välja nende tekkimise kaldes, seega võib õhumassidega meile tulla troopilisi või ka arktilist õhku. Pilet nr. 12 Õhu(atmosfääri)koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri õhu vahel. Koostis atmosfäär on maakera ümbritsev gaasikiht. Ülemist piiri on rakse määratleda, selleks on olemas kokkuleppelised kõrgused. Kõige kõrgemal toimuv nähtus (1200km) on virmalised. Atmosfäär koosneb gaasidest ning põhikomponente on kolm : lämmastikku ~78%, hapnikku ~21%, argooni ~0,9% - järgi jääb 0,1% kuhu kuuluvad igasugused gaasid. Veeauru leidub atmosfääris alati suuremal või väiksemal määral, selle hulk sõltub aurustumisest. Hapnik esineb atmosfääris O2'e kujul, O3 on osoon, mida leidub praktiliselt kõikjal. Osoon on 20km kõrgemal. Osoon neelab päikeselt tuleva UV-kiirguse. Tahked osakesed satuvad õhku tuule toimel (õietolm, eosed)
Ülemist piiri on rakse määratleda, selleks on olemas kokkuleppelised kõrgused. Kõige Pilet nr. 4 Insolatsioon. Otsekiirgus. Hajukiirgus. Summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelik aurumine). kõrgemal toimuv nähtus (1200km) on virmalised. Atmosfäär koosneb gaasidest ning põhikomponente on kolm : lämmastikku ~78%, hapnikku Insolatsioon ehk kiiritus – nimetatakse otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm 2) ühe ajaühiku (min) jooksul. ~21%, argooni ~0,9% - järgi jääb 0,1% kuhu kuuluvad igasugused gaasid. Veeauru leidub atmosfääris alati suuremal või väiksemal määral,
Sinna on koondunud suurem osa osooni, mis neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Seega kaitseb osoon planeedi elu hukkumise eest. Suurim osoon (O3) on 20-26km kõrgusel. - Mesosfäär - ulatub umbes 8000km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. - Termosfäär - paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla ligi 800km paksuse kihi. Termosfääri nähtuste hulka kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100km kõrgusel maast elektronide, ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetide vaheliseks ruumiks. Maakera põhiline energiaallikas on päike. Maale langeb päikesekiirgusest vaid väike osa. Seegi aga moodustab meie jaoks hiiglasliku energiahulga
1. Optika * Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega. -) opsis nägemine 2.1.1 Miks me näeme? * Valgusallikad valgust kiirgavad kehad. -) Valgusallikad jaotatakse: soojuslikeks ja külmadeks. -) Soojuslikud valgusallikad on nt. Päike, hõõglamp jne. -) Külmad valgusallikad on nt. kuvariekraan, päevavalguslamp jne. -) Valgusallikad jaotatakse: looduslikud ja tehislikud. -) Looduslikud valgusallikad on nt. Päike, äike, virmalised jne. -) Tehislikud valgusallikad on nt. taskulamp, küünal, hõõglamp jne. 2.1.2. Valguse levimine. * Valguselevimiseks nim. Valgus energa kandumist ruumi. -) Valguse levimine suunda kujutatakse valguskiire abil. -) Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimis suunda. -) Homogeensetes keskondades levib valgus sirgjooneliselt. -) Vaakumis levib valgus kiirusega ~3*108 m/s (kõige suurem kiirus üldse) Õhus on kiirus umbes sama
matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfääriprotsesside iseärasused: atmosfäär on ruumiliselt mittehomogeenne ja ajas muutlik, veeauru olemasolu õhus, protsessid on sageli globaalsed ja mastaabid on väga erinevad. Meteoroloogilisteks suurusteks (elementideks) on: õhutemperatuur, õhu rõhk, õhu niiskus, tuule suund ja kiirus. Nähtused atmosfääris: virmalised, udu, äike, jäide, tuisk, kaste, härm. Meteoroloogilised vaatlused meteoroloogiliste suuruste mõõtmine ja hinnang. Meteovõrk koosneb observatooriumitest, jaamadest ja vaatlus punktidest. Vaatluste tähtsaim tingimus sünkroonsus, nende kestvus ja pidevus. Meteojaamas teostatakse mõõtmised iga 3 tunni järel Greenwichi aja järgi, siis mõõdetakse: õhu temperatuur 2m kõrgusel, õhu rõhk, õhu niiskus (veeauru osarõhk ja suhteline niiskus),
peaaegu ära küpsetavad. Kannupoiss jääbki kadunuks, kuna on näkineitsi meelitusel enesele meelepärase elupaiga leidnud. Mehed on jõudnud hiidude maale, kus peretütar nad kapsalehtede vahelt puhkamast leiab ja põlle sees koju kannab. Hiidtaat hakkab meestelt mõistatusi küsima. Lapu tark teab kõiki vastuseid. Taat on meestega rahul ja laseb tütred nad tagasi viia. Tütar viis mehed laevale ja tema hingamine puhus laeva lainetele. Purjetatakse põhja poole, kus kõva külm ja virmalised. Jõutakse penisabaliste maale, mille asukatel on poolest saati koera kehad ja sabad taga. Näost on nagu inimesed, tempude poolest tondilised. Penilased ei lasknud mehi maale. Kalevipoeg kargas penilasi pillutama ja tappis neid hulganisti. Tema hobune saab hukka, tahab maid segi künda. Sealtmaalt tark püüab Kalevipoega taltsutada: miks ta võõra maa rahvast läks hävitama. Nii ei saa ju tarkuseteed käia. Kalevipoeg kahetseb ja palub Ukult maale õnnistust. Tark on tema
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. ...
Temperatuuri põhitegurid on aluspinna soojusbilanss ja soojusvahetus. Talvel on temp ööpäevene amplituut suvisest väiksem, rannikul ja saartel väiksemad kui sisemaal. Pilet nr 12. Õhu koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri õhu vahel. Atmosfäär on Maad ümbritsev gaasikiht. Alumist atmosfääri piiri on kerge kindlaks määrata maismaapiir. Ülemist piiri on keerulisem kindlaks määrata. 1200 km kõrgusel teatud liiki virmalised, seda peetakse atmosfääri ülemiseks piiriks. Atmosfäär koosneb : 1. Gaasid 2. Veeaur 3. Hõljuvad tahked ja vedelead osakesed (aerosoolodest) Veeauru on kõikjal atmosfääris. Sõltub ilmastikuprotsessidest. Hõljuvaid osakesi nim. ka aerosooliks. Seal on väiksed veepiisakesed, tahked osakesed, mis satuvad õhku täna sellele, et merepinnalt lainetusega kanduvad soolakristalli pritsmed õhku, satub põlemisega tuhka, vulkaanipursketega, tolmuga õhku, taimede jäänustest.
