Viskoos 1894- patenteerisid 3 briti leiutajat meetodi kunstsiidi tootmiseks, mida hakati nimetama viskoosiks. · Edukateks osutusid teised keemikud inglased Gross ja Bevan, kelle uuringute põhjal töötati välja 1892 a tänapäeval kasutatav viskoosi tootmismenetlus viskoosi ekstraheeriti tsellofaani saamiseks · 1905 Inglismaal 1. viskoositehas · 1942 - kiunimetus - viskoos Tooraine- kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloos. Värvus- läbipaistev, kollakas, klaasja läikega. -talub kuumust - põleb sarnaselt puuvillaga -märgub kiiresti, kuivab aeglaselt -märjalt nõrk, rebeneb -väheelastne - kortsub kiiresti - viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev - puuvillast odavam tootmine SEGUD: Viskoosi kasutatakse tihti koos puuvilla ja polüestriga, et parandada kanga vormihoidmist. Villa + viskoos parandab villa
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: Sissejuhatus Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Keemiliselt koostiselt on viskoos tselluloos. Viskooskiudude kaubanduslikke nimetusi: Argentea; Danufil; Empress; Enka; Enka Profile; Viscose; Faberta; Fibro; Flox; Floxan; Galaxy; Iridel-Viscol; Junlon; Krehalon; Lenzing Viscose; Swelan; Tairiyon; Three Gold Horses; Vibron-Crinol; Viscofil; Viscolan; Viscose. Õõnes on viskooskiud Viloft. Tulekindlad kiud on Fibrafinn ja Visil. Kiud välitööstusele sobivad Sanilon, Sarille, Sterilon L., Viscofil. Kiud
TEHIS- JA SÜNTEETILISED KIUDAINED, NENDE OMADUSED TEHIS KIUDAINED 1. TSELLULOOSKIUD. VISKOOS MODAAL KUPRO LYOCELL 2. TSELLULOOSESTRID ATSETAAT TRIATSETAAT Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. VISKOOS toodetakse puidu tselluloosist Meenutab puuvilla Puuvillast õrnem Kortsub kiiresti MOODAALKIUD Puhas tselluloos, millelt on eemaldatud viskoosi halvavad omadused. Ei kortsu niipalju ja on elastsem. Omadustelt meenutab puuvilla. Kasutatakse peamiselt segus looduslike kiududega. VASKAMMONIAAK Kallis kiud, mis on väga peenike. Meenutab siidi. Hoolduselt meenutab viskoosi. ATSETAAT Tselluloosi- või puuvilla jääkidest valmistatud peen ja pehme kiud. Siidiselt mati läikega Ei talu pleegitusained ja lahusteid Elektriseerub TRATSETAAT Omadustelt sarnaneb atsetaadile, kuid meenutab väljanägemiselt sünteetikat. Pesemisel ja triikimisel talub kõrgeid temperatuure. Talub keetmist. SÜNTEETILISED KIUDAI...
Tehiskiud Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga. Viskoosi saab viimistleda tulekindlate ainetega, saadakse spetsiaalsed tulekindlad kiud. Tavaviskoosi triikimistemperatuur on umbes 150-170°C. Keemilisi omadusi - sarnaneb puuvillale. Vesi - tavaviskoos ei kannata keetmist. Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub
Ka pärast uputamist tuleb tagasi pinnale. Katsudes tundub nagu märg kilejope. Kuprokiu omadused: · Väga peen kiud · Siidja läikega · Valget või veidi sinakat värvi · Tugevuselt sarnane viskoosiga · Venib vähem kui viskoos · Rasvane ja libe Tulemuste võrdlus: Märgumine natuke sarnaneb tõesti viskoosile. Ei taha vett endasse imada ja kui veest välja võtta siis see rasvasus kangal jätab kilejope mulje, sest kangas jääb libe. Põlemine Põleb samuti väga kiiresti ja suure leegiga. ATSETAAT (AC) Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, seejärel lahvatab põlema. Põleb suure ereda leegiga ja väga kiiresti
Ärge peske villaseid tooteid tihti, teinekord aitab ka tuulutamine või plekkide eemaldamine. Triikige mõõdukalt kuumal temperatuuril. Mõned nõuanded: -Ärge kuivatage villaseid tooteid pesukuivatusmasinas, vastasel juhul võib toode vildistuda. -Kuivatage villaseid tooteid horisontaalses asendis. -Ärge pange triikrauda otse villasele rõivale, vaid triikige auruga läbi puuvillase riide. -Paksud kudumid kuivatage kõigepealt froteerätikus. Viskoos Pikk tee puust kangaks ilma keemiliste muutusteta võimatu ning tulemuseks on kerge ja pehme viskoos. Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu tselluloos. Viskoosi kasutatakse eelkõige kleitide, pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel, aga ka dekoreerimisel ja vooderdamisel. Viskoos on oma omadustelt puuvillale väga lähedane. Kuid ta on puuvillakangast imavam ning seetõttu ka hügieenilisem
kasutatakse hüdraattsellulooskiudu, tselluloosesterkiudu, puidutselluloosi ja puuvillatselluloosi. Samuti kasutatakse ka valkkiude, loomsete kiududena piimavalke ning taimsete kiudena maisivalku, maapähklivalku ja sojaoavalku. Tehiskiudude suurimad tootjad on Hiina, Jaapan, USA, Saksamaa, India, Kanada, Suurbritannia ja paljud teised, millest esimesed 5 riiki toodavad kogu maailma tehiskiudude toodangust umbes 50 %. Tehiskiud on viskoos, modaal, atsetaat, triatsetaat, lyocell ja vaskamoniaakkiud. . VISKOOS Viskooskiu tooraineks kasutatakse enamasti kase, pöögi, kuuse või eukalüptipuu tselluloosi. Viskooskiudu saadakse märgketrusmenetlusel. Viskooskiule on iseloomulik kiu ristlõikepinna kuju, mis varieerub olenevalt tootjast ja tootmismenetlusest ning võib olla ümaram või lapikum, ebaühtlasemate või siledamate servadega
Laura-Ly Lotamõis TEHISKIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD..............................................................6 2.1 POLÜAMIID......................
