tähtsuselt teine. Delaunay ning eriti Chagall'i jaoks esindas kubism kunstilist keelt maalima maagia, esemete salajase elu väljendusviisi, mis ulatus kaugemale lihtsast funktsionaalsusest. See varustas neid geomeetriliste mustritega, unenägude tellimise mudelitega, kogemustega, soovide ja nägemustega, nende taasloomise võimalustega visuaalselt loogiliselt, mida tajuksid ka teised. Kujutletud reaalsused olid piisavalt keerulised ning vajasid sobilikku meediumi; venelase visioon, tõugates väljendumist tema Pariisis veedetud aastates, leidsid oma vastuse kubismi vormide keerukuses. Pariisi tapamajade lähedal asus kunstnike koloonia, tuntud kui ,,La Ruche" nende peahoone kuju kaksteisttahukakujulise puust paviljoni järgi. See oli üks neist kohtadest mis andis Pariisile tema kuulsuse kunstimetropolina; maalikunstnikud ja skulptorid üle maailma kogunesid sinna otsima rahvusvahelist karjääri. Seal oli pea 140 stuudiot, algelist ja räpast, kuid odavat
Kokkuvõte Siseturundus on firma väärtuste kinnistamise vahend. Oluline pole niivõrd see, millest teavitatakse, kuivõrd see, kuidas aitab teavitamine eesmärke saavutada. Teadvustada tuleb väärtusi, siduda inimesi eesmärkide elluviimisega ning kujundada lojaalsust. Siseturunduse vahendiks võib olla ka juhtide tegevus, nende eeskuju, autoriteetsete töötajate eeskuju. Üldistavalt võib öelda, et teadliku siseturundusega tegelemisel tuleks silmas pidada järgmist: · loo visioon: unista, millisena tahad näha oma ettevõtet näiteks viie aasta pärast, millisena tunnevad ja hindavad ettevõtet kliendid; · selgita välja, milline on praegune maine kas sinu arvamus ettevõtte mainest ühtib klientide arusaamaga; · milline on erinevus unistuse ja reaalsuse vahel; · kuidas unistust ellu viia, kellest ja millistest tegevustest sõltub unistuse täitumine;
SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus Noorte infopäev “KAINE ON IN!” Projekt Juhendaja: Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 2 ........ 2012 SISUKORD 1. Üldinfo.....................................................................................................................................3 1.1 Projekti taust......................................................................................................................3 1.2 Projekti eesmärk.................................................................................................................4 1.3 Projekti analüüs ja hindamine............................................................................................4 1...
business to business(B2B) ehk ettevõtete omavaheline turundus. Turundust võib defineerida ka kui tegevust, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu või tähendab turundus firma juhtimist turust lähtuvalt( turu-ja konkurentsiuuringud, toote arendus, hinnapoliitika, reklaam, müük ja samal ajal ettevõtte eesmärkide saavutamine). 2. Loetle turunduse juhtimisprotsessi põhietapid. 1) Eesmärkide püstitamine: missioon, visioon, tegevuseesmärgid 2) Hetkeolukorra analüüs: turundusaudit- hetkeolukorra analüüs ehk tegevusvaldkonna, kliendi-, konkurentsi- ja tooteanalüüs ; SWOT-analüüs, eeldused 3) Strateegia formuleerimine: oodatavad tulemused, turunduseesmärgid ja strateegiad, alternatiivsed strateegiad 4) Ressursside planeerimine ja kontroll: eelarve, elluviimise analüüs 3. Mis on turu segmentimine, milleks on see vajalik?
Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid Inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide nimel. Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi Vastastikune huvi tähendab seda, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni. Inimesed näevad organisatsioonis oma eesmärkide saavutamise vahendit, organisatsioon vajab aga inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Vastastikuse huvi tulemuseks on mõlemapoolne kasu. Organisatsioon on edukam, kuna tegutsetakse efektiivsemalt. Paraneb toodangu kvaliteet, teeninduskultuur, vähenevad kulud. Sellest on omakorda kasu kog...
OÜ. Vätta puidutööstuses valmistakse puitpaate, aknaid-uksi jm. Sandlas arendatakse puitmajade tootmist. Kõljalas tegeletakse kõiksuguste puidutöödega mis vajavad saekaatrit. (Jäätmekava, 2008) 9 6. KUIDAS MINNA EDASI? Pihtla vallavalitsus on paika pannud arengukava 2012-2017 aastateks, milles tuuakse välja arengusuunad mille poole püüeldakse. Valla visioon on järgmine : Avatus ja tihe kogemustevahetus käsikäes innovaatilise mõtlemise ja paindlikkusega on teinud Pihtla valla aastaks 2017 tugeva identiteediga, kohapeal kvaliteetseid teenuseid ja privaatsust pakkuvaks prestiižeks elukohaks, kus säilitatakse puhas ja kvaliteetne loodus ning elukeskkond Soovitud ja tõenäoline olukord: Turvaline ja meeldiv elukeskkond Alus-, alg-ja põhihariduse saab valla piires Juurdepääsu säilitamine merele
Tooted on disainitud nii, et nad sobiksid inimeste kodutesse, kontoritesse, baaridesse jne. Ja et nad omaks ka välimuselt funktsionaalset külge. Kindlasti on märksõnaks multimeedia keskus, see tähendab, et arvutid on loodud nii, et nad asendaksid raadioid ja telereid ning oleksid nendele piisavalt mugavad asendajad. Ka on olemas valmidus valmistada tellimustöid. Erinevus konkurentidest seisneb odavamas hinnas ja paremas funktsionaalsuses ning huvitavamas disainis. Missioon, visioon ja eesmärgid Tunnuslause: ,,Think without the box." Tunnuslause mõte on, et enamik tänapäeva arvuteid on tavalised kastid, küll erinevat värvi ja mustrikaunistustega, kuid ikkagi on need kastid. Arvuti on saanud suureks osaks meie elust ja seega võiks ta ju olla ka oma välimuselt sobivam meie elamisse. Missioon: Luua kasutajasõbralikke tooteid nii sisult kui välimuselt Lühiajalised eesmärgid: Saada toodetele CE märgis.
33. Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Uuelt realt kirjutada interneti aadress ja ümarsulgudes info võtmise kuupäev. Interneti andmebaasist kasutatud õigusaktide loetelu koostamisel tuleb märkida ka interneti aadress. Näide: Praust, V. (1998). Infoühiskond ja selle teetähised [WWW] http:--www.riso.ee-et-pub-1998it-12.htm . (12.10.2007). ETK visioon ja missioon [WWW] http:--www.etk.ee-vimi-789.htm (15.10.2007)48 Elektroonilistel materjalidel märgitakse nurksulgudes multimeedia tüüp, nt [WWW], [Online], [E-ajakiri], [CD-Rom], kirje lõpus tuuakse ümarsulgudes kasutamise kuupäev, nt (20. 01. 2008). Näide: Laasik, L. Mõned näpunäited dokumendihalduse kasutamisel [WWW] http- --wwwmtk.ut.ee-qpe-templaat-juhend htm (15. 11. 2007) (5) Ajaleheartikli kirje: Autor. Pealkiri. Ajalehe nimetus. Ilmumiskuupäev
Postmodernistlikus organisatsiooni ja juhtimise käsitluses pööratakse põhitähelepanu 4 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut
Postmodernistlikus organisatsiooni ja juhtimise käsitluses pööratakse põhitähelepanu 4 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut
*positsioon (position) - organisatsiooni positsioneerimine ja positsiooni säilitamine turul. *perspektiiv (perspective) - põhiotsused visiooni ja missiooni määratlemise osas . Iseloomustage ja tooge näiteid? Strateegia on täna tehtud otsus, mis kujundab organisatsiooni tegevust pika aja jooksul ning peab tagama eesmärkide saavutamise. Strateegilise juhtimise protsess jaguneb viie astmeliseks mudeliks: *Plan - tuleb määratleda, millises äritegevuse valdkonnas ollakse tegevad ja luua visioon sellest, kuhu tahetakse jõuda;* strateegiline visioon ja missioon arendatakse edasi mõõdetavateks eesmärkideks ja oodatavateks tulemusteks;* kavandatakse strateegia soovitud tulemuste saavutamiseks; * valitud strateegia viiakse ellu;* hinnatakse ettevõtte tegevust ja saavutatud tulemusi. Võetakse arvesse uued arengusuunad; eesmärke; strateegiat või nende rakendamise meetodid. 2. Miks on strateegilist planeerimist avalikus sektoris raske juurutada
on teatud mõttes ideaal; ei ole detailne ja ei sisalda numbreid; võimaldab juhtida tulevikust lähtuvalt ning vältida keskendumist minevikule ja olevikule; on selgeks suunanäitajaks kiiresti muutuvas maailmas; on hea juhi üks tähtsamaid omadusi; eristab organisatsiooni ja aitab töötajatel luua tugevat identiteeditunnet; peavad juhid nõrkemiseni kordama. on töötajaid motiveeriv, "valgus tunneli lõpus" Hea visioon Haarab kujutlusvõime ( ), võib olla graafiline On tulevikku suunatud On piisavalt spetsiifiline, võimaldab teha konkreetseid otsuseid On piisavalt paindlik, kui väliskeskkond muutub On saavutatav Veenab, et on majanduslikult kasulik Lihtne kommunikeerida Aitab ettevõttel kasvada! Eesmärgid: on juhtimise ja/või selle osategevuse lõpppunkt; on konkreetne lõpptulemus, mida tahetakse saavutada;
Juht isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim. Liider isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda. Juht on inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesmärke ei saavutata üksi, vaid selleks on vaja meeskonda. 19. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Edukal liidril on selge ettekujutus tulevikust ehk oma visioon. Ta peab toetama inimesi kellel on ideid, julgustama töötajaid uuenduste sisseviimisel. Julgustama teisi isikliku eeskujuga ja jagama nendega visiooni isiklikust tulevikust
