1. Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all? Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused, nagu kiirguse neeldumine ja hajumine, õhu soojenemine ja jahtumine, vee aurumine ja kondensatsioon, udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised, optilised, akustilised nähtused. 2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3. Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks? Nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad atmosfääri olekut. 4. Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks? Uurib atmosfääri ehitust, omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse. 5. Mida mõistetakse kliimaõpetuse...
Üldinfo Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis. Vormsi saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast. 15. oktoobri 2011 seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241. Pindala: 93 km2 Rannajoone pikkus: 109 km Saare esmanimetamine: 1391. a (Vikipeedia 2013) Joonis 1. Virmalised Vormsi saarel (Kristoffer Vaikla 2013) Tabel Tabel 1. Elanike arv Lääne maakonnas 1. Jaanuari 2012 seisuga (Lääne Elu Online 2013) Ajalugu Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada saadud, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba 13. sajandi keskel. 1220 korraldati
Kui üks taevakeha läheneb (nt lõpmatusest) teisele (elektron tuumale), siis tema potentsiaalne energia väheneb. Samavõrra peab kasvama tema kineetiline energia. Kui energiat ära ei anta, siis kineetiline energia peab uuesti muutuma potentsiaalseks ning kehad hakkavad kaugenema. Kui aga osa energiast eraldub, nt valguskvandina hv, siis tekib seotud süsteem, mis hakkab oma ühise raskuskeskme ümber pöörlema. ELEKTER Miks on virmalised jälgitavadvaid poolustel? Elementaarosakesed mis satuvad Maa magnetvälja, jäävad spiraalsetele orbiitidele ümber magnetvälja jõujoonte. Lähenemisel magnetpoolusele nende liikumine aeglustub ja nad suunduvad tagasi, kuni teine magnetpoolus nad jälle omakorda tagasi suunab. Nii kontsentreeruvad laetud osakesed Maa lähedale nn. kiirgusvöönditesse. Need lõksupüütud osakesed on enamasti prootonid ja elektronid, mis liiguvad kiirustega kuni 600 km/s.
Sekundi murdosa jooksul kuumeneb õhk sellises kohas lausa uskumatult: selle temperatuur on ligi 30 000 kraadi, s.o viis korda kõrgem kui Päikese nähtaval pinnal. Püsivaim mereudu. Kanadas Newfoundlandi saarel Grand Banksi ümbruskonnas püsib mere kohal nädalaid järjest udu, milles nähtavus on kõigest 900 m ringis. Keskmiselt on seal rohkem kui 120 udupäeva aastas. Kõige kõrgemal atmosfääris tekkiv nähtus. Kõige kõrgemal atmosfääris sündiv nähtus on kaunilt värelevad virmalised. Neist kõige madalamad tekivad umbes 100 km kõrgusel, kõrgeimad aga ulatuvad ligikaudu 400 km-ni. Kõrgeimad pilved. Helkivad ööpilved ulatuvad atmosfääris kõige kõrgemale. Enamasti madalatel ja kõrgetel laiuskraadidel jälgitav kaunis ja haruldane loodusnähtus ilmneb 99,9% juhtudest umbes 80 km kõrgusel maapinnast. Helkivaid ööpilvi võib näha pärast päikese loojumist, kui päikesekiired neid kõrgel asuvaid moodustisi veel valgustavad.
Et avastada soojuse vormi, tuleb leida kõigis soojuse ilmingutes midagi ühist. I tabel juuresoleva tabel. Leida näited nähtustest, kus soojus ilmneb. (Nt: päikesekiired, loomade sisikonnad, hõõguvad kehad, jne). II tabel puuduva tabel. Leida näited, mis on sarnased esimeses tabelis esitatutega, kuid mille puhul soojus ei ilmne. Nii sõelume välja näited, mis ei kanna endas soojuse vormi. (Nt: kuuvalugs, taimede seesmised osad, virmalised, jne). III tabel astmete tabel. Tuua näiteid, kus uuritav nähtus (soojus) avaldub erineva intensiivsusega ning teha kindlaks, kas vormi intensiivsus muutub seal samamoodi. Tegemist on induktiivse meetodiga, sest teooriat kohandatakse kogemusele. Valitakse ju I tabelis välja need, kus mingi nähtus ilmneb. Et üldse neid nähtusi leida ja mõelda, peab olema neid kogenud. Induktsiooni meetodi üks tähtsamaid osi on välistamine.