Tallinna Teeninduskool 031M Meelika Kärner Eva Reimets TEKSTIILIKIUD ÕPIMAPP Tallinn 2009 Sisukord 3. Puuvill 4. Lina 5. Lambavill 6. Viskoos 6. Polüamiid 7. Polüester 8.Akrüül 9. Elastaan 10. Atsetaat 2 Puuvill Puuvill on pehme kiuline materjal , mida saadakse puuvillapõõsalt. Puuvillakiud kedratakse niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. Puuvill on tänapäeval rõivaste valmistamisel enim kasutatav looduslik materjal. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda.Hooldus: võib pesta kuni 95-kraadise pesuprogrammiga. Puuvilla põletamisomadused:
Tehiskiudude tootmine on suhteliselt odav. Tähtsamad tehiskiud on: viskooskiud atsetaatkiud/triatsetaatkiud vask-ammoniaakkiud (kupro) modaalkiud lyocell-kiud Tehiskiudude omadused Tehiskiud ei hoia eriti sooja, katsudes tunduvad jahedana. Imavad väga hästi niiskust ning siis on kiud nõrgad. Õmblemine on suhteliselt tülikas kuna on libeda ja hargnevad. Viskooskiud Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu tselluloos. Viskoosi kasutatakse eelkõige kleitide, pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel, aga ka dekoreerimisel ja vooderdamisel. Viskoos on oma omadustelt puuvillale väga lähedane. Kuid ta on puuvillakangast imavam ning seetõttu ka hügieenilisem
tunduks kehal märg. · Väikese tolmuvastuvõtlikusega suvel on tihti kuiv ja tolmab palju ning seeläbi määrduvad riided kiiremini. 2.3 Tehnoloogilised omadused: · Mittekokkutõmbuv kuna riide pesemist tuleb ette üsna tihti, siis ei tohiks see kindlasti pesemisel kokku tõmbuda. 3 KIULINE KOOSTIS 65% VISKOOS/ 35% POLUESTER Viskooskangas on väga kerge, pehme ning hästi langev. Tavaline viskoos on ilusti läikiv ja pool läbipaistev. Ei elektriseeru, ning tundub kehal jahedana. Polüestriga segatuna saab parandada viskoosi halbu omadusi nagu näiteks kergesti kortsumine, riie ei määrdu nii kergelt ning kuivab kiiremini. Samuti paraneb ka kulumisindlus päikesevalguse suhtes. Kanga tihedus väike, kuna väikese tihedusega riided on kerged, pehmed ning ohku läbilaskvad ( suveks sobilikud) 4 VIIMISTLUS 4.1 Ettevalmistavad operatsioonid:
Tõmbetugevus on väga oluline omadus tekstiiltoodete valmistamisel, kuna mitmes töötlusstaadiumis (ketramine, kudumine jm) venitatakse materjali päris suure jõuga. Kiu tõmbetugevus peaks olema vähemalt 20 cN/tex (sentinjuutonit teksi kohta). Kiudude tugevust mõjutab ka niiskus. Taimsed kiud (nt puuvill, lina jt) tugevnevad niiskuse suurenedes (nt puuvilla tugevus märjas olekus suureneb kuni 30%), teiste hügroskoopsete kiudude (nt vill, viskoos) tugevus niiskuse mõjul väheneb (nt viskoos võib kaotada oma tugevusest 40 - 70%, samas kuivades tugevus taastub). Sünteeskiudude tugevusomadusi niiskus reeglina ei mõjuta. Ainult polüamiidi tugevus väheneb märjas olekus umbes 10% ja mõnede akrüülide tugevus võib väheneda kuni 20%. Tõmbetugevus on nn kuivtugevus. Märgtugevust väljendatakse %-des kuivtugevusest. Märgtugevus on oluline tekstiili värvimisel, viimistlemisel, pesemisel ja kasutamisel. Kiudude tugevus sõltub ka kiudude pikkusest
Samuti tehakse sellest paberit. Ajalooliselt on seda kasvatatud Indias, Tais ja osads Aafrika osades. 8 1.4.6 Kapok Kasvab troopilises Ameerikas ja kuulub villapuuliste sugukonda.Kiudu saadakse suure puitunud kupra sisekülgedelt ja seda tarvitatakse täidismaterjalina päästevestide ja patjade sees ning soojus- ja heliisolatsioonimaterjalina. 2 Keemilised kiud 2.1 Tehiskiud 2.1.1 Viskoos Viskooskiu tooraineks kasutatakse enamasti kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloosi. Viskooskiudu saadakse märgketrusmenetlusel. Värvuselt on viskoos läbipaistev, kollakas, pleegitamise teel saab valge värvuse. On klaasja läikega, kuid tihti eemaldatakse läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Ta talub kuumust nagu puuvill, kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub nagu
Muudavad kiu kollakaks. 1 OMADUSED DZUUT LAMBAVILL ANGOORAKITS ANGOORAKÜÜL VISKOOS KAAMELIVILL IK 1. Hügieenilisus Hügieeniline Väga hügieeniline Suhteliselt Hügieeniline. hügieeniline. 2. Venivus Väike venivus. Hea venivus Venib lõpmatusse. Väga kerge kiud
