Tommy Potter 9. klass Sõmerpalu Põhikool 2009a Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmalisi on nähtud isegi Floridas. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel
Karin Torim 7.B Võib ainult aimata, millist kohutavat hirmu ja õudu võisid tunda meie kauged esivanemad, kui nad jälgisid pimedatel talveöödel muidu nii rahulikus tähistaevas virmaliste lummavat etendust. Nüüdisajal, mil inimesel pole enam aega vaadata taevasse, sest tuleb põrnitseda tähesõdadest täidetud teleekraani või võidelda tulnukatega arvutiekraanil, on hirm kadunud. Kuid ega me veel sellepärast või öelda, et teame kindlalt, mis need virmalised õieti on. Ei tea seda isegi teadlased. Kummatigi on virmalised astunud uuesti inimese ellu, mõjutades ülemaailmset suhtlemist, ja seepärast on neid üha enam ning enam uurima hakatud. Peaaegu kõigi põhjamaade rahvaste legendides esinevad virmalised kui sillad jumalate ja inimeste, surnute ja elavate vahel. Arvatakse isegi seda, et paljude rahvaste folklooris tegutsevad draakonid on ajendatud just virmalistest. Alles hiljaaegu uskusid
osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60- kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud
valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Soomes nimetatakse virmalisi revontulet, pohjanpalot, taivaanvalkeat ja rutjat. Ka eesti keeles on mitemeid erinevaid nimetusi, näiteks põhjavalgus, virmalid, virmalused, virmad, polaarvalgus. Inglise keeles on virmalistel nimeks northen lights, tavaliselt lihtsalt aurora. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'.
Virmalised Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, aga kõige paremini on nad nähtavad pooluste lähedal. Virmalisi nimetatakse Põhjapoolkeral Aurora Borealis (põhjakoit) ja Lõunapoolkeral Aurora Australis (lõunakoit), aga üldnimetus on Aurora Polaris (polaarkoit). Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge, aga seletus on järgmine: Päikeselt paskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastatud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki sell...
Ergastanud aatom kiirgab saadud energia kiirelt valguse kujul tagasi Osa sellest valgusest on meile nähtav Protsess toimub koguaeg, paljasilmaga alati ei näe Norra teadlase Kristian Birkelandi teooria (1908) Virmaliste värvid Atmosfääris leiduvad gaasid Hapniku aatom roheline Lämmastiku aatom punane Päikese seisund virmaliste helendus Mida aktiivsem on Päike, seda paremini näeb Maal virmalisi. Virmaliste kuju Kaar Vöö Kardin Spiraal Pööris Kroon Kiir Diffuussed virmalised Mustad virmalised Virmalisi teistel planeetidel 1994.95. aastal Jupiter atmosfäär Ei ole põhjustatud päikesetuultest Saturn KÜSIMUSED Kuidas virmalised tekivad? Mis maa teadlane avastas teooria, et Maa juhib virmalisi ? Nimetage virmaliste värvid. ( 3 ) Tänan tähelepanu eest !
Virmalised · Virmalised, e. polaarvalgus on helendus kõrgatmosfääris. · Kõige enam esineb neid pooluste kohal. · Neid võib esineda 60 kuni 1000 m kõrgusel, kuid kõige tavalisemad on nad umbes 100 m kõrgusel. · Virmalised võivad olla difuussed(aeglaselt muutuvad laigud või ribad) ja kiirjad(kiiresti muutuvate kiirte-, kardina- või kroonikujulised vms. · Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus e. päikesetuul, mille laenguga osakesed elektronid ja prootonid triivivad maa magnetvälja toimel polaaralade kohale, kus nad lämmastiku molekulide ja hapniku aatomitega põrgates neid ergastavad. · Mööda päikest jooksevad magnetjooned Lõunapooluselt Põhjapoolusele
Norther n Lights Kaisa Kask Introduction 1. How and where Northern Lights appear? 2. How the Northern Lights got their colors? 3. Do the Northern Lights emit sound? How and where Northern Lights appear? • Charged particles collide with molecules • Generate a glow • The strongest auroras are quite bright • The aurora occurs above: altitudes of 80 km infrequently above 500 km normal altitudes 110 and 200 How the Lights got their colors? • Every gas creates a different color • neon lights: helium – pink/white neon - red/orange argon - lavender krypton - gray/green The colors of auroras • Determined by gases in the Earth’s atmosphere • Solar particles collide with different gases • Oxygen (300km) – a rare red aurora • Oxygen (100-300km) – yellow-to-green aurora Do the Northern Lights emit sound? • Subject of discussion • Proven that people can hear...