kolmesajal vaatlusel. Sel ajal pidas ta virmalisi haruldaseks atmosfäärinähtuseks, tõelisele põhjusele jõudis ta jälile alles koos Olof Hiorteriga tehtud vaatluste abil. Aastal 1741 märkasid Celsius ja tema abiline Olof Hiorter, et eriti suured magnetilised kõikumised ilmnesid siis, kui jälgiti virmalisi täpselt enda kohal. See näitas (nagu järeldati hiljem), et elektrivoolud seostusid virmalistega, valgudes piirkondades, kus virmalised alguse said. Pärast Celsiuse surma töö jätkus ja aastaks 1747 oli Hiorter teinud rohkem kui 10000 vaatlust. Celsiuse konstrueeritud elavhõbetermomeeter 18. sajandil, mil Celsius elas ja töötas, oli kasutusel palju erinevaid termomeetreid erinevate skaaladega, kuid puudus üks ja kindel rahvusvaheline standard. Celsiuse arvates oli vaja ühtset süsteemi temperatuuri mõõtmiseks ning see ajendas teda välja töötama uut ja rahvusvaheliselt aktsepteeritavat termomeetrit.
See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) mesosfäär – 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär – kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 2. Osoonikihi hõrenemine. Osoonikihi hõrenemine- osooniaugud Põhjused: katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris(freoonid) Tagajärjed: pärilikkused haigused, vähkkasvaja sagenemine, võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv, UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele, suurenev UV-kiirguse hulk võib põhjustada organismides mutatsioone. 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss.
Hingedepäev Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Hingedepäev........................................................................................................................... 3 Hing......................................................................................................................................... 3 Hingedeaeg............................................................................................................................. 4 Jaguaeg............................................................................................................................... 4 Hingesandid..................................................................
meetri kaugusel. Ta tuli aina lähemale ja lähemale kuni lõpuks oli ta minust 5 meetri kaugusel. Ta tõstis pea ja vaatas mind, tegi mõned kiiremad sammud minust eemale, vaatas jälle ja jooksis veidi eemale ja nii mitu korda kuni lõpuks metsa putku pani. See oli minu kõige lähem kohtumine rebasega. 7 Kuu udus Olin augustis vanaema juures tähti pildistamas. Kell oli umbes 12 öösel. Põhja pool sähvisid nõrgad virmalised ja lõunas ilutses linnutee. Läänes oli just tõusnud kuu ja maad kattis paks udu. Pildistasin parasjagu linnuteed kui vaatasin selja taha ja mulle avanes maagiline vaade. Täiskuu oli just tõusnud üle metsaserva ja nüüd langes ta valgus järvele mida kattis paks udu. Pöörasin koheselt oma kaamera selle vaate poole ja tegin pilti. Pildi rikkus ära elektritraat mida ma kahjuks ei märganud, kuid kui see välja jätta on pilt üks minu lemmikutest. Vaikne salapära
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Ko...
Kepleri II seadus-Planeedide raadiusvektorite poolt võrdse ajaga läbitud pindalad on kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju võrdsed. laetud osakesi. See kiht avaldab mõju raadiolainete levile, seal ilmnevad mitmed Kepleri III seadus-Planeetide siirdeliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised optilised nähtused nagu virmalised. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende planeetide trajektoride suurte pooltelgede kuubiga. põhjused Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisreziimi, Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi nim turbulentsiks
iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime võrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega. Elektroluminestsents- hõrendatud gaasi helendamine teda läbiva elektrivoolu toimel. Nähtust kasutatakse reklaamvalgustuses. Elektroluminestsents tekib ka pooljuhtides ja seda kasutatakse ka valdusdioodides. Ka virmalised kuuluvad elektroluminestsents nähtuste hulka. Päikese kiiratud loetud osakeste voog püütakse Maa magnetvälja poolt suures osas kinni. Pidurdamisel nad ergastuvad Maa magnetväljas hõrendatud gaasi ja põhjustavad selle helendumist. Kuivõrd pooluste lähendal on magnetväli kõige tugevam, siis on ka laetud osakeste pidurdamisel tekkinud ergastusenergia pooluste lähedal eriti tugev . Fotoluminestsents- reeglina fotoluminestseeruvad vedelikud ja tahked ained. Kehad helendavad alati
KOOL JUPITER NIMI KLASS TALLINN 2010 SISSEJUHATUS 11 korda Maast suurema läbimõõdu ja massiga, mis on suurem kui kõikidel ülejäänud planeetidel kokku. Ehhki ta ei tule meile kunagi lähemale kui 600 miljonit kilomeetrit, särab ta taevas kõigist tähtedest heledamana. Seda mitte ainult suuruse, vaid ka valugust hästi peegeldava pilvise atmosfääri tõttu. Maa tüüpi planeetodega võrreldes on Jupiter sootuks erinev taevakeha. Tema atmosfäär on palju paksem ja koosneb peamiselt vesinikust, millele lisandub ka pisut heeliumi. Sellest allpool pole ei tahtket pinda ega kivist maastikku. Atmosfääri alumistes kihtides kasvab rõhk nii suureks, et vesinik läheb vedelasse olekusse ja katab kogu planeedi lõputu vedelast vesinikust ookeaniga. Ookeani pinnast 20 000 km allpool saab rõhk nii sureks, et hakkab vesinikku aatomeid kokku pressima. Vesi...