Tuleks pesta käsitsi õrnalt muljudes, mitte leotada ja kasutada spetsiaalseid pesuaineid. Toodet ei tohi väänata vaid vesi tuleks välja muljuda. Soovitav mähkida toode rätikusse ja sedasi vesi eemaldada ning riputada kuivama jahedasse, mitte kuuma keskkonda. Triikimist vajavaid tooteid tuleks triikida niiskelt madala temperatuuriga riide pahemalt poolt. Suure kuumuse mõjul läheb kiud värvist ära ja kõrbeb. Kloorpleegiteid ei tohi kasutada. Viskoos (lühend: VI) Viskoos on oma omadustelt puuvillale väga lähedane, kuid ta on puuvillakangast imavam ning seetõttu ka hügieenilisem. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Tavaline viskoos on väga läikiv ja poolläbipaistev. Kahjuks kortsub viskoos kergemini kui puuvill. Viskooskiud ei tekita staatilist elektrit, mis paneks rõivad vastu ihu liibuma. HOOLDAMINE: Viskooskiud paisuvad vees umbes neli korda rohkem kui puuvillkiud ja ka pikenevad
KANGA ANALÜÜS ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEKSTIILMATERJALIDE TOOTMINE Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Tallinn 2011 1. Nimetus Õhuke suvekleidi- ja pluusiriie 2. Kiuline koostis 65% lina (LI), 35% viskoos (VI) 3. Lõime- ja koelõngad Linane lõimelõng on suurema keerdumusega, üsna jäik ja ei veni üldse. Linasele koelõngale on lisatud ka viskoosi, tihedama keerdumusega ja venib st. on elastsem kui lõimelõng. 4. Lõngade vastastikune ehitus 'Tegemist on labase sidusega, sest kangas on ühtlase pinnaga ja mõlemalt poolt (paremalt, pahemalt) vaadates ühesugune. Koelõngad põimuvad lõimelõngadega. Lõngad asetsevad üksteise kõrval keskmise tihedusega
Märguvuskatse. Mõnda aega püsib vee pinnal, siis märgub ja vajub vette. Kuprokiu omadused: · Väga peen kiud · Siidja läikega · Valget või veidi sinakat värvi · Tugevuselt sarnane viskoosiga · Venib vähem kui viskoos ATSETAAT (AC) Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, seejärel lahvatab põlema. Põleb suure ereda leegiga ja väga kiiresti. Ka leegist eemaldades põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev, meenutab ehk happetaolist lõhna. Järgi jääb hall tuhk. Märguvuskatse. Vette asetamisel jääb vee pinnale, mõne aja möödudes tundub olevat kergelt niiskunud. Atsetaatkiu omadused:
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕPIMAPISISU...........................................................................................3 1.1 PUUVILL.................................................................................................4 1.2 LINA........................................................................................................5 1.3 AKRÜÜL.................................................................................................6 1.4 VISKOOS................................................................................................7 1.5 POLÜESTER...........................................................................................8 1.6 POLÜAMIID...........................................................................................9 1.7 LAMBAVILL..........................................................................................10 1.8 ELASTAAN.......................................................................
värvimisel, viimistlemisel. Tsellulooskiud on vastupidavad leelistele, kuid hapete mõjul kahjustuvad. Proteiinkiud ei talu leeliseid, hapetele on vastupidavad. Sünteeskiud on enamus vastupidavad keemilistele ainetele. *VASTUPIDAVUS PÄIKESEVALGUSE MÕJUTUSTELE Päikesevalgus kahjustab kiu tugevust, värvus pleekub, kolletub. Päikesevalgusele on vastupidavad polüester, polüakrüülnitriilkiud, mõõdukalt vastupidavad on lina, puuvill ja polüamiid, halvasti peavad vastu proteiinkiud, viskoos. *ELEKTRISEERUVUS kiu elektriseeruvus oleneb kiu niiskussisaldusest. Sünteeskiudude niiskussisaldus on väike, seega elektriseeruvad nad kergesti. See põhjustab võõrainete, mustuse ja tolmu ligitõmbamist. NB! Talverõivaste valmistamisel vähem kasutada sünteetilisi kiude, sest talvel on ka õhuniskus madal. Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009*VÄRVITAVUS Värvitavus oleneb kiu niiskusimamisvõimest.