Valgamaa Kutseõppekeskus Anna Ivanova LKT-14 VIRMALISED Referaat Juhendaja: Sille Allik Valga 2015 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on virmalised. Seda teemat andis mulle õpetaja. Referaadis kirjutan, kuidas need virmalised tekkivad ja mida see üldse endast ette kujutab. Panen ka pilte virmalistest ja nende tekkimisest. 2 Sisu Lk2……………………………………………………....…………………Sissejuhatus Lk3………………………………………………………………………………….Sisu Lk4………………………………………………...………………..Mis on virmalised?
Virmalised Virmaliste füüsika on küllaltki keeruline. Et seda mõista, tuleb omada ettekujutust, mis on kosmiline kiirgus, kuidas liiguvad laetud osakesed magnetväljas, milline on Maa magnetvälja struktuur, mis on luminestsents jne. Et vastata pealkirjas toodud küsimusele, tuleb uurida laetud osakeste käitumist homogeenses ja mittehomogeenses magnetväljas. Järgneval joonisel on vasakul kujutatud homogeenset ja paremal mittehomogeenset magnetvälja. Homogeense magnetvälja korral on B vektor kogu ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga. Homogeense välja magnetilise induktsiooni jooned (jõujooned) on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Kui laetud osake lendab homogeensesse magnetvälja risti magnetilise induktsiooni joontega, hakkab ta liikuma ringjoonelisel orbiidil. See on nii sellepärast, et Lorenzi jõud on igal hetkel risti osak...
saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren II Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. III 19 sajandi alguses usuti, et maakera on õõnes, ning mõlemal poolusel on auk. Arvati, et virmalised tekivad nendest aukudest paistva Maa laava kumana. Nüüd teame juba, et virmalised tekivad Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal. Virmaliste tekkes osalevad
Maa magnetvälja poolused tõmbavad neid enda poole kuid ühelt pool maa geomagnetvääli enamik osakesi tõukab eemale. Mõned aga ikkagi pääsevad maa atmosfääri. Kui need osakesed põrkuvad atmosfääri gaaside osakestega, siis siit tulenevad erinevad valguskiirgused. Kõige laiemlat levinud virmaliste värvus on kahvaturoheline. See tekib siis, kui laetud osakesed põrkuvad hapniku osakestega. Veel madalamal tekivad punased virmalised ning kõrgeimates atmosfääri osades violetsed virmalised, aga neid tavaliselt näha pole. Virmalised saavad tekkida kõrgusel alates umbes 60st kilomeetrist merepinnast.
järjekorras seitset värvust: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. Neid kõiki ei ole võimalik eristada. Nende värvuste kasutamise vikerkaare kirjeldamisel kinnistas Isaac Newton. Teist järku vikerkaart näeme sel juhul, kui meieni jõuavad valguskiired, mis on piisas kaks korda enne väljumist peegeldunud. See on aga väga nõrk valgus ja seepärast on see nähtav ainult tugeva saju puhul. VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Nad tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste
tekkemehhanismist. Üheks hüpoteesiks on mustade aukude ümber tohutu kiirusega tiirleva plasma magnetvälja elektromagnetilised lööklained, mis pärast sündmuste horisondist eemale levimist kiirendavad prootoneid ja raskemaid tuumi suurte energiateni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Virmalised Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (kosmilise kiirguse) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
Laetud osakeste liikumissuund Maa magnetväljas muutub ning suurem osa neist ei jõua maapinnani. Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6-12 tundi. Magnettorme seostatakse päikese aktiivsusega, kui päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi. Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. VIRMALISED (PÄIKESETUUL) Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi.
