arv ed Alina Olivson täisosa, 25% 25 3000 Karina Troškina täisosa, 25% 25 3000 Aleksandra Kotseva täisosa, 25% 25 3000 Aleksander Lilišentsev täisosa, 25% 25 3000 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA VISIOON Missioon: Rakendada uut tehnoloogiat, mis aitaks inimestele oma aega säästa, seega rohkem toidu nautida, ning kohvikutele rohkem kliente teenindada. Visioon: Olla esimeseks NFC teenuse osutajaks Eesti restoranide turul, mis pakuks oma klientidele kiirt, mugavat ja turvalist toidu ostmist. 2.2. ETTEVÕTTE EESMÄRGID Lühiajalised eesmärgid (1 aasta): 1. Lahendada järjekordade probleemi ülikooli kohvikutes 2
Põltsamaa Ametikool Malle Vahtramäe ÄRIPLAAN Malle Vahtramäe FIE Vitspunutised Müügikorralduse eriala Kaarlimõisa 2012 Sisukord : Sisukord...........................................................................................................................................2 Kokkuvõte .......................................................................................................................................3 Ettevõtja sobivustest........................................................................................................................4 Ülevaa...
24. Mida nimetatakse strateegiaks? Strateegia- pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel söestatud ja üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. 25. Mida nimetatakse missiooniks? Näide Missioon- kirjeldada organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda. NT Bestwine’i missioon on harida inimesi kvaliteetsete veinide maailmas. 26. Mida nimetatakse visiooniks? Näide Visioon- kirjeldab kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. NT Bestwine’i visioon on 10 aasta pärast olla Eesti nr. 1 veini maaletoojaid. 27. Milline on strateegilise juhtimise protsess? 1. Organisatsiooni missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine. 2. Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada organisatsooni. 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4. Organisatsiooni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 6
· initsiatiiv: alluvate võimalus algatuslikkust ilmutada. Juhid peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid · kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine 3) Mida peab oskama/teadma juht vastavalt olukorralise koolkonna põhimõtetele? · valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeid · teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid · hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda 4) Mis on visioon ning mida tuleks vältida selle loomisel? Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni tulevikuideaal, mis on raskesti, kuid reaalselt saavutatav ja millesse organisatsiooni liikmed usuvad. Ühise visiooni loomine kindlustab töötajate pühendumise pikemas perspektiivis. Meeskondlik õppimine peab tagama üksteise mõttemudelitest arusaamise ja ühistel väärtustel põhinevate uute mõtlemisviiside, hoiakute ja käitumisviiside väljaarendamise. TEEMA: Eestvedamise teooriad ja tehnikad
aktuaalne tänasel päeval. Peeter Esimene muretses mitte ainult oma sõdurite ja eesti rahva füüsilise tervise pärast, ta võimaldas inimestele nautida ka ilu ja loodust.. Nagu Jüri Kuuskemaa raamatustselgub, oli vene valitseja suur romantik: ta rajas parke, istutas taimi, ehitas losse ja saatis naisele oma kirjas piparmündi õisi!!! A.Pajur, A. Kriiska, A. Selart, B. Kibal, A. Andersen "Eesti Ajaloo Atlas" Avita 2006. Heiki Haljasorg "Loss sajandiste tagant Kadriorg", Äripäev Visioon, 31.03.2006; Jüri Kuuskemaa "Peeter I ja Katariina I Tallinnas" "Valgus", 2004 Heimar Lenki Bloog , 23. detsember 2011 Heiki Haljasorg "Talvine Mustpeade maja" "", Äripäev Visioon" 30.11.2007 Robert Nerman, ,,Vallutusplaanid ajendasid Peeter I rajama Tallinna sõjasadamat", Tallinna Postimees, 8.12.2006 Tallinna sadam,ajalugu,Vikipeedia
Püsiv Invest OÜ Äriplaan Püsiv Invest OÜ Rehvivahetus töökoda Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Lühikokkuvõte........................................................................................................ 3 1. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid..............................................................4 2. Ettevõtte iseloomustus....................................................................................... 5 3. Ärikeskkonna analüüs......................................................................................... 6 4. SWOT ja strateegia............................................................................................. 7 4.1. Konkurentsi- ja turundusstrateegia..............................
o ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle keskmise käivet ning 20% ja enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas; o ettevõte, mis plaanib turule tuua turu jaoks uudseid tooteid, tehnoloogiaid või teenuseid või mille kuludest moodustavad üle 15% teadus- ja arendustegevuse kulud; o ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel. o 4) Visioon, mission ja eesmärgid Visioon (juhtidee) kajastab organisatsiooni pikaajalist arengusuunda ja seda, kuhu juhtkond tahab organisatsiooni viia. Suunatud tulevikku! Missioon on ettevõtte määratlus sellest, miks ta on vajalik, mida ta pakub oma klientidele või ühiskonnale laiemalt. · Missioon on ettevõtte olemise põhieesmärk ja olemasolu õigustus. Missioon on rohkem suunatud olevikku. Eesmärke liigitatakse
organisatsioonides kui ka perekonnas. See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku: kui inimeste vahel sünnib dialoog, võtavad inimesed vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 38. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. 1. Suurenda edujanu. 2. Loo juhtiv koalitsioon. 3. Sõnastage koos selle koalitsiooniga visioon 4. Teavitage inimesi, müüge ideed. 5. Andke tegevusvabadus. 6. Saavutage kiireid võite. 7. Ärge andke alla ega laske hool raugeda. 8. Kinnistage muutus. 39. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Andmete kogumine ja standardite määramine - on kasulik standardid arvuliselt määratleda.
toodete lisainfole (kus ja mis hinnaga see müügil on). Kolmanda aasta alguseks plaanime laieneda Soome turule. Soome populatsioon on 5 509 717 ning 2015. aasta uuringu kohaselt on sellest ligi 7% taimetoitlased ning 2% veganid, mis teeb vastavalt 385 680 ja 110 194 inimest. See tähendab meie jaoks väga suurt võimalikku turgu ning sinna sisse ei kuulu isegi tervisliku ning loodussõbraliku toitumisega potentsiaalsed kliendid. 4. Visioon, missioon ja eesmärgid ● Missioon: Oleme ainulaadne vegan toiduaineid tuvastav äpp Eesti turul. Meid innustab võimalus muuta tehnoloogia abil inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks. ● Visioon: Olla 2022. aastaks suurima kliendibaasiga ning pidevalt täienduv ja arenev toiduainete sisaldust ning tagamaid kajastav äpp ● Eesmärk: Saavutada 100% klientide rahulolu ja usaldusväärsus ning leida võimalusi ületada klientide ootusi pakutava osas. 5
väga sõbralik ja kui mingi mure oli sai temalt kohe küsida. Selveri üldinformatsioon ja ajaloo tutvustus. Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel kolmkümmend kauplust, neist kümme
4 Juhtimine ... meeskonna liikmete mõjutamine oma isikliku mõjuga, et saavutada nii organisatoorsed kui ka isiklikud eesmärgid ... olla suuteline looma haaravat kollektiivset visiooni ja seda edasi anda nii, et see motiveeriks teisi ... tegutseda selliselt, et töötajad vastaksid/reageeriksid su tegudele 5 Projektijuhi omadused · Visioon · Head suhtlemisoskused · Võime sisendada veendumust ja viitsimist · Tegevusele orienteeritus · Emotsionaalne väljendusrikkus ja soojus · Valmisolek võtta personaalseid riske · Ebatraditsiooniliste strateegiate kasutamine · Stressitaluvus · OLULINE: Sind EI armastata Sind EI vihata 6 Õpitavus Päritav või treenitav? Keskendu juhtimisele, mitte juhtidele
Annika Allik 11b TKoG Äriplaani kokkuvõte · Äriplaan on vaja luua selleks, et ette planeerida äri tuleviku · Äriplaani kohandatakse muutuvatele tingimustele · Vajalik selleks, et oleks olemas tegevuskava, millest otsuste langetamisel lähtuda · Vajalik selleks, et ette näha ja nö läbi mängida erinevaid situatsioone, et nendega oskaks arvestada · Selle abil saab hinnata ettevõtte edusamme, võrrelda planeeritud eduga · Selle abil investor otsustab, kas ettevõttesse tasub investeerida · Laenuandja saab otsustada, kas ettevõte suudab tasuda intresse ja laenu tagasimakseid · Äriplaan koosneb: *Lühikokkuvõttest *Äriidee *Missioon *Visioon *E...