16 * Kes trendist innustub, peaks vältima liiga magusaid, läbipaistvaid ja ühemõtteliselt seksikaid 17 kooslusi. 18 * Koos tasuks proovida militaarjakki ja läbipaistvat pluusi, tanksaapaid ja kombineekleiti, nahktagi 19 ja rinnahoidjat. 20 * Karmi ja pehme vahelised kontrastid annavad 2010. aasta pesutrendile tänapäevase löögi. [4] Ingrid Paats silmatorkav moekunstnik 1 2 3 4 5 6 5 VAATA MATERJALI: ON SU KLEIT KUUSEST VÕI 7 NAFTAST? 8 Viskoos viitab suhteliselt nahasõbralikule puidust saadud kiule, polüamiid vastupidavale nafta 9 baasil sündinud kangale. Mõnus pehme kampsun, mille sa pealegi väga soodsalt ostsid, venis paari 10 pesuga välja? Tõenäoliselt oli see akrüülist. Käisid siidkleidiga juulis kuumaga tööl ja linase 11 kleidiga õhtul välikohvikus veini limpsimas? Tõenäoliselt tekivad siidkleidi kaenla alla järgmiseks 12 suveks augud ja veini juues said nohu. [5]
Tekstiilkiudude põlemine. Põletuskatse on vana võte, mida kasutati ammu enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK Looduslikud Põleb kiiresti tsellulooskiud suur...
Kunstkarusnahad Tootmistehnoloogia järgi võivad tehiskarusnahad olla riidest alusel, silmuskoealusel, liimiühendusega ja kudumis-läbiõmblemise teel saadud. Riidest alusel kangastelgedel tehisk.nahkade tehnoloogia on sama, mis karustussidusega kangaste valmistamisel. Kudumisel kasutatakse kolme(või rohkem) lõngasüsteemi. Põimikus kasutatakse puuvillast lõnga või keemilisi kiudusi sisaldavaid segalõngu. Keemiliste kiudude kasutamine muudab tehisk.naha kergemaks, vastupidavamaks ja paraneb drapeeruvus. Karus võib olla üheniidilistest kiududest või segakiuline. (viskoos, atsetaat, polüester, polüakrüül jne). Erineva jämeduse- ja ehitusega kiudude kasutamine võimaldab toota mitmekesiseid tehisk.nahku. Viimistlemise käigus võib tehisk.nahka värvida, trükkida mustreid, pügada, eri suundadesse triikida-pressida, termotöödelda. Silmuskoe masinatel tehisk.nahade kudumisel kootakse põhikoe igasse silmusesse kiud lindina. Kiudude pikkus niidi...
· Puitu tarbitakse ka ehitus, energia, mööblitööstuses. · Vastutusrikas suhtumine metsadesse> toodang. · Hädavajalik jätkusuutlike metsade olemasolu> stabiilne tooraine · Mida suurem nõudlus, seda rohkem pöörab paberitööstus tähelepanu taastuvate metsade olemasolule. · Metsahoolekogu rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. · Igal aastal tarbitakse 4 kuupmeetrit metsa> paberitööstuses kasut. sellest u. 10%. · Paberpuidust toodetakse ka teisi tooteid nt. viskoos kasut. tekstiilitööstuses kangaste tootmisel. · Üks säästvamaid tooteid. · Paberikiudu saab kasut. 6x uue paberi valmistamiseks. · Taaskasutamine aitab säästa energiat, vett, maavarasid. · Tootmisel tekitab vähe CO2. · Nt: igapäevane ajalehe lugemine tekitab aastas 28 kg CO2 iga inimese kohta, aga iga päev internetis 30 min ajalehte lugedes tekitatakse 35 kg CO2. · Puude kasutamine WCpaberi tootmisel hävitab keskkonda rohkem kui sõitmine Hummeritega
Atlass - läikiva pinnaga atlaskoeline kangas Atsetaat - tehiskiudriie, mille tooraineks on kuusepuit või atsetaatltselluloos. Atsetaadist tehakse näiteks voodririiet. Batist - õhuke, kerge, läbipaistmatu, tavaliselt puuvillane riie. See on valmistatud puuvillast, villast, polüestrist või segust. Broderii - ääristatud riie, millesse lõigatud või torgatud augud on äärestatud mähkpistetega. Brokaat - riie, millel on metallniitidega sissekootud muster Buklee - sõlmelisest või aasalisest lõngast kootud riie Denim - teksariie Flanell - mõlemalt poolt karustatud puuvillane või villane riie Fliis - paks ja pehme karvastatud polüesterriie Frotee - aasakestega kartud hästi vett imav puuvillane riie Gabardiin - toimse sidusega villane või poolvillane ülikonna- või kostüümiriie Impregneer - vetthülgav riie, mis on immutatud spetsiaalsete ainetega Jute - selgesti loetavate lõngadega jämedakoeline käsitööriie Kanvaa - tugevasti tärgeldatud, hõreda ko...
Võrdlev lühikokkuvõte polüestrite ja polüamiidide kohta Polüester ja polüamiid on sünteetilised kiud. Sünteetilised kiud on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena. On üldiselt kergesti hooldatavad ja vastupidavad, kuivavad kiirelt. Polüamiid: *Positiivne on vähene kortsuvus kiud on elastsed ja taastavad oma esialgse vormi. *Polüamiidkiudude puuduseks on kerge elektriseeritavus, ka ei ole nad väga ilmastiku ja valguskindlad ja pleegivad valguse mõjul ning neil on soodumus pillingule. *Polüamiid kiudude lisamine teistele kiududele parandab nende tugevust ja pikendab kandmisiga. Polüamiidkangad langevad hästi ja on kerged. Väikese niiskusesisalduse tõttu elektriseeruvad polüamiidkangad kergesti. Polüamiidkiude segatakse enamasti puuvilla, villa, viskoosi või modaaliga, et suurendada toote tugevust, kiirendada kuivamist, muuta toodet kergemaks. HOOLDAMINE: Po...