Trafo koosneb 2- st traatpoolist, millel on lüliline raudsüdamik. Trafot saab kasutada vahelduva pinge tõstmiseks või alandamiseks. Maa- hiiglaslik magnet. Maa magnetiline lõunapoolus asub tema geograafilisile põhja- pooluse lähedal. Magnetiline anomaalia on koht maakeral, kus kompass näitab valesti. Need on põhjustatud rauamaagi lademetest ja protsessidest maavahevöös. Maa magnetväli vahetab aja jooksul oma poolused. Kaasajal maa magnetväli nõrgeneb. Kuidas tekivad virmalised? - päike kiirgab lisaks valgusele ka laetud osakesi, seda osakeste voolu nim päikese tuuleks. Kui laetud osakesed satuvad maa lähedusse siis jäävad nad maa magnetvälja lõksu pendeldades pooluste vahel. Sellepärast ümbritsevad maad kiirgusvööndid. Aegajalt päike purskab aga laetud osakesi tugevamalt, suurema kiirgusega osakesed võivad tundiga(polaaraladel)atmosfääri. Ja panevad õhu helendama- see nähtus ongi virmalised
segu), ja lõpuks viimasena puhas sinine värv. (2) Virmalisi seostatakse solaartuultega/tormidega, mis on pidev ioonide vool Päikesest välja. Maa magnetväli püüab need osakesed, paljud liiguvad pooluste suunas, kus nad kiirenduvad maapinna suunas. Kokkupõrked selliste ioonide ja atmosfääriaatomite ja molekulidega tekitavad energiavoolusid, mis tekitavad virmalisi, mis avalduvad ringikujuliselt pooluste ümber. Virmalised avalduvad rohkem ja eredamalt intensiivse solaartsükli ajal. (2) 1. 2VIRMALISED Virmalisteks nimetatakse atmosfääri kõrgemates kihtides esinevat optilist nähtust, mis tekib, kui Päikeselt tulevad laetud osakesed (nn päikesetuul) kohtuvad Maa magnetväljaga. Magnetväli kiirendab elektrone, mis liiguvad maakera põhja- ja lõunapoolustele. Sissetungijateks olevad laetud osakesed põrkavad kokku atmosfääris olevate gaasiosakestega, nagu näiteks lämmastik ja hapnik
atmosfäär. Punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad, sest nende lainepikkus on väiksem ja seetõttu kaarduvad rohkem. TARA Värviline oreool: 15 kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta umber. Tekkimise põhjuseks on difraktsioon. Tara tekib, kui kuu või päikese ees on läbipaistvad pilved või udu. Tara vaatlusi võib kasutada ilma ennustamiseks VIRMALISED Atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Keskmine kõrgus on 105 km maapinnast.
Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Kliima Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Virmalised ... Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on väga vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks.
Tara vaatlusi võib kasutada ilma ennustamiseks: tara mõõtmete suurenemine tähendab pilvi moodustavate osakeste läbimõõdu vähenemist ja viitab ilma paranemisele, aga tara läbimõõtu vähenemine tähendab osakeste suurenemist ja sadu võimalust. SLAID 8 Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist või punast valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km.
TÕELISED TORNAADOD Mitme keeriselised Sateliit tornaado Vesipüks Maapüks MÕNED NÄITED 1985. aastal tõstis tornaado New Yorgis paigalt naftatankeri. Tornaado registreeriti veel Pennsylvanias ja Ohaios. 87 hukkunut 1992. aasta juunis registreeriti Texases 5- päeva jooksul 200 tornaadot. Surmajuhtumeid ei esinenud 1999. aastal hävines F-4 ja F-5 tugevusega tornaadode tagajärjel USA's 20 000 majapidamist VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral Virmalised tekivad kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus- päikesetuul. http://www.youtube.com/watch?v=taLRQrNbipQ&playnext=7&playne http://www.youtube.com/watch?v=8nsWrAr3Jvc&feature=related
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12
Päike Eliise 9. klass Päike suurim objekt päikesesüsteemis Läbimõõt: 1 392 000 kilomeetrit Millest Päike koosneb? 73,46 % vesinik 24,85 % heelium 1,67 % teised gaasid Miks võib Päike ära kustuda? Päikese keskmes asuvates termotuumareaktorites toodetakse ühes sekundis 700 millionist tonnist vesinikust 695 millionit tonni heeliumi Plasmaolekus ülikõrge temperatuuri tõttu Pöörleb diferentsiaalselt, mille tõttu magnetvälja jõujooned põimuvad ning purskavad välja magnetvälja silmused, mis moodustavad päikeseplekke ning protuberantse. Protuberantsid http://www.youtube.com/watch?v=ys9xL3mw8tI&feature=related Päikeseplekid http://www.youtube.com/watch?v=ut9ZWwdJ-xY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=wvUyFwsb-J8&feature=related Mis on päikesetuul? Päikesetuul on Päikese poolt välja paisatud madala tihedusega osakeste v...