kaasi molekulid päikese kiirguse mõjul ioonideks.(Gaasi aatomitest vabanendud elektroonid ja varem vabad olnud elektroonid saavad laengu mille tagajärjel muutub õhk elektri juhiks). Esimene säärane ionseeritud kiht asub 50-65km kõrgusel maast ja neelab raadio lühilaineid. Nähtus esineb üksnes päeval. 4. Termosfäär- Paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla kuni 800km paksuse kihi. Termosfääri nähtuste hulka kuuluvad virmalised mis tekkivad u 100 km kõrgusel maast elektronide ja ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atmosfääri rikastuvad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid mis põhjustabki virmalisi. 5. Eksosfäär- Atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800 km ja läheb järkjärgult üle planeetide vaheliseks ruumiks. Maakera põhiline energia allikas on päike. Maale langeb päikese kiirgusest vaid kadu väike osa. Seegi aga moodustab meie jaoks
kaugele. Ometi ainult sellest miraazi tekkimiseks ei piisa. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast.Virmalised: Kõigis senikirjeldatud nähtustes on valgus pärit mingilt väliselt kiirgajalt, olgu see siis Päike, Kuult peegeldunud päikesevalgus või mingid inimese poolt loodud valgustid. Põhjamaades - on ju ka Eesti põhjamaa - pimedatel talveöödel nauditavat värvidemängu pakkuvad virmalised on atmosfääri ülakihtide hõredas õhus tekkiv valgus.Ebapäikesed:tekivad nagu halodki valguskiirte peegeldumisel ja murdumisel pilvede jääkristallides. 5.Soojusbilantsi võrrand:Kuigi atmosfäär neelab ultravioletset ja infrapunast kiirgust,soojeneb õhk siiski vahetult päikesekiirguse mõjul vähe.Kiirguse neeldumise tagajärjel soojeneb eelkõige aluspind-maa-ja veepind.Siit levib soojus edasi õhku ja maa ning vee sügavamatesse
põhjustades temperatuuri tõusu, muldade muutumist kuivemaks ning tolmutormide teket, soodustades omakorda kõrbede laienemist. Pilet 11. 1. Atmosfääri koostis ja ehitus. Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. 2. Põllumajandus. Põllumajandusliku tootmise vormid tänapäeval. Põllumajandus jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks. Põllumajandusest saadakse toorainet peamiselt toiduainetetööstusele ja kergetööstusele. Põllumajandust mõjutavad kõige rohkem looduslikud tegurid: kliima (soojuse ja niiskuse olemasolu), aga ka reljeef. Aga põllumajandust mõjutavad ka majanduslikud tegurid (tööjõud, kapital, riigi poliitika).Põllumajandusliku suurtootmise vormid tänapäeval:
vaatlused, kuid mõjutatud ollakse ka meedia ja koolisüsteemi vahendusel. Meedial on võimendav iseloom. Palju tähelepanu taevanähtustel: varjutused, hele komeet, halod, ringid, ristid päikese lähedal, taeva eriline värv, asteroidid, komeedid, nende mürgigaasidest sabad, hävitavad hiigelmeteoriidid. Must auk, galaktika kokkukukkumine, oma teljelt väljanihutatud maakera, sattumine hiigeltähe mõjusfääri. Mõnikord on nähtut seletatud Piiblit appi võttes. “Kui virmalised õige suurelt vehklevad, kui ristid ja jooned taeva pääl on, ka kui taevas punane – tähendab sõda ehk suuri muudatusi.“ Autori tädi: Triin läks külast koju, nägi põhjakaares tervet taevalaotust katvat veripunast punetust. Triin (tädi) hakkas kartma ja palus põlvili, kuna kartis viimset päeva, kus kõik on hävinenud ja on ainult inglid ja jumalad..seda, kas nad ka inimesemoodi on, seda tädi ei osanud seletada. Tädi palvetas mitu tundi ja lõpuks tõusis, et koju minna..