poolehoid. Tahab saada esiemaks uuele dünastiale. Olovernes pole huvitatud võimust ning lükkab Juuditi ettepaneku naerdes tagasi. Alavääristatud Juudit aga tapab vastutasuks Olovernese ja läheb tagasi kodulinna, kus ta võetakse vastu kui kangelannat, aga ta taipab, et tappis oma elumõtte. Ning ta läheb rauga juurde ja mõistab, et on tupikus. 1922 ,,Kõrboja peremees" Anna tahtis Villut, sest Villul oli visioon, samas oli ta ka allaandja (andis kodu ja elu). Isa ei usaldanud Villut, sest ta jõi ning oli teise mehe tapmise pärast vangis istunud, samuti sai nende esimene poeg surma, kes pidi talu endale saama ja samuti oli Villu ka vigane. Kõrboja Rein hoidis kõige enam kinni varast, samuti oli ta unistaja. Rein ei mõelnud põllumehelikult, kuid tegelikult oli vaja karmi kätt. Katku Villu ja Kõrboja Anna saatuslik armastus sai alguse teismelise eas ning möödus hulk aastaid kui nad ei
4 2. FUNKTSIONAALSE TEGEVUSVALDKONNA ÜLEVAADE Dzingel hotelli eesmärgiks on pakkuda turistidele parimat keskklassi teenindust meeldejäävas atmosfääris. Pakkuda klientidele majutust, toitlustust, konverentsiteenuseid ning muid lisateenuseid. Kõige tähtsam töötajate jaoks on kliendirahulolu. Hotelli missiooniks on saavutada laialdase "positiivse emotsiooniga" tuntust Tallinnas ning pikemas perspektiivis ka terves Eestis/Baltikumis. Hotelli visioon on laieneda Eesti majutus- ja toitlustussektoris ning välja töötada erinevaid kaubamärke ja frantsiisivõimalusi. Dzingel hotelli klientide sihtrühmadeks on talvehooajal pigem kohalikud turistid, kuna välisturistide arv on väike, ning konverentsikliendid. Suvehooajal olukord paraneb ja on rohkem kliente, siis tuleb rohkem individuaal reisijaid kuid ka gruppe. Klientide sihtrühmaks on soomlased, poolakad, lätlased, leedulased, venelased ja kindlasti ka kohalikud elanikud
kasutada. Organisatsioonil tuleb endale teadvustada kas tal on vaja tegelda personaliga teadlikult ja süsteemipäraselt ning, kui tähtsaks ta peab uute efektiivsete lahenduste loomist ja rakendamist töötamiseks nendega. PERSONALITÖÖD MÕJUTAVAD FAKTORID Personalitöö mõjutab: · organisatsiooni sisekeskkonda (organisatsiooni kultuur, struktuur, töö- ja infokorralduse süsteem, missioon, visioon, poliitikad, eesmärgid, strateegiad ja nende toimimine) · organisatsiooni väliskeskkonda, st - makrokeskkonda (sotsiaalne, poliitiline, õiguslik, majanduslik taust) -mikrokeskkonda (suhted teiste firmadega, kliendiga, konkurentidega, toetajatega, sponsoritega, huvigruppidega). Personalitööd mõjutavad: · organisatsiooni arenguseisund -ajalugu, kultuur -eluiga, elutsükkel
käsitlemine. Aru kategooriad puudutavad meile ilmnevat maailma, mitte asju iseeneses. Mõistuse ideed- aistmise ja tajust kõrgem tasand inimmeele tegevuses on puhas mõistus. Puhta mõistuse ideed, reguleerivad põhimõtted, saavad nii inimlikus reaalsuses. Inimmõtlemises on tähtis roll printsiipidel, mida teaduslikult ei saa põhjendada ega tuletada kogemustest. Tradits metafüüsika kriitika- Kanti visioon on tugev ja võimas. On ühtmoodi vale väita, et on olemas ’’algne põhjus’’, kui esitada, et sellist ei ole. Maailm tervikuna ei saa olla meie kogemuse objekt, me ei saa mõista maailma tervikuna, ega ka sellest midagi teada. Oleme alati seotud oma aru piiridega. Aru ei ole ilma mõisteteta ja mõisted on piiratud kogemusega, millest üle nad ei pääse. Kui inimene lahutatakse metafüüsikast, kaotab ta midagi iseendast. Meie mõtlemine toodab ideid, millele ei ole vastet reaalsuses.