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida neutrontäht, mis koosneb ainult neutronitest ❏ Kui on tugev supernoovaplahvatus, siis tekib must auk- kõik koondub ühte punkti ❏ Gravitatsioon ja reaktsioonide jõud on tasakaalus (alguses), ku...
omaduste ja nende vahelist seose tunnetamine. Esimene, kohaloleva, tabel näitab juhtumid, mille puhul uuritav omadus on olemas. Näiteks päikesekiired suvepäeval, hõõguvad kehad, keevad ja kuumutatud vedelikud ja teised. Tabel fikseerid omadusi mis on erinevate nähtuste ühised. Teine, puuduva tabel, on esimesega sarnane, kuid siin uuritavad omadused ei esine. Näiteks kuu ja tähtede kiired, virmalised, merehelendus ja teised. Viimane, Astmete tabel, võimaldab saavutada teadmist uuritava asja lihtomaduste ja vormide vahelist seosest. Näiteks eeldades et vorm on muutumatu, saab toimuda üksnes lihtomaduse muutumine ajas ehk tunnetatakse vormi ja lihtomaduse seost kui püsivat korrelatsiooni. Vormi ja lihtomaduse põhjusliku seose puhul on vorm ja lihtomadus omavahel seotud et kui on
kasutama. Tema pahatahtlikkus on eelkõige eetiline põlastus mõistliku elu ja mugavate tõdede vastu. Tema sõnavarast toodud näited (arenema - aremaks muutuma, imetlema - pidevalt imetama, pühitsema - väikestviisi pühkima) paljastavad tavapärastes väärtustes ainult väikestviisi hingitseva keskpärasuse avaldusi või koguni kõlvatust (liiderlik- liidrile omane). Samas vääristavad nad meie traditsioonilisi kõlvatusi: ,,Lirvad ise ongi virmalised", kusjuures Rroosi jaoks on virmalised ehtsa elevuse väärtuseks. Tänapäeva administratiivse ja bürokraatliku maailma esindajatele heidab ta näkku oma ,,Küll ma sind masendan, sa külmalt masindav asendaja."(Aspel,1989) 10 Rahvatarkuse mõistlikud mõtted pöörab Rroosi pea peale: ""Tänasida" toimetusi viskab ,,Homse" ära varna", mida täiendab ,,Lebavaim ebavaim on ühtlasi elavaim"(Aspel,1989).
Tõnni olemasolu majas tuli saladuses hoida. Metsik – kuju õlgedest, toki otsas viidi küla äärde puu otsa. Taara – ehk Tarapita on muistsete eestlaste (eelkõige saarlaste) jumaluse nimi. Sagedane olnud Tarapita samastamine skandinaavia piksejumal Thoriga. Neljapäevane päev oli Toorule pühendatud ning seda pühitseti varasemal ajal kui pooleldi pühapäeva. Loodusnähtused Tüüpilised atripuudid: äike, päike, kuu, vikerkaar, tuuled, lumi, vihm, virmalised, udu. Kuu on võimsam kui päike, sest ta suudab valgustada pimedat ööd, aga päike paistab siis, kui on päev ja nagunii on valge. Alla poole asjad istutatakse vana kuuga. Taevaga on seotud kotkas. ÄIKE - vanapagan – äike kiusab teda; samuti madruseid, nõidasid.. Vanapaganad ja kurjad nõiad peidavad end vette, õõnsasse puusse, tühjade nõude alla, koobastesse; veetuli – äikesetuld ei saa veega kustutada , kustutatakse piimaga, musta kuke/kanaga; must (välk-
Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab silmapiir helendama. Jääkõrbe kohale tõuseb päike. Nüüd ringleb ta jäävälja kohal, selle serva puutumata. Tiirleb nagu lind, kes pika talve jooksul on lendamise
Toila Gümnaasium Diana Zilstova Hingedepäev Referaat Juhendaja: Katrin Kivimeister 1 Toila 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Hingedepäev...............................................................................................................4 Tegevused...................................................................................................................5 Hingedeaeg.................................................................................................................7 Hing............................................................................................................................8 Hingesantide lauludest.....................................................................................