tiheduse muutustest;aluspinna pilveosade suurused oleks lähedased. Tugevate magnettormide puhul, s.t. Maa erisoojus on c ja tihedus ,siis C=c.Pinnase omadustes. Jääpilvedes on tarad puhtamate värvidega magnetvälja häirituse korral, ilmuvad soojusjuhtivust iseloomustatakse Taeva värv ja suurema selgusega. virmalised ka keskmistel laiustel, harva ka soojusjuhtivuse koefitsiendi abil,mille all Taevavõlvi värvuse määravad kindlaks madalamatel laiustel. Virmaliste aeg mõeldakse soojushulka kalorites,mis voolab atmosfääri poolt hajutatud päikesekiired. Koit/Eha ruumiline jaotus, nende intensiivsus, kuju ja läbi pinnaühiku(sm2)ühe
magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6 12 tundi. Magnettorme seostatakse Päikese aktiivsusega, kui Päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi. Maa magnetväli Päikese aktiivsus suureneb ~11,5 aasta tagant, praegu miinimum. Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. Neid näeb põhiliselt pooluste lähedal, aga on nähtud ka Vahemere ääres. Maa magnetväli Kaius 07.10.05 Kuimetsas 01.09.05 Maa magnetväli Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge. Aga seletus on järgmine. Päikeselt paiskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel (100km) Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid.
See näitab ka riigi arengutaset, sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides. Norra energiamajandus on vähe saastav keskkonnale ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Virmalised Norras esineb loodusnähtus, mida kutsutakse virmalisteks. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis (põhjakoit) ja Aurora Australis (lõunakoit). Üldnimetus Aurora Polaris (polaarkoit). Virmalised tekkivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt
MTÜ Virmalised A K T 10. oktoober 2012 nr. 12 KINNITAN Tallinn /allkiri/ Tõnu Kuusik Tegevdirektor 11.10.2012 Põhivahendite mahakandmine Alus: Tegevdirektori 11.oktoobri 2012. a käskkiri nr 16 ,,Komisjoni moodustamine'' Koostanud komisjon koosseisus: esimees finantsdirektor Margus Mägi liikmed:pearaamatupidaja: Reet Õunapuu assistent: Eveli Sarap raamatupidaja varahoidja Katrin Kaal Tutvunud põhivaradeseisukorraga aktsiaseltsi töökojas, teeb komisjon ettepaneku maha kanda füüsiliselt kulunud ja moraalselt vananenud põhivarad algmaksumusega 10 300, kulumiga 9400, jääkmaksumusega 920. Akt on koostatud 2 eksemplaris: 1 eks raamatupidamisele 2 eks töökojale /allkiri/ ...
See on tingitud sellest, et peamiselt soojendab troposfääris olevat õhku maapind, seega maapinnale lähemal olev õhk on soojem kui kaugemal olev õhk. Virmalised Virmalised ehk põhjavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetu osakeste kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. VIRMALISED Atmosfääri tähtsus Tagab elu võimalikkuse Maal hingamine, põlemine, hapnik, fotosüntees. On elukeskkond linnud, putukad, eosed Kaitseb Maad : a) UV-kiirguse eest, b) Kosmiliste taeva kehade eest Allikad http://et.wikipedia.org (atmosfäär) Õpik "Üldmaateadus" gümnaasiumile AITÄH KUULAMISE EEST!
