ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse, mille vahelt sisse vaatamata ei saa õigesti aru maailmas toimuvast, iseendast rääkimata. Meenub 2.01.2009 Eesti Televisioonis nähtud Vahur Kersna saade ,,Helenduvad olendid", kus intervjueeritav, näitlejast laulutekstide autor, praegu Vilsandi saarevaht Jaan Tätte põhjendas, miks ta üksildasel Vilsandi saarel telerit vaadata ei taha ja sellele tegevusele pigem lugemist eelistab. Tema arvates tõmbavad sisutühjale meelelahutusele orienteeritud telesaated pea mõtetest tühjaks. 1.2.2. Tarbetekstid Tarbetekstid on kindla ja selge rakendusliku eesmärgiga tekstid, mis peavad andma lugejale tööks või eluks vajaliku informatsiooni, võimaldama vastu võtta otsuseid või algatama mingit tegevust
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
• Luhad on väga produktiivsed, kuni 4,6 t/ha heina aastas, võrreldav hea kultuurheinamaaga. • Kaasajal tulenevalt pinnase kandvuse vähesusest ning looduskaitselistest piirangutest niidetakse hilja, heina kvaliteet vilets Rannarohumaad. Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad? Looduskaitseliselt väärtuslikud rannaniidud asuvad looduskaitsealade piires (laiaulatuslikumad alad Matsalu rahvuspargis, Vilsandi rahvuspargis, Käina lahe maastikukaitsealal, Kihnus). Rannaniit …. • •… on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb niidutaimkate ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. • •Primaarsed • •Sekundaarsed Kuidas rannaniidud tekkisid (tekivad)? • •Eestis lääne- ja loodeosas rannik tõuseb pidevalt (2-3 mm/a). • •Esmalt tekivad pioneerkooslused, hiljem primaarsed niidud (halofüüdid e
Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Keskkonnakaitse tehnoloogia Erinevad lähenemisviisid: Heitmete lahjendamine Heitmete puhastamine (nende eemaldamine gaasiheitmetest, heitvetest jne enne väljalaskmist Saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainene, peab sellele olema kehtestatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika.(määrusega kehtestatud piirväärtused) Saasteallikate
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
jäänud bioloogilist mitmekesisust. Selleks on vajalik tegutseda nii, et säiliks sobiv elukeskkond meie järeltulijatele ja teistele elusorganismidele. Osa liike on laialt levinud, nende hävimisoht on väike. Osa liike asustavad vaid mingit väikest ala ja et need ei häviks, tuleb säilitada nende elupaigad. 22. Eesti rahvuspargid. Lühiiseloomustus ja asukoht kaardil. Lahemaa Rahvuspark loodud 1971. esimesena. Matsalu rahvuspark, karula rahvuspark, soomaa rahvuspark ja vilsandi rahvuspark. 23. Igameheõigus ja looduses käitumine. Eestis on kõikjal looduses ja kultuurimaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Muidugi väljaarvatud looduskaitsealad ja eramaad, kus kehtib erireziim. Loodusmaastikel liikudes tuleb vältida loomade, eriti kaitsealuste liikide häirimist nende pesitsus perioodil, elu- ja sigimispaigas ning rännuteedel. Kultuurmaastikel liikudes tuleb endajärel sulgeda karjaväravad.
looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning kaitstud metsatukkade ja nende kaitse korralduse kohta. Mitmeid puude ja kivide kaitset korraldavaid sätteid olid maaomanikud lisanud ka rendilepingutesse. Mõnel korral renditi maad kogunisti selleks, et kaitsta looduslikke objekte või elupaiku. 5 Teada on Vilsandi tuletorni ülema Artur Toomi poolt Vaika saarte rentimine Kihelkonna kirikumõisalt selleks, et tagada lindudele pesitsusvõimalused ja takistada nende munade korjamist. Mitmele algatusele tegi lõpu maailmasõda ja sellele järgnenud segaduste aeg. Eesti Vabariigis oli ühiskondliku looduskaitse alusepanijaid Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Fedor Bucholtz, kes varem Riia Looduseuurijate Ühingu liikmena oli korraldanud Kuramaal Usma järves Mooritssaare kaitset
sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, mil see ulatus 1,8 miljoni hektarini (rohkem kui pool põllumajandusmaast ja umbes 40 protsenti Eesti pindalast). Millised organisatsioonid tegelevad pärandkoosluste kaitsega? EESTI KESKKONNAÜHENDUSTE KODA (EKO) SA Eestimaa Looduse Fond Pärandkoosluste Kaitse Ühing Millistel kaitsealadel kaitstakse pärandkooslusi Eestis? Natura 2000 alad Kaitsealustel maadel asub hetkel umbkaudu 300 hektarit alvareid - Vilsandi ja Lahemaa rahvuspargis, Matsalu looduskaitsealal, Hiiumaa laidude, Sarve poolsaare ja Kostivere kaitsealadel. 9 Tuntumaks Eesti puisniiduks on kahtlemata Laelatu puisniit Laelatu-Puhtu-Nehatu kaitsealal. Saaremaa kaitsealustest puisniitudest on kuulsamad Tagamõisa ning Viidumäe looduskaitseala puisniidud.
sõitma minna jms. 40. Eestlaste traditsiooniline pulm Rahvuspargid ja looduse suurvormid 41.Põhja- ja Lõuna-Eesti eripära 42.Balti klint 43.Karst 44.Vooremaa 45.Liivakivipaljandid 46.Matsalu 47.Lahemaa Palju metsloomi, palju tegevusi(kalapüük, ujumine, matkarajad), telkimisala, lõkkeplats. Suured rändrahnud 48. Soomaa Ilmastik mõjutab igapäevast elu. Üleujutusi nimetatakse viiendaks aastaajaks. (kanuud, kummipaadid) 49. Vilsandi Palju linde(250linnuliiki) populaarne vaatamisväärsus, Vilsandile pääseb jalgsi või kummipaadiga. Hallhülged. 50. Karula Interaktiivsed muuseumid ja teemapargid 51.Militaarmuuseum Hiiumaal 52.Eesti Maanteemuuseum: Muuseum asub Tartu-Võru postiteel enam kui 150aastase ajalooga Varbuse postijaamas, mis on tänaseni kõige paremini säilinud kunagine postijaam Eestis
mõisaparki, millistest suur osa on maastikku ilmestamas ka tänapäeval, ehkki enamuses käestlastuna ja liigiliselt oluliselt vaesematena. Klassikaline looduskaitse sündis XIX sajandil, mil hakati teadvustama loodusobjektide erakordset esteetilist, eetilist, hariduslikku ja usundilist väärtust. 1853. a. asutati Eesti Loodusuurijate Selts (ELUS). 1910. a. asutati Vaika Linnukaitseala - esimene looduskaitseala Eestis. Asutamise initsiaatoriks oli Vilsandi saare majakavaht Artur Toom, toetajaks Riia Loodusuurijate Selts. 1920. a. asutati ELUS-i juurde eraldi looduskaitsesektsioon, milline seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide arvelevõtmise, hoidmise ja kaitse üle kogu Eesti. Eesti Vabariigi algusaastatel nägid ilmavalgust ka loodushoidu propageerivad ajakirjad: "Eesti Loodus", "Loodusvaatleja", "Loodus", "Eesti Looduskaitse", "Loodushoid ja Turism", samuti "Eesti Mets " jt. 1935. a
Kaitsealad on: 1. rahvuspargid 2. looduskaitsealad 3. maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitsealad · Kaitse korraldamise · Kaitse alla võtmise korra Eesti rahvuspargid: · Lahemaa -Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Matsalu - Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. Hoiualad · Ranna ja kalda kaitsmise kord · Liikide kaitsekategooriad (I. II. ja III.) · Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted · Loodusobjektidele tekitatud kahju sissenõudmise. KESKKONNAKAITSE · atmosfääri (õhu) kaitse · vee/veekogude kaitse · pinnase kaitse
