....................................................3 1.Karula rahvuspark..........................................................................................................................4 1.1.Ajalugu ja asukoht...................................................................................................................4 1.2. Piirid ja vööndid.....................................................................................................................4 1.3.Eesmärk ja visioon...................................................................................................................5 2.Loodus...........................................................................................................................................6 2.1.Maastik....................................................................................................................................6 2.2.Veekogud............................................................................
Tähendab, et luua funktsioonide- ja tasanditeülene inimeste grupp, kellel on piisavalt võimu muudatust juhtida. Antud siis oleks luua inimeste grupp, kes näiteks analüüsivad missugused töötajad, mis osakondadesse üle viiakse. Kahjuks, selles organisatsioon seda ei tehtud, kuna eeldati, et osakonnajuhatajad tunnevad oma töötajaid ja suhtlevad omavahel ja iseseisvalt suunavad sulgevate osakondade töötajad teistesse osakondadesse. Järgmisena tuleks luua visioon ja strateegia muudatuse läbiviimiseks. See on vajalik selleks, et oleks võimalik kogu toimuvat protsessi juhtida. Ma leian, et nimetatud ettevõttes loodi visioon, selleks oli kasumlikuse tõstmine väiksemate osakondade sulgemise näol ja töötajate ümbersuunamise kaudu. Samas otseselt ei loodud strateegilist plaani, et kuidas see muudatus peaks toimuma. Neljanda sammuna tuleks kommunikeerida muudatuste visioon. See tähendab, et tuleks luua
Väikeettevõtted - ettevõte, milles on 10-49 töötajat ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 10 miljonit eurot. Juhtimine toimub omanike poolt. 7% ettevõtteid on väikeettevõtted. Keskmine ettevõte - ettevõte, milles on 50-249 töötajat ning mille käive ei ületa 50 miljonit eurot või bilansi maht ei ületa 43 miljonit eurot. 0,8% ettevõtteid on keskmised ettevõtted. Suurettevõtted - ettevõte, milles on üle 250 töötaja. 0,2% on suurettevõtted. 8. Ettevõtte visioon, missioon, põhiväärtused-olemus ja eripärasus. Missiooni - ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. Pannakse paika, kuidas jõuda visioonis püstitatule. Missioon peaks olema meeldejääv, lühike ja kergesti arusaadav. Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. Tuleks vastata ka küsimustele kellele, milliseid vanuseid ning kuidas ettevõte rahuldab klienti pikas perspektiivis
edukusele. 25. Ettevõtte missioon. Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. "Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?“ Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme? Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste. 26. Ettevõtte visioon. Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitaks eettevõtet arendada pikemas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. Visiooni iseloomustab: - Kirjeldab ideaali. - Ei sisalda (detailseid) numbreid. - On suunanäitajaks. - On ettevõtte spetsiifiline. - On teadvustatud tervele meeskonnale. 27. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos.
· Peame meeles töötajate pere- ja isikliku elu tähtsamad sündmused ning korraldame mitmeid ühisüritusi (suvepäevad, jõulupeod, osakonnasisesed üritused). · Staazikamatele töötajatele pakume puhkust ja terviseedendust tervisekeskuses. · Ettevõtte silmapaistvamate töötajate tunnustamiseks valitakse igal aastal K&H Aasta Tegijad MISSIOON JA VISIOON MISSIOON Luua klientidele lisaväärtusi kujundades inimsõbralikku ja harmoonilist elukeskkonda. VISIOON Olla klientidele eelistatuim partner pakkudes usaldusväärseid lahendusi ning kvaliteetset teostust. Olla suunanäitajaks oma tegevusvaldkonnas: - panustades töötajate arengusse; - luues väärtusi omanikele; - kandes vastutust ühiskonna ees; - tõstes seeläbi nii klientide, töötajate, omanike kui ühiskonna kindlustunnet tuleviku ees. VÄÄRTUSED Vastutus
1.Organisatsiooni mõiste Org-on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus 2.Org koostiosad: -Sisendvarad (Inimesed,Raha,Seadmed Materjalid,Teave) -Organisatsioon(Ümberkujundus protsess) -Väljundid(Tooted,Teenused ,Ideed) SV+V= Väliskeskkond ORG=Sisekeskkond 3.Kesk.iseloomustus: Sots. sektor-klassistruktuur, demograafia,elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga) Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad 4.Klass.koolkond: Tööjaotus–kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, täpne Õigused,kohustused, suhtlusteed –määratletud Koordinatsioon–„üks parim tee“,täpne Kontroll–püsiv,aval...