Sinna on koondunud suurem osa osooni, mis neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Seega kaitseb osoon planeedi elu hukkumise eest. Suurim osoon (O3) on 20-26km kõrgusel. - Mesosfäär - ulatub umbes 8000km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. - Termosfäär - paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla ligi 800km paksuse kihi. Termosfäärinähtuste hulka kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100km kõrgusel maast elektronide, ioonideja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetidevaheliseks ruumiks. Lühi- ja pikalaineline päikesekiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks
(Päike, Maa). Inversioon. Kõige kõrgemal esinevad atmosfäärilisest refraktsiooni mõjul sinist ja violetset Päike 6000`K 0,45 nanomeetrit Inversioon on meteoroloogiline nähtus, nähtustest virmalised (1200 km), kiirgust paintutatakse enim, punast vähem. Maa 288´K 10 nanomeetrit mille korral kõrgemates õhukihtides on atmosfääri mass 5,3x105 tonni, maakera Kestab umbes sekundi
eksosfäär ( üle 800 km). Troposfäär sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused. Et atmosfääri ülaosa sisaldab palju osooni, neelab ta päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju laetud osakesi. See kiht avaldab mõju raadiolainete levile, seal ilmnevad mitmed optilised nähtused nagu virmalised. 16. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused. Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisreziimi, kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid
ideoloogiline, pigem kusagilt kuuldud huvitatavate kõlade järgi tegemine. 1970.-1971. aastal Tallinna Polütehnilises Instituudis tegutsenud Keldriline Heli, hilisema nimega Väntorel, oli küll juba teadlikumalt hipilikum ja “teadvuse avardamise” peal väljas, mõjudes omal ajal väga uuenduslikult, kuid vastuolu nende muusikale lõhkus selle ansambli kiiresti. Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis-ideoloogiliste liidrite (1971 – 75 Rein Rannap, 1976 – 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 – 84 jälle Rein Rannap, 1985 – 86 Urmas Alender koos Nõgistoga,
Pöördumisprotsess võib aega võtta aga mõnest sajast kuni paari tuhande aastani. Tõenäolisem on aga ikkagi see, et olemasolev väli taastab oma stabiilsuse ning midagi ei juhtu. Inklinatsioon - nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel. Päikese mõjuga Maale kaasnevad järgmised nähtused: 1. Magnettormid - tekivad Päikeselt tulevate laetud osakeste jõudmisel Maa magnetvälja, viimase poolt haaratakse ja tekivad häired magnetväljas 2. Virmalised - Päikeselt tulevad elektronid jõudes Maa magnetvälja, mis on Maa atmosfääris ioniseerivad õhu molekule. Lorentzi jõud Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub
· Päike on süsteemi tsentriks hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2*1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist (diameeter 109 korda suurem kui Maal). Keskmine tihedus: 1,4*103 kg/m3. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle...
muusikas polnud teadlik ega ideoloogiline, pigem kusagilt kuuldud huvitatavate kõlade järgi tegemine. 1970.-1971. aastal Tallinna Polütehnilises Instituudis tegutsenud Keldriline Heli, hilisema nimega Väntorel, oli küll juba teadlikumalt hipilikum ja "teadvuse avardamise" peal väljas, mõjudes omal ajal väga uuenduslikult, kuid vastuolu nende muusikale lõhkus selle ansambli kiiresti. Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis- ideoloogiliste liidrite (1971 75 Rein Rannap, 1976 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 84 jälle Rein Rannap, 1985 86 Urmas Alender koos Nõgistoga,