Kiudained Arvatakse, et looduses leiduvaid kiudaineid tarvitas juba ürginimene. Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit. Puuvill Üks tähtsamaid ta...
MARIMEKKO Esitlus Soome firmast Autor:Annely Kõrgesaar,MKo10,Tartu Kutsehariduskeskus Marimekko Marimekko on vuonna 1951 perustettu johtava suomalainen tekstiili- ja vaatetusalan designyritys. Yhtiö suunnittelee ja valmistaa sekä markkinoi Suomessa ja ulkomailla Marimekko-tuotemerkillä korkealuokkaisia vaatteita, sisustustekstiilejä, laukkuja ja muita asusteita. Marimekko Marimekko on aastal 1951 asutatud juhtiv Soome tekstiili- disaini- ja rõivatööstus. Ettevõte disainib, toodab ning turustab Soomes ja välismaal Marimekko firmamärgiga kvaliteetseid rõivaid, sisustustekstiile, kotte ja muud aksessuaare. Oma myymälä Marimekolla on omia vähittäismyymälöitä Suomessa, Ruotsissa ja Saksassa. Myymälät ovat keskeinen osa Marimekon yrityskuvaa. Ne ovat näyteikkuna, jossa Marimekko voi haluamallaan tavalla tuoda esille koko laajan tuotevalikoimansa ja havainnollistaa lifestyle-ajatteluaan konkreettisin esimerkein. Marimekon kanta-asiakaskort...
VILL Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel. Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaa...
valkkiud on raskestisüttivad ning puuvill ja lina kui taimse päritoluga tsellulooskiud on kergestisüttivad. Märgumiskatsest selgus, et kõik looduslikud kiud on hästi vett imavad kiud. Lisaks selgus, et lina ja puuvill märgudes tugevnevad, kuid siid ja vill nõrgenevad. Seda saab samuti seletada nende päritolu järgi: tsellulooskiud tugevnevad ja valkkiud nõrgenevad märgudes. Kokkuvõte Põlemiskatsetest selgus, et viskoos ja cupro süttivad kergesti, kuid atsetaat, bambus ja modaal süttivad alles leegi sees hoides. Samas, olles juba süttinud, põlevad kõik tehiskiud üsna kiiresti edasi. Sellest saab järeldada, et osasid kangaid on töödeldud süttimist raskendavate ainetega. Märgumiskatsetest selgus, et kõik tehiskiud peale modaali nõrgenevad märgudes, kuid modaal hoopis tugevneb. Omades tselluloosi koostises, peaksid tugevnema veidi ka viskoos ja atsetaat, kuid ilmselt on neid kangaid
Terase sulatus on paiknenud odava elektrienergia piirkonda. Autotööstuses orjenteerutakse tarbijale, luuakse väiksemaid ettevõtteid. Põhja riikidest on metallitööstus kui keskkonda saastav majandusharu püütud paigutada lõuna riikidesse, kus on suured tooraine varud ja kõva tööjõud. Kergetööstus: Kergetööstus hõlmab kanga, rõivaste ja jalatsite tootmise ning taimse-, loomse- ning tehistooraine esmase töötlemise. Tooraineks on vill, lina, nahk, puuvill, nailon, viskoos. Kuna tooraine ja toodangu kaal palju ei erine mõjutab tooraine paigutust vähem. Tehase paigutamisel on eelistatud odava tööjõuga piirkonnad. Peamised eksportijad on Hiina, Hongkong, Itaalia. Peamised importijad on USA, Saksamaa ja Jaapan. Keemiatööstus: Keemiatööstuses varustab rahvamajandust kunsti matrejalidega. Viimasel sajandil on keemiatööstuses arenenud väga kiiresti toodangu maht kasvanud ja pidevalt on tekkinud uusi harusid
Kinnitatakse ja paisutatakse kuumakapis 140-150ºC, 2-5 min. Seda võib teha ka triikrauaga vältides survet, kuid pind ei pruugi jääda siis nii vastupidav. Tänu suurele liimaine sisaldusel võib katsetada ka floki või fooliumi siirdamist samaegselt kuumutamsiega. FLOKK- JA FOOLIUMTRÜKK (erinevad kangad) Tekstiililiimi ning siirdefooliumi või flokilehe abil saab luua metalseid või sametisi mustreid. TEXIFLOCK tekstiililiim (Tootja: Manoukjan, edasimüüja: Sesoma) TEXIFLOCK CARTA viskoos ja polüamiid flokikiht paperil 50 x 70 cm. Floki kõrgus 0.5 cm valge, must, sinine, kollane, punane, roheline 1. Muster trükitakse liimiga läbi hõreda võrgu kangale. Soovitav võrgu tihedus 34 lõnga / cm. Trükiraam ja töövahendid tuleb pesta võimalikult kiiresti külma veega. Pinnal lastakse kuivada või kuivatatakse ahjus, kuumatunnelis 3 min 120ºC juures. 2. Siirdatav materjal asetatakse kangale trükitud kuivale liimipinnale. Fooliumil jääb läikiv, parem
Mis on polüestrid? Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Seega polüester on sünteetiline kiud, ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüester leiutati? Küllastumata polüester (UPR) ehk klaaskiudude valmistamiseks kasutatav materjal on patendeeritud John Rex Whinfieldi ja James Tennant Dicksoni poolt aastal 1942. Polüestri kasutamine? Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterja...