oma teadmisi ja loovust. Oleme avatud väljastpoolt tulevatele uuendustele ning lahendame ka ise probleeme loovalt. 6.2 Koostöövalmidus Maailmas toimuvad muutused ja lahendamist vajavad probleemid on keerulised. Neid ei ole võimeline lahendama üksikisik, üks organisatsioon ega üks riik. Seetõttu oleme avatud ning teeme Eesti ja ministeeriumi eesmärkide saavutamiseks koostööd nii omavahel kui ka teiste asutuste ja riikidega. 6.3 Visioon · Eesti välispoliitika on aktiivne ning suunatud demokraatia, stabiilsuse, turvalisuse ja heaolu saavutamisele ja kindlustamisele Euroopas ja mujal maailmas. · Eesti on arvestatav ja usaldusväärne partner nii EL-s, NATO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolsetes suhetes. · Välisministeerium on võimeline kiiresti reageerima maailmas toimuvatele muutustele
esile kerkib linnakuma. Ja pärast seda kui helid tsoonis on hakanud hääbuma, sealpool aeda jääb kestma linnasuma. Ikka trollid või mõni auto vurab ja mõned kollid sääl linnapeal on ulal. Mõnel seal pole tuba, mul on, aga mul pole linnaluba. Luuletustes leidub ka mõningaid kõnekujundeid. Epiteete: ,,ma olen aja värdjalik peegelpilt" ,,alkohoolikust askeet, pime kunstnik, skisofreenikust poeet ja hullunud võitleja" Võrdlusi: ,,kuid mõistuse prügimäel see visioon lõksu jääb nagu tarakan kinnisõlmitud koti sees." ,,täna mo värsid on vihased, nagu Gaza sektorit ründavad Iisraeli sõdurid." Metafoore: ,,see haiglane pilk, mis läbipuurivalt vaatab" ,,sest teistsugune on so hinge torkiv pind" Isikustamisi: ,,sest hing laulab vaikuses, vaikuse helinana" ,,ainult jõud ise teab, milal see lakkab" Peale teose lugemist mõistsin et ühiskonnas nö lihtsalt ,,gängstaräpparina" kes vihkab
Kuluarvestus logistikas II kontrolltöö 1. JUHTIMIS- JA KULUARVESTUSE UNIVERSAALMEETODID A) Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 Definitsioon - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest (nt. lennuliiklusteeninduse AS organisatsioonistruktuur) tulukeskus – org. allüksus, mille juht on vastutav ja aruendekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt otsustavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid (nt. lennujuhtimisosakond) kasumikeskus – juht on vastutav ja aruandeko...
originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. 2. Aineline mudel- Mudeli saab meisterdada paberist, puidust, metallist, klaasist ja plastmassist või mistahes muust sobivast ainest. Selliseid niinimetatud ainelisi mudeleid saame palja silmaga vaadata ja soovi korral ka käega katsuda. Ainelisi mudeleid valmistatakse siis, kui uuritav objekt on vatlemiseks liiga suur või väike. 3. Abstraktne mudel- objekti või nähtuse mõtteline visioon. Juhul, kui füüsikalist objekti või nähtust uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. 4. Füüsikaline objekt-Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüsikalisi objekte on kahesuguseid : Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja
3. Eesti Inseneride Liit 3.1 Tutvustus 1988. aastal asustati Tallinnas Eesti Inseneride Liit. Avalikes huvides tegusev mittetuludnusühing, mis ühendab Eesti Vabariigis inseneride erialaorganisatsioone ja insenerikoolitajaid. Euroopa Rahvuslike Inseneriühenduste Föderatsiooni (FEANI) liige on Eesti alates aastast 1995. (Eesti Inseneride Liit) EIL MISSIOON: Eesti tehnikateaduste ja arendustegevuse, innovatsiooni ja sellekohase hariduspoliitika edendamine. (Eesti Inseneride Liit) EIL VISIOON: Teadmiste- ja innovatsioonipõhine ühiskond. Ühiskond väärtustab teadmisi. (Eesti Inseneride Liit) 3.2 Euroinsenerid Eestis Leo Mõtus, Rein Haavel, Jüri Riives, Vello Reedik, Andres Laansoo, Priit Kulu, Riho Päärsoo, Jakob Kübarsepp, Andres Sarri, Kuno Peek, Toomas Peek, Igor Zukovets, Pavel Zukovets, Illar Varik, Enn Edusaar, Parbo Juhnevich, Andres Sarri, Rein Lõkene, Peep Sürje, Andres Keevallik, Andrus Aavik, Enno Agasild, Toomas Kutsar, Jüri
turgudel(tööturg, kaubaturg jms. ) 44. Makroökonoomika – uurib majanduse kui terviku käitumist. ( kogunõudlus, kogutoodang, üldine hinnatase, inflatsioon, tööpuudus, rahaturg, intressimäärad) SPK, RPK, INFLATSIOON, TÖÖPUUDUS. 45. Miinimumpalk – töötasu alammäär, 430eurot. 46. Missioon – organisatsiooni tegevuse eesmärgid, alus mis on määratud nende arengukavas, koostöös visiooniga. 47. Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse saavutada mingiks ajaks. Sihtpärane tegevus. 48. Monopol – majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub vaid üks müüja. Puudub konkurets selle toote osas, puuduvad asendustooted. 49. Nõudlus – Kauba või teenuse kogus, mida tarbijad suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 50. Pakkumine – võrdeline seos, hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel. 51. Palk – rahatasu tehtud töö eest. 52
ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid: Stockholmis (1972) Rio de Janeiros (1992) Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) PK. IV keskkonnaõigus on tihe seos EL seadustega- majandus, sotsiaal ja keskkond peavad olema omavahel tihedalt seotud. Seadused peavad olema ranged, et ei tekiks illegaalset äri jne. Riikide oamvahelised keskkonnaprogrammid- „Natura 2000“- kliimamuutustega seaotud probleemid. Või siis pikem visioon „ Hea elu maakeral aastal 2050“. Keskkonnaprogrammide eesmärgid : Looduskapital (BMK ja ökosüsteemiteenused) 2. Ressursitõhus, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline majandus (CO2) 3. Inimese tervis ja heaolu 4. Õigusaktid ja kasu 5. Teadus kui keskkonnapoliitika tõendusbaas 6. Jätkusuutlikud investeeringud ja õiglased hinnad 7. Integreerimine – keskkonna lõimimine ja poliitika sidusus 8. Linnade säästvus 9.