18.Elanikkonna informeerimise kohustus keskkonda puudutavatest otsustest ning iga inimese õigus saada keskkonnainfot tuleneb Århusi konventsioonist. 19.Kõige enam on ohustatud madala arvukusega ja väikese levikusega liigid. 20.Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud LKS (looduskaitseseadus). 21.Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitsvate liikide I kategooriasse. 22.Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23.Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna teadlikuse arendamisele. 24.Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse kaitsealadeks, üksikobjektideks ja kaitsealusteks objektideks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25.Loodussäästlik majandustegevus eeldab jäätmete ümbertöötamist nende tekkekoha lähedal. Miks on oluline? 1. Põlevkivi energiaks muutmine leiukoha lähedal. 2. Puidu töötlemine metsa/raiekoha lähedal. 26
paikadega Looduskirjandus võib hõlmata nii ilukirjandust, teadus- kui tarbekirjandust. Eestis üle 40 autori rohkem kui 70 teosega. Olulisimad ja rohkem raamatuid avaldanud: Fred Jüssi, Edgar Kask, Tiit Leito, Juhan Lepasaar, Viktor Masing, Johannes Piiper, Kustas Põldmaa, Hendrik Relve, Osvald Tooming. Autorite maht niivõrd suur, et võimaldab uurida eri autorite omavahelisi seondumisi, nt on teatud paigad, mis on Eesti kirjanduses rohkem läbi kirjutatud, nt Vilsandi, Hiiumaa, Põhja-Kõrvemaa, Alutaguse metsamassiivid ja rabad, Aegviidu Nelijärve ümbrus. Pärnumaa ja Lõuna-Eesti kohta küllalt vähe looduskirjandust. Kultuurimüüt, et eestlased on loodusega tihedalt seotud rahvas. Oskar Looritsal ja Matthias Eisenil oluline roll selle müüdi loomisega, vastandamine stepirahvastega. Tegu on müüdiga, kuigi ei saa eitada, et ERAs on suur hulk animistlikku pärimust, keskkonnasidusat pärimust, kohapärimust jne aga
2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Seadus paneb paika Kaitse alla võtmise korra Kaitse korraldamist Kaitsealad Eesti rahvuspargid: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Atmosfääriõhu kaitse: Inimtegevuse ja looduslike protsesside käigus tekkivate lisandite hulk muutub ajas ja ruumis, st lisandid paiknevad ebaühtlaselt. Lisandite looduslikku fooni ületav sisaldus õhus alates teatud kontsentratsioonist avaldab inimese tervisele kahjulikku toimet. Selle kontsentratsiooni määrab saastetaseme piirväärtus (SPV). Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ning saastetasuks.
Keskmine ööpäevane ja aastane rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna plaadiga(suuremate kiiruste mõõtmiseks). Paldiski, Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, rütm.Vastavalt täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii Mõõdetakse 2 min jooksul kumbagi Pärnu, Kihnu, Ruhnu, Ristna, Vilsandi, kiirguse,õhutemp,niiskuse,aurumise,pilvi et tuule suuna määramisel kasutavaid elementi. Sõrve. Vaatlusjaamade programmis on tsuse rütmile,aluspinna iseärasustele ilmakaari e rumbe kokku 16.N360,S180,E Anemomeeter: Täpsem kui tuulelipp 0,1 meretaseme, tuule suuna ja kiiruse,
Fossiilsete kütuste tarimise piiramine. Materjalide kvaliteedi parandamine, et tagada toodete pikem eluiga. Kaitsealade vööndid: Reservaat igasugune tegevus on keelatud. Sihtkaitsevöönd keelatud on kõik, mis pole lubatud. Piiranguvöönd lubatud on kõik, mis pole keelatud. Kaitsealade ülesandeks on sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tuvastamine. Rahvuspargid: Soomaa, Lahemaa, Karula, Vilsandi, Matsalu. Looduskaitsealu: Alam-Pedja, Kabli, Muraste Maastikukaitsealu: Kõrvemaa, Otepää, Voorema, Kõnnumaa Programmialad: Pandivere veekaitseala, Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Natura 2000 üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele.