Tekstiilikeemia arvestus 2016 Proovitest (ka kaugõppele) 1. Leidke järgmiste ainete molekulide loetelust ainete valemid, millest võiks polümerisatsioonireaktsiooni abil saada pikki kiude – makromolekule: CH3CH2CH2CH=CH2 (Kordse sidemega ühendid annavad meile polümerisatsiooni teel makromolekule) , CH 3CH2CH3, C2H5OH. CH2=CHCl( kunstnahk) Põhjendage! Polümerisatsioonis on kordne side C=C 20% nõrgem. Tekib karboahelaline molekul. Küllastamata ühendites on üks side 20% nõrgem ja selle katkemisel ühendid liituvad ja tekib makromolekul. 2. Leidke ainete loetelust polüestrite tekkeks vajalikud ained (dioolid 2-OH rühmad, dihapped, hüdroksühapped): HOCH2CH2CH2CH2OH, NH2(CH3), HOOCCH2CH2COOH, C6H6; H2N(CH2)4NH2, CH3CH(NH2)COOH, HOOC(CH2)3COOH, CH3OH, CH4 ; CH3CHOHCOOH; (leidke amiidide tekkeks vajalikud diamiinid, aminohapped, dihapped)- amiidide jaoks on oluline NH2 Polüestrid tekivad ...
kampsunites. • Väljaspool riidetööstust leiab kasutust kalavõrkudes, canvades, polstrikangastes, õlgkübarates ja tuletõrjevoolikutes. Kombinatsioone • Kasutatakse segukangastes koos teiste tselluloosikiududega selle unikaalse tugevuse , imavuse ja sära tõttu. Ramjeega segatuna: • Puuvilll saab parema läikivuse, tugevuse ja värvi. (tavaliselt 55% ramjeed/45% puuvilla) • Vill saab kergemaks ja minimeerub kokkutõmbuvus. • Viskoos saab kõrgema niiskustaluvuse Plussid: 1. Vastupidavus bakteritele, kopituse, alkaalidele, kõdunemisele , valgusele ja putukarünnakutele. 2. Eriti suur neelavus (seda on mugav kanda) 3. Vastupidav päikese ja ilmastiku toimele 4. Loomulik plekikindlus. 5. Märjana tugevam 6. Talub triikimisel väga kõrgeid temperatuure. 7. Sujuv läikiv välimus, paraneb pestes. 8. Hoiab kuju ja ei tõmbu kokku 9
heegeldamise, viltimise või sõlmimise (makramee) teel. [1] Tekstiilitüübid Tekstiile on võimalik valmistada paljudest materjalidest, mida päritolu järgi jaotatakse neljaks: loomsed, taimsed, mineraalsed ja sünteetilised. Enne 20. sajandit valmistati tekstiile vaid looduslikest kiududest (loomsed, taimsed ja mineraalsed). [1] Tehiskiud Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. Tehiskiududest koosneb näiteks viskoos. [1] Sünteetilised kiud Sünteetilised kiud on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel. Keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse polüamiid, polüakrüül, polüatsetaat ja teised sünteetilised kiud. Pidevalt uuenevate tehnoloogiatega saadakse järjest enam looduslikele kiududele sarnaseid tooteid. [2] Sünteetilised kiud on termoplastilised, st nad omandavad jäädavalt talle antud vormi. Oluline on see plisseerimisel ja lõngade tekstureerimisel
plastsemaks. 18. Kas suusatama minnes on õigem panna selga puuvillasest , polüamiidist või sünteetilisest mikrokiust särk? Õigem on selga panna sünteetilisest mikrokiust särk, sest mikrokiud laseb niiskuse nahalt ja riidest läbi ning nahk ja riie ei jää niisked. 19. Kas viskooskiust tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida? Miks? Kas kinnitamiseks sobib kasutada äädikat? Miks? Viskooskiust tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida, sest viskoos imab hästi niiskust. Kinnitamiseks ei sobi kasutada äädikat, sest viskooskiud ei talu happeid (need lagundavad kiudu). 20. Kas villaseid tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida? Miks?Kas kinnitamiseks sobib kasutada äädikat? Miks? Villaseid tooteid ei ole kerge värvida, sest vill imab niiskust aeglaselt. Kinnitamiseks võib kasutada äädikat, sest proteiinkiud taluvad hästi happeid. 21. Kas atsetaatkiudu saab kodustes tingimustes kergesti värvida?Miks?