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
juurde teda mingi õliga määrima ja söödikuid ülesotsima ja tulle pilduma. Järgmisel hommikul võõtab hõim end kokku ja liigub kaugemale põhja poro karja järgi keda ustavad koearad vaos hoiavad ja juhivad. #22 Sügis on lähedal ja põdrad keda nüüd rikkale karjamaale kokku toodakse on pekised ja sarved mis suvel olid pehmed, verised ja nahaga kaetud. Telgid pannaks üles paksema nahaga ja päikse asemel valgustab nüüd Lapimaad virmalised, kuu ning tuled telkides. Põhjapõtrade jaoks on see aga pingeline age surma ja elu vahel, nüüd hakatakse karja kategoriseerima, kes läheb söögiks, kes müügiks, kellest saavad sõiduloomad, kõik tuleb täpselt ära märkistada ja asjatundlikult organiseerida, et pärast poleks pahandusi ega häbi. Suurept huvi pakub ka uue karjajuhi võitlusi kus sarvi kokku peksavad Nari ja Peppi, ehki Peppi näib võitjana siis ettearvatamatul hetkel annab Nari otsutava löögi ja Peppi
temperatuuridel. Arktika pindalaks on üle 25 miljoni ruutkilomeetri ja suurem osa sellest on 2-4 meetri paksused jääalad Põhja-Jäämeres. Maismaast katavad igijää ja igilumi umbes 35%. Maismaal võib esineda igikeltsa. Igikelts esineb igilume ja igijää all. Arktiline kliima: Asub polaarvöötmes ja temperatuur on talvel alla -40 kraadi ja suviti üle 0 . Sademed langevad peamiselt lumena. Sademetehulk ei ületa 100-200 mm/a . Esinevad tuuled ja tuisud. Huvitav nähtus on virmalised . Elustik: Elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Taimestikku on ainult arktilistel saartel ja mererannikul. Jääväljadel taimi ei kasva. Taimedest kasvavad seal vetikad. Samblad, samblikud ja üksikud õistaimed. Näiteks polaarmagun. Loomadest elavad Arktikas sinivaalad, merihobud ja hülged. Seal liiguvad ka jääkarud, kes on maailma suurimad kiskjad. Samuti elavad seal polaarrebane ja polaarhunt. Lindudest on levinud hahad, polaarkajakad ja jääkaurid.
Trposfääris toimub õhumasside tõusvad õhuvoolud KONVEKTSIOON TROPOPAUS (vahekiht)8 - 17 km tº langus lõpeb SRATOSFÄÄR kuni 50 km tº hakkab tõusma (osoonikihi mõju, o) UV-kiirguse neelaja STRATOPAUS (vahekiht) Algab uuesti tº langus MESOSFÄÄR - 51/52..86 km MESOPAUS (vahekiht) Algab tº tõus TERMOSFÄÄR - kuni 860 km Õhumolekule vähe suur, kineetiline en. tõttu õhumolekulid põrkavad Kiire t tõus kuni 2000 ºC , virmalised TERMOPAUS (vahekiht) EKSOSFÄÄR >800 km t tõus Õhk puudub ILM - õhkkonna hetkeseisund Ilma uurib METEROLOOGIA KLIIMA - paljuaastane ilmastikuolude kordumine Kliimat uurib KLIMATOLOOGIA Kliimat kujundavad kliimatekketegurid: 10 *Astronoomilised: maa kaugus Päikesest, *Maa telje kallakus, *saadav päikesekiirguse hulk; * Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu j...
maha. Kerge seenevihma korral on vihmapiisad väikesed. Paduvihma korral on vihmapiisad suured (sest alla langedes ühinevad need teiste piiskadega ja tekivad suuremad piisad) 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta. - Vikerkaar hommiku või õhtu pool tähendab head ilma, põhja pool palju vihma. - Paistab taevas kaks vikerkaart, tunnistab see, et vihm varsti üle jääb. - Mida rohelisem ja selgem vikerkaar, seda rohkem sajab vihma; mida selgem punane värv, seda rohkem tuult. - Kui virmalised vehklevad, tuleb külma. - Esimesest lumekübeme nägemisest on veel 40 ööd-päeva talve tulekuni. - Kui vesi jõgedes alaneb, on talvel suurt sula ja suvel suurt vihma oodata. - Kui mets kohiseb, tuleb sadu või sula. - Tõuseb kuu suvel madalalt üles, tuleb jahedaid ilmu, tõuseb aga kõrgele, siis palavaid ilmu. - On noore kuu otsad tömbid, tuleb sadu. - Kui kuu vihma sisse luuakse, siis on nii kaua vihmane, kui kuu täis saab. - Müristab täiskuu ajal, siis sajab kolm päeva.
