Vabadussõda Aastatuhandeid on Eestimaa, olles oma asendi tõttu ida ja lääne piirimail, olnud maaks kahe erineva kultuuri ja tsivilisatsiooni levikualal. Kaheteistkümnendal sajandil Lääne-Euroopast ristisõdade põhjustel alanud ristiusu levik Läänemere äärsetele aladele oli selleks teguriks, mis tõkestas meist idas asunud slaavlaste püüdlused meie maal alatiseks oma kanda kinnitada. Läänest siia jõudnud ristiusk oli see, mis eraldas eestlaste maa slaavlaste poolt hõivatud aladest.Ei õnnestunud ka Peeter Suurel ega ka teistel temale järgnenud Venemaa valitsejatel eestlasi lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni mõjude haardest välja rebida ning slaavilikult idamaiste eluviiside rüppe tõmmata. Eestlaste elulaad, kombed ja kultuur olid omandanud juba sel ajal sügavalt tuntavad läänelikud jooned. Ka hilisem, peaaegu kahesaja aastane allumine Vene tsaaririigi elukorraldustele, ei suutnud teha eestlastest er...
allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist Ida-Euroopas. Need läbirääkimised viisid järgneva tulemuseni: 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas. 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisla ja Sani jõe joonel. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel. 3
· Õnnestus muuta Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks · Kõik ressursid koondati kodusõja võitmiseks Miks sinu arvates ikkagi enamlased võitsid Vene kodusõja? · Kuna nad oskasid olukorda paremini ära kasutada ning suunasid oma ressursid sellistesse kohtadesse, mis tõid neile kasu. Toetasid ja tunnustasi väikerahva iseseisvust. Millal lõppes Vene kodusõda? · Lõppes 1922. Aastal. Kes on? · Felix Dzerzinski- vilniuse kubermangus oli bolsevik ja Nõukogude repressivaparaadi Tsekaa looja ning juht 1917-1926.aastal · Aleksandr Koltsak- Venemaa admial, polaaruurija ning valgekaatlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 1918-1920 · Anton Denikin- Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahlike armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas · Nikolai Judenits- vene jalaväekindral ja Venemaa valgekaardi juhataja
leping) Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ 18. okt. 1939 alustas Punaarmee baaside rajamist Eestisse (25 000 meest) Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu. (1939–1940) ❧ 5. okt. 1939 kirjutas Läti Moskvas alla baaside lepingule (30 000 meest) ❧ 10. okt 1939 kirjutas Leedu Moskvas alla baaside lepingule (20 000 meest) – Leedu sai tagasi ajaloolise pealinna Vilniuse Soome Talvesõda NSV Liit esitas ka Soomele nõudmise rajada Punaarmee baasid, kuid Soome keeldus 30. nov. 1939 – 12. märts 1940 toimus Talvesõda Moskva rahuga kaotas Soome Karjala maakitsuse ja Hankosse tuli rajada Punaarmee baas Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Baaside rajamise järel üritasid Balti riigid NSV liiduga säilitada väga häid suhteid. Ametlikult jäi Eesti Soome Talvesõja suhtes neutraalseks, kuid
aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. 1910. aasta detsembris läks ta edasi töötama Peterburi apteeki. 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva välihaigla apteeki, sealt viidi detsembri lõpul üle Vilniuse välihospidali apteeki, Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimine Dvinski ja Vilnosse ning Vitebski. Vitebski apteegis oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Samal ajal tutvus Luts Holopovitsi politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. Lutsu püsivaks 4 elupaigaks jäi pärast Esimest maailmasõda Tartu. Väheliikuvat eluviisi ja rahu
järgu vabatahtlikuks. Teenima asub ta 110. Kaama jalaväepolku, mis asub Kaunases. Aasta hiljem komandeeritakse Laidoner Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määratakse õppima üldklassi. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendatakse Laidoner allohvitseriks ja 1904. aasta oktoobris portupeijunkuriks (vanemveebliks). Vilnos teenides saab Laidoner tuttavaks 15aastase Maria Kruszewskaga, kellest hiljem saab tema abikaasa. 1905. aasta aprillis lõpetab Laidoner Vilniuse junkrukooli oma kursuse parimana ja teda autasustatakse sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga. Sama aasta mais ülendatakse ta nooremleitnadiks. Kooli lõpetamise järel määratakse Laidoner teenima 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polku, mis asus Kaukaasias, Tbilisi lähedal olnud Manglisi linnakeses. See oli vanade traditsioonidega eliitpolk, mille ülemaks oli vürst Melivani ja efiks tol ajal valitsenud tsaar Nikolai II. Teenides polgus 4
Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. 20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma. Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatsovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL-le. Gorbatsovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele. 1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni.