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
hierarhiate selguse ja subjektiivsusega, sest ka lihtsaima töö tegemiseks on vaja informatsiooni. Ruumiline - Websteri kriitika juhib tähelepanu sellele, et keegi pole veel suutnud määrata, kui palju infot peaks selles infrastruktuuris liikuma. Kultuuriline - Seda on raske allutada konkreetsetele kriteeriumidele ja on raske eristada, milline on erinevuse aste, mis on seotud ühiskonna muutustega. 23. Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida? Kõiki ühiskonnaliikmeid kaasav ning nende elukvaliteeti tõstev arenev infoühiskond ja konkurentsivõimeline Eesti majandus, kus kasutades ratsionaalselt loodud ja loodavaid IKT lahendusi saavutatakse suurem tootlikkus ning tööhõive määr. I: Isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine Digitaalsele teabele tehniliste ligipääsuvõimaluste avardamine
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid PLANEERIMINE Planeering maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus. Planeerimise põhimõtted: elukeskkonna parandamine, avalikkuse kaasamine, huvi tasakaalustamine, teabe piisavuse põhimõte Planeeringute liigid !!!!!!! - Üleriigiline planeering (asustuse arengu suundumuste määratlemine, muu taristu) Eesti 2010, Eesti 2030+ - visioon, asustus, transport, energeetika, rohevõrk - Maakonnaplaneering (asustus, transport, jäätmed) - Üldplaneering - Detailplaneering - Riigi eriplaneering ( suur riiklik või rahvusvaheline huvi) Eesti 2030+ arengueesmärgid tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas - Puhas looduskeskkond - Head liikumisvõimalused - Töökohtade säilitamine NORMATIIVID kontrollarvud Keskkonnanormatiivid keskkonna kvaliteedile, hetmekogusele või
Strateegia on pikaajaliste eesmarkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning uheks tervikuks sulatatud tegevuskava. 25. Mida nimetatakse missiooniks? Naide. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu pohjuseid ja suunda. (Kaubamaja mission on teha Eesti inimeste elu mugavamaks ja roomsamaks, tuues maailmast koju katte parimad kaubad ja pakkudes suureparast ostuelamust.) 26. Mida nimetatakse visiooniks? Naide. Visioon - kuidas organisatsioon soovib valja naha tulevikus. (Kaubamaja visiooniks on jääda alati Eesti kvaliteetkaubanduse liidriks ja suunanäitajaks.) 27. Milline on strateegilise juhtimise protsess? 1. Org.-ni missiooni, eesmarkide ja strateegiate kindlaks maaramine. 2. Valiskeskkonna analuus: missugused trendid voivad mojutada org.-ni. 3. Voimaluste ja ohtude valjaselgitamine. 4. Org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, toojou jm) analuus. 5
Meelitavad ligi regiooni Spetsialiseeritud firmadele ligipääs spetsialiseeritud teenuseid madalamate kuludega Põhineb sotsiaalsetel väärtustel, mis Põhineb kokkulepetel tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid Loovad nõudlust enamate sarnaste ja Võimaldab firmadel olla kaasatud vajalike võimetega firmade järele kompleksses äritegevuses Põhinevad koostööl ja konkurentsil Põhineb koostööl Kollektiivne visioon Ühised ärieesmärgid Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused. Linn-maa tööstuse asukohanihe: põhjused. Ruumipiirangute hüpotees: linnas maad vähe; tootmishinna hüpotees: maal odavam toota (maa ja tööjõu hind); tootmise funktsionaalne paiknemise hüpotees: teadmismahukam ja uudistootmine linnades, rutiinne maal; elukvaliteedi hüpotees: ettevõtjad kolivad maale.
Ettevõtluse koolkond (The Entrepreneurial School) Ettevõtluse koolkond näeb strateegias kujundamist kui visionaarset protsessi. Tegemist on kirjeldava koolkonnaga, mis püüab mõista strateegia kujunemise käiku nii, nagu see organisatsioonides tegelikult toimub. Ettevõtluse koolkond rõhutab üksiku liidri tähtsust ja niisuguste tegurite nagu intuitsioon, otsustusvõime, tarkus ja kogemus rolli. Kõige tsentraalsem mõiste selles käsitluses on visioon ja seetõttu on ettevõtluse koolkonda ka visionaarseks strateegia koolkonnaks nimetatud. Ettevõtluse koolkonna peamised nurgakivid on tema proaktiivne olemus, ei reageerita mitte muutunud keskkonnale vaid pigem muudetakse keskkonda ise, ning ettevõtja rolli ja strateegilist visiooni rõhutatakse. Ettevõtjalik lähenemine srtateegia formeerimisele on väga tähtis ettevõtte rajamise etapil, olukorras, mis vajab jõulist juhtimist ja rikast viviooni.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut MS. 0065 ,,Põllumajandusliku ettevõtluse põhikursus" Äriplaan ,,Suvituse Hooldekodu OÜ" Juhendaja: Enn Plaan, maj. Dr Koostas: Sten Tamar, MS III (PÕ) Tartu 2013 1. SISUKORD 2. 3.KOKKUVÕTE Käesoleva äriplaani raames on eesmärgiks rajada Põlvamaale, Küllaste valda, Karaskile vanurite üldhooldekodu, mis avab oma uksed 01.06.2013. Antud kuupäevaks on tehtud hoones korralik värskenduskuur ning on sisustatud kaasaegselt ja vanuritesõbralikult, kuid samas koduselt ja õdusalt. Avamise päevaks on eellepingutega ära müüdud juba 4 kohta ning aasta lõpuks prognoositakse kõikide kohtade täitumist. Hooldekodu pakub teenuseid ja tegevusi, mis sobivad kõigile vanuritele ning on suunatud oma elanike vaimse...