vahelises tehingus. Määratakse ettev müügitehingu hind, turuväärtus. Seda määratakse müügil, ostmisel, ühinemisel, juhtimisotsuste vastuvõtmisel. 6.Kirjeldage ettevõtte väärtuse tõstmise võimalusi. Tootliku vara soetamine, uute tehnoloogiate rakendamine, globaliseerumine, muudatused ettev struktuuris, töökorralduses; uued väljakutsed. 1) äriplaani koostamine või olemasoleva plaani täiendamine. Igal tulevikku vaataval ettevõttel on olemas visioon ja plaan kuidas oma saavutatud positsioone hoida ja kasumit suurendada, nii stabiilses kui muutuvas majanduskliimas. 2) koostada turundusplaan, sest kui pole turundust ja müük pole ka korras, pole ka ettevõtet positsiooni varadel on suurem tähtsus, kui varade väärtusel. 3) koostööpartnerite tekitamine välisturgudel välisturgudel tegutsemine on küll kallis, aga väiksemgi väljund eesti siseturult välja
................13 3. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA................................................................. 15 3.1 Imidz ja põhieesmärgid...................................................................................15 3.2 Tootearendus ja kvaliteet................................................................................16 3.3 Tootmisprotsessi kirjeldus..............................................................................16 3.4 Ettevõtte visioon ja missioon.......................................................................... 17 4. ETTEVÕTTE ANALÜÜS........................................................................................ 18 4.1 Ettevõtte mikrokeskkond................................................................................18 4.2 SWOT- analüüs............................................................................................... 19 5. TURUSITUATSIOON JA SELLE ARENGUVÄLJAVAATED.....
5. Faas – väljavalitud peab-konseptsiooni ametlik kinnitamine, uue struktuuri kasutuselevõtt 6. Faas – kontroll ja nõrkadde külgede väljatoomine Struktuuriorganisatsioon Struktuuriorganisatsioon (ametlik organsatsioon) hõlmab üksuste ühendamist struktuuriks ja seoste kujundamist nende vahel Kuidas on ülesanded jagatud, ks vastutab ja missugused on ametlikud koordineerimismehhanismid Struktuur järgneb strateegiale Missioon, visioon, strateegia Missioon kui üldine eesmärk Visioon kui konkreetne nägemus organisatsioonist, mis on unikaalne. Visioon ilma tegevuseta on unistus, kuid tegevus ilma visioonita on ajaraiskamine (Nelson Mandela) Strateegia - kaugema eesmärgi täitmiseks koostatud abinõude süsteem Formaalsed alused Ülesanded ja tegevused o Ülesanne Staatilisest aspektist vaadatuna tulemus, kuhu peab jõudma
..................................................... 65 20. KASUMILÄVE ANALÜÜS ................................................................................................................... 67 21. FINANTSPROGNOOSID .................................................................................................................... 68 22. ALUSTAVA ETTEVÕTTE/ETTEVÕTJA ÜLDANDMED ......................................................................... 69 23. PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON JA VISIOON ....................................................................................... 70 24. KONKREETSED TAKTIKALISED EESMÄRGID MISSIOONI JA VISIOONI TÄITMISEKS .......................... 70 25. TURUNDUSEESMÄRGID ................................................................................................................... 71 26. SWOT-ANALÜÜS .............................................................................................................................. 72 27
SWOT analüüsil ei ole puudusi. 3 Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks liiget. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Missioon näitab seda mida ettevõte tahab korda saata laiemas keskkonnas. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Hüvised on kaubad ja teenused. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 4 100% isikliku varaga vastutavad järgmiste äriühingute omanikud Vali üks või enam: füüsilisest isikust ettevõtja täisühing mittetulundusühing osaühing usaldusühing Tagasiside Õige vastus on: füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing 4 Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 10 senti. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 4 Äriühingutel maksustatakse reinvesteeritu...
