku Elektrofo- vahe vaheline u viskoossus dielektriline elektroodidel U kaugus L edasinihkumine h reesi aeg t η läbitavus ε 130 V 0,22 m 0,014 m 1500 s 0,00101 Pa.s 80,08 Elektrokineetiline potentsiaal (ζ ) arvutatakse valemiga: E 0 v , kus
Viskoossusindeksi parendajad 2. Hõõrdemodifikaatorid - võimaldavad sujuvat käiguvahetust 3. Antioksüdandid 4. Kulumisvastased lisandid 5. Dispergendid 6. Korrosiooniinhibiitorid 7. Vahutamisvastased lisandid 8. Tihendi paisutid ATF spetsifikatsioonid 3 suurt ameerika tootjat: · GM koos Dexroni ja Allisoniga, · Ford koos Merconiga · Chrysler. Euroopa autotootjad eeldavad Dexron II või Dexron III kasutamist. Omadused: · Viskoossus + 100oC juures: ca 6,0 cSt · VI: 150 ... 195 · Hangumistemperatuur: -40...-48 oC · Leektäpp: 190...195 oC · Värvus: punane ATF kasutusel ka paljudel autodel roolivõimendis. ( NB! Jälgi valmistaja juhendeid. )
3. Viskosimeetrilise molekulmassi seos piirviskoossusarvuga. 4. Erinevate kontsentratsioonidega polüstüreeni lahustele tolueenis määrati viskoossused 25 kraadi juures, mille tulemused on toodud tabelis. Määrata selle polümeeri molaarmass, kui selle süsteemi konstandid Tabel viskoossuste mõõtmisel saadud tulemused: Kontsentratsioon l/g 0 2 4 6 8 10 Viskoossus 10-4 kg/m*s 5,58 6,15 6,74 7,35 7,98 8,64 Tselluloosi esterdamisreaktsioonid lämmastikhappe ja äädikhappe anhüdriidiga. 5. Tselluloosi nitreerimisel saadavad produktid ja nende kasutamine. 6. Tselluloosi atsetüleerimisel saadavad produktid ja kasutamine. 7. Polükondensatsioon lahuste piirpinnal. Nailon 6.10 sünteesil kasutati sünteesi reaktsioonil heksametüleendiamiini liiga. Arvutage saadud produkti
mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki. Kerged kütteõlid on enamasti gaasiõlide hulka kuuluvad naftasaadused. Kerget kütteõli kasutatakse eramute kütteks, tööstuses, põllumajanduses ja laevadel. Rasked kütteõlid jagunevad tootmisviisi järgi kahte gruppi - Destillaatkütused Jääkõlidest toodetud kütused. Rasked kütteõlid on ruumitemperatuuril (ca 20 °C) suure viskoossusega vedelikud. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus mis määrab nende kasutuvaldkonna, siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. Vajaliku viskoossusega raske kütteõli margi saamiseks segatakse erinevaid destillaatkütuseid ja jääkõlidest toodetud kütuseid omavahel, lisades viskoossuse näitaja täpsemaks määratlemiseks tihti ka gaasiõlisid. Raskeid kütteõlisid kasutatakse eeskätt suurtes katlamajades ja laevakütusena. Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia
Suurendab vere juurdevoolu töötavatesse lihastesse. Mida suurem on verevool töötavatesse treeningul põhikoormust kandvatesse lihastesse, seda efektiivsem on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport lihasesse. Suurendab verevoolu südames. Suurem hulk verd südames vähendab treeningu ajal potentsiaalseid südamehäireid ja -isheemiat. Vähendab lihase viskoossust. Väiksem lihase viskoossus suurendab lihaste paindlikkust ja järeleandlikkust ehk kui lihase viskoossus väheneb, vähenevad ka lihase tööd ja kokkutõmbeid takistavad jõud, mis tulenevadki lihase viskoossest seisundist. Seega on lihastöö siis mehaaniliselt efektiivsem ja mehaaniline võimsus seeläbi suurem. Stimuleerib varakult ja järk-järgult tööle higinäärmed. Varane higieritumine soodustab keha kuumusekadu läbi aurustumise, mis vähendab tunduvalt ülekuumenemisohtu
viilutatud või hakitud serrano pipart ja mõningatel juhtudel porgandi ribasid. 2. Kastmete liigitamine Sõltuvalt toidust: · Kastmed liha ja linnuliha roogade juurde · Kastmed pasta juurde · Kastmed köögiviljade juurde · Marinaadid · Magusad kastmed 3. Viis emakastet ja nende valmistamine · Bechamel klassikaline valge kaste. Valmistamisel lisatakse piim, või ja jahu segusse pidevalt segades. Kastme viskoossus sõltub jahu ja või osakaalust piimas. · Veloute valge põhikaste, mis võidakse teha kana- või vasikalihast, aga ka kalast, kasutades vastavat puljongit. Juurde võidakse lisada munakollast või koort. · Espagnole pruun kaste, mis valmistatakse lihast, pruunistatud köögiviljadest (mirepoix hakitud sibul, porgand ja seller), korralikult pruunistatud roux`ist