I.4. Süsihappegaas 0,03% I.5. Teised gaasid- metaan, väävliühendid, osoon II. Veeaur- sisaldus kõigub 0,5-4% III. Aerosoolid Atmosfääri ehitus 99% atmosfääri massist asub kihis, mis ulatub maapinnalt 3 800km. Eksosfäär Gaaside tihedus väga väike. Molekulide ja aatomite kaugus sadu km 80km. Termosfäär Õhumolekule vähe ja suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Virmalised 50km. Mesosfäär. Temp langeb, sest osoonikiht puudub. Aatomid saavad laengu ja õhk muutub elektrijuhiks 8-16km. Stratosfäär O3- osoonikiht. Temp hakkab tõusma, sest O3 neelab UV kiiri. 0km. Troposfäär Õhu temp. Langeb ~6 kraadi iga km kohta. Aset leiavad kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima Päikesekiirgus Otsekiirgus+hajuskiirgus=kogukiirgus
Kuidas aga elekter äikesepilvest jõuab ionosfääri? Pilvedest ülespoole löövad välke pole ju nähtud. Probleem jäi kauaks lahenduseta . 1989. aasta 6. juuli öösel testis Minesota ülikooli füüsik Robert Franz öises preerias uut ülitundlikku videokaamerat. Lindile jäid tähed ja kauge äikese välgussähvatused, nendele lisaks aga ootamatu üllatus: kauge äikesepilve kohal sähvisid üles ionosfääri poole valgussambad, mis ei olnud ei välgud ega virmalised. Seda tüüpi kuni 90 kilomeetri kõrgusele ulatuvad punaseid elektrilahendusi kutsutakse nüüd spraitideks(ingel sprite- haldjas).Kui spraite uurima ja nendest kirjutama hakati, selgus et paljud, nende hulgas ka teadlased, olid neid varemgi nänud, kuid kas polnud enda vaatlustest rääkinud või siis seletati nende suulisi teateid ufo- laadsete silmapetetega. Spraidid pole ainus ülalpool pilvi toimuva elektrilahenduse vorm. Teist tuntud lahendusvormi nimetatakse
Troposfäär: 0-12 km Enamus ilmastikunähtustest Veeaur ja tolm Stratosfäär: Ülapiir 50 km Alt külm, ülespoole temperatuur tõuseb Osoonikiht Väga kuiv – veeauru vähe, pilvi vähe Lennukid lendavad stratosfääri alumises kihis (stabiilsus) Mesosfäär: 50-85 km Temperatuur kõrgusega väheneb Helkivad ööpilved Termosfäär: 80-(1000) km Õhk väga hõre Satelliidid Virmalised Atmosfääri keemiline koostis: Püsigaasid: N2, O2 ja Ar Lisandgaasid: H2O, CO2, O3 Aerosool Kasvuhoone efekt: Osad atmosfääris esinevad gaasid neelavad maapinna pikalainelise kiirguse ning seeläbi pinnalähedane õhukiht soojeneb CO2, veeaur, metaan, N2O UV-kiirgus: Elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 10-400 nm 10-280 nm UVC 280-315 nm UVC 315-400 nm UVA Osoon: Asub stratosfääris (90%)
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Troposfäär sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused. Et atmosfääri ülaosa sisaldab palju osooni, neelab ta päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju laetud osakesi. See kiht avaldab mõju raadiolainete levile, seal ilmnevad mitmed optilised nähtused nagu virmalised. 17. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende põhjused Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisreziimi, kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutaboluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt
3. Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades? Troposfääris langeb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb, termosfääris tõuseb. 4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte a. troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, iga km kohta t langeb 6,4C, u 13 km b. stratosfäär - peale a., osoonikihiga, neelab UV-kiirgus, t tõuseb, u 15-50 km c. mesosfääri - peale b., helkivad ööpilved, t langeb, 50-80 km d. termosfäär - viimane atmosfääri kiht, virmalised, t tõuseb, 87 km- 5. Mis on osooniaugud? Kohad stratosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud 6. Mis ühendid lagundavad osooni? freoonid ehk ained, mis lenduvad külmkappide, kliimaseadmete ja pihustavate ainete balloonide kasutamisel. 7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on aluspinna peegeldusvõime. Suur albeedo - madalad pilved, värske lumi,