Aleksander Tassa Aleksander Tassa sündis 1822. Tartus. Ta oli eesti kirjanik ja kunstnik. Osales kunstiühingu ja kunstikooli "Pallase" asutamisel. Oli seotud Eesti Rahvamuuseumiga Tartus ja kunstimuuseumiga Tallinnas etendades olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Aleksander Tassa suri 1995. Tallinnas. Haridustee 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursused. 1904. aastal A. Stieglitzi Kunsttööstuskool. 1905 jätkas õpinguid pagulasena Helsingis. 19071913 õppis ja töötas Pariisis. 1908 õppis Norras Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas ning taas Peterburis, sedapuhku Jakob Goldblatti kunstikursustel. õppis katkendlikult Witte'i eraakadeemias, Hermenegildo Anglada Camarasa ja Kees van Dongeni ateljees. Looming Maastikumaalid Juugendlikud raamatuillustratsioonid Ta kuulub oma akvarellidega 20. sajandi alguse eesti modernismi kla...
inimestele kujutavad. 4 1. Mis on magnettorm? Geomagnetiline torm ehk magnettorm on mõnest minutist paari ööpäevani kestev Maa magnetvälja tugev korrapäratu muutumine. Magnettorme loetakse loodusstiihiateks nagu näiteks orkaane ja tsunaamisidki. Magnettormid leiavad aset Päikese aktiivsuse maksimumi ajal ning nendega kaasnevad sageli virmalised. Päikese aktiivsuse muutumise tsükkel on 11 aastat. Kuna Eesti asub Maa magnetpoolusele küllaltki lähedal, on siin magnettormide mõju küllaltki tugev. Seda tõendavad näiteks virmalised, mida tavaliselt Lõuna-Euroopas ning ekvaatori ümbruses ei ole, kuigi suurte Magnettormi ilu Hiiumaal (Kirsimetsa fotoblogi) magnettormide ajal on virmalisi nähtud isegi Kuubal, Hawaiil ja Itaalias.
saasteained ja freoonid. OSOONIKIHI HÕRENEMISE TAGAJÄRJED • Mutatsioonide teke • Põhjustab nahavähki ja silmahaigusi • Pidurdab taimede kasvu • Aeglustab fotosünteesi • Kahjustab inimeste immuunsüsteemi MESOSFÄÄR • Ulatub 50-80 km-ni. • Kõguse kasvuga temp. kahaneb. • Õhk külm ja hõre. • Helkivad ööpilved. TERMOSFÄÄR • Ulatub 80-400 km/ 85-500 km-ni. • Temp. tõuseb. • Tekivad virmalised • Lendavad satelliidid ja kosmoselaevad. Virmalised (põhjavalgus) • Põhjustajaks: Päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. • Tekivad: Atmosfääri osakesi ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. • Kiirgub valguskvant – virmalised. MIS ON ILM, KLIIMA JA ILMASTIK? • ILM – atmosfääri seisund kindlal ajahetkel. • KLIIMA – paljude aastate (aastakümnete) lõikes antud kohale iseloomulik ilmade režiim.
Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2...
muudab talumatuks Gröönimaa lagedatel lumeväljadel pidevalt puhuv tugev tuul. Gröönimaal võib tekkida ka eriline tormi- piteraq, mille tugevus võib ulatuda 50m/s. · SADEMED: Aasta keskmine sademetehulk on 736mm. Põhja- Gröönimaal valitseb kõrgrõhkkond ja seetõttu on seal sademete hulk üsna vähene. Lõuna-Gröönimaal on valitsevaks madalrõhkkond, mis põhjustab selles piirkonnas sademete suure hulga aastaringselt. · VIRMALISED: Talvel ei ole Gröönimaal neli kuud üldse päeva, seega on seal polaaröö. Puhub külm tuul ja taevasse ilmuvad virmalised. Virmalised tekivad atmosfääri jõudvate päikesetuulte tõttu Nad on seotud magnetpoolustega, sest nad sisenevad atmosfääri magnetpooluste kohal. Viimaste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Elustik
Troposfääri koostis- veeaur, pilved, tolm. Protsessid- tekivad pilved ja arenevad rõhkkonnad. 4. Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. *Enamus osoonist asub stratosfääris. *Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et see neelab päikeselt lähtuvalt lühilainelist ultraviolettkiirgust. Tõkestab UV-B kiirguse jõudmist maapinnale. *Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. *Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. 5. Virmalised. Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? *Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev nähtus. Põhjustab seda Päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrkeid Maa atmosfääri osakestega. *Esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? Temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades – õhk jahtub, muutub tihedamaks, raskemaks ning hakkab tagasi alla laskuma. 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus
Päikse kaugus maast on 149,6 miljonit kilomeetrit Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat See peaks veel eksisteerima umbes 5-6 miljardit aastat Päikesevalgus tuleb maale umbes 8 minutit ja 20 sekundit Päike kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W Päikese mass on 1,99*1030 kg Click Click icon to icon addtopicture add picture Päikesesüsteem Päikese aktiivsuse tagajärjed meile on virmalised, magnettormid ning raadiolainete levi häired Päikese ekvaatori lähistel on pöörlemisperiood 25 Maa ööpäeva, poolustel 36 ööpäeva Päikese aktiivsuse tsükkel kestab 11 aastat Päikese tuuma gaasid on surutud kokku ligikaudu 150 korda tihedamalt kui vesi Päike sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Pluutot Click Click icon to
korraõpetus, mis uurib universumi tekkimist, ehitust ja arengut. Universum-selle all mõistame kõike olemas olevat Primitiivne kosmoloogia:Primitiivsed kultuurid arvasid, et Maa on lame ja taevas kuplikujuline. Klassikaline kosmoloogia:Kreeklased ja roomlased arvasid, et Universum on kerakujuline. Maa, mida übritsevas sfääride kihtide kogum ja taevakehad liiguvad ümber Maa. Taevas leiavad aset muutused: päeval sinine ja hall, öösel must ja tähtedega, öö ja päeva vaheldumine, vihm, virmalised, pilved, lumi, vikerkaar, välk. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk).Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimiseks. Sodiaak on Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju. Tähtede asend on püsiv, sest tähed asuvad väga kaugel ja muutusi on märgata alles mitmesaja tuhande aasta pärast. Maa liikumise 3 komponenti: 1)tiirlemine ümber Päikese peaaegu
märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt.Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist. Ta asub kõrgusel 8090[1] km.Õhutemperatuur on selles kihis 225°C (120180 K [2]).Seal esinevad helkivad ööpilved Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 4050 kuni 8090 km. Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel
kaaslasi looduslikke kaaslasi 16 kaaslast Titaan kaaslast Kaaslased kaaslasi, vaid ainult ( 2 tk ) tehiskaaslased. Magnetväli Üsna Virmalised; Tal on rõngad; Suur ilus Teatakse11 Rõngad, virmalised, sagedased seal asub suur rõngas ümber kitsast tumesinine ja Iseloomulik pinnal on maavärinad. olümpia magnetväli. rõngast; Ta on tumedad ristküliku Faasid Maalt mägi 25 km gaasiline laigud; kujuline vaadates
• Osoonikint sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi • Kaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest 3.Mesosfäär • Paikneb 50-85 km kõrgusel • Sinna jõuavad meteoroloogilised õhupallid • Temperatuur langeb, mesosfääri välimisel piiril on see – 100 C. • Sisaldab ionosfäärikihte, mis peegeldavad raadiolaineid tagasi maapinnale 4.Termosfäär • Paikneb umbes 80-480 km kõrgusel • Tekivad virmalised • Sisaldab ionosfäärikihte • Temperatuur pidevalt tõuseb Virmalised ( põhjavalgus ) kõrgus: 60-600 km sagedus: 200 korda aastas Virmalisi põhjustab päikesetuule -Päikeselt eemalduva plasmavoo- ja Maa magnetvälja omavaheline reaktsioon Kõrgemal Kõrgemal kui kui 800 800 km km asub asub atmosfääri atmosfääri viimane viimane
küll ei olnud kaasas turvamehi ja ümber tiirlemas ajakirjanikke. Tema oli lihtsalt päris nii väiksest rahvusest, kus see ei olnud tavaks, aga teistele tundud see asi väga imelikuna. Kolmas lugu räägib sellest, kuidas fotograafid sõitsid kaugele, et näha ja pildistada virmalisi. See oli nende reisi peamine põhjus, aga mehed, kes olid kohalikud ja olid nendega kaasas, ei osanud virmalistes midagi erilist näha, sest virmalised oli nähtus, mis ei olnud nende kultuuris üldse eriline, kuid kuna fotograafid olid teistsuguse eluga harjunud, siis tundusid virmalised neile väga erilisena. Loo mõte on selles, et igal inimesel, kultuuril ja rahvusel on omad väärtused, mida teised ei oska võib-olla hinnata või just vastupidi, hindavad rohkem kui teised. Kuidas viisnurkadega aluspüksid Eesti asja ajasid See peatükk räägib põhiliselt rahvariiete tähtsusest. Esimeses loos on juttu sellest, kuidas