Metallkiude kasutatakse rõivaste ja kodutekstiilide valmistamisel, klaaskiud selleks ei sobi. 1. Looduslikud kiud 1.1. Taimsed kiud Puuvill (CO) Lina (LI) Ramjee (RA) Kanep (CA) Džuut (JU) Sisal (SI) 1. Looduslikud kiud 1.2. Loomsed kiud Vill (WO) - Meriino vill - Kašmiirvill (WS) - Mohäärvill (WM) - Angooravill (WA) - Vikunjavill (WG) • Siid (SE) 2. Keemilised kiud 2.1. Tehiskiud Viskoos (VI, CV) Modaal (MD) Lyocell (LY) Vaskammoniaakkiud (CU) Atsetaat (AC, CA) 2. Keemilised kiud 2.2. Sünteeskiud Polüamiid (PA) Polüester (PL, PES) Polüakrüülnitriilkiud (PC) Elastaan (EA) Polüuretaankiud (PU) Fluorkiud (FL) Kloorkiud (PVC) 2. Keemilised kiud 2.3. Anorgaanilised kiud Metallkiud (ME) on metallist või metalliühenditest valmistatud kiud. Materjalide terminid WOOLMARK – WO , vill
samamoodi vastupidav ka puhastus. Triikida tohib kortsude suhtes, pehme, kuivalt 150'C ja niiskelt 180'C siidjas, hea languse ja juures. niiskusimavusega, kortsub vähem kui viskoos, on kallis kiud, mis on väga siiditooteid nt lipsud, valge või Hoolduselt meenutab viskoosi. peenike. Riie meenutab siidi. pesu, sifoon-ja orgadii- sinakas Tugevuselt sarnaneb tüüpi riiet, segatakse tavaviskoosiga, venuvus veidi kostüümi ja vaskammoniaakkiu väiksem, trikotoodetesse d CU
Siid proteiini sisaldav kiud. Omadused: vastupidav, pehme ja läikiv kiud. Ei kortsu eriti palju. Tüüpiline on halb värvi kestus. Kiule kahjulikud on higi ja päikese valgus. Hooldamine: vajab ettevaatliku pesemist käsitsi. Ära vääna tugevalt, vaid kuivata käterätiku sees muljumise teel. Ära pane päikese kätte kuivama. Triigi niiskena. Viskoos. Omadused: omaduselt on võrreldav puuvillaga, kuid pesus vastupidavus ja niiskuse taluvus on nõrgemad. Tõmbub rohkem kokku. Hooldamine: Viskoos on väga erikvaliteedilisi on väga vastupidavad, aga samas ka nõrgemaid. Kuna sellele materjali niiskustaluvus on nõrgem siis pese alati kui ettevaatliku pesemist nõudvat pesu. Keera enne pesemist pahempidi, sest nii väldid tupsuliseks minekut. Kui riputad kuivama liiga märjalt, võib muuta kuju ja vormi. Akrüül, Polüamiid, Polüster on sünteetilised kiud. Omadused: üldiselt on kõigil täissünteetlilistele kiududele omane hea vastupidavus nii märjana kui kuivana. Kortsuvad
1.2 Lauapesu Lauapesu on laudlinad, salvrätid, kelneri käerätid ja käterätid. Laudlinad ja salvrätid võivad olla valged, värvilised või kirjatud. Värviline lauapesu on osaks teenindussaali värvikujunduses. Parim materjal on kvaliteetne linane või puuvillane, võrreldes muude materjalidega on selline pesu nägusam, raskem ja hügroskoopsem (imab hästi vedelikke plekid). Sünteetilist materjali (nailon, viskoos jm) sisaldavast riidest laudlinad on kergesti elektriseeruvad ja neid on halb vahetada. Laudade katmiseks võib kasutada ka põhilina peale pandavaid pealislinu ning linikuid, mis hoiavad põhilina puhta ja mida on kergem vahetada ning hooldada. Sünteetilisest materjalist sobivas toonis valitud linikud ei lase isegi punaveini plekil põhilinasse imbuda. Lauakatmisel kasutavad ainult linikuid kohvikud ja lihtsamad restoranid. Sel juhul peab lauapind olema ideaalses korras.
· Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. Kõiki sünteetilisest kiust esemeid pestakse madalal temperatuuril (kuni 60 kraadises vees) õrna pesuprogrammiga. Trummelkuivatus on lubatud ainult lühikest aega ja madalal temperatuuril. Triigitakse madalal temperatuuril. Tehiskiud Tehiskiudude saanuseks kasutatakse looduslikke aineid näiteks tselluloosi. Tehiskiud on: · viskoos · modaal · vaskammoniaak atsetaat · triatsetaat Tehiskiudude hooldus · Hooldamine: color pesupulber · Ärge väänake, tsentrifuugige ega kuivatage masinas! Ainult käsipesu ning triikimine ainult madalal temperatuuril. Linane Lina on vanim taimne kiud. Linane on inimese organismile kõige omasem ja sõbralikum materjal: kõik , mis on organismile kasulik , lastakse läbi, kahjulik aga peetakse kinni
1.Komposiit materjalid on kahest või enamast osast(faasist) koosnevad materjalid.Faaside omadused ja orientatsioon järsult erinev ja kontrollitav.Komposiitmaterjali omadused on ette antud. 2.Üks faasidest kõva ja tugev teine plastne ja elastne. Kõva faasi nim. armatuuriks ja plastset maatriksiks.Omadused ette antud. Armatuur annab tugevuse ja jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks annab materjalile vormi,monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 3.KM Kasutusvaldkonna järgi: üldkonstruktiivsed, kuumuskindlad, kuumuspüsivad, antifriktsiooniliste või friktsiooniliste omadustega, löögikindlad, tulekindlad komposiitmaterjalid. 4.Maatriksi järgi: Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga(sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Kui kiud purunevad deformeerub maatriks plastselt. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulamei...