ellekõige huvitatud olema hoopis selle omaniku isikliku vara pidevas ja järjekindlas suurendamises? Visioon Visioon on juhtkonna ettekujutus organisatsiooni tulevikust, mis on kirja pandud kui pikaajaline eesmärk või kirjeldus sellest, milliseks soovib organisatsioon kujuneda. Organisatsioon viib visiooni näiteks kujuneda aastaks 2005 üheks maailma juhtivaks lennundusfirmaks ellu täites oma misiooni. Organisatsiooni visioon sisaldab olulisi seisukohti järgmistes strateegilistes valdkondades: - organisatsiooni koht turul tulevikus; - liidrite roll ja nende kvaliteet (võimekus) organisatsioonis; - personali töötasustamise süsteem; - täiendkoolitus ja haridus organisatsioonis; - karjääri tegemise võimalused organisatsioonis; - töötingimused. Kui visiooni pidevalt arendada, siis muutuvad kaugemad ja lähemad eesmärgid täpsemaks, töötajad
teha, mis heaks arvab vabadusel peab olema suund. 40. Ettevõtte missioon. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just tarbija poolt. Näiteks keemiatööstusfirma missioon ei ole mitte väetiste tootmine, vaid põllumajanduse saagikuse ja efektiivsuse tõstmine. Missioon keskendub ettevõtte jooksvale äritegevusele ,,kes me oleme ja mida me teeme?" 41. Ettevõtte visioon. Firma visioon kirjeldab milliseks soovitakse firmat arendada pikas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale millesse firma usub ja kuhu soovitakse minna (nagu kompass). Visioon keskendub küsimusele: ,,Kuhu oleme minemas?" Visiooni iseloomustab: kirjeldab ideaali, ei sisalda (detailseid) numbreid; on suunanäitajaks; on ettevõtte spetsiifiline; on teadvustatud tervele meeskonnale. 42
täiustamist ja praktilist rakendamist. · VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressusside eriti kapitali, roll on Erinevused väiksem 21. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. · Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõte usub ja kuhu soovitakse · Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad(Silicon minna Valley) · Visiooni iseloomustab: · Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete Kirjeldab ideaali
tähtajad ning kord. 3) SKP: SKP vähenemine tähendab eelkõige nõudluse vähenemist, selle kasv, nõudluse suurenemist. 4) Majandusolukord käesoleval hetkel ja suunad tulevikuks: mõjutab Eesti riigi majandusolukord, kui Võru maakonna majandusolukord ning ettevõtte enda majanduslik olukord kas ettevõtte on rahaliselt heas seisukorras, kuidas on töötajatega jne. Kuidas on väljavaated 3 aasta pärast. Milline on ettevõtte visioon ja eesmärgid tulevikuks. 5) Elanikkonnale jääv vaba raha hulk ja tarbimiseelistused: vaba raha hulk muudab tarbimisharjumisi, selle ettevõtte puhul sõltub vee tarbimine. 6) Kaubanduse ja ja turu hooajalisus, tsüklilisus ja selle võimalik mõju tootele/teenusele: hooajalisus usun, kuumadel suvedel näiteks kasutatakse vett rohkem erinevateks vajadusteks. 7) Välismajandus ja selle trended: mis on üleüldine olukord välismajanduses ja
3500 Kontaktisik, tema telefon +3725536486 Ettevõtte tegevusala (EMTAK kood) Kohvik Ettevõtte tegevuspiirkond Tallinna maakond 3. Äriidee kirjeldus Tervise kohvik on imeline kohvik, kui teil on tervisliku eluviisiga elu. Kohvikus on paljud erinevaid toite ja ka erinevaid vaba aja tegevusi. 4. Visioon, missioon ja eesmärgid 1. aastal : Meelitada rohkem kliente. Teenida hea maine. 2. aastal : Äri arendamine, palgata rohkem töötajaid. 3. aastal : Suurendada ala kohvikud. Pikemas perspektiivis : Avada veel üks Tervise kohvik kesklinnas. 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas).
omanik omanik omanik omanik omanik omanik Vastutustundlik omanik Vastutustundliku omaniku juured on kinni pere- hoolimises emotsio- kannat- intellek- väärtustes naalses likkuses tuaalses omanduses kapitalis Omanik kujundab mängureeglid Pere- Perekonna Perekonna Omanduse Äristrateegia väärtused missioon visioon struktuur Dokumendid nende hierarhias ü Pere väärtuste kataloog (values statement) ü Pere käitumiskoodeks (code of conduct) ü Pere harta (family charter) ü Omanike leping (shareholders’ agreement – SHA) ü Peree:evõ:e põhikiri ü Rituaalid Vara Perekonna vara Iga pereliikme Iga pereliikme Iga pereliikme
Tal on suur võimujanu ning ta teeb kõik, et võimule võimalikult lähedale saada. Kuna võimule saamine eeldab suurt pühendumist ja tööd, on ta tihti tööst sõltuv. Oma põhilise aja ja energia suunab ta tööle ning tihti on tal hämmastav töövõime. (Juhi heade ideede raamat 2004, lk 38) Autokraatsel/autoritaarsel juhil on kalduvus teada, kuidas on õige, kuidas asjad peavad käima. Ainult tema peas on visioon firma tegevusest, mida ta alluvatega oluliseks jagada ei pea. Kui alluvad ei toimi visiooni kohaselt, mis on juhi peas, vaid lähtuvad oma arusaamadest, siis peetakse seda valeks. Nii kujuneb alluval hirm teha vigu. Juht piirab seega oma olekuga alluvate tööalast vaimset potentsiaali. Mida rohkem juht takistab alluvate tööd, seda ebakindlamad on alluvad ning juht saab oma väitele kinnitust – alluvad on saamatud ja ebakompetentsed. (Juhi heade ideede raamat 2004, lk 39)