......................................................................................... 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon...................................................................................................... 6 2.3 Äriidee iseloomustus ................................................................................................... 6 3 JUHTIMINE JA PERSONAL ........................................................................................ 7 3.1 Ettevõtte struktuur, organisatsioonimudel ................................................................... 9
See võimaldab kasutada bännereid, sotsiaalvõrgustikke ning otsingumootoreid. Matomy väljatöötatud süsteemi abil tõuseb Estonian Airi brändi tuntus ning laieneb rahvusvaheline müük veebis. Samuti on Estonian Air tihedas koostöös partnerlennufirmaga SAS. Kliendilojaalsuse suurendamiseks on Estonian Air väljatöötanud Facebooki rakenduse AirScore, mis võimaldab boonuspunkte kasvatada ka lendamata. Lennates teenib boonuspunkte kui liituda EuroBonus programmiga. Rahvusliku lennufirma visioon on tutvustada Eestit maailmas ja olla Eesti visiitkaardiks ning toetada spordi, kultuuri ja hariduse arengut. Lisaks tahetakse pakkuda kõige mugavamat teenust ning olla leidlikuim ja usaldusväärseim lennuettevõte Euroopas. Sealjuures peetakse oluliseks olla võimalikult keskonnasäästlik. 1.2 Turusolukorra analüüs 1.2.1 Tegevusharu analüüs Hetkel on lennundus raskustes. Lennundussektori viimase 40 aasta puhaskasumimarginaal on
Selline on vähemalt minu arvamus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis on suhteliselt täpselt piiritletud ühendus, mis on suhteliselt täpselt piiritletav olelusvorm ja toimib pidevalt ühise eesmärgi saavutamiseks (Robbins;1990). Kui mina peaksin enda sõnadega seletama sõna "organsiatsioon" siis minu jaoks tähendab see gruppi inimesi, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Igal organisatsioonil on oma väärtushinnagud, missioon ja visioon. Väga hea ülevaate saab vaadates ning uurides McKinsey 7-S mudelit : 1.Strateegia 2. Väärtused 3.Struktuur 4.Juhtimisstiil 5.Töötajad 6.Süsteemid 7.Oskused Ükski punkt pole teisest olulisem vaid neile kõigile tuleb tähelepanu pöörata, sest kõik on üksteisega seotud. Need punktid panevad aluse ühe organisatsiooni elule. Organisatsiooni juhtimise juures ma eelistan bürokraatlikku stiili. See tundub minu jaoks kõige õiglasem
Uut tüüpi kesk.organisatsioonide teke- välisorg. Satellidina tegutsemine või välisdoonoritest sõltuva organ. Nt. WWF, Eestimaa Looduse Fond. Alluvus doonorite ideoloogiatele „Kes maksab, tellib muusika“. -Põhiliselt orienteeritud ökoloogilistele ja keskkonnahariduslikele projektidele, ei rõhuta keskkonnatervist, keskkonnamajandust kõrvalvaldkondi vms -Projektipõhine tegutsemine, puudub pikaajaline programmiline visioon ja missiooni järgimine. -Liikmete arv ja/või ühiskondlik kandepind vähemoluline. -Keskkonna-MTÜ kui asi iseenesest. Poliitiline mõju on vähem oluline iseenese ära majandamise kõrval. Mõistmine, et kohalikel probleemidel on laiemad mõjud ja laiemad allikad. Probleemide allikad ja mõjud on ebamäärased, raskemini ennustatavad: mõjud on pöördumatud ja võivad avalduda teisteski põlvkondades. Mõjud inimese heaolule, tervisele ja ka teistele liikidele on nähtaval.
• Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad tegurid: • Madal kohalik ostuvõime; • Vähene turustusvõime ja võrgustikud; • Nõrk kohalik teenindus; • Taristused (transport, side jne); • Väike kriitiline mass. 3. Klastrid ja võrgustikud: Klastrid: Avatud osalus/liikmelisus; Põhineb sotsiaalsetel väärtustel; Põhineb koostööl ja konkurentsil; Kollektiivne visioon. Võrgustikud: Piiratud liikmelisus; Põhineb kokkuleppel; Põhineb koostööl; Ühised ärieesmärgid. 4. Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused: • Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon: • Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke;
keskendutakse liikumis- ja füüsilise puudega inimestele, vanuritele, rasedatele ja väikeste lastega peredele. Eesmärk on pakkuda erivajadustega inimestele meeldejääv reisikogemus, tagada neile barjäärivaba ligipääs vaatamisväärsustele, stressivaba, turvaline ja raha säästev reisimine koos hea teenindusega. (Accessible... 2015) Accesible Baltics OÜ spetsialiseerub kultuuri-, loodus-, tervise ja heaolupuhkusele või enda valitud ja koostatud reisidele. Ettevõtte visioon on olla kompetentseim reisikorraldaja Balti regioonis erivajadustega inimestele, kes plaanib laiendada oma tegevuspiirkondi kõikidesse Balti riikidesse, et viia läbi reise terves Baltikumis. Reisikorraldaja missioon on võimaldada „normaalsust“ ehk teha teoks oma klientide reisiunistused ja olla abiks erivajadustega inimeste reisiteeninduskultuuri arendamisele Eestis, Lätis ja Leedus. (Accessible... 2015) 5