vahelise kaugusega Maa pinnal, 20 000 km. Vorreldes kõrgusnivood, 30 km, Maa raadiusega, 6 370 km, same 212-kordse erinevuse. Seega paikneb enamus atmosfaari massist suhteliselt õhukeses kihis. Lugedes atmosfaari ülemiseks piiriks korgust, kus ioonide tihedus langeb maailmaruumi omale, 100 iooni/cm3, saaksime atmosfaari kõrguseks umbes 20 000 km. Sellisel korgusel ei esine aga ühtki tuntud atmosfäärinähtust. Moned virmalised ulatuvad 1200 km kõrguseni. Seda kõrgust loeti pikka aega atmosfääri kõrguseks. Praegu loetakse atmosfääri välimist kihti, eksosfääri, ulatuvat kõrguseni 3000 km Atmosfäär ei ole ühtlane keskkond, tema koostis ja omadused muutuvad vertikaalsuunas, voimaldades jaotamist kihtidesse. Kihtideks jaotamisel on tähtsaim parameeter temperatuur.. Troposfäär Atmosfääri kõige alumine osa, ulatub aluspinnast umbes 10 km kõrguseni
suur. Merelise kliimaga ekvatoriaalsetel aladel on aastane õhutemperatuuri amplituud väga väike. 11. Pilvitus. Sademed, sademete liigid, jaotus maakeral ja sademete ajaline käik. hüdrometeorid: vihm, lumi, rahe, lörts, udu, tuisud, kaste, jäide, hall, härmatis, ... (sademed: vesi vedelas või tahkes olekus õhus). litometeorid: tolm, tolmu (liiva) pinnatuisk, tolmu (liiva) torm, ... (tahked mineraalsed osakesed õhus). Elektrilised nähted: äike, virmalised. optilised nähted: miraaz. klassifitseerimata (erinevad) nähted: pagi, keeris, tromb, vesipüks. Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. ...
Teised kihid Osoonikiht paikneb stratosfääris. Osooni kontsentratsioon selles kihis on 28 ppm (parts per million). Osoonikiht paikneb umbes 1535 km kõrgusel, paksus varieerub ajas (aastaaegadel) ja paigas. Umbes 90% osoonist (O3) paikneb stratosfääris. Ionosfäär on atmosfääri osa, mis on päikesekiirguse poolt ioniseeritud. Ionosfäär ulatub 501000 km kõrguseni, ning katab tavaliselt nii eksosfääri kui termosfääri. Ionosfääris paiknevad ka virmalised. Homosfäär ja heterosfäär erinevad teineteisest segunenud gaaside poolest. Homosfääris keemiline atmosfääri paigutus ei olene molekulmassist, sest gaasid on segatud turbulentsi abiga[6]. Heterosfääris sõltub gaaside paigutus kõrgusest ning selles kihis paigutuvad gaasid molekulaarmassi alusel. Suurema molekulmassiga gaasid nagu lämmastik ja hapnik paiknevad ainult heterosfääri allosas. Heterosfääri ülaosas leidub enamjaolt ainult vesinikku
KLIIMA, ILM GLOBE programmi raames on koolides tehtud palju ilmavaatlusi, paljud lapsed on teinud ilmavaatlusi ka koos oma vanematega mõneks tööks on olnud kasutada ilmavaatluste andmeid viimasest 10 aastast või enamgi, millest on saanud kokku panna huvitavaid analüüse. Andmete saamiseks ja analüüsiks on koostööd tehtud ka ilmajaamadega. Põnevad on noortele vaatemängulised ja ekstreemsed ilmanähtused nagu äike ja pagituulte teke ning virmalised, aga ka kõige külmemad talved ja kõige soojemad suved, suured sajud ning nende tagamaad. Mõistagi ei ole ka noored saanud mööda teemast, kas kliima meil siis ikka soojeneb või hoopis jaheneb, samas on väga kohalike ilmavaatlusandmete baasil selliseid otsuseid praktiliselt võimatu teha. Arvestades seda kui palju ilmavaatluste andmeid, nii Eestist kui üle maailma, on GLOBE programmi raames hariduslikel eesmärkidel kõigile kättesaadavad võiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