· Peamiseks eesmärgiks oli kindlustada omariiklus ja julgeolek · Suurimaks ohuallikaks peeti venemaad · Abi loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurrikidelt 1920.aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti Liitu · S.o sõlmida Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised olleksid osutand üksteisele abi sõjalise rünnaku korral · Ebaõnnestumise põhjusteks olid Poola-Leedu konflikt Vilniuse piirkonna pärast, samuti Soome püüded kaugeneda ohustatud Balti riikide regioonist ja läheneda erapooletutele Skandinaavia riikidele ning Venemaa väga terav vastuseis selle liidu loomisele · Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923.aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930.aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Stalinlik Venemaa ja hitlerlik Saksamaa tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samas ilmnes
maksutulu ning olematuks tuhanded otsesed ja kaudsed töökohad. Õnneks ei tule sellest midagi välja, sest seni kuni sisepoliitilises uimas vaevlev Leedu otsustavate sammudeni jõuab, on lähikonnas nii Venemaa, Valgevene ja Poola juba otsused langetanud ja käivitanud oma tuumajaamade ehitamise programmi. Leedu protestidele vaatamata kavatseb Valgevene venelaste abiga ehitada oma TJ lausa nendevahelisele piirile, Vilniuse lähedale. Meie ettepanekud soomlastega kahasse ehitamise osas pole aga põhjanaabrite poolt leidnud erilist vaimustust, kogu toodetav võimsus tarbitakse ise ära ja jääb veel puudugi. Nii et jääb loota vaid enda peale. Kuna Eesti elektrisüsteem on nii tarbimise kui ka avariivõimsuste seisukohalt suhteliselt väike, siis sobiksid meile 500- 1000MW võimsusega reaktorid nagu USA-s toodetav AP 1000 või Kanada CANDU 6 (750MW). Mõlemad on III või III
· Eesti võttis pakkumise vastu. · Moskvasse saabunud Eesti delegatsiooni ootasid uued nõudmised. · Leiti kokkulepe ja 28. sept. kirjutas Eesti baaside lepingule alla. · 18. okt. alustas Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse, 25 000 sõdurit. · 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. · 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. · 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. · Vastutasuks nõuti baaside lepingut. · 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Talvesõda · NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus. · 30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. · NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. · Soome jätkas vastupanu. · Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. · See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12
teotahtlikuna. BALTIKETT Mis oli Balti kett „…Balti kett oli erakordne ja erakordsed olid ka inimesed, kes seal seisid“ (Varik 2009:6) Ma sain teada, et Balti kett oli massialgatus, millest võtsid osa 2 miljonit inimest: eestlased, lätlased, ja leedulased- kodanikud koos Eesti Rahvarinde , Läti Rahvarinde ja Leedu Reformiliikumisega, läbi kolme Balti riigi. 600km pikkune katkematu inimahel Tallinnast Toompealt Vilniuse Gediminase tornini. Balti kett toimus 23.aug.1989. 50.aastat tagasi toimunud Molotov – Ribbentropi vastase protestiühendusena nn. „Balti tee“ . „Meid peab olema palju, et Toompeale ,Moskvale ja maailmale veel kord oma valust märku anda“ (Prei 2009:10). 23.august 1939 oli kõige raskemate tagajärgedega kuupäevaks Baltikumi ajaloos, sest seal otsustati Balti riikide jagamine mõjusfäärideks Nõukogude Venemaa ja Saksamaa poolt MRP salaprotokollides.
Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased...