pikaajalised (üle kolme aasta). Igas olukorras ei saa kasutada üht plaani. Planeerimist võivad mõjutada mitmed asjaolud: näiteks, mis tasandil organisatsioon asub, milline on keskkond ning millised kohustused on tulevikus. Suurfirmade tippjuhtide planeerimine on enamasti strateegiline, väikefirmade omanikud/ juhid koostavad mõlemaid. Joonis. Planeerimine ja juhtimistasandid Strateegilise juhtimise protsess koosneb kuuest astmest: 1) Määratletakse ettevõtte visioon, missioon ja eesmärgid. Iga ettevõte vajab visioon, missiooni ja eesmärki, et juhid saaks hinnata, kuidas äris hea olla. 2) Analüüsitakse keskkonda. Ettevõttel on vaja teada, mida teevad konkurendid, milline on äri puudutav seadusandlus ning, milliseid teaduslikke uuringuid on tehtud ettevõtte tegutsemisvaldkonnas. Juhid peavad teadma, millised on organisatsiooni võimalused ja millised ohte võib ette tulla. 3) Analüüsitakse ettevõttet sisemiselt
Tallinn 2012 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: OÜ Kohvik Wesenberg Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Registreerimise aeg ja koht: 2013, Rakvere Aadress: Tallinna 27, Rakvere, 443111, Estonia Telefon: 51261302 E-mail: [email protected] Algkapital: 79095 Eur Omanikud, nende osa kapitalist: Omanike on üks ja osakapital on 2651 Eur Kontaktisik, tema telefon: ......... Ettevõtte Põhiväärtused, missioon , visioon Põhiväärtused: K...iirus O...savus H...oolivus V...õrdsus I...seseisvus K...orrektsus Missioon: Meie hoolime sinu tühjast kõhust. Visioon: 5-10 aaasta jooksul plaanime läbi viia kohviku laiendamise ning luua väliterrassi. Ajalugu: Kohvik Wesenberg sellist nime kandis enam kui 750 aastat tagasi Rakvere linnus. Kohvikule kuulub telefoninumber mis koosneb Rakvere jaoks olulisest kuupäevast milleks on 12.6.1302 Sellest päevast alates sai Rakvere endale linnaõigused.
.................................................................................. 3 1. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED .................................................................................................. 4 3. ÄRIIDEE .................................................................................................................................... 4 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID ................................................................................. 4 4.1 Visioon ..................................................................................................................................... 4 4.2 Missioon ................................................................................................................................... 4 4.3 Slogan ......................................................................................
Äriplaan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledž Kädril Saia OÜ MRS. PIZZA Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2015 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE.......................................................................................... 2 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS..........................................................4 ÜLDANDMED:...................................................................................................... 4 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................... 5 PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON,VISIOON....................................................................6 SWOT ANALÜÜS................................................................
2. Loodava ettevõtte ülevaade - kirjeldatakse, mis eesmärgil ja mis vormis ettevõte on plaanis luua; - kui palju läheb vaja algkapitali ja kui suur osa sellest on ettevõtjal olemas. 3. Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal - kirjeldatakse omanike seniseid kogemusi ja teadmisi kavandatava tegevuse valdkonnas; - antakse ülevaade juhtkonna pädevusest ja töökogemusest; - kirjeldatakse ettevõtte struktuuri; - kirjeldatakse ettevõtte tööjõuvajadust. 4. Missioon, visioon, eesmärgid - kirjeldatakse ettevõtte missiooni, visiooni ja eesmärke; - missioon selgitab kellele, missugust toodet/teenust ja mil viisil kavatsetakse pakkuda. missioon võiks sisaldada positiivset sõnumit potentsiaalsele kliendile. - visioon näitab, kuhu tahetakse jõuda. Visioon ei tohiks olla liiga kergelt saavutatav, pigem julge unistus. - eesmärgid peavad kindlasti olema saavutatavad ning lisaks ka mõõdetavad, ajaliselt piiratud, realistlikud ja konkreetsed. 5. Tooted ja teenused
Eesti 2019. Kümme aastat tagasi ei osanud paljud arvatagi, missugune elu meid ees ootab. Ka täna on raske ennustada, missugune on elu meie ümber 10 aasta pärast, kuid proovida tasub siiski. Järgnevalt visioon tulevikust jaotatuna kaheksaks valdkonnaks: Energiaallikad ja elektrijaamad: Kuna taastumatud varad lõpevad, tuleb hakata kasutama taastuvaid energiaallikaid tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, samuti geotermaalenergiat. Rajatakse tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat
1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügav...
heaoluriik saanud laia leviku oli Eesti võõra võimu all ja ise selliseid otsuseid ellu viia ei saanud. Sellest ajast saadik olemegi just kui maha jäänud ning heaoluriigi mõiste on kauge ja ähmane tulevik. "Lääneriigid on palju paremad kui Eesti. Eesti ühiskond on nii kohutavalt üles ehitatud. Eesti on end minu jaoks ammendanud." Need on repliigid, mida võib noorte seas tihti kuulda. Heaolu ei ole nende jaoks tegelikult olemas, sest see on suhteline. See on pigem visioon v õi unelm ehk isegi teadmatus ülejäänud maailmast. Ükski riik ei saa olla läbinisti halb ja sallimatu. Negatiivne torkab lihtsalt paremini silma. Veel paremini n äeb negatiivseid külgi enda ümber, sest need mõjutavad otseselt meid. Võib uskuda, et sealt tulebki pilt heaoluriigist kui Eesti jaoks p üüdmatust unelmast. Eesti püüdleb iga hinnaga heaoluriigi staatuse poole. Kas see siis tähendab, et me ei või seda juba praegu olla? Kui välja mõeldi auto ei
ÄRIIDEE KIRJELDUS • Suunatud era- kui ka ärikliendile, regulaarne hooldusteenus( Tallinnas ja lähiümbruses). • Kompleksteenuse pakkumine, puhastusteenust kui hooajalisi eriteenuseid. • Kogu vajaminev teenus ühelt kindlalt ettevõttelt. • Konkurents põhineb diferentseerimisstrateegial, kululiidristrateegia. • Personali eelnevad oskused eelnimetatud strateegiate toimimiseks. • Pädevus olla konkurendiks antud turusegmendis. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID • Professionaalne ja kvaliteetne teenus, arvestatav positsioon. • Usaldusväärseks partneriks klientidele, pakkuda individuaalset teenustepaketti. • Keskkonnasõbralikud puhastusained, liikmete pikaaegsed kogemused. • Kliendibaas nii era-kui äriklientide seas. • Võidutahe – majanduslik edu, meeskonnatunne – pakume paremaid lahendusi. • Ausus – kokkulepetest kinnipidamine, uudsus – paremad pakkumised kliendile.