A D U S Virmalised Alaskal M A A TE A Laetud osakeste spiraalne trajektoor piki magnetvälja jõujoont D U Virmalised Antarktikas S M Päikeselt tulev elektromagnetiline kiirgus jaguneb erinevateks A kiirgusteks: A TE Gammakiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega alla 0,01 nm (st suurema sagedusega). A D Röntgeni kiirgus ca 0,01-10 nm
fotosünteesil Süsihappegaas hingamisel, põlemisel, neelab soojuskiirgust, mõju vulkaanipurskel maa temp.-le fotosünteesiks Veeaur aurumisel aluspinnalt, sademed, veeringe, mõjutab hingamisel vulkaanipurskel õhu temp. · Termosfäär 1000km, üle avakosmoseks, virmalised temp. Tõuseb · Mesosfäär ulatus 80km, õhk väga hõre, temp langeb kuni -90kraadi · Stratosfäär ulatus 50km, osoonikiht 20-25km vahel temp tõuseb osoonikiht neelab UV kiirgust · Troposfäär ulatus 12km, temp langeb 6 kraadi ühe km kohta, enamus atmosfääri massist siin kujuneb ilm Troposfäär · Ulatub 16km-ni · Kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist.
Ilmastiku ja atmosfääri nähused. Rahe Rahe on sademete liik. Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks. Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit. Suuremad raheterad esinevad koos äikesega. Rahe võib kaasneda pea iga äikesetormiga, sest raheterad langevad enamasti rünksajupilvedest (äikesepilvedest). Vikerkaar Vikerkaar on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lain epikkustel erinev murdumine j a peegeldumine ligikaudu kera kujulistelt vihmapiiskadelt vih maseinal võivihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Atmosfääris iga veepiisk toimides nagu prisma lahutab valge valguse erineva lainepikkusega komponentideks ja kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, siis ilmubki taevasse vikerkaar. Äike Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus,...
ilusale saarele igaveseks jääb. *Sõites edasi jõudsid nad maale kus kuked kulda söövad. Kalevipoeg saatis 6 sulast maad vaatama, kus pärast öö veetmist hiigelneitsi nad põlletaskus oma koju viis, ning taat neilt mõistatusi pärima hakkas. Tänu keeletargale vastati kõigele õigesti ja neiu viis nad laevale tagasi. *Kõik laevalised olid hämmingus, kuid koheselt purjetati veel jäisema põhjamaa poole. Taeva all virmalised sähvima hakkasid ja Kalevipoeg mehi julgustas, kuni jällegi võõrasse randa jõuti. Seal oli imelik rahvas: pool keha inimese pool koera oma, ja hirmus vihased. Kalevipoeg maale kargas ja tosina neid hobu seljas tappis, kuid hobu komistas ja langes ning Kalevipoja süda leebus. Kahetsusest imelikke maad õnnistas, Tänutäheks tark seletas, et MO on tee põrgusse ning surma suhu. Sellepeale keeras Kalevipoeg koheselt laeva tagasi kodu poole.
Gröönimaa Maailma suurim saar Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean Maailmakaardil Kliima · Temperatuur · Sademed Virmalised ILUS Pinnamood · Pindala on 2 166 086 km² . · 85% kogupindalast katab mandrijää · Mandrijää paksus on umbes 3500 m Fjordid Mount Gunnbjorn 9 % kogu maakera mageveest Liustikud Hädaohtlik laevadele Elustik Loomad maismaal Loomad vees Rahvuspark Taimestik Rahvastik · Gröönimaal on 56 648 elanikku · 45 000 elab linnades · Pealinn Nuuk Greenland Globaalne soojenemine Lõpp
PÄIKE Annaabi mees 12c 2012 Päikese üldiseloomustus Kaugus maast: 150 miljonit km. Mass: 1,989×10 30 kg. Tihedus: 1,409 g/cm³. Pinnatemperatuur: 5800K Kiirgusvõimsus: 3,9*1026 W. Keskmine diameeter: 1,391×106 km. Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus Päikese Tähtsus Energia Taimed- fotosüntees Inimtegevus Soojus Kasutatud kirjandus Jaak Ja...