Ideede maailm on tegelikkus, sest seda tunnetame me ainult mõistusega ja selle tajumine on kõige puhtam ja sügavam olek. Meeleline maailm ainult peegeldab seda. Platon eelistab alati üldist ja abstrakset üksikule ja konkreetsele ning püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Nendest eri tasanditest algabki Platoni ideeõpetus. 3 Filosoofiariik Platonil oli väga kindel visioon sellest, milline on ideaalne riik. Platoni arvates peaksid riiki juhtima filosoofid. Kui ta selgitab, miks, lähtub sellest, et inimene ja riik on samamoodi üles ehitatud. Inimese keha koosneb kolmest osast: pea, rind ja alakeha. Igale kehaosale vastab üks hingeomadus. Pea juurde kuulub mõistus, rindkere juurde tahe ja alakeha juurde iha. Iga kolme hingeomaduse juurde kuulub omakorda üks ideaal. Mõistus peab püüdlema tarkuse poole, tahe peab üles näitama
seega on möödapääsmatu finantsjuhi arendamine ettevõtte valdkonnas. 2005 aastal tegid Ernst & Young ja Tartu Ülikooli professor Toomas Haldma oma uuringust järelduse, et finantsjuhi roll põhitegevuse otsustajana suureneb ja finantsjuht osaleb üha rohkem strateegilises juhtimises. 69% Tartu Ülikooli uuringus osalenud finantsjuhtidest tunnistas, et näevad kuluarvestussüsteemis arenguvõimalusi. Just neile, arengule orienteeritud ettevõtetele, sobib professor Haldma visioon kuluarvestuse rakendamisest ettevõttes. Selle kujutluse kohaselt ei oleks kuluarvestusel ettevõttes pelgalt statistiline roll, vaid seda tuleks jälgida ka põhitegevuses tehtavate otsuste (näiteks tootmisprotsessi puudutavad otsused) mõju määramisel finantstulemustele. Mõlemast uuringust järeldub, et finantsjuhtimise valdkond on juba lähitulevikus palju tugevamini põimunud ettevõtte teiste tegevusvaldkondadega ning
korraldust autoremonditöökojale sobivamaks. Sisustaksime kaasaegsete töövahenditega ja kasutaksime kvaliteetseid varuosi, õlisi ning muid erinevaid määrdeid. Ettevõtet juhime kahekesi ja töid teostavad erialase haridusega töölised, kuid vajadusel suudame ka ise töid teostada. Kuna nõudlus on suhteliselt suur ja konkurendid asuvad linnas, a'la 30km kaugusel meie tegevuskohast, leian, et siinsetest inimestest saaks kindel klientuur meie töökojale. 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID 4.1. Visioon Ettevõtte Automeedik OÜ visiooniks on olla edukas sõidukite hooldusega tegelev ettevõte. Esimese aasta eesmärkideks on tutvustada oma ettevõtet, saada kliente, töötada oma hea maine nimel ja soetada kõik vajalikud ja kaasaegsed tööriistad. Aastaks 2021 plaanime omada kindlaid püsikliente ja plaanime palgata juurde ka töötajaid. Plaanime olla aastaks 2021 tuntud ja usaldusväärne ettevõte. 4.2. Missioon
Ohud keskkonnast. · Planeerimismoodul Võimalused + probleemid, süsteemne võrdlev analüüs. Üritatakse aru saada kekkonnast, peaks andma hea aluspinna, et mõtiskleda võiamluste üle. Teinekord planeeritud strateegia moondub. Ettevõtted improviseerivad. Organisatsiooni eesmärgid Missioon- miks ettevõte eksisteerib. Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjust. Olevikku vaatav. Visioon- kuhu tahetakse jõuda. Tulevikku vaatav. Missioon ja visioon annavad üldise käitumissuuna, kuna igaks elujuhuks ei saa kindlat reeglit luua ja see annab üldisema tunnetuse. Äri definitsiooni 3 põhikomponenti Kelle vajadusi me rahuldame? Kes on meie kliendid? Milliseid vajadusi me rahuldame? Kuidas me seda teeme? Miks me kesknedume tarbijale, mitte tootele? Muidu on müügil tooted, mida keegi ei vaja. Ettevõtte tegevuse planeerimine Tulueelarve Kulueelarve Tingimused Taktikaline planeerimine
Lause sõnajärg Verb teisel kohal. Ajamäärus paikeb kohamäärusest eespool. Ajamääruses paiken eespool suurem määrus, nt Esitlus algab 19. Märtsil kell 18.00 Tallinna Raekojas. Täiend, määrustäiend Halvem Parem Esimene osa kirjutisest Kirjutise esimene osa Nimekiri kõigist osavõtjatest Kõigi osavõtjate nimekiri Visioon tulevikus Tuleviku visioon Tellimus piletitele Piletitellimus Sooduspakkumine välisvärvidele Välisvärvide sooduspakkumine Tagatis eduks Edu tagatis Sanatoorium südamehaiguste raviks Südamehaiguste sanatoorium Segu hautise valmistamiseks Hautise valmistamise segu Võti paradiisi, piletid teatrisse Paradiisi võti, teatripiletid
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
.......................................................................... 3 Valitud praktikakoha valikukriteeriumid .............................................................................................. 3 1. PRAKTIKAKOHA TEGEVUSE ANALÜÜS ............................................................................. 4 1.1 Circke K AS-i iseloomustus ........................................................................................................... 4 1.2 Circke K AS-i visioon .................................................................................................................... 4 1.3 Praktikakoha tööprotsessi kirjeldus ja korraldus ............................................................................. 4 1.4 Praktikandi töölõigu kirjeldus......................................................................................................... 5 2. ÜLEVAADE PRAKTIKA KÄIGUST .............................................................