Eurovisioon on kujunenud küll omamoodi traditsiooniks, aga mõeldes nüüd kui mitu aastat järjest ei ole ennast televiisori ette naelutanud ja ärevusest kilgates tulemusi oodanud, siis ei. Lapseeas sai tõesti huviga oodatud, punktide pärast kaua üleval oldud ja küüsi näritud. Samas, väike protsent minust pooldab Eurovisiooni, on ju vahva hiljem vaadata, millega erinevad riigid lagedale tulevad muusikalises osas. Mis mind häirinud on? Silmapilkselt hüppas pähe visioon Kreisiraadio Leto Svetist, mis 2008.aastal Eestit esindas. Kui aus olla, siis minul oli küll tol hetkel häbi olla eestlane, tohutult vastukarva lugu. Mõistan, et enamasti ollakse show peale väljas, kuigi see ületas minu jaoks igasugused piirid. Korra olen tundud seda õnnejoovastust kui 2001.aastal Eesti võitis, aga see selleks. Eurovisioon on alla käinud, palju labaseid etteasteid ja mõni üksik kullatükk sellest suurest valikust
Palgatöö on enamasti turvaline ja kindla palgaga, paraku aga ei pruugi olla aastate jooksul ei arengut oskuste ega palga suhtes, võib toimuda stagnatsioon. Ettevõtlus on minu jaoks umbestäpselt vabaduse ja vastutuse tasakaalustatud suhe. Ettevõtja peab olema äärmiselt julge ja tahtevõimeline. Ta peab olema suuteline oma ideed ellu viima, ja olema valmis ka selleks, et see võib võtta kauem aega kui ta lootis. Kui aga inimesel on jätkunud piisavalt energiat ja südikust, et oma visioon teostada, on juba see meeletu saavutus. Ka ettevõtte elus hoidmine ja edasi viimine on tohutu töö, kui inimene ei plaani olla selle juures ehk elu lõpuni, ei ole mõtet üldse alustada. Ettevõtlus võib aga olla niiöelda täiesti ebastabiilne võrreldes palgatööga. Võib juhtuda, et iga poole aasta tagant saad mingi rahasumma ja siis on jälle pool aastat vaikust, ja esimesed paar aastat võib-olla jätkub üldse vaid söögi jaoks raha.
· Eelarved ja töötajate areng. Koolitus. · Juhtkonna tööüleannete delegeerimine. Eelarved aitavad juhtkonnal delegeerida tööülesandeid koos konkreetsete näitajatega töötulemuste hindamiseks. · Kokkuvõttes on eelarvetel oluline roll igas ettevõttes, kuna on tihedalt seotud iga tasandi juhtimistegevusega. 18. Eelarvesüsteemi mõiste ning eelarvestamise põhilised etapid juhtimisprotsessis: prognoos, visioon, missioon. Eelarvesüsteem on ettevõtte aastaeelarve ja selle lühemate perioodide (kvartal ja kuu) koostamise ja nende täitmise kontrolli metoodiliste võtete ning organisatsiooniliste lahendite kogum. Eelarve koostamisel kasutatavad protseduurid ja tegevused moodustavad eelarvestamissüsteemi. Eelarvestamise protsess algab visiooni ja missiooni formuleerimise ja strateegiliste eesmärkide püstitamisega. Järgneb strateegiline planeerimine ja eelarvestamine. Prognoos:
Määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimustega riigi poolt kehtestatud piiranguid (seadusi) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele, 10. Milleks kasutatakse ‘eesmärkide puu’ võtet organisatsioonis? Eesmärkide puu koostatakse, et eristada eesmärke ja luua selge hierarhia nende vahel, määrates kindlaks projekti sisemine koherentsus, seostatus, nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. 11. Ettevõtte missioon ja visioon Ettevõtte missioon ja visioon peavad olema ettevõtte spetsiifilised, eristama ettevõtte konkurentidest, tooma välja ettevõtte tugevused ja identiteedi ning rõhuasetused äritegevusele. 12. Ettevõtte funktsioonid ja ettevõtete liigitus Ettevõtte funktsioonid: Kaupade liikumisega seotud funktsioonid (varustamine, tootmine, turundus, laomajandus, transport) Raha liikumisega seotud funktsioonid (finantseerimine, arveldamine)
struktureeritud intervjuu korras kui ka poolstruktureeritud intervjuuna. Töötajaid motiveeris rohkem poolstruktureeritud intervjuu, kuna neile meeldis, kui ka nende isiku vastu huvi tunti. Kokkuvõtteks leiti nende uuringutega, et töökohtades on väga tähtsad sotsiaalsed vajadused. 3) Mis on missioon? Missioon on organisatsiooni põhi-eesmärgi tuum, selle olemise eesmärk ja eksisteerimise peamine alus. 4) Mis on visioon? Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni tulevikuideaal, mis on raskesti, kuid reaalselt saavutatav ja millesse organisatsiooni liikmed usuvad.