,,infoühiskond". Üritades defineerida mõisteid ,,andmed" ja ,,infoühiskond" on tal üldine arvamus, et kui suureneb info, siis on tegemist kvalitatiivsete sotsiaalsete muutustega ja see tähendab, et on tegemist infoühiskonnaga. Ta väidab, et info koguse suurus ei tähenda kohe infoühiskonda, peab olema mingisugune lähtekoht, enne kui saame kindlalt öelda, et elame infoühiskonnas. 23. Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida? Kõiki ühiskonnaliikmeid kaasav ning nende elukvaliteeti tõstev arenev infoühiskond ja konkurentsivõimeline Eesti majandus, kus kasutades ratsionaalselt loodud ja loodavaid IKT lahendusi saavutatakse suurem tootlikkus ning tööhõive määr. 24. Kes on infotöötaja ja millised on infospetsialisti kompetentsid? Infotöötaja on isik, kes lahendab infoprobleeme kasutades analüüsi, leidlikkust, haridust
Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonda. Nendega tegelevad keskastmejuhid. Operatiivsed kuni aastased, kitsa tegevusalaga, nendega tegelevad esmatasandijuhid. Täpsustatakse üldeesmärke ja nende saavutamise teid. 17. Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. Siia kuuluvad organisatsiooni missioon, visioon ja põhiväärtused. 18. Korporatsioonitaseme strateegiad arvestab kogu organisatsiooniga ja püüab määrata erinevate tegevusalade ning alletevõtete prioriteedid. Stabiilsuse strateegia Kasvustrateegia Kärpimise strateegia Kombinatsioonistrateegia 19. Äritaseme strateegiad püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. "Kuidas me konkureerime" Kaitsjad Otsijad Analüüsijad Reageerijad 20
(Kokemuller 2015). Töögrupid saavutavad kõige rohkem edu just siis, kui töötajad ja grupid jagavad sama visiooni ning grupisiseselt ja gruppide vahel tekib kollektiivsustunne ja usaldus. Vastavalt Kevin Eikenberry artiklile ,,The Three Types of Team Commitment’’ on pühendumine grupiliikmetele, grupile ja organisatsioonile kolm peamist pühendumise tüüpi edu saavutamiseks. Hea juhtimisoskus ja ühine visioon iseloomustab sellised organisatsioone, kus töötajad näitavad pühendumist kõigil kolmel tasandil. (Ibid). Grupi pühendumuse puhul on suurem tõenäosus, et töötajad teevad ära selle töö, mida parasjagu puuduv töötaja ei saa teha, kuid mis on vaja ära teha. Individuaal töökeskkonnas töötajad aga kalduvad hoiduma töö juurde võtmisest lisaks sellele, mille eest nad juba vastutavad. Kuid samuti saavad pühendunud grupi liikmed aru,et grupp ja organisatsioon
Sadamate Liit peab vajalikuks arendada koostööd mitte ainult sadamaettevõtjate vahel vaid kõigi aktiivsete Eesti logistikaklastri ettevõtetega. 2013.a. on ühistegevusega saavutatud mitmeid häid tulemusi. Liidu Arengukavas seatakse peamiseks eesmärgiks koostöö edendamist riigiasutustega ja ettevõtlusorganisatsioonidega. Eesti Sadamate Liidu missioon on edendada Eesti merendust piirist-piirini ja hoida Eesti merd. Eesti Sadamate Liidu visioon on olla avatud ja usaldusväärne mittetulunduslik organisatsioon, mille ülesandeks on organiseerida Eesti sadamate koostööd ja seeläbi hoida merekultuuri mainet heal tasemel ning parandada Eesti merenduspoliitikat. Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad Eesti on mereriik ning randumispaigad on olnud ja on edaspidigi olulised kohad nii piirkonna kui riigi arengu seisukohalt. Randumispaiga mõiste hõlmab endas neid kohti rannikul, mida kasutatakse või on kasutatud randumiseks
Juhtimine Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid. Organisatsioon on inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonil on 4 põhilist koostisosa: 1)inimesed, 2)tegevused, 3)siseehitus 4)ainelised ja rahalised varad. Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osasid. Eesmärgid: Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. 2. Mis on juhtimine, selle olemus ja definitsioon. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine. Definitsioon: a) kooskõlastada tegevusi b) korraldada inimeste töid c) juhtida organisatsiooni talitlemist 3. Juhi peamised oskused ja omadused. Juhile vajalikud oskused võib jagada kolme suurde rühma: 1) Tehnilised oskused - oskused koostada ärikirju, kasutada ...