mängimiseks või võistluse pidamiseks. Väljakutsele sõidavad kiirabibrigaadid, torumehed või IT-töötajad. Eesti keeles on väljakutsele antud ülekantud tähendus, mille 4 puhul peetakse silmas võitlust millegi raskega. On olemas palju sünonüüme, mida selle asemel võiks kasutada proovikivi, katsumus, raskus, ülesanne, probleem. Vale kasutusega sõnu on veel teisigi. Näiteks nägemus või visioon, mis tegelikult tähendavad hallutsinatsiooni, kummitust, viirastust. Muus kontekstis on eesti keeles olemas sõnad nagu seisukoht, vaade, arusaam, plaan jne. Mäekivi rõhutab, et eesti keeles on olemas palju sõnu, mida kiputakse suures uuendamistuhinas ära unustama. Ta arvab, et enne võõra sõna kasutamist tuleks alati mõelda, kas keeles on mõni sobiv vaste juba olemas. See on üks viis hoida emakeelt. 5 2
Toiduseadus Toit peab olema kvaliteetne ja ohutu EÜ 852/2004 EÜ 853/2004 EÜ 178/2002 Ülesanne on saada nõutekohane, ohutu toit. Tarbjakaitseamet, veterinaat- ja toiduamet, maksuamet Käitleja õigused : · Kui käitleja ei nõustu järelvalve ametniku otsusega võib ta esitada vaide, selle järelvalveastuse peadirekotrile. Käitleja kohustused: · käitleja vastutab käidledava toidu ja käitlemise nõuetele kohasuse eest · käilteja peab järgima toidupakendil või saatepakendil olevaid säilitamisnõudeid · Käitelja ei tohi vastu võtta käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mitte vastavat toitu · Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse · Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist · Käitleja peab korraldama töötaja hügi...
demonstreerib. Siseturundus on firma väärtuste kinnistamise vahend. Oluline pole niivõrd see, millest teavitatakse, kui see, kuidas aitab teavitamine eesmärke saavutada. Teadvustada tuleb väärtusi, siduda inimesi eesmärkide elluviimisega ning kujundada lojaalsust. Siseturunduse vahendiks võib olla ka juhtide tegevus, nende eeskuju, autoriteetsete töötajate eeskuju. Üldistavalt võib öelda, et teadliku siseturundusega tegelemisel tuleks silmas pidada järgmist: loo visioon: unista, millisena tahad näha oma ettevõtet näiteks viie aasta pärast, millisena tunnevad ja hindavad ettevõtet kliendid. Tänapäeva hinnatuim loodusvara on vaba aeg. Võib oletada, et paljudel juhtudel võidab see turundaja, kes jõuab kliendile võimalikult lähedale, olgu siis aja, koha või suhete mõttes. Suhete puhul mõjutatakse klienti tema isiklike arvamusliidrite kaudu. On ju teada, et
ehk projekteerimine • Operatiivplaneerimine – Lühiajaliste (1 aasta või vähem) plaanide koostamine ehk eelarvestamine • Plaan – Üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised - Sõnaline osa: a) Plaani koostamise lähteolukorra iseloomustus – Visioon, missioon – Väliskeskkond – Ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed (SWOT- ja TOWS-analüüs) b)Ettevõtte eesmärgid c) Eesmärkide elluviimise teed ja abinõud - Eelarve(d) ehk numbriline osa a) Mingiks kindlaks otstarbeks kasutatav raha; b) tulevaste sündmuste prognoos; c) ettevõtte tegevusjuhend;
on edastaja talle vastumeelt, tema puhul on häirivad asjaolusi, mis viivad tähelepanu mujale, keelekasutus, keelebarjäär, ametiredeli barjäär vms jne jne jne 18. Nimetage mittesõnalisi (mitteverbaalsed) väljendusvahendeid. 19. Missugused on kommunikatsiooni põhireeglid? Mida tähendab efektiivne kommunikatsioon? 20. Mis on ja miks on vaja teada, mis on ettevõtte missioon ja visioon? 21. Mis on ettevõtte kultuur? (sünonüüm on organisatsiooni kultuur, võtan info oma slaididelt) Organisatsiooni kultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses (M. Vadi). Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda 10 osast koosnevana, mida mõjutavad järgmised tegurid: 1. individuaalne initsiatiiv, 2. riski aktsepteerimine, 3