· Valitseb usaldus ja vastastikune austus Marve Koppel Ärikoolituse osakond Arenguastmed · Segadus (kujunemine, sõltuvus) · Konflikt (vastuolud, üksteise ründamine) · Koostöö (normaliseerumine, toimimine) · Seotus (küpsemine) Marve Koppel Ärikoolituse osakond Eesmärk Ülesanne Inimesed Mida? Miks? Millal? = = Visioon Missioon EESMÄRK Miks ja kuidas? Kuidas? STRATEEGIA = = Väärtused Protsess Marve Koppel Ärikoolituse osakond Suhetel põhinev koostöö · Suhtlemine on eesmärk omaette. Oluliseks saab suhete säilitamine ja tulemuseks on kompromissidel põhinevad otsused, millega keegi täielikult rahul pole. Töötajad
arenguga Т.KARM 16 KONTROLLINGU EVOLUTSIOON VÄLISMAAL 1.etapp LIKVIIDSUS, VARAD, RAAMATUPIDAMINE 2.etapp KASUM – KULUDE ARVESTUS, PLANEERIMINE, OPERATIIVNE KONTROLLING 3.etapp POTENTSIAAL- STRATEEGILINE PLANEERIMINE, STRATEEGILINE KONTROLLING JA JUHTIMINE 4.etapp ETTEVÕTTE MISSIOON JA VISIOON Т.KARM 17 Anglo-ameerika ja saksa kontseptsioonid KONTROLLINGU ÜLESANDED S A N • sisemine arvestus A G • aruandlus/info K L • planeerimine S O A • spetsiifiliste ja firmasiseste probleemide - lahendamine A M E • finantsarvestus
3. Kirjelda 5 jõu (5F) mudelit. 5 jõu mudel on vajalik tegevusharu analüüsiks, sest selle abil on võimalik kokku panna objektiivne kokkuvõtte lihtsalt ja arusaadavalt. 4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. · Disaini · Planeerimise · Õppimise · Võimu · Kultuuri · Ettevõtluse 5. Milline on strateegilise juhtmise protsess? 1. Määrata tegevusvaldkond 2. Luua visioon pikaajaline nägemus 3. Võtta endale missioon 4. Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid 5. Strateegia kavandamine 6. Strateegia elluviimine 7. Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on nägemus tulevikust, üldine eesmärk annab ettevõttele arenguuuna. Misioon on organisatsiooni olemasolemise põhjuste ning tema ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõte. 7
reisikorraldajatega. Ühisturundust rakendatakse piirkonnas vähe ning koostöö omavalitsuste ja ettevõtjate vahel on nõrk. Piirkonnas on välja arendamata korralik viidamajandus ning jalgteed. Kernu valla võimalustena näevad töö autorid loodusressursside efektiivsemat kasutamist, turismiobjektide tutvustamist, ühisturundamist ning kergliiklusteede loomist. Ohtudeks võivad osutuda turismiasjaliste puudus ja turismiinfopunkti projekti mitteteostumine. Sihtkoha visioon ja missioon ning nendest tulenevad sihid ja eesmärgid. Kernu vallal puudub missioon. Antud töö autorite arvates võiks valla missioon kõlada järgnevalt: "Kernu vald tagab oma elanikele, ettevõtjatele ja külalistele korraldatud, väärtusliku ja turvalise elukeskkonna". Vallal on sõnastatud kaks visiooni. Üks neist puudutab valda üldiselt ning teine turismivaldkonda. Kernu valla visioon kõlab järgnevalt: "Kernu vald saab muutuda edukaks ja arenevaks
·Demokraatliku riigikorraga riigis on sageli miinuseks see, et inimestel kipub olema tihtipeale palju valikuvõimalusi. Ei suudeta otsustada, milline oleks neile parim. Näiteks ei hoolita valimistest. Iga demokraatlikus riigis elava kodaniku kohustus peaks olema valimine. Praegu, kui korraldatakse küsitlusi hetkel võimul oleva valitsuse kohta siis sageli võib vastuseks kuulda, et ei huvita poliitika või et ei oska õelda. Igal inimesel peaks olema oma visioon tema jaoks ideaalsest riigist, kuna see on hea valitsuse aluseks. ·Minu jaoks on üks probleem praeguse valitsuskorra juures see, et riigikokku saavad ainult enamuse häältest saanud parteid ja väiksemad jäävad sageli parlamendist välja. Ma arvan, et oleks hea kui igal riigikokku kandideerival parteil oleks riigikogus alati olemas 3 kohta, kuna see mitmekesistaks ja muudaks valitsuse vaateid laiemaks
Konkurentideks on kõik Eestis asuvad rõivaid ja aksessuaare müüvad poed, kuid suurimateks konkurentideks on need mis asetsevad internetis. Konkurentide arv on viimasel ajal vähenenud, kuna need suletakse vähese tuntuse tõttu. Reklaam Rahulolev klient levitab infot. Samas reklaamitakse ettevõtet ka internetis erinevaid kanaleid mööda. Võimalusel saab reklaamida ka ajalehes, raadios, televisioonis. Visioon Kliendisõbralik internetipood, mis ei poe probleemide puhul peitu. Neljanda aasta lõpuks Esimene ettevõtte esinduskauplus. Hinnakujundus Ostukulu Saatekulu Eestisse Kasum ettevõtte arenguks Konkurentide hinnad Algbilanss Aktiva Passiva Raha Omakapital 3750 5000 Seadmed Laen 1250 0 Kokku Kokku Esimese aasta lõppbilanss