Saksamaa alla. Riigiõiguslikult räägitakse Liitvabariigi põhiseaduse mõjualuse territooriumi laiendamisest, poliitiliselt aga DDR liitmisest Liitvabariigiga. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemine 11.märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva alustas majandusblokaadiga. 1990 aastal suurenes Gorbatsovi peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju. 13. jaanuaril 1991 ründasid Nõukogude sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Kavatseti rünnata parlamendihoonet, kuid selle kaitseks oli kogunenud tohutu rahvahulk. 20. jaanuaril 1991 ründasid Lätis impeeriumimeelsed siseministeeriumihoonet. Eestisse agressioon ei jõudnud, kuna maailma reageering oli suhteliselt tugev, lubades lõpetada majandusliku abi Nõukogude Liidule. Jeltsin sõlmis Tallinnas sõpruslepingud Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel ja kutsus sõjaväelasi mitte alluma kuritegelikele korraldustele.
NSVL ja Lääneriikide vahel Suur koalitsioon (lääneriigid sõlmisid totalitaarse Venemaaga koalitsiooni. Teljeriikide ja Lääneriikide vahel sõjategevus. II MS sai alguse 1. september 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. Saksamaa pidas oma lubadusest kinni ja ida poole (Venemaa osale) ei tunginud. Ka NSVL läks oma vägedega sisse, peatus kokkulepitud joonel. Okupeeris selle. Viisid mõlemad ellu sala protokolli. NSVL andis Vilniuse piirkonna tagasi Leedule. Peale seda, kui Poola oli hõivatud, korraldasid Saksa väed ja NSVL väed ühise paraadi Brestis. NSVL andis päris palju Poola juute välja Saksamaale. Poola ohvitserid sattusid ka NSVL kätte. Suur osa nendest vangistati (pandi vangilaagritesse) ja hukati. 1940. aastal kõigi vabatahtlike ja kõrgemate riigiametnike hukkamine kannab nimetust Katõni massimõrv. Üle 20 000 poolaka hukati. NSVL püüdis aastakümneid massimõrva
08.1939 · Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop sõitis Moskvasse. Ametlikult "Nõukogude-Saksa mittekallaletungileping". · Saksamaa vajas ka kaubanduslepet sõjatööstusele vajaliku toorme tarnimiseks. · Salaprotokoll "mõjusfääride kohta". Baltikum, Soome, Bessaraabia, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene Nõukogude mõjusfääri, Poola Saksamaale. Vaikimisi lubas NSV Liit mitte sekkuda ka Lääne-Euroopas. · Leedu ja Vilniuse ala pidi esialgu minema Saksa mõjusfääri. · Saksamaa sai "vabad käed" toimimaks Poola suhtes. · NSVL "vabad käed" Soome ja Baltimaade suhtes. · Andis otsese võimaluse Teise Maailmasõja ja Talvesõja puhkemiseks ning Baltimaade, Ida-Poola ja Bessaraabia (Moldaavia) annekteerimiseks NSVL poolt. USA positsioon · USA püüdis endiselt lähtuda isolatsionalistlikust välispoliitikast, keskendudes omaenda, eelkõige majanduslikele probleemidele.