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
moodustumine. Soode areng Eestis Soode tekkeviisid · Veekogu kinnikasvamine e limniline soostumine (järveline soostumine) kõige tavalisem, tüüpilisem viis, umbes 1/3 soodest limnilise tekkega · Maismaaline soostumine 1. Soostumine jõevetega üleujutuse tõttu Väike-Emajõe lamm 2. Toitaineterohkete karbonaatsete vetega soostumine paealuspõhjaga alade nõgudes Osmussaar, Vilsandi Rahvuspark 3. Kõrgustike nõlvadel väljuva survelise põhjavee (allikate) tõttu soostumine Tuulemäe Põlvamaal, Urvaste Võrumaal 4. Toitainevaeste liivatasandike soostumine peamiselt põlengute tagajärjel Vihterpalu Soode levik · Keskmiselt on Eestis soostunud umbes 20% maismaast (nn liigniiske on üle poole maismaast) · Looduslikus seisundis on ligikaudu 70% (k.a. piirdekraavidega ümbritsetud alad) ka rabad
keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Eesti rahvuspargid on: 1) Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 2) Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 3) Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 4) Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 5) Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. (3) Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. § 27. Looduskaitseala (1) Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Vajadus - märgalade pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu Märgala mõiste - sood ja nii looduslikud kui ka kunstlikud, nii seisu- kui vooluveelised, nii alalised kui ajutised, nii mageda-, kui ka riim- ja soolaveelisi alasid, sealhulgas merealasid, mille sügavus ei ületa kuut meetrit. Eesti ja Ramsari konventsioon – Eesti sai liikmeks 1993, ning Eestist kuuluvad sinna alade hulka Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu Berni konventsioon: 1979 konventsioon Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest Eesmärk - kaitsta tervet hulka looduses elavaid looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda, samuti ohustatud loodulikke alasid Lisad I-IV: Lisa I: rangelt kaitstavad taimeliigid. Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama,
Erandiks on mõned üksikud riigid (Iraan, Afganistan, India, Myanmar, Nepal) või nende osad (Kanadas, Austraalias), kus erinevus naaberajavööndi ajast on 0,5 või 1,5 tundi.Meteoroloogia ajalugu Eestis ja mujal: Ilmavaatlusi hakati Eestis tegema juba 18. sajandi lõpul. Esimeseks instrumentaalseks ilmavaatluseks Eestis võib Andres Tarandi arvates pidada õhurõhu ja temperatuuri vaatlusi, mida tegi sõjaväearst Johann Jacob Lerche (vana kalendri järgi 18. augustil 1731.a.) Vilsandi reidil purjelaeva pardal. Pikemad varajased vaatlusread 1774-1777 Tallinnas pärinevad kõrgemalt ohvitserilt Jacob Brecklingilt ja Tallinna Toomkooli professorilt Carl Ludwig Carpovilt ajavahemikus 1785- 1800. Ilmavaatlusi rohkem kui 50 aasta jooksul alates 1838.a. tegi Paldiski kohtufoogt Carl Kalk. Tema vaatluspäevik on säilinud EMHI Fondis. Meteoroloogia kui iseseisev teadusharu hakkas arenema sajandi teisel poolel Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi rajamisega 2
1 4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, ...
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
määratletav ja see teeb otsuste määratlemise veelgi raskemaks. 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osoonikihi kaitse konventsioon 1992 Agenda 21 Rio de Janeiros, Keskkonna ja Arengu Konverents Eesti looduskaitse 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel Eesti saarel, Tallinna lähedal 1664 Rootsist - iga raiutud väärispuu aseleme tuli istudada uus puu 1910 Esimene kaitseala Vaika saarel - nüüd Vilsandi rahvuspark 1913 Saaremaa Loodussõprade Selts 1935 Looduskaitse seadus 1978 Esimene Eesti Punane Raamat 1995 Võeti vastu Säästva Arengu seadus Lahemaa rahvuspark on Eestis suurim. 300 kmruudus Lihavõttesaare näide annab ilmeka pildi sellest, mis võib juhtuda, kui majandus kasvab varude piiratus arvestamata. See on see, mida praegu säästlik areng üritab vältida. KESKKONNAÖKOLOOGIA Et kaitsta keskkonda, peame teadma, kuidas see üldse eksisteerib
nimekirja) -kasutada märgalasid säästvalt ja targalt (wise use); -arendada rahvusvahelist koostööd Matsalu RP – 1994 (1976), Alam-Pedja LKA – 1997, Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA – 1997, Endla LKA – 1997, Hiiumaa laidude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA – 1997, Muraka LKA – 1997, Nigula LKA – 1997, Puhtu–Laelatu LKA ja Nehatu LKA 1997, Vilsandi RP – 1997, Soomaa RP – 1997, Laidevahe LKA (Siiksaare laht) – 2003, Sookuninga LKA – 2006, ︎ Agusalu LKA – 2010, Leidisoo – 2010, Lihula MKA – 2010,︎ Luitemaa – 2010, Haapsalu- Noarootsi märgala – 2011 EESTI VARUNIMEKIRI ︎Väike väin* ︎Puhatu sookompleks (Puhatu LKA)* ︎Vasknarva lamminiidud ja vanajõed (Struuga MKA)* ︎Avaste madalsoo* ︎Mullutu Suurlahe rannikulõukad
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aero...