km² maailma suurim saar Elanikke 56 452 Pealinn Nuuk Haldusjaotus Jaguneb 4 vallaks ja Gröönimaa rahvuspargiks Millega tegeletakse? Kalapüük ja hülgekütt Sõidetakse koerarakendites kelkudega Kajakid Omapärane trummitants Kliima Temperatuur on kogu Suvi on lühike. Jää aasta alla O °C sulamisel tekivad Polaaröö külmakõrbed Virmalised Polaarpäev Loodusvarad Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine. Tänan kuulamast ! :)
värvilist, siis kas valguse murdumisega veepiiskades või jääkristallides või näiteks difraktsiooniga imeväikestes udupiiskades. (Kuusk 2005) Oma referaadi kirjutamisel kasutasime U. Veismann’i ja R. Veskimäe raamatust Universum valguses ja vihmas A. Kuusk artiklit Optikanähtused taevas. Pikemalt peatusime sellistel atmosfääri optilistel nähtustel nagu varjud, peegeldused, pühasära, miraaž, vikerkaar, tarad ja glooria, halod, helkivad ööpilved ja virmalised. Peale nende on veel terve hulk nähtusi nagu näiteks päikesekoerad, roheline kiir, sinine kuu, Tyndalli efekt jpm millel me pikemalt ei peatu. MIRAAŽID Miraažid tekivad siis, kui valguskiired läbivad oma teel erineva tihedusega õhukihte. Miraaž kujutab endast reaalselt eksisteeriva objekti kujutist horisondi kohal ja enamasti on kujutis moonutatud. (Kamenik, 2011) Näiteks võivad muutuda nähtavaks silmapiiri taga olevad
Valgust mõõdetakse valgus lainepikkusega-elektromagnetlaineks. Valgus kannab energiat Mis on valgus? Spekter-näitab, millist värvi või millise lainepikkusega valgusi valgusallikas kiirgab Päikese valgust nimetatakse valgeks valguseks Valgus tekib lämmastiku ja hpniku aatomites Päikeselt saabuvatest osakestest Erinevad valgusallikad Inimeste teiktatud looduslikud Lamp Jaanimardikas Küünal Virmalised Lõkke Päike jne jne Värvused Värvusi on seitse Lihtvalgus- koosneb ühest värvilisest valgusest Liitvalgus- koosneb mitmest värvilisest valgusest Valge valgus- koosneb värvilistest valgutest, selle koostis on samasugune nagu Päikese valgusel Värvid ja nende lainepikkused Violetne 400-435 Sinine 435-500 Helesinine 500-520 Roheline 520-565 Kollane 565-590 Oranz 590-625 Punane 625-760
Õhurõhk tõuseb, osooni kihi tõttu. Neelab UV, kaitseb elu. Õhurõhk on väga väike. on väga väike. Mesosfäär temp. Langeb -80kraadini, sest õhk on hõre, Mesosfäär temp. Langeb -80kraadini, sest õhk on hõre, tekivad ööpilved. tekivad ööpilved. Termosfäär- temp. Sõltub molekulide liikum., rõhk on Termosfäär- temp. Sõltub molekulide liikum., rõhk on olematu, virmalised tekivad, mis on seotud päikesetuultega olematu, virmalised tekivad, mis on seotud päikesetuultega ja jälgitavad poolustel. 1000km õhkkonna kogupaksus. ja jälgitavad poolustel. 1000km õhkkonna kogupaksus. Päikesekiirguse spektraalne koostis Päikesekiirguse spektraalne koostis 56% silmaga nähtav laine, 8% UV-d, 36% 56% silmaga nähtav laine, 8% UV-d, 36% Infrapunakiirgus, keha tunneb soojuskiirgusena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