universumiterviku osakesest." Sisaski loomingut leiab erinevatelt kogumikelt ning aastatel 1987-2002 on ta välja andnud ka 12 helisalvestust. Noodikirjastuskoostööd teeb helilooja peamiselt kirjastusega Edition 49, samuti kirjastustega ERES, Alcanto ja Warner Music. (EAAB 2007; EMIK 2009) 2.2. Kirjandus Urmas Sisask on oma kujunemisaastatel kätt proovinud ka kirjanduse vallas. Nimelt köitsid teda keskkoolis virmalised nii palju, et tal vahepeal aastaid grafomaania ilmnes ning ta soovis võimalikult palju värvidega mängida, kujundada ja illustreerida. Vanaemalt saadud idee ajendas teda ,,välja andma" ligi 130 ,,Astronoomiat", mille ta kõik ise valmistas. Umbes samal ajal kirjutas ka seitse lõbusat raamatut pealkirjaga ,,Kummitused", milles jutukesed nagu ,,Valge mehike kummitab jubedalt lae peal", ,,Valge klaver", ,,Valged kardinad", ,,Punased, verised varbad on
aminorühma -NH2 vahel), resonantsside (esineb aatomite konjugeeritud ahelas, aga ka erinevate molekulide vahel). Dipoolmoment tekib kui molekuli positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku. p=q*r. SI: C*m, Debye 1D=3,336*10a-30 Cm. Osakese ristlõige iseloomnustab tema takistust teiste osakeste liikumistele (pallid). Spektri mõõtmiseks mõõdame läbilaskvust erinevatel lainepikkustel /sagedusel valguse jaoks. VIRMALISED: Elementaarosakesed mis satuvad Maa magnetvälja, jäävad spiraalsetele orbiitidele ümber magnetvälja jõujoonte. Lähenemisel magnetpoolusele nende liikumine aeglustub ja nad suunduvad tagasi, kuni teine magnetpoolus nad jälle omakorda tagasi suunab. Nii kontsentreeruvad laetud osakesed Maa lähedale nn. kiirgusvöönditesse. Need lõksupüütud osakesed on enamasti prootonid ja elektronid, mis liiguvad kiirustega kuni 600 km/s. Pooluste lähedal algab sisemine kiirgusvöönd umbes 100
Saturni ehitus on Jupiteri omaga üsna sarnane, mõlemat planeeti nimetatakse sageli gaasihiiuks.Kõigil neljal planeedil on keskel väike kivine tuum. Pilvede piklikeks vöötideks venimise põhjustab Jupiteri kiire pöörlemine. Jupiter pöörleb kõikidest planeetidest kõige kiiremini. Kõrvuti asuvate vöötide liikumine erineva kiirusega tekitab nende piirialal kiireid pööriseid ning kutsub esile Jupiteri kettal nähtavaid laineid ning ovaale. Jupiteri virmalised tekivad siis, kui Jupiteri magnetvälja poolt kinni püütud kosmilised laetud osakesed jõuavad atmosfäärini, panevad nad selle helendama. Saturn Saturn on suuruselt teine hiidplaneet, Päikesest lugedes kuues. Saturn on kuulus oma rõngastesüsteemiga, kuhu on ära eksinud ka 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe. Saturni nähtav pind on tunduvalt
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
Kool Oma nimi Klass Eesti kultuuri- ja kirjanduselu 1960´ Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus 1944. aasta sügisel langes Eesti taas Nõukogude vägede meelevalda. Esimene okupatsiooniaasta oli näidanud, mida see kaasa toob. Seepärast veeresid taganevate Saksa vägede, mille hulgas sõdisid kaasa ka rohkelt eestlasi, selja taga põgenikevoorid mere poole. Umbes 70 000 eestlasel õnnestuski minna. Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada. Minejate hulgas oli väga palju intelligente ja loovharitlasi, nii et mitme aastakümne jooksul tehti Välis-Eestis rohkem kirjandust, teadust ja kunsti kui Kodu-Eestis. Ometi jäi viimane eesti kultuuri põhikandjaks kas või juba seetõttu, et koju jäi ees...
Eesti raadio, Vikerraadio, Ultralühilaine programm, ajakirjanike kool: TÜ Muusika 1967.a. lasti lisaks I programmile käiku ka Vikerraadio ning seejärel Stereoraadio. Laulupeod 1947.a. laulupidu, 1950.a. üldlaulupidu. RAM asutas G.Ernesaks. Eino Tamberg: noorte sümfoonia rajaja. Veljo Tormis, Arvo Pärt, Villem Kapp ja Artur Kapp. Kergemuusika: Ruja, Rein Rannap, Laine, Apelsin, Rütmikud, Virmalised, Heli Lääts, Georg Ots, Tviks, Singer Vinger, Artur Rinne, Gunnar Kraps, Tõnis Mägi, Anne Veski, Jaak Joala. Teater 1944.a. esimene ballett ,,Kratt" E.Tubin, ,,Elu tsitadellis". Vanemuine, Ugala, Estonia, Endla, Draamateater, Linnateater, Nukuteater. Lavakunsti kateeder: juhiks oli Panso. Näitlejad: Kaljo Kiisk, Helle Kull, Peeter Urbla, Sulev Nõmmik, Tõnu Aav, Mikk Mikiver, Kaarin Raid, Ita Ever, Eino Baskin