(http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r3.html) Ene-Silvia Sarv kirjutab aastal 2008: ¤ koolide vabanemine ideoloogilisest ja bürokraatlikust painest kümneaastakul 1987-1996 Eesti kooliuuenduse (nt aktiivsete koolide võimalus omaalgatuslikuks õppekava-arenduseks projekti Omanäoline Kool raames) ¤1997. a alates üleriigiline nõue kooliõppekava ja 2000. aastast ka kooli arengukava loomiseks. Mõlemad sisaldavad ühe aspektina vajadust sõnastada kooli visioon ja missioon (Sarv, Ene-Silvia. 2008. Eesti kool 21. sajandi algul.Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Õpetaja enesest ja koolist.Tallinn. Väljaanne on valminud sihtfinantseerimisprojekti SE 0132495s 03 toetusel:29) "Uuendatud haridusseadustiku jõustumisega alates 1992.aastast on Eesti hariduspoliitikas toimunud tuntavaid positiivseid muudatusi. Tänaseks päevaks on tagatud kõigi laste haaramine haridussüsteemi. 1997.aastal
ära võtta ja neid rakendada maailmas rindkondades, kus neid vajatakse. Tsiteering: „ ... emotsinaalne pilk sellele seaduse põhjusele on minu meelest see, et teatud rindkonnad maailmas vajavad lapsi.“ 2. Võte #14: Sildistamine Heinar Lenk sildistab ( 13:25) Taavi Rõivast sarkasiliselt geeniuseks, sest Taavi Rõivas väitis Postimehes, et on sõnastanud läbi aastate parema visioon Eestile. Tsiteering: „ ... geenius sõnastas kõige tähtsama visiooni, keegi pole paremini sõnastanud. 3. Võte #5: Kordamine: Heinar Lenk tuleb sama teema juurde tagasi, kordab öeldud mõtet ( 16:05) eesmärgiga naeruvääristada Andrus Ansipi Eestile suunatud visiooni, jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka. 4. Võte #10: Vale-põhjuse tagajärje seos ( post hoc ergo propter hoc)
On püramiidid. Neid ehitati suurtest kiviplokkidest ja täpne ehitustehnika jääb ilmselt saladuseks. Joonis 2. Hatsepsuti kaljutempel, Egiptus 1.3 Kreeta-Mükeene ehk Egeuse arhitektuur Joonis 3. Knossose palee jäänused täna ja kunstniku visioon Üks iseloomulikumaid rajatisi egeuse arhitektuurist. Paleed olid justkui väikesed linnad kõikide oma ruumide siseõu ja isegi kanalisatsiooniga. 3 1.4 Vana-Kreeka arhitektuur Ateena akropolil on iseloomulik peripter ja tempel asetseb massiivsel kivi ,,padjal"
3. Tugi 1 Frantsiisiandja pakub frantsiisivõtjatele kahenädalast treeningut asukohaga Austraalias, Hiinas, Saksamaal, Indias, Montrealis, Canadas või USA-s. Edaspidist toetust pakutakse läbi ajalehe, kohtumiste, tasuta infotelefoni ja Interneti kaudu. Aidatakse korraldada ka avamispidu. Rahalist toetust pakutakse turunduses ja reklaamis ning aidatakse otsida laenuandjaid. Minu visioon Arvan, et antud ettevõte on läbiproovitud kontseptsiooni ning tuntud ja respekteeritud firmamärgiga. Eestis, Tallinnas puudub taoline võileibadel ja salatitel baseeruv toidukett, mis ühtlasi on kiire ning tervislik. Külastades Subway-d sarnase söögikultuuriga põhjamaades, on näha, et rahvale maitseb ning ilmselt on tekkinud ka lojaalne püsiklientuur. Tallinnas oleks ideaalne asukoht kesklinn (vanalinn), kuhu on
Ettevõtted on palju edukamad ning teenivad suuremat käivet kui firmad, kel ei ole hea organisatsioonikultuur. Kahjuks enamik juhte ei oma tervislikku organisatsioonikultuuri enda ettevõttes. Hea organisatsioon vajab liidreid, kes mõistavad, kui oluline on terve organisatsioonikultuuri üles ehitamine ning selle alalhoidmine. Uuringud on näidanud, et tugev organisatsioonikultuur on nendes ettevõtetes, kus juhtpositsioonil on targad liidrid, kel on selge ning liikumapanev visioon, missioon, eesmärk ning strateegia, mille nad omakorda annavad edasi teistele töötajatele. Seeläbi kujuneb ettevõtte sisene eetika. Inimesed teavad, kuidas käituda. See muudab ettevõtte toimimise korrapärasemaks ning lihtsamini juhitavaks. Öeldakse, et ettevõte peegeldab selle liidrit. See tähendab seda, et juhi mõju organisatsioonis on väga tugev. Ta on eeskujuks teistele töötajatele oma käitumise, eesmärkide seadmise ja saavutamisega ning väärtushinnangutega
...............................7 2.2. Kliendid..........................................................................................................................................7 2.3. Konkurents.....................................................................................................................................8 3. Ettevõtte swot analüüs.......................................................................................................................11 4. Visioon.................................................................................................................................................12 4.1. Võimalused ja ohud......................................................................................................................12 4.2. Ettevõtte visioon aastal 2018.......................................................................................................13 5. Põhieesmärgid ja strateegia........................