Kui vaja, suudab ta panna ka inimesi neid järgima ning nende järgi tegutsema. Head juhid on teadlikud oma mõjust. Nad ei kasuta oma juhtivat positsiooni ära, et panna teisi ebamugavust tundma. Zuckerberg teab, et ta on väga edukas ning suudab oma juhitööd hästi teha, kuid tema mõte ei ole olla juht sellepärast, et ta saab olla liider. Juhina soovib ta anda enda panuse teisi positiivselt mõjutamaks. Viimaseks väga kindlaks näitajaks on juhi kindel ja selge visioon. Zuckerberg teadis juba nooremas eas, mida ta soovib teha, kelleks soovib saada, kui kaugele soovib jõuda. Tal olid omad sihid paigas. Ning kui ta õppis ära programmeerimise ning hakkas ajapikku erinevaid saite looma ning tarkvarasid uuendama teadis ka, kui kaugele nendega jõuda soovib. Samuti oli tal kindel siht silme ees Facebook'i luues. Algul oli sihiks Harvardi Ülikool, hiljem mitmed teised ülikoolid, siis juba uued riigid, osa maailmast. Ta teadis, mida ta tahab ning kuidas selleni
seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava 25. Mida nimetatakse missiooniks? Näide. Kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda Smarten Logistics missioon on olla parim partner klientidele, tagades nende äri edu läbi efektiivsete logistikalahenudste 26. Mida nimetatakse visiooniks? Näide. Kirjeldab, kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus Smarten Logistics visioon on olla Baltimaade hinnatuim logistikalahenduste pakkuja 27. Milline on strateegilise juhtimise protsess? Missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlask määramine Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada organisatsiooni Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine Organisatsiooni ressursside (materiaalsete, rahliste, tööjõi jm) analüüs Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine
b. Ärivaldkonna määratlemine (tegevusharu) Milliste toodete ja teenuste turul konkureeritakse Milliste kunkurentide käitumist tuleks jälgida Millised muutused tarvijakäitumises on olulised Tehnoloogiakeskselt Tootekekselt Tarbija vajaduste keskselt Lai ja kitsas määratlus c. Visioon Ettevõtte nägemus turust, keskkonnast ja selle aregust ning sellest, milliseks tahetakse ettevõtet kujundada pikemas perspektiivis Sisuliselt tegemist ettevõtte kõige üldisema eesmärgiga Visioon: Peegeldab teatud ideaali, ei ole detailne ega sisalda numbreid 9
- Võimsuse ärakasutamine - Tootlikkus 4. Inimesed ja organisatsioon - Toetav organisatsioon - Osavõtlik kultuur - Stiimulid - Väljaõpe 5. 6. Turunduse roll organisatsioonis 7. ORGANISATSIOONI MISSIOON on juhis, mis määrab mida, kelle heaks ja miks tehakse; õigustab organisatsiooni olemasolu ja on seotud selle tuumikkompetentsi ning väärtustega 8. ORGANISATSIOONI VISIOON on vaade organisatsiooni tulevikule. See peegeldab organisatsiooni strateegilisi kavatsusi ning näitab, milliseks organisatsioon tahab kujuneda pikaajalises perspektiivis 9. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID - mida tahetakse pikemas ja lähimas perspektiivis saavutada; Koostöö teiste üksustega organisatsioonis 10. SISEMINE TURUNDUS - kuidas turundatakse organisatsioonis sees selle üksuste ja liikmete vahel 11. 12. 13. 2. TURUNDUSTEGEVUSKUI JUHTIMISFUNKTSIOON 14
Org mõistmiseks tuleb üksikute elementide kirjeldamisele lisada nendevaheliste seoste ja sõltuvuse analüüsimine. Seetõttu omandavad erilise tähtsuse üksikuid elemente siduvad tegevused. Sõna organisatsioon pärineb kreeka keelest ning tähistab korrastust ja kooskõlaliseks tervikuks korrapäralisust. Me sünnime org, saame hariduse org ja enamik meist töötab suurema osa elust mingi organisatsiooni heaks. 4. Organisatsiooni eesmärk, missioon, visioon Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda, visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. Organisatsioonieesmärk on organisatsiooni esimene psühholoogiline tunnus. Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine kasum on hea tegevuse tagajärg ja äritegemise eeldus. Juhi ülesanne on luua organisatsioon, mis toimiks ja jääks kestma. Organisatsiooni olemus ja toimimine sõltub juhtimisest. Missiooni paikapanek on esimeseks sammuks
- tõestab investoritele, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga; - tõestab, et saadav raha on võimalik koos intressidega või dividendidega tagasi teenida; - tõestab, et teab riske ja on nendega arvestanud. Äriplaan tuleb koostada võimalikult professionaalsel tasemel, sest professionaalselt koostatud äriplaan tõestab, et : - ettevõtja on võimekas inimene; - ettevõtja suhtub oma ettevõtmisesse tõsiselt; - veenab, et ettevõtjal on visioon oma ettevõttest, et ta suudab ette kujutada oma firmat ka mitme aasta pikkuses perspektiivis; - on oma tegevust vastavalt prognoositud turumuutustele planeerinud. Üldisi näpunäiteid äriplaani kirjutamiseks: 2 · Kirjutage professionaalselt, kuid vältige akadeemilisust. · Paragrahvid peavad olema lühikesed ja üksteisest eraldatud. · Varustage äriplaan tiitellehega ja köitke korralikult. · Äriplaanil on alati autor ja koostamise kuupäev.
Tallinna Teeninduskool Meelika Kärner 031M PRAKTIKA ARUANNE Tallinn 2009 Sisukord MÜÜGITÖÖ ALUSED 3. Sissejuhatus 4. Kaupluse tudvustus TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS 5. Majapidamispaberite sortiment 6. Majapidamispaberid JUUSTE HOOLDUSTOODETE SORTIMENT 7. Juuksehooldusvahendid (lakid, geelid, vahad, maskid) 8.Juuksevahud, juuksemaskid, juuksepiim TOIDUKAUBAÕPETUS 9.Margariinide sortiment 10. Suhkru sortiment 11. Kohvi sortiment 12. Tee sortiment 13.Pastatoodete sortiment ARVESTUS JA ARUANDLUS 14.Kliendile arve kirjutamine 15. Kliendile arve kirjutamine 16. Kauba saatedokumendid 17. Kokkuvõte 18. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Olin praktikal Ülemiste Rimis ajavahemikul 05.01.2009- 09.03.2009. Praktikal käisin esmaspäevast reedeni kella 8.00- 13.30. Igal praktika päeval oli 5 tundi ette nähtud Rimi p...