Faklid heledad piirkonnad laikude ümber, tekivad enne ja kaovad pärast laike. Päikesetsükkel 11a perioodiga Päikese aktiivsus. Päikese aktiivsuseks nim Päikesel toimuvate muutlike nähtuste kompleksi (laigud, faklid, protuberants). Protuberants kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved. Magnettormid kromosfääri loidetes kiirendatud laetud osakesed mõjut Maa mag.välja. Virmalised tekivad laetud osakeste tungimisel Maa atmosfääri alakihtidesse. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad. Planeedid Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad (9 tk) *Merkuur *Marss *Uraan *Veenus *Jupiter *Neptuun
(Randla, 1990, Lk 28) Väljaulatuvad kehaosad on lühemad (jänese, rebase kõrvad) Linnud munevad enam mune (kakud, hanelised) Sigimise tsüklilisus (lemmingud) Arktika keskkonnatingimused : polaaröö 6 kuud, polaarpäev 6 kuud (aprill- august) madal temp. -60 kraadi, rohke päikesekiirgus, lumi ,jää, igikelts, varju puudumine. Mereorganismide helendamine aitab lindudel jäämerel lahvandustes toitu leida. Valguse puudumist leevendavad: kuu, tähed, virmalised, lumehelk, keskpäevakuma, merekalade helendamine. Polaartursa e. saika paljumiljonilisi parvi jahivad valgevaalad. On ka jäätursk, lükood, kulleskala, merihärg, mägihõrnas, madutähed, rõngasussid, meduusid. Tundrakalad taluvad täielikku jäätumist. Jääkaru on Arktika sümbol. Võib kaaluda kuni 800kg. Pesakonna suurus on 1.87 poega. Pojad võõrduvad emapiimast 24-28 kuu vanuselt .Emakarud sigivad edukaimalt 10- 19 aasta vanuselt . Emakaru tukub 6 kuud lumest
langeb alla -78°C. Oluline roll osooniaugu tekkimisel Õhu tihedus väga väike ülespoole liikudes - Stratopaus Mesosfäär 50-85 km Temperatuur kõrgusega langeb (väliskihil -90 kuni -100 °C) Ilmapallid ja lennukid mesosfääri ei jõu ja satelliidid on kõrgemal raske uurida Helkivad ööpilved - Mesopaus Termosfäär 80-(1000) km Temp. kõrgusega tõuseb üle 1000 kraadi Õhk väga hõre ISS ja satelliidid asuvad termosfääris Virmalised laetud osakesed põrkuvad aatomite ja molekulidega neid ergastades. Ergastatud osakesed kiirgavad valgust. - Termopaus Atmosfääri ülesanne on muuta Maal elu võimalikuks: 1. Takistab ohtlikul kiirgusel maapinnani jõudmist; 2. Püüab soojust, muutes maapinnalähedase temp elatavaks; 3. Varustab elustikku hapnikuga; ATMOSF. KEEMILINE KOOSTIS Püsigaasid: gaasid, mille osakaal on püsiv (N2, O2, Ar)
3. Ultravalgus, samuti nähtamatu inimsilmale nagu infravalguski ja on inimorganismile suuramal või vähemal määral kahjulik. Valgusallikate liigitus. Soojuslikud valgusallikad kiirgavad valgust seetõttu, et nad on kuumad. Selliste valgusallikate hulka kuuluvad näiteks päike, lõke, hõõglamp. Külmad valgusallikad kiirgavad valgust, olles ise jahedad. Sellisteks valgusallikateks on näiteks virmalised, kuvariekraan, jaanimardikad, luminofoorlamp. Valgusallikad jaanimardikad hõõglamp teler lõke luminofoorlamp päike virmalised Peegelpinnale suunduvat valguskiirt (joonisel vasakpoolne valguskiir) nimetame langevaks kiireks ja sealt lahkuvat kiirt (joonisel parempoolne valguskiir) peegeldunud kiireks. Kohta, kuhu valguskiir langeb, on joonistatud peegelpinnale ristsirge n
ekvaatoril 27.11 Millises kohas Maal näeb vaatleja V tähe ööpäevast teed taevasfääril nii, nagu see on kujutatud joonisel 27.2? a) Põhjapoolusel b) lõunapoolusel c) ekvaatoril d) põhjapoolkeral mingil laiusel 27.30 Miks päikese kõrgus keskpäeval aasta jooksul muutub? 27.31 Miks ei ole tähekaardil märgitud planeetide asukohti? 28.14 Milliseid järgmistest nähtustest võib vaadelda Kuul: a) meteoorid, b) komeedid, c) varjutused, d) virmalised, e) vikerkaar 28.15 Millist nähtust näeb Kuul viibiv astronaut siis, kui Maal on kuuvarjutus? Päikesevarjutust 28.17 Täna on täiskuu. Kas homme võib esineda päikesevarjutus? Ei või 28.33 Millised joonisel 28.3 kujutatud tehiskaaslase orbiidid ei ole võimalikud? 29.2 Millised järgmistest nähtustest on seotud otseselt Päikese aktiivsusega: a) öö ja päeva vaheldumine b) virmalised; c) ionisatsioon kõrgemates sfäärides d) tõusud ja mõõnad e) magnettormid? 29.8