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutempera...
ja põhjavete tsirkuleerimise omapäras. Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt. Kostivere karstiväljal. Karrid sademetevee poolt kujundatud korrapäratud ja mitmesuguse laiuse ning sügavusega uurded karstuvate kivimite (nt lubjakivi) pinnal. Mikrovormid. Nt. Vilsandi ja Vaika saarel. Kurisud umbes 1 m laiused (üksikud üle 100 m), lehtri- või lohukujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja- Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal . 11.Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias ...
Temperatuurirekordid Kõrgeim mõõdetud temperatuur-õhutemperatuuri absoluutne maksimum 35,6 ŗC 11.aug.1992 Võru Madalaim mõõdetud temperatuur -õhutemperatuuri absoluutne miinimum -43,5 ŗC 17.jaan.1940 Jõgeva Kõige soojem kuu -kõrgeim kuu keskmine õhutemperatuur 21,6 ŗC juuli 2001 Võru Kõige külmem kuu -madalaim kuu keskmine õhutemperatuur -18,0 ŗC jaanuar 1987 Narva Kõige soojem aasta - kõrgeim aasta keskmine õhutemperatuur 8,3 ŗC 1975, 1989, 2000 Vilsandi Kõige külmem aasta -madalaim aasta keskmine õhutemperatuur 1,6 ŗC 1942 Jõgeva - 19 - Eesti olukord: Kliimamuutus teeb elu Eestis mõnusamaks Nii ja naa - temperatuur tõuseb - tormide oht suureneb - üleujutuste oht suureneb - sademetehulga suurenemine - ekstreemsed temperatuurid Allikas : www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=899169/kliima_radiko.pdf - 20 -
Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt. Kostivere karstiväljal. Karrid sademetevee poolt kujundatud korrapäratud ja mitmesuguse laiuse ning sügavusega uurded karstuvate kivimite (nt lubjakivi) pinnal. Mikrovormid. Nt. Vilsandi ja Vaika saarel. Kurisud umbes 1 m laiused (üksikud üle 100 m), lehtri- või lohukujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja-Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal. 10. Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine...
24 1) kaitsealadinimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilit, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvust loodust. Kaitsealade vööndid: Rahvuspargid kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalust kkkasutuse säilit, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvust. Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu. Võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. LKala kaitseala looduse säilit, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvust. võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Maastikukaitseala kaitseala maastiku säilit, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvust ja kasutamise reguleerimiseks. eritüübid on park, arboreetum ja puistu. võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd
Seadus määrab kindlaks nii kaitstavad loodusobjektid kui ka nende kaitse korralduse. Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kaitsealad jagatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Nende ülesanne on sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Rahvusparkide puhul lisandub maastike ja kultuuripärandi kaitse ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine. Mõned rahvuspargid: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu. Natura 2000- üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Eesmärk on väärtuslike ja ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Kaitstavad liigid on jagatud kolme kategooriasse: I haruldased ja otseses hävimisohus liigid; II väheneva arvukusega ohustatud liigid või liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu; III arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine.
alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O. W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F. R. Kreutzwaldil, J. W. Jannsenil ja C. R. Jakobsonil. 1853 Asutati Eesti Loodusuurijate Selts, looduse uurimist ja kaitset edendav organisatsioon. 1910 Asutati Vaika Linnukaitseala esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi A. Toomi initsiatiivil ja Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. 1913 Asutati Saaremaa Loodussõprade Selts, esimene omataoliste hulgas. Seltsi asutaja A. A. Hrebtov koostas ja saatis laiali üksikasjaliku looduskaitselise ringkirja esmase omataolise dokumendi Vene impeeriumis. 1920 Asutati Loodusuurijate Seltsi juurde eraldi looduskaitsekomisjon, mille esimene esimees oli prof F. Bucholtz. See oli esimene ühendus, mis seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide
piiratud ja seal hoitakse, uuritakse, tutvustatakse ja kui vaja ka taastatakse loodust. Hoiualad on piirkonnad, kus kaitstakse kogu Euroopa Liidu ulatuses huvipakkuvaid liike, elupaiku või kasvukohti ja kus on keelatud igasugune tegevus, mis võiks kahjustada sealseid loodusväärtusi. Püsielupaik on kaitsealuste liikide elupaik, talvitumis-, toitumis- või sigimisala, mis asub väljaspool kaitsealasid. Vt kaarti lk 110. Lisa Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Karula ja Vilsandi. Lisaks looduse kaitsmise ülesandele pakuvad rahvuspargid inimestele võimalust loodust nautida ja seda tundma õppida. Konflikt kohalike huvidega Võib juhtuda, et looduskaitse nõuded sunnivad kohalikke elanikke muutma oma tavapärast eluviisi või elatise hankimist. Sel juhul tuleb leida võimalusi, kuidas korvata neile saamata jäänud kasu või kaitstava liigi tekitatud kahju. Eestis saavad kahjutasu kalurid, kui hüljes on lõhkunud nende võrgud. Vahel võib kompromissi
Rahvuspark (1) Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Eesti rahvuspargid on: 1) Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 2) Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 3) Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 4) Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 5) Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. (3) Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Looduskaitseala (1) Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
1. Majakivi-Pikanõmme loodusrada 31.2. Viru raba loodusrada 31.3. Käsmu loodusrada 31.4. Koprarada 31.5. Tsitre telkimisala 31.6. Purekkari telkimisala 32. Soomaa RP 32.1. Hüpassaare õpperada 32.2. Riisa õpperada 32.3. Meiekose lõkkekohad 32.4. Riisa randumissild 32.5. Kuusekäära randumissild 32.6. Koprarada 33. Karula RP 33.1. Ähijärve lõkkekoht 33.2. Rebasemõisa vaatetorn 34. Matsalu RP 34.1. Salevere matkarada 34.2. Keemu puhkekoht 34.3. Suitsu puhkekoht 34.4. Haeska vaatetorn 35. Vilsandi RP 35.1. Harilaiu puhkekoht 140 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Lisa 8. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2009. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ raames paigaldatud külastajate loendurid Eraldi dokument. 141
26129426.848359 28391 Haaslava vald 29228 3700303-1Villemi 58.84529622.791255 29228 Käina vald 22181 8200720-1Villemsilla 58.03044626.174956 22181 Puka vald 22183 8200719-1Villemsilla 58.03021126.174451 22183 Puka vald 22677 5100593-1Villevere 58.64923925.493455 22677 Türi vald 38036 Vilnius 54.67999925.269999 38036 123523 7400914-1Vilsandi s 58.37156421.861684 123523 Vilsandi Kihelkonna vald 21455 7801120-1Vilsi 58.18745326.253537 21455 Rõngu vald 21456 7801119-1Vilsi 58.18748626.253713 21456 Rõngu vald 12556 22750-1 Vilumäe 59.11380424.262987 12556 Nissi vald 12555 22749-1 Vilumäe 59.11362224.261765 12555 Nissi vald 29464 4400876-1Vilusi 58.88185426.958187 29464 Lohusuu vald 29465 4400875-1Vilusi 58.88180626.958329 29465 Lohusuu vald 29672 6500790-1Viluste 57
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