Näiteks: saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalust pakkuv töö, huvipakkuv töö, tunnustus Rahulolematuse vähendamine ei põhjusta rahulolu suurenemist. Faktorid toimivad teineteisest sõltumatult. (Human Relations Contributors 2011) 11 KOKKUVÕTE Tänapäeval on laialt omaks võetud lihtne liidri definitsioon: liider on inimene, kellele teised tahavad järgneda vabatahtlikult. Liidril on visioon kuidas teha paremaks riiki, ettevõtet, ühiskonda või perekonda. Liidrid kujundavad ühiskonda mitte ainult majanduslikult vaid ka kultuuriliselt, poliitiliselt ja sotsiaalselt. Tänapäeval on liidriks oleku vormid mitmekesisemad kui kunagi varem võib olla liider inimestega otseselt kohtumata televisiooni või raadio vahendusel, võib olla ka virtuaalne liider, kes jagab oma visiooni ja mõtteid internetikeskkonnas. Erinevad
16.03.10 Tallinn 2010 Üldinfo Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub
JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Inimeste kogum, is toimib ühise eesmärgi nimel. Tunnused: kordineeritus, tegevus eon eesmärgistatud. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Selged eesmärgid, haritud töölised, teadlik ohtudest. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside effektiivse kasutuse. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Tegevuste planeerimine, jooksvate tegevuste organiseerimine, inimtöötajate rakendamine, liikmete motiveerimine, tegevuste kordineerimine ja kontrollimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid: moodustuvad samal tasemel olevatest ametikohtadest, nt tippjuhid, keskastmejuhid jne. (INIMESED) - juhivad mingit kindlat t...
vahel · varimajandus all mõeldakse majandustegevust, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta. · varjatud ekspordi subsideerimine situatsioon, kus valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis ja arendustööd uute toodete turule toomiseks · veksel vt võlakiri · visioon võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet näha tulevikus. · võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides · võlakiri (ka: veksel) fikseeritud tuluga väärtpaber, erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada
Loe lisaks: · Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2000 ptk.1.6- 1.9, lk.33-59: Juhi töö korraldamine; Sooritus, edu ja ebaedu juhi töös; Juhtimisvead; Eesti juhid juhtimisraksustest ja ebaõnnestumistest. · Türk, K. Eestvedamine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001 ptk. 1.1-1.5, lk.9-36: Eestvedamise olemus, juhtimise ja eestvedamise paradigmad, eestvedamise ja juhtimise erisused, organisatsiooni ja juhtimise dilemmad, missioon, visioon ja strateegia. · Soovitatav kirjandus: Siimon, A., Türk, K. Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2003, 299 lk. 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tuleb suhelda. Organisatsiooni keskkond jaguneb kaheks sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad: juhid, omanikud ja töötajad
nagu palk, tunnustus ja emotsioonid, ning organisatsioonilist väärtust andvad faktorid, nagu koostöö, tootlikkus, töö efektiivsus ja kvaliteet (Harris ja DeSimone 1994, 39- 43). Seega on koolituse ja arendamise eeltingimuseks töötaja positiivne suhtumine koolitusse, enda arendamise soov, uute teadmiste vajalikkuse tunnistamine, suutlikkus võtta vastu uusi teadmisi ja oskusi ning nende rakendamine igapäevatöös. 1.4. Organisatsiooni strateegilised komponendid 1.4.1. Missioon ja visioon Võib öelda, et ettevõtte tegevus, seega ka personali arendamine algab missiooni ja visiooni sõnastamisest ning parimal juhul kogu töötajaskonna kaasamisest sellesse protsessi ning edaspidine töötajate sellealane informeerimine. Missioon näitab ettevõtte ambitsioone, seab reeglid, mille raames tegutsedes saavutatakse edu. Missioon väljendab juhtkonna ja omanike organisatsiooniga seotud kavatsusi. Missioon on organisatsiooni põhieesmärgi tuum, organisatsiooni olemise
9 Kuidas saate aru, et inimesed on inspireeritud? Siis ju inimeste silmad säravad ja inspireerija ise on ka siis väga positiivne ja leiab veel rohkem, mida kiita ja kannustada. Seda peaks alati rohkem tegema. Mida soovitate teistele juhtidele, kes soovivad olla edukad? Soovitan teha tööd põhjalikult, südamega ja uskuda sellesse, mida teed. Kui sul on mingi idee või visioon ning sa teed seda asja innustatult ja südamega, siis arvan, et edu tuleb. Loomulikult peab seda visiooni kinnitama ka majanduslik arvutus! Sama palju, kui firmasid läheb pankrotti, sünnib ka firmasid tihedas konkurentsis juurde. Tuleb leida mitterahaline ehk laiem eksisteerimise mõte, missioon, mis tooks kasu nii ühiskonnale eripõhjus, miks klient peaks minu toodet või teenust kasutama. See kannustab ka töötajaid ja aitab neil end tähtsate ja vajalikena tunda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