Simulatsioonid Vastutusalad jäädvustamine Riskijutimine Koordineerimine Arengu jäädvustamine Riskidelist Hierarhia Riskijuhtimine Ennetavad tegevused Riskijutimine Riskide tõenäosus Üldine visioon Paindlikkus Uute võimaluste Õpe Detailne plaan Parima soodustamine otsimine Kvaliteedi juhtimine Selectionism Projekti läbi tegemine „võitja efekt“ Mõtete jagamine
kellaaeg võib ka hilisem olla, olenevalt sellest kui palju on tööd. OÜ Maario&Ko on 1998 aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Nende missioon on pakkuda era- ja juriidilistest isikutest klientidele kiiret ja kvaliteetset sõidukite keretöö- ja värvimisteenust eesmärgiga tagada klientidele oodatud rahulolu läbi kiire ja kvaliteetse töötulemuse, firma töötajatele stabiilse töö ja firma omanikele oodatud tulemuse. Nende visioon on olla eelistatuim partner oma klientidele ja nende suhtevõrgustikule sõidukite keretööde ja värvimisteenuste pakkumises. Firma väärtusteks on tööde teostamise kiirus ja kvaliteet. Meie jaoks on oluline, et kliendile saab töö tehtud kiiresti ja kvaliteetselt ning meie töötajad tunneksid oma töötulemuse üle uhkust ja tööst rahulolu. Firmas on kasutusel kaasaaegne tehnoloogia. Värvimiseks on 2008 aastal
energiakapslit, solaariumit ja juuksuriteenust. Lisaks on hotellis konverentsiruum. Õpperestoran on praktikabaasiks koka eriala ja teeninduspraktika õpilastele. Piirkonna tasandil võib Tartu Kutsehariduskeskust pidada oluliseks tööandjaks ning koostöö partneriks. Organisatsiooni tasandil pakub ettevõte oma töötajatele stabiilset sissetulekut ning seisab hea selle eest, et meeskonna füüsilised ja psühholoogilised vajadused oleksid kaetud. 2. ORGANISATSIOONI FILOSOOFIA 2.1. Missioon. Visioon. Eesmärgid Tunnuslause: Heade tegude kool Missioon: Parimad võimalused õppijatele isiksuse arenguks ja edukaks toimetulekuks läbi elukestva õppe Visioon: Hinnatud asjatundjad heade tegude koolist (Seoses 2013 valmiva uue arengukavaga kaasajastatakse ka missioon ja visioon) Tartu KHK on kaasaegse õpi- ja töökeskkonnaga ametikool, kes pakub paindlikke kutseõppe võimalusi lähtuvalt õppijate võimetest ja vajadustest ning tööandjate ootustest.
Juhtimise alused.Eksamimaterjal. 1.organisatsiooni ja juhtimise paradigma muutumine ajas.Olulisemad uued suunad juhtimises.Organisatsiooni missioon, visioon nende vajadus, kuidas sõnastatakse ja läbi räägitakse organisatsioonis?Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetelust.Juhtimise uus ja vana paradigma. Vana paradigma industriaalajast juhtimise uus paradigma infoajastul -ühetaolisus -mitmekesisus -stabiilsus - muudatused
Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on
ETTEVÕTLUS on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, vahetamisest, teenuse osutamisest vm tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. P. Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada
Nüüd, pärast ligikaudu kaheksamiljardilist kärbet valitseb igati õige arusaam, et vaid selle lõikega piirduda ei saa ning edasine tähelepanu peab keskenduma abinõudele, mis aitaksid majanduse uuesti tõusujoonele. Et poliitikud ja isegi professionaalsetest majandusteadlastest asjatundjad pakuvad seejuures erinevaid toimimisstsenaariume, on paraku paratamatus. See omakorda aga tekitab segadust ning on pannud kurtma üldise ja kõikehõlmava visiooni puudumise üle. Kuid visioon selle sõna tõelises tähenduses ei ole majandusvaldkonna kategooria. See ei paikne majandussfääris. Visiooni kõrval on isegi raha vaid abivahend. Abivahend visiooni elluviimiseks. Ning visiooni tuleb otsida hoopis mujalt. Väärtuste maailmast. Maailmast, kus see kriis sündis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