GRAAFIKUD Joonis 1. Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 2. Materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 3. Keevkihi kõrguse sõltuvus õhu kiirusest. Joonis 4. Kihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest ARVUTUSED de=0,00135m k=1,1839 (õhu tihedus 25°C juures) =161g/250ml=0,644g/cm3=644g/dm3 g=9,81 k=1,8616*10-5 (õhu dünaamiline viskoossus 25°C juures) KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse 0,2373 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Seejärel määrasime kaasakande kiiruseks 3,8966 m/s, selle kiiruse juures osakesed hõljusid ning osad neist kanti õhuvoolu mõjul kaasa. Toimus pneumotransport. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete
spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudesvalminud enamasti magus toiduaine. Kogumine ja valmistamine • Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõie. Tarus töödeldakse seda, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Füüsikalised omadused • Viskoossus • Tihedus • Värvus Mees sisalduvad suhkrud • Erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos,turanoos jpt. Mee tarbimine Eestis • Eesti elanikest tarvitas 2010. aastal 47% mett ebaregulaarselt. 40% kasutas mett vähemalt korra nädalas ning 13% iga päev. Meetarbimine on kasvanud: 2000. aastal ei pruukinud mett viiendik eestimaalastest, 2005. aastal 13%, 2010 aga vaid 5%.
Selle põhjal, kui palju kolloidlahus on elektriväljas liikunud, ja kui palju on selleks aega kulunud, leitakse kaksikihi edasi liikumise kiirus ning selle põhjal arvutatakse elektrokineetiline potentsiaal. 7. Elektroosmoosi kasutamine -potentsiaali määramiseks. 8. Elektrolüütide mõju elektrilise kaksikkihi ehitusele ja -potentsiaalile. 15k Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine 1. Mis on suhteline viskoossus, eriviskoossus ja iseloomulik viskoossus? Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekibhõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine
Sideaine aine, mis hoiab värvikelme koos ja kinnitab selle aluspinna külge. Sideaine võib koosneda ühest või enamast ainest. Erinevad sideained kuivavad erinevate mehhanismide abil. Sideaine määrab värvi peamised omadused. Sikatiiv aine, mis oksüdeerudes kiirendab värvainete kuivamist Tihedus aine mass jagatud selle ruumalaga. Ühikuna kasutatakse kg/m3 või kg/l Tiksotroopia värvaine viskoossuse alanemine selle segamisel. Viskoossus saavutab endise taseme mõne aja möödudes peale segamise lõpetamist. Tiksotroopsed värvid on mittetilkuvad, zeleetaolised tooted Tolmkuiv pind on tolmkuiv, kui tolm ei jää värvitud pinnale kinni või kui testimisel värvi- või lakipinnale poetatud helmed saab pintsliga ära pühkida ning nendest ei jää värvipinnale jälge Vedeldi haihtuv vedelik, mida lisatakse värvile viskoossuse vähendamiseks, kusjuures see ei lahusta värvi sideainet
Määratakse tiheduse kaudu (laktodensimeetriga) valguse murdumisnäitaja kaudu (refraktomeetriga). 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesisaldus tootes tõusnud. 17. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade 18. Selgitada homogeniseerimise vajadust steriliseeritud kondenspiima tootmisel (2 põhjust). Nimetada ka vähemalt 1 homogeniseerimise negatiivne mõju? On vaja steriliseerida: eesmärgiga rasva dispergeerida, mille tulemusena välditakse hilisemat rasva eraldumist säilitamisel. Et suureneks toote valgendamisevõime, mis on oluline, kui toodet kasutatakse koore asendajana kohvis.