Tootlikkuse kasvu - muutused inimressursside kvaliteedis mõjutavad - põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus - tehnoloogilised muudatused Tootlikkust on võimalik arenda välja usaldusväärne tarnijate võrk; tõhustada kui vähendada asjatuid operatsioone; luua täpisajastusega laokontroll; luua ühine visioon (töötajate pühendumine firmale ja selle eesmärkidele). Terviklik Kvaliteedi Eesmärk on suurendada tootlikkust ja toodete kvaliteeti Juhtimine (TQM) suunates tähelepanu kliendile. Selleks on vaja: - kinnitada selged kvaliteedi standardid ning tagada nende saavutamiseks vajalik väljaõpe ja seadmed; - haarata kvaliteedikontrolli protsessi ka tootega seotud
17) SWOT analüüs ettevõtte sisemiste tegurite ja ärikeskkonna ehk väliste tegurite analüüs. Näitab ettevõtte tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusi. 18) Konkurentsieelis mille poolest erinetakse konkurentidest, ei ole igavene nt: kvaliteet, hind, teenindus. 19) Autofirma turundusmeetmed reklaam, kampaaniad ja sooduspakkumised, proovisõidud jne. 20) Äriplaani vajalikkus et määrata kindlaks oma äriidee ja eesmärk ning mõelda valmis ka kindel visioon ja eesmärk. 21) AS ja OÜ AS on äriühing milles on aktsiateks jaotatud aktsiakapital(aktsiakapital vähemalt 400 000.-) aga OÜ-s on osadeks jaotatud osakapital(osakapital vähemalt 40 000.-). 22) Ettevõtete eriliigid mittetulundusühingud ja sihtasutused, riiklikud aktsiaseltsid, ühistud, frantsiis. 23) Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend osa kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab.
Haukapoeg Noorhaugas Noorkotkad (12 15 aastased) Algaja Pesakotkas Kotkapoeg Noorkotkas Kotkad (16 - 18 aastased) Eesmärk Skautlik noorteorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. Missioon- vabatahtlikkust tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi läbi Eestit väärtustava kasvatustöö. Visioon Aastal 2013 oleme kvaliteetset kodaniku-kasvatust pakkuv omanäoline skautlik noorteorganisatsioon Eestis ning me oleme kõigi teiste institutsioonide jaoks tunnustatud koostööpartner. Arengukava 2008 - 2013 Liikmetega seotud eesmärgid Juhtidega seotud eesmärgid Avalikkussuhtlus Koostöö (rahvusvaheline) Tagamine Liikmetega seotud ... Suurendada liikmeid 900 poisi võrra Mitteliikmete kaasamine Liikmete suurem kaasatus Järgu ja erialakatsete sooritamise
Äri Ettevõtte põhiandmed Nimi: Turismi abc OÜ Asukoht: Sadama tee 12-5 Tegevusala: Turism Omandisuhe: OÜ Suurus: 1500m2 Töötajate arv: 15 Ettevõtte taustaandmed Ettevõtte töötajad on saanud turismi alase hariduse ja on pikalt juba sellel alal töötanud. Ettevõtte konkurentsieelis Meie ettevõttel on konkurentide ees hulgaliselt eeliseid, nagu näteks see, et meie teenused on paindlikumad ja saame läheneda igale kliendile personaalselt. Äriidee Äriideeks on pakkuda turistidele meeldejäävaid elamusi nii Eestis kui ka mujal baltikumis või isegi suurel soovil ka põhjamaades. Segmenteerimine Kliendigrupp Ostupotensiaal Kliendi väärtushinnangud ja valikukriteeriumid 1 Mehed 50% Hinna ja kvaliteedi suhe on määrav. 2 Naised ...
tulenevatest probleemidest. Juba artikli alguses toob K. Salumäe välja kaks vastanduvust formaalhariduse ja noorsootöö sidususes: positiivsest küljest on Eestis riigi tasandil koolinoorsootöötaja olemasolu vajadust hinnatud piisavalt kõrgelt, et võimaldada selles vallas tasuta kõrgharidust (TÜ VKA õppekava ,,huvijuht-loovtegevuse õpetaja"); negatiivsest küljest aga puudub nii formaalhariduse süsteemis sees kui ka munitsipaaltasandil suures osas jätkuvalt valmisolek ja visioon ,,kasutada" koolinoorsootöötajat nii õpetajate kui õpilaste intensiivsemaks ühiskonda integreerimiseks läbi nende osaluse suurendamise. Järgnevalt peatub artikli autor lühidalt Viljandis õpetatava eriala arengul alates selle loomisest 1995. aastal, seeläbi näidates, kuidas on muutunud suhtumine noorsootöösse ja selle sidumisse formaalharidusega. Olulisim on siinkohal pöörata tähelepanu pedagoogika ja psühholoogia osatähtsuse suurenemisele õppekavas, sest kui erialaga
...5 2. Äriplaani koostamine...................................................................................................6 2.1. Sisukord ja kokkuvõte.........................................................................................6 2.2. Turusituatsioon ja arenguväljavaated...................................................................7 2.3. Ettevõtte analüüs..................................................................................................7 2.4. Visioon ja strateegia.............................................................................................8 2.5. Marketingiplaan...................................................................................................8 2.6. Ettevõtte juhtkond ja personal.............................................................................9 2.7. Finantsmajandusplaanid........................................................................................9 2.8. Riskitegurid..........