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Faklid heledad piirkonnad laikude ümber, tekivad enne ja kaovad pärast laike. Päikesetsükkel 11a perioodiga P aktiivsus. Päikese aktiivsuseks nim Päikesel toimuvate muutlike nähtuste kompleksi (laigud,gaklid, protuberants). Protuberants kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved. Magnettormid kromosfääri loidetes kiirendatud laetud osakesed mõjut Maa mag.välja. Virmalised tek laetud osakeste tungimisel Maa atm alakihtidesse. Planeedid Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad (9 tk) *Merkuur *Veenus *Maa *Marss *Jupiter *Saturn *Uraan *Neptuun *Pluu Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi (N: Kuu) 24 Asteroidid e väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud,
· Sooldumine toimub kõrbetes kus auramine on suurem kui sademete hulk ja ei toimu läbiuhtumist ja mullad on sooladerikkad · Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda · Kõrbestumine kõrbete tekkimine ja laienemine looduslike tegurite või inimjõu tõttu 3. ATMOSFÄÄR E Kõrgemal kui K 800 km on S planeetide O vaheline ruum S F Ä Ä R T 480 km E Virmalised R Temp. tõuseb M O S F Ä Ä R M 85 km E Temp. langeb S (viimasel piiril O -100) Õhk on S üsna hõrek F Ä Ä R S 50 km T Osooni kiht R Temp. tõuseb A T O S F Ä Ä R T 6-20 km R Tekivad kõik O ilmastiku P nähtused ja O kliima, temp. S langeb F Ä Ä R a) Atmosfääri koostis, ehitus,( joonis) Atmosfäär koosneb õhust, õhk koosneb paljudest komponentidest (gaasidest): happnik 21%,
SOOJUSLIKUD MITTESOOJUSLIKUD hõõglamp VALGUSALLIKAD päevavalguslamp lõke jaanimardikas Päike teleriekraan Iga valgusallikas muundab mingit liiki energiat valgusenergiaks. Et kuumal, hõõguval kehal on energiat, mida valguseks muundada, pole üllatav. Kuid valgust kiirgavad ka virmalised, teleriekraan, samati mõned elusolendid, näiteks jaaniuss, mis ei ole kuumad. Järelikult võib valguenergiaks muunduda mitut liiki energia. Päevavalguslambis on on see energia pärit kiirete elektronide põrgetest elavhõbeda aatomitega. Virmalisi ehk polaarvalgust põhjustab kosmosest tulnud elektronide ja prootonite põrkumine lämmastiku ja hapniku aatomitega Maa atmosfääris. Energiat võib vabaneda ka keemiliste reaktsioonide käigus.
Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib
Voolab kergelt. Kuna osakesi on hõredalt, siis gaas on enamasti läbipaistev. Sõna gaas tuleb kas kreeka keelest sõnast „kaos“ või sõnast „gahst“ e. vaim Plasma Puudub kindel ruumala ja kuju. Neutraalsete aatomite, elektronide ja ioonide segu (Aatomid lagunevad – elektronid eemalduvad). Juhivad elektrit (gaasid on enamasti elektriisolaatorid). Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel, gaasi erikuju. Esineb näiteks Päikesel ja teistel tähtedel. Välk ja virmalised on plasma. Elav tuli? Tuli on kuumade gaaside segu ja leek on keemiliste reaktsioonide tulemus (hapnik reageerib kütusega) Reaktsiooni tulemusel tekib CO2 , aur, valgus, soojus. Kui leek on piisavalt kuum tekivad ioonid ja tekib plasma. Tavalises tules on enamus ainest gaasiline. Ülekandenähtused aines on mingi füüsikalise suuruse (mass, energia, impulss) ülekandumine ühest süsteemi osast teise. Toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu.
langeb 6 kraadi võrra km kohta, sellel kõrgusel lendavad lennukid, 13km kõrgusel on tropopaus. b. Stratosfääri, temperatuur tõuseb, maapinnast 13-15km kuni 50km kõrgusel, seal asub osoonikiht, mis neelab UV-kiirgust, stratopaus c. mesosfääri, temperatuur langeb kiiresti, u. 50km kuni 85km kõrgusel maapinnast, helkivad ööpilved, mesopaus d. termosfääri temperatuur tõuseb, õhumolekule väga vähe, aga olemasolevatel on suur energia, virmalised ja kosmoselaevad 5. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. 6. Mis ühendid lagundavad osooni? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