produkt. Tootmise käigus saab vedelikule anda täpselt soovitud omadused, mistõttu neil on tunduvalt paremad omadused kui mineraalõlidel. Neil on kõrge viskoossusindeks, nad taluvad kõrgeid temperatuure, nende hangumistemperatuur on madal ja kasutusiga suur. Maksavad palju. · Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud. Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud on omadustelt lähedased mineraalõlidele, kuid neil on paremad määrivad omadused ja nende viskoossus sõltub rõhust vähem kui mineraalõlidel. Samal ajal on madalatel temperatuuridel nende omadused nigelamad võrreldes mineraalõlidega. Nad on keskkonnasõbralikumad. · hüdrovedelikud. Mittesüttivaid hüdrovedelikke kasutatakse ajamites, mis töötavad tule- ja plahvatusohtlikes ruumides. Mittesüttivate vedelike omadused on muutuvad suurtes piirides ja nende tihedus on suurem, kui õlidele baseeruvatel vedelikel.
Tallinn 2011 Polümeeride viskoelastsus on hübriid elastsest ja viskoosest käitumisest. Viskoelastse materjali omapäraks on käituda sõltuvalt temperatuurist, deformatsiooni pingest ja deformatsiooni kiirusest vähem või rohkem elastselt või viskooselt, see tähendab tahkisena või vedelikuna. PLASTIFIKAATORID Põhitingimuseks lahustumine polümeeris: Plastfikaatorite (<40%) toime põhiefektid Alaneb üleminekutemperatuur (Tg) Alaneb viskoossus ja paranevad töötlemisomadused (liikuvamad, libisevamad, painduvamad) Suurenevad sitkus, plastsus (venivus), elastsus, külmakindlus Plastifikaatori põhiomadused: Ei tohi lenduda Sarnane lahustuvusparameeter Ei tohi kristalluda ega migreeruda Eelkõige on kasutusel välised monomeersed plastifikaatorid ftaalhappe estrid (nt. Dioktüülftalaat) ja fosforhappe estrid (nt. Trikresüülfosfaat). Kasutatakse ka rasvhapete estreid, kloreeritud parafiine, kummides pehmenditena
pikalainelise soojuskiirgusega Peamised kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid on: ➢ CO2 – süsinikdioksiid ehk süsihappegaas ➢ CH4 – metaan ➢ N2O – dilämmastikoksiid ehk naerugaas ➢ F-gaasid ehk fluoreeritud gaasid 39. Vedelike üldomadused. ➢ omandavad anuma kuju; ➢ ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ➢ ei pruugi seguneda omavahel; ➢ on väga vähe kokkusurutavad. 40. Viskoossus. Dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse mõisted. Viskoossus- vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (η(eeta), kg/ms ehk Pa.s; 1P (puaas) = 1 g/cm.s =0,1 Pa.s). Viskoossus = absoluutne viskoossus = dünaamiline viskoossus Dünaamilise viskoossusepöördväärtus on voolavus. Kinemaatiline viskoossusn (nüü): viskoossus jagatud vedeliku tihedusega v = η / ρ 41. Pindpinevus
1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod) 3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15
Silva aqua Tootest Tugev kiirliimuv niiskuskindel puiduliim koosteliimimiseks puidu ja mööblitööstuses, kus on vaja niiskuskindlat liimliidet. Tagab värvitu ja vastupidava liimivuuki. Tehnilised andmed Sideaine Polüvinüülatsetaat Värvus Valge Konsistents Viskoosne Kuivaine sisaldus 50% Tihedus 1090 kg/m³ Viskoossus Umbes 12 000 mPas, Lahusti Vesi pH Umbes 3 Süttimispunkt Puudub Kasutamis tingimused Kasutamistemperatuur Mitte alla +10 ºC. Puidu niiskussisaldus 514%, eelistatult 710% Kulu 100250 g/m² Töövahendid Liimilabidas, pintsel või rull Säilivusaeg Vähemalt 12 kuud Säilitamine Avamata pakendis. Mitte hoida tem...