projekti sisemine koherentsus, seostatus, nii vertikaalselt (erinevate tasemete eesmärkide vahel) kui ka horisontaalselt (sama taseme erinevate eesmärkide vahel). Kuigi eesmärgipuud kasutatakse eesmärkide täpsustamiseks, ei saa seda kasutada nendevaheliste põhjuslike seoste kindlakstegemiseks. Selleks kasutatakse "loodetud mõjude loogilist diagrammi", mis skematiseerib programmi väljundite ja konkreetsete ning üldiste mõjude vahelised põhjuslikud seosed. 11. Ettevõtte missioon ja visioon Missioon: Peab vastama järgmistele küsimustele: millises äris me oleme, milline on see äri tulevikus ja milline ta peaks olema Visioon: On vaade organisatsiooni tulevikule, kontseptsioon sellest, milliseks organisatsiooni tahetakse arendada. Visioon peegeldab firma strateegilisi kavatsusi. 12. Ettevõtte funktsioonid ja ettevõtete liigitus Funktsioonid -kaupade liikumisega seotud funktsioonid (varustamine, tootmine, turundus, laomajandus, transport)
Erinevad kunstiviisid, praktilised oskused, ilu ja esteetilisuse säilitamisel ja jagamisel põhinevad väärtused toetavad ja julgustavad loovuse ja kunsti viljelemist kogukonnas * vaba aega väärtustatakse * vaimsuse väljendumist austatakse ja innustatakse mitmel viisil. pakutakse võimalusi vaimseks arenguks. Rõõmu ja kokkukuuluvuse tunded võimenduvad rituaalide ja tähtpäevade tähistamises * kogukonna iseloom ja tunnusjooned loovad ühtsust. Nendeks võivad olla ühine visioon ja lepingud või ka ühised kultuurilised arusaamad, väärtused või tegevusviisid, mis määratlevad ja väljendavad kogukonna ainulaadsust. * kogukonnal on oskust reageerida paindlikult ja efektiivselt võimalike raskuste ja probleemide tekkel * olgu tegemist linna-, eeslinna- või maapiirkonna kogukonnaga, esineb kasvav mõistmine Maa kõikide elementide omavahelisest seotusest ja sõltuvusest. Kogukond teadvustab oma kohta tervikus.
Aastate jooksul on tööle võetud ka mitmeid uusi töötajaid ning neid pidevalt saadetakse teadmiste uuendamisele ja koolitustele. 2 ISIKLIK SPAA 2.1 Ettevõttest Ettevõtte nimi: Isiklik Spaa Ettevõtte tüüp: FIE Äriidee: Pakkuda kliendile iluteenuseid enda poolt vabalt valitud kohas ja ajal. Missioon: Pakkuda klientidele kvaliteetset ja ainulaadset kosmeetikateenust, lähtudes nende soovidest ja vajadustest. Visioon: Soovime olla parim firma, kes pakub kliendile kosmeetikateenuseid otse kätte üle Eesti. Tunnuslause: ,,Toome spaa-tunde Sinu juurde!" Teenuse pakkumise algus: 01.02.2013 2.2 Äriidee ja eesmärk Isikliku Spaa äriideeks on pakkuda kliendile iluteenuseid enda poolt vabalt valitud kohas ja ajal, lähtudes sealjuures Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest. Meie ideeks on tuua inimesele spaa kätte kuhu iganes koju, firmapeole, kontorisse, sünnipäevale
3. Hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda – saab selge ettekujutluse keskkonnas ja selle nõudmistest. 4. Valima keskkonna hinnangute alusel sobiva juhtimismeetodi. 12) Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk? Õppiva organisatsiooni põhieesmärgiks on see, kus muudatuste läbiviimine eeldab uute oskuste omandamist. 13) Millised on strateegilise juhtimise olulised elemendid? Strateegilise juhtimise olulisteks elementideks on visioon, missioon ja eesmärgid. 14) Millised on strateegilise juhtimise 3 tasandit? 1. Ettevõtja lähenemine – (1 jõuline isiksus), keskendub võimalustele (mitte probleemidele), visioon. NT BILL GATES 2. Kohanev lähenemine –(juhtkond). Probleemide lahendamine, vaidlemine eesmärkide üle. NT riigiasutused, ülikoolid ja suured haiglad. 3. Planeerimismoodus – süsteeme võrdlev analüüs. Uute võimaluste otsimine kui püüe lahendada olemasolevaid probleeme.
Kokkuvõte Minu äriplaani ideeks kujunes välja pikkade pood, mille laatset pole Eestis. Pood pakub erinevaid riideid/jalanõusid suure valikuga nii meestele, kui ka naistele. Kogu kaup imporditakse, enamjaolt Inglismaalt aga ka muudest kohtadest. Ettevõtte asukohaks Küüni 15. Tulevikus laiendame ka Tallinnasse. Leida võib ettevõtet inernetilehelt kui ka ajalehest aegajalt. Ootame kauplusesse kõiki, kes on huvitatud meie toodetest! Ettevõtte üldandmed 1. OÜ Pikk 2. Osaühing 3. Küüni 15 4. 7498 076, 58547782 5. 7498 077 6. [email protected] 7. Kati Karu, Mari Muri 8. Osakapital 9. Kati Karu (täisosa) 10. Kati Karu, 55667788 Äriidee 1. Ärivaldkond: tööstuskaubandus 2. Toode/teenus lühidalt: riideid müüv kauplus 3. Sihtgrupp: iga vanus, kuidas inimene ise soovib ja näeb, kuidas toode talle endale sobib. Enamjaolt pikkadele inimestele, nii meestele kui naistele. 4. Idee uudsus ja erilisus...