Kangas on 100% puuvill. Väga elegantne taljesse korsett-kleit kinnitatakse seljalt lukuga. Kleit on rikkalikult kaunistatud sädelevate kivikeste ja litritega, mis on külge õmmeldud. Kleidi siseosa on voodriga. Kleit on seljas väga elegantne ja kaunis. Materjal on 97% puuvill 3% elastaan. Kuklaseosega ühevärviline või täpiline mudel. Kuklal sidumispael. Rinnaosa vooderdatud. Läbilõige rinna all, taga kumm. All servas volangid. Kleit on 60% polüester ja 40% viskoos. Kasutatud kirjandus ,,Õmblemine ja konstrueerimine" E.Alliksoo ja L.Laanpere Tallinn 1980 ,,Õpi õmblema" Liivia Kivilo Tallinn 1988 ,,Õmblemine" Liivia Kivilo Tallinn 1987 http://www.halens.ee/ProductPage.aspx?pid=028692&mid=61&sort=0&dir=1 http://www.navely.ee/index.php?p=productsMore&iProduct=84 http://www.catwalkers.eu/index.php?_a=viewProd&productId=1329 http://www.catwalkers.eu/index.php?_a=viewProd&productId=1328 http://www.cellbes.ee/Product/index.aspx?pid=032023&oc=7 http://www
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut MEHAANILINE SEGISTI Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika Õppejõud: Jelena Veressinina, Keemiatehnika õppetool lektor Tallinn 2014 SISUKORD Töö ülesanne...............................................................................................................................3 Katseseadme skeem....................................................................................................................4 Katseandmed ja arvutused..........................................................................................................5 Kokkuvõte.................................................................................................................................14 ...
tselluloosimolekulid on ka pöögil ja eukalüptil. Tootmisetapid:Ketruslahuse valmistamine, merseerimine- töötlus 18% naatriumhüdroksiidi lahusega, eelvalmimine- reageerimine õhuhapnikuga ja eesmärgiks on puhta ja ühtlase molekulide massi saamine. Ksantogeneerimine, viskoosse massi saamine Lahustamine. Järelvalmimine. Filtreerimine ja õhust vabastamine. Kiuketrus ja järeltöötlemine- pesemine ja pleegitamine. Samuti ei kannata viskoos keetmist. Seega tuleb viskooskiust esemete pesemise ja tsentrifuugimisega olla ettevaatlik. Viskoos talub hästi keemilist puhastamist, kuid paremini saab puhtaks pestes. Leeliseid talub hästi, kuid happed lagundavad kiudu samuti nagu puuvillalgi. Päikesevalgusele ei ole viskoos nii vastupidav kui puuvill. Modaal (MD;CMD;CV)- Kiu tootmisprotsess on sarnane viskoosile. Modaalkiu polümeristsiooni aste on kaks korda kõrgem kui viskoosil ja moodustud
Kortsumisvastane programm: normaalne pesurütm kõrge vee tase (tavaliselt) täitmise suhe 1/26 lühike tsentrifuugimine Erinevate pesuprogrammide kasutamine Normaalpesuprogramm valge pesu (linad, käterätid, pluusid jm) imiku pesu kirju pesu (puuvill/viskoos, puuvill/modaal, modaal) Õrn pesuprogramm: linased kangad voodri ja vatiiniga rõivad värvi andvad rõivad samet, viskoos, atsetaat, triatsetaat, siid, vill 23 Kortsumisvastane pesuprogramm kortsumatuks töödeldud kiud (materjalid, mida ei triigita) tundlikud tehiskiud elastik ja kiletekstiil, klaaskiud Pesu pesemine automaatpesumasinaga 1. kontrolli vee ja elektri ühendust 2. uue pesumasina esmasel kasutamisel tee masinale 60º C tühipesu lisades vaid pesupulbrit 3
1793 Samuel Slater loob esimese eduka puuvilla ketramis milli, sellega saab alguse Rhode Island System. 1799 Charles Tennant avastab valgendi 1814 waltham systemi algus 1828 Paul Moody arendab nahast vöö ja rihmaratta jõuülekande süsteemi 1856 William Henry Perkin leiutab esimese sünteetilise kangavärvi 1859 luuakse rasselmasinad 1866 Mac Nary teeb esimesed sokid ja sukad koos kanna ja varba taskutega 1892 Cross, Beavan ja Beadle leiutavad viskoos ehk veniva kanga Andmed võetud : 1) VAU ! piltidega entsüklopeedia 2) Eesti keelne vikipeedia 3) http://en.wikipedia.org/wiki/Fashion_designers 4) http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Western_fashion 5) Google pildid 6) www.annaabi.com 7) Tea laste ja noorte entsüklopeedia Itaalia pärane rinnanõel Uueaja mood Renessansi aegsed kleidid pärlite ja turmaliinidega kee Graveeringuga ripats Graveeringuga püss Esimese maailmasõja munder
TARTU ÜLIKOOL MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Biofilmid ja meditsiin Referaat Leidi Laurimaa bioloogia 3. aasta Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus........................................................................................................................... 4 Miks bakterid moodustavad biofilme?..................................................................................... 5 Biofilmi moodustumine........................................................................................................... 6 Biofilmi moodustumiseks vajalikud geenid............................................................................
NB! Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid ei pruugi ollaplastid (kummid, liimid, pinnakattematerjalid) Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada) Kiud Elastomeerid (kummid) Liimid (adhesiivid) Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist) Sünteetilised- naftast, kivisöest, maagaasist Peaahela kuju järgi: Lineaarne Hargnenud Ristsillatud Takerdunud Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeerid võivad olla ainult vedelas või tahkes agregaatolekus. Supermolekulaarse struktuuri põhimõisted on kristallilisus ja amorfsus. Polümeersetel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