dieedil, kiirel dieedil väga kiirelt. 8. Kuidas jaotatakse rasvhappeid? Küllastunud: üksiksidepekk. Küllastumata: aktiivsem. Kaksikside kalarasvad, oliiviõli. 9. Miks ei tohi ühte ja sama rasva mitu korda praadimiseks kasutada? Kuna praadimisel on tahest tahtmata meil käigus kõrgemad temperatuurid ja hea oleks kui hoitaks praadimistemperatuuri alla 170 kraadi sest vastasel juhul hakkavad rasvad lagunema 10. Mis juhtub rasvadega toiduaine kuumtöötlemisel? Viskoossus väheneb, rasvad hakkavad liikuma, rasvkude hakkab sulama, rasvad muutuvad soojuskandjateks ja maitseandjateks, võivad seebistuda ja süttida 11. Millist rasvainet võib kasutada praadimiseks? Tahkeid ja vedelaid rafineerituid, vähem rafineeritmata 12. Milline on optimaalne friteerimise temperatuur?Oleks 180 200 kraadi
µ = (3.7). Kiemaatilise viskoossuse SI ühikuks on m2 s-1, CGS süsteemis St (stoks, 1 St = 1 cm2 s-1). Sõltuvalt sellest, kas üks või teine fluidum allub Newtoni viskoossuse seadusele, neid saab jagada njuutonlikeks ja mitte-njuutonlikeks vedelikudeks. Viimaste korral nihkepinge ja kiiruse gradiendi suhe ei ole lineaarne, viskoossus sõltub sellisel juhul voolamise tingimustest. Joonisel 3.2 saab näha seda sõltuvust mõnede mittenjuutonlike vedelike korral. 5 3 4 6 1 7 d 2 dn Joonis 3.2
(sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis pinnale. Gaasi või vedeliku ühe kihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele nim VISKOOSSUSEKS ehk sisehõõrdumiseks. Kuna kolloidosakesed on oma suurte mõõtmete tõttu lisatakistuseks peenestuskekskkonna ühtlasele voolamisele, siis on kolloidlahuse viskoossus alati suurem kui vastava puhta lahusti viskoossus. = 0(1+), 0 puhta lahusti viskoossus, - osakese kujust sõltuv koefitsient, - peenestatud faasi mahu osa kehtib lahjendaud kolloidsüsteemide korral, kus peenestatud osakesed on kerakujulised, neil on ühesugused mõõtmed ning puudub igasugune vastastikune toime.Laminaarsel (vedelikukihid liiguvad üksteise suhtes paralleelselt) voolamisel kehtibNewtoni seadus F = S (dv/dy). Pindliig: süsteemi komponendi pindliiga ehk
c) Tahked (puit ja kivisüsi) d) Elekter (alalisvool ja vahelduvvool). Generaator Vahelduvvool; Aku Alalisvool. Inglise keeles: AC/DC, AC on vahelduvvool, DC alalisvool. Tänapäeval kasutatakse enamasti vedelkütuseid, kuna nende kütteväärtus/kasutegur on suurem. Kütteväärtus: kütuse väärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka, mis eraldub ühe kg kütuse põlemisel. Bensiini kütteväärtus on 42...44MJ/kg. Diislikütuse viskoossus diislikütuse põhiline kvaliteedinäitaja. Kinemaatiline viskoossus: mõõtühik cSt. Väike viskoossus: kütuse osakesed on liiga peened, väheneb lennukaugus pihustitest põlemiskambris, määrimine halveneb. Paraneb kütuse põlemine. Suur viskoossus: hakkab tekkima juba alates +5C-st. Paksenema hakkab parafiin. Pihustamine halveneb, samuti ka segu moodustumine, kütus ei põle täielikult. Heitgaas muutub tumedamaks (hakkab sisaldama tahma). Kütuse koostis:
.. 700 °C. Tervisekaitse nõuded enamik värvimaterjale sisaldab inimesele rohkem või vähem ohtlikke aineid. Seetõttu kehtestatakse nendega ohutuks töötamiseks ning nende hoidmiseks vajalikud nõuded, mis on kohustuslikus korras esitatud ka müügipakendil. Tiksotroopia värvi või laki omadus muuta oma viskoossust mehaanilise mõjutuse tulemusena. Mõju lakkamisel taastub esialgne viskoossus. Tiksotroopsed värvid ja lakid Zheleetaolised kvaliteetsed värvid ning lakid. Pintsli või rulliga värvimisel tekkiva mehaanilise mõju tulemusena muutub materjal vedelamaks ja hästi laiali valguvaks. Töövahendite mõju lakates saavutab viskoossus endise taseme. Tiksotroopsuse tõttu on neid värve võimalik paksemalt peale kanda, need ei hakka tilkuma ega vertikaalpinnalt alla voolama. Tislerilakk vt mööblivärv, lakk. Tsement ja betoonpindade värvimine
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 15 OT allkiri: STOKES´I MEETOD Töö eesmärk Töövahendid Vedeliku sisehõõrdeteguri Klaasanum uuritava määramine toatemperatuuril. vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, areomeeter. Töö teoreetilised alused Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F = S dx , (1) kus on sisehõõrdetegur (dü...
Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Järeldus: Arvutustulemuste ja pH vastavuse põhjal koostasin graafiku, mille maksimum väärtus kajastab zelatiinilahuse isoelektrilist täppi, milleks allolevalt graafikult lugedes on pH 5,9 ehk selles punktis on zelatiini lahuse summaarne elektrilaeng null.
ega kihistu. · Takistustest mööda voolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. · Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. · Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni
Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, (30°C, 35°C, 40°C) hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Kuul nr 4 Kuuli konstant k =1,181634 kuuli tihedus 1 =8,150 g/cm3 Katse nr Tempera Kuuli Vedeliku Vedeliku viskoossus tuur langemis tihedus °C e aeg katse mPas s temperat uuril 2 g/cm 1 2 3 keskm 1 23 70 69 68 69 1,25799*10-3 664,3893 2 30 47 43 47 45,7 1,2547*10-3 440,037
Heelium(He) Heelium on VIII rühma esimene element. Tema aatomis on täitunud elektronkiht 1s2. Aatomi elektronstruktuuri püsivuse tõttu erineb heelium kõikidest teistest keemilistest elementidest. Heeliumil on suurim ionisatsiooni energia (24,58 eV), kuid väikseim aatomi polariseeritavus. Seetõttu on heeliumi aatomite vahelised van der Waalsi jõud äärmiselt nõrgad ning avalduvad alles ülimadalate temperatuuride või väga kõrgete rõhkude juures. Lihtainena on heelium füüsikaliste omaduste poolest kõige lähedasem molekulaarsele vesinikule (võrdne arv elektrone). Heeliumi keemispunkt (-2690C) ja sulamispunkt (-2720C 25 atm juures) on palju madalamad kui teistel ainetel. Vedel heelium on värvuseta, väga kerge (~8 korda veest kergem) vedelik. Heeliumi puhul puudub kolmikpunkt (tahke ja gaasiline heelium ei saa koos eksisteerida) nagu veel. Vedela heeliumi jahutamisel temperatuurini -271 0C muutuvad vedeliku tihedus...
Membraansed organellid Olemas Puuduvad Kromosoomid Palju lineaarseid 1 rõngaskromosoom kromosoome (neis (histoonvalke pole) histoonid) Ribosoomid eri ehitusega Suuremad, enamused seotd Väiksemad, vabalt karedapinnalise ER'iga tsütoplasmas Tsütoplasma Viskoossus ühtlane Viskoossus suureneb keskele minnes Ümbris Membraan, kest (taim, Membraan, kest, kapsel seen) Piilid puuduvad olemas Vibur Võivad olla Olemas Plasmiid puudub olemas · Bakterite kujud o Pulkbakterid o Punguvad ja jätketega bakterid
sobivaks? 31. Nimeta vähemalt 2 titaanisulamite eripära. Kus kasutatakse titaanisulameid? 32. Plii rahvapärane nimetus, omadused ja kasutamine. 33. Mis on plastid? Plastide põhikomponendid. 34. Komposiitmaterjalide struktuur, liigitus, omadused. 35. Laevanduses kasutatavate kütuste tooraine ja liigitus. 36. Mis on tihedus, kuidas ta sõltub temperatuurist ja millist infot ta annab kütuse kohta? 37. Mida iseloomustab kütuse viskoossus ja kuidas seda määratakse? 38. Mis on leekpunkt? Millist infot ta annab? 39. Mis on hangumistemperatuur, mis põhjustab kütuse hangumist? 40. Millised lisandid kütuses põhjustavad korrosiooni? 41. Miks on väävel kütuses kahjulik lisand, aga miks ei saa väävlit kütusest täielikult eemaldada? 42. Mis on tahketeks osisteks kütustes ja mida nad põhjustavad? 43. Kuidas mõjutab kütuseid vee sisaldus ja kuidas vett eemaldada? 44. Defineeri: keemiline korrosioon. 45