2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm, ettevõtte registrikood (kui on tegutsev ettevõte), registreerimise aeg ja koht, tegevuskoha aadress, ettevõtte kontaktandmed ja info omanike kohta. 3. Ettevõtte kirjeldus. Ettevõtte kirjelduses avatakse ettevõtte taust ja ajendid ettevõtte asutamiseks. Äriidee, missioon, visioon ja Sõnastatakse ettevõtte missioon ja visioon ning konkreetsed eesmärgid nende eesmärgid saavutamiseks. Kuna äritegevust plaanitakse esitatud visiooni ja eesmärkide saavutamiseks, siis on see äriplaani osa kogu äri plaanimise aluseks. 4. Ettevõtluskeskkonna Analüüsitakse ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid: ettevõtlust reguleerivaid
Teda iseloomustab: • Sõltumatuse vajadus. • Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). • Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. • Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat (entrepreneur) iseloomustab: Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. • Innovaatilisus. • Enesekindlus. • Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. • Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. • Visioon ja vaist. • Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3.Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Palgatööd asendav ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. Elustiili ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist.
MAAPIIRKONNAD VÄÄRIKAIKS ELUKOHTADEKS! (maaelu) EESMÄRK: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna maaelu- ja põllumajanduspoliitika eesmärgiks on maal elavate inimeste elukvaliteedi parandamine, maaregioonide tasakaalustatud areng ning meie loodusrikkuste otstarbekas ja säästlik kasutamine. Tahame, et elukeskkond maapiirkondades oleks atraktiivne ka noorte jaoks. Soovime, et nad oleksid valmis siduma oma tuleviku maaeluga. Leiame, et tuleb igati toetada igipõliseid peretalude traditsioone hoidvaid ja traditsioonilisi väärtusi kandvaid talunikke. ASTUME MAAELU EDENDAMISE NIMEL 5 SAMMU: 1) Aitame kaasa kaevude, kanalisatsiooni, kohalike teede, elektri- ja sidevõrkude rajamisele ning Interneti kättesaadavuse parandamisele. 2) Võimaldame väike ja keskmistele maaettevõtjatele soodsama ligipääsu investeeringutoetusteleja samuti arendame nõuandeteenistust. 3) Seisame selle eest, et Eesti põllumajandus ja kalandus kui peamine t...
Mida ma arvan tehnikast. Me elame ajal, mil iga päev sünnib mõni uus idee või huvitav visioon. Kahjuks vähesed neist jõuavad läbimurdeni ning leiavad endale sobiva koha inimeste igapäevaelus. Arvan, et üks suurimaid valdkondi läbimurretes on olnud tehnika. Aastasadu tagasi ei uskunud keegi, et on võimalik omada kasti, mis näitab liikuvat pilti. Ja nüüd on kõiil kodudes see sama kastike mis näitab liikuvat pilti ja mida nimetame televiisoriks. Tänu televiisori leiutamisele on kasvanus filmitööstuse tähtsus. See baseerub inimeste
kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Ettevõtete tööviljakust mõjutavad mitmed sisemised ja välised tegurid. Sisemised omakorda jagunevad nn. "kõvadeks" teguriteks ja "pehmeteks" teguriteks. Keerulisem ja kulukam on investeerida uude tehnoloogiasse ja tehnikasse ning infotehnoloogiasse (ettevalmistus, suured väljaminekud jne), kohe saab alustada töötajate kaasamisega organisatsiooni- ja töömeetodite
Karismaatiline mõju, Palunõid-palmima Aabe täht mõjukas Pardel Aapestik tähestik Karismaatiline mõjujõuline habemeajamismasin Adekvaatne samasugune Karts vangla Pedak mänd Adekvaatne sisult kattev Kasin napp Pelgalt ainus Ahas-kitsas Kesv oder Pelk ainuüksi Aime populaarteaduslik Kiikama piiluma Pelutama kartma Aime-aimefilm Kilbar mälumängur Perv kallas Amerikanism Komparatsioon võrdlema Pihkama lekkima ameerikapärane sõna Kompareerima võrdlema Piibeleht maikelluke Ampel rippvalgusti Konjugatsioon sidesõna Pitsa pirukas Anglitsism inglisepärane Konjugeerimine Pitsa-pistis sõna ...
lastel on kõht täis. Kuid tänaseks päevaks on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et selle kodanikel oleks üha parem heaolu ja selleni on Eesti arenenud väga kiiresti. "Lääneriigid on palju paremad kui Eesti. Eesti ühiskond on nii kohutavalt üles ehitatud. Eesti on end minu jaoks ammendanud." Need on repliigid, mida võib noorte seas tihti kuulda. Heaolu ei ole nende jaoks tegelikult olemas, sest see on suhteline. See on pigem visioon või unelm ehk isegi teadmatus ülejäänud maailmast. Ükski riik ei saa olla läbinisti halb ja sallimatu. Negatiivne torkab lihtsalt paremini silma. Veel paremini näeb negatiivseid külgi enda ümber, sest need mõjutavad otseselt meid. Võib uskuda, et sealt tulebki pilt heaoluriigist kui Eesti jaoks püüdmatust unelmast. Heaoluriik tähendab kindlasti seda, et on kõigile kättesaadav arstiabi. Eestis see peaks nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