Pidevuse võrrand: Bernoulli võrrand: p + ½*v2 + gh = const 54.Millise kiirusega levib pulsilaine? 5 - 10 m/s 55. Mida nim pulsi-, rõhu- ja mahuimpulsiks? Mahupulss vedeliku mass, mis t jooksul jõudnud mõjutada rõhulainet. Rõhupulss levib, kui ülerõhk laiendab toru ristlõike S suuruseni S + S 56.Millest sõltub rõhulaine levimiskiirus? Toru jäikusest, mida jäigem toru, seda kiirem rõhulaine, elastsusest, mida vähem elastne, seda kiirem. 57.Mis on viskoossus? Kui suur on vere viskoossus? Viskoossus ehk sisehõõrdumine on vedeliku või gaasi sisehõõrdumist iseloomustav suurus. Vere viskoossus on (3-5)*10-3 Pa. 58.Newtoni sisehõõrdejõu valem. 59.Sisehõõrdeteguri ühik SI- ja CGS-süsteemis. SI-süsteemis: kg/ms CGS-süsteemis: 1 Pas = 10 P (puaas) 60.Mis on piirkiirus. Veresette mõõtmine. Piirkiirus vr on keha settimiskiirus vedelikus. Veresette mõõtmiseks kasutatakse 20 cm pikkust
enne turustamist läbi tegema kõik kosmeetikatooted. Stabiilsuse test Valmimisest alates peab kosmeetikatoode säilima umbes kolm aastat (see kehtib muidugi kinnises pakendis ja kasutamata toote kohta). Stabiilsuse kindlakstegemiseks kiirendatakse laborites kunstlikult kosmeetikumi "vananemist", kasutades selleks eelkõige temperatuurikõikumisi ning uurides, kuidas muutub ekstreemsetes olukordades toote värv, tekstuur, lõhn, viskoossus jne.Üldiselt kehtib reegel, mille kohaselt toode, mis suudab 42kraadises temperatuuris kolme kuu jooksul stabiilseks jääda, säilib normaalsetes hoiutingimustes kolm aastat. Bakterioloogiline test Kosmeetikatoode peab jääma bakterioloogiliselt puhtaks ka siis, kui ta satub korduvate "saasterünnakute" ohvriks. Igapäevases elus on selleks näiteks sõrmega kreemipurgis sonkimine.Selleks, et toote resistentsust kindlaks teha, viiakse tootesse
ALKOHOLID Autorid: Kennert Amberg Katrina Kaasik Edward Jõgi Metanool ja Etanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol Etanool ehk etüülalkohol on valemiga CH 3CH2OH; on üks tuntumaid alkohole. Metanool ehk puupiiritus H | H--C--O--H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik ja mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Etanool ehk piiritus Etanool on iseloomuliku lõhnaga k...
Iga rühma dissotsiatsioon sōltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vōrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kōige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rōhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Järeldus: Arvutustulemuste ja pH vastavuse põhjal koostasin graafiku, mille maksimum väärtus kajastab želatiinilahuse isoelektrilist täppi, milleks allolevalt graafikult lugedes on pH 5,73 ehk selles punktis on želatiini lahuse summaarne elektrilaeng null.
Kodune töö nr 2 Lähteandmed: Vesi temperatuuril 40oC. Sellest tulenevat on vedeliku tihedus ρ=992 kg/m3 ja kinemaatiline viskoossus on ν=0,661.10-6 m2/s. Alljärgnevalt (Tabel 1. ja Tabel 2.) on toodud peamised lähteandmed. Ülesande skeem on toodud (Joonis 1.). Veetase mahutites ei muutu. Andmed: Bernoulli võrrand: Toru 1 läbimõõt (d1 ; mm): 15 Toru 2 läbimõõt (d2 ; mm): 50 Toru 1 pikkus (L1 ; m): 10 Toru 2 pikkus (L2 ; m): 20 Vooluhulk (Q ; l/s): 1 Kohttakistustegur (ζ1): 0.10 Kohttakistustegur (ζ2): 0.44 Ülesanne:
4 0,00010 21,5 10 -3 0,00000215 Re D1 = = = 6233,5 ( 21,5 10 )-3 2 3,4 10 -10 0,95 10 -6 4 Kus: D - toru siseläbimõõt [mm] - vedeliku kinemaatiline viskoossus [m2/s] Järgmiseks arvutasin välja diafragma kuluteguri arvutamiseks vajalikud diafragma ava läbimõõdu ja toru siseläbimõõdu ruutude suhte m ning diafragma ava pinna F0. ( d 10 -3 ) (15 10 -3 ) 2 2 2 15 2 m=d = = 0, 48675 F = = = 0,000177
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