Leedust koos Vilniusega. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919. a peatama pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000. 1919. a märtsist maini püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisel 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai nõrgenenud Punaarmee lüüa Leedus, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Lätis, kaotades Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Kogu Punaarmee pealetung Läände oli ebaõnnestunud ja Nõukogude Venemaa oli kaitsesse surutud. Vabadussõjas ei olnud Eesti üksi. Esimesena vastas Eesti abipalvele Suurbritannia, saates 12. detsembril 1918. a oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli julgestatud Eesti rannik seni, kuni Eesti suutis luua oma laevastiku
suurtootmise olulselt keerukamat planeerimise ja turustamise mehhanismi kaasamatta. Koos mõlemad Euroopa pooled tagasid kõrgmoe leviku. Leedu Nõukogude Leedus loodi uusi lõnga-ja kanga- ning rõivaste õmblustehaseid.Nendes ei olnud esialgu disainereid- seda tööd tegid inseneri väljaõppega isikud. Leedu suurendas ilmsegelt madala esteetilise väärtusega kangaste ja rõivaste kvaliteeti. Lõpuks asutati 1954.aasta Leedu NSV Kergetööstuse Ministeeriumile alluv Vilniuse Rõivamudeli Maja. Nii sai ka Tallinna moemaja odavamalt riidematerjali. Eriti tähtis oli sünteetiline materjal. 1966. Pärnu rekonstrueeritud universaalkaupluse müüjad tekstiiliosakonnas. 3.1. Moe mõjutajad Moedisaini alguseks peetakse üldiselt 19. sajandit, mil Charles Frederick Worth esimese disainerina oma loodud rõivastele etiketi külge õmbles. Worth edu oli sedavõrd suur, et ta suutis dikteerida oma klientidele, mida nad peavad kandma, selle asemel et täita nende
ajal toimuv Pärsia lahe sõda tõmbab maailma tähelepanu endale plaan alustada Lätist, Leedus toimunud sisepol kriis viis aga Vilniusesse: Nõukogude üksused hakkasid seal oma kontrolli alla võtma strateegilisi objekte ja valitsusasutusi, nende toetusel tegevusse impeeriumimeelsete Rahvusliku Julgeoleku Komitee, kes teatasid, et võtsid võimu üle, 13. jaan 1991 ründasid Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksus Alfa Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi → hukkus 14 relvitut meeleavaldajat → järgmisena parlamendihoone ründamine, mida kaitses tohutu rahvahulk Baltiriikides meeleavaldused, kus kinnitati tahet väigvallale vastu astuda 20. jaan 1991 rünnati Riia siseministeeriumi hoonet, hukkus 5 in, kuid miilitsaüksus pidi taanduma EL ja USA ähvardasid lõpetada majabi andmise NSVL-le
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU Referaat Koostaja: Joseph Saliste 142677TABB Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................ 3 1. RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? ........
1922 – Soome, Eesti, Läti ja Poola leping: poliitiline koostöö hädaolukorras_ Leedu ei suutnud olla koos Poolaga, neil probleemid. 1923 – Eesti ja Läti sõjalise liidu leping: automaatne abi sõja korral 1925 – Eesti ja Läti koostöö aktiviseerumine XII 1925 – viimane Balti välisministrite kohtumine Genfis Balti koostöö nurjumise põhjused: Soome eemalejäämine – oleme Skandinaavia riik-distanteerus Baltimaadest Leedu ja Poola konflikt Vilniuse pärast Saksamaa ja NSVL vastutegutsemine Miks ei realiseerunud Eesti ja Läti sõjaline koostöö? ajaloolised põhjused: erinev ajaloonägemus – kindralid ei suutnud leida ühisttööd; üksteise süüdistamine vabadussõja ajal sõjalised põhjused: kaitsedoktriini erinevus – segasid doktriinid olid erinevad: Eesti- eeldav vaen idast-kaitseme rannikut(koos Soomega) ja idapiiriPetseris ehitati välja kaevikute süsteemi; Läti pidas
arusaamad rahanduse korrashoidmisest euroalas ja Euroopa Liidu tulevikust,“ ütles Ansip (Postimees 2013). Ansip viitab Saksamaale kui autoriteetsele ja mõjuvõimsale riigile Euroopa Liidus eesotsas Merkeliga. Ansip püüab selle väitega ka enda ja oma valitsuse positsiooni tõsta, viidates nii, et nad on suutnud luua head suhted niivõrd olulise riigiga kui Saksamaa. „Oleme omalt poolt teinud kõik, et Vilniuse tippkohtumine kujuneks edukaks,“ kinnitas Ansip (Postimees 2013). Selle väitega viitab Ansip enda erakonna teenetele, et just nemad on teinud kõik võimaliku, et Vilniuse tippkohtumine oleks edukas. 17 „Partnereid ei tohi üksi jätta,“ ütles peaminister Andrus Ansip (Postimees 2013). Siin kõlab jällegi enda hea külje esiletõstmine, headuse näitamine, et nemad ei jätaks iialgi kedagi hätta
riikliku julgeoleku kindlustamine. Oli lugupeetud liige ja tunnustatud vahendaja. Rahvasteliidu komisjon pani Johan Laidoneri juhtimisel 1925 aastal paika Türgi-Iraagi piiri. 7. Üritati luua Läänemere idakalde riike ühendav julgeolekusüsteem Balti Liit. Oleks kujutanud reaalset ohtu kui peale Eesti, Läti ja Leedu oleks hõlmanud ka Poola ja Soome. Soome kujunes balti liidust Skandinaavia riigiks. Poolakad olid aga Leedult hõivanud Vilniuse nii et leedukad ei tahtnud Poolat samasse paari. Üks ebaõnnestumise põhjuseks oli ka N Liidu üliterav vastaseis Balti Liidu moodustamisele. 8. Eesti oli suutnud luua head suhted Rootsiga. 1928 aastal Jaan Tõnissoni külaskäik Rootsi Kuninga Gustav V vastuvisiit. Praktilisi tagajärgi ei olnud. 1923 sõlmitud Eesti- Läti lepingutel ka praktilisi tagajärgi polnud. Eestlaste ja lätlaste suhted olid pingelised peale Vabadussõda. 9
päeval algas Saaremaa mäss. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist.
Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritasid venelased suure sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. 2. augustil sai ordu Härgmäe lahingus lüüa. Viljandi langes 20. augustil, Paidet aga ei suudetud vallutada. 1561 Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla 28. november Vilniuse pakt (pacta subiectionis) Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla 1562, 3. märts Lõppes Vana-Liivimaa eksistents. Gotthard Kettler loobus ametlikult ordumeistri tiitlist, saades Kuramaa ja Zemgale hertsogina Poola vasalliks. 1563 suri Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollern, 1566. aastal likvideeriti lõplikult ka Riia peapiiskopkond.
Sahhalini oblasti. Baltikumi isoleerimine Euroopast: Olulised muudatused: Baltikumi iseoleerimine Euroopast, Poolat tõugati eemale Leedu piiridest ja Ida-Preisimaa liideti NSVL. Sõjajärgsed piiriõgvendused ja nende tagamaad: Teise maailma sõja ajal ja järel oli saavutada enda jaoks maksimaalselt sobilikud piirid. See tähendas nii 1939-1940. aasta vallutuste lõplikku kinnistamist kui ka võimalikult ulatusliku kontrolli saavutamist Ida-Euroopas. Leedu sai tagasi Vilniuse, Klaipeda ja väiksemad alasid lisaks nendele, mis olid saadud juba 1940. aastal. Leedu territoorium suurenes 9300 ruutkilomeetrit. Lätilt võeti ära Abrene alad, kaotas 1200 ruutkilomeetrit. Eestilt võeti ära Petserimaa, Narva tagused alad, 1957. a piirimuudatused. Eesti kaotas 2300 ruutkilomeetrit. NSVL oli plaan sokutada kõik liiduvabariigid ÜRO'sse, et omada rohkem hääli kui USA, kuid vastu võeti ainult Venemaa, Ukraina ja Valgevene.
Ent AlQaeda oht ei ole ainus põhjus, miks Fischer loobus Euroopa avangardi kontseptsioonist tema sooviks on vabanemine ka Euroopa poliitilistest eraldusjoontest. 2003. a. Iraagi kriis tõi kaasa valusad ja alandavad lahkhelid ELi liikmesriikide seas. Saksamaa oli kirglikult vastu Iraagi sõjale, ent enamik Kesk- ja Ida-Euroopa maid toetasid president Bushi tingimusteta. 5. II 2003. a. kirjutasid kümme neist, sh ka Eesti, alla Vilniuse ,,kümne kirjale", ja vaid nädal varem olid Poola, Tsehhi ja Ungari liitunud Ameerikat toetava ,,kaheksa kirjaga". Prantsusmaa president Chirac põlastas neid initsiatiive. Uutes liikmesriikides tekitas see suurt ärevust. Nende hämmastuseks jäi Berliini käitumisjooneks arglik vaikimine. Uued liikmed peavad nüüd hoopis Suurbritanniat oma huvide parimaks esindajaks. Fischer tahabki vaigistada rahulolematust, mis ida pool jätkuvalt leida on. Ta
Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroo...
Üliõpilaskorporatsioonide hooned nt. Ugala korp. hoone E. J. Kuusik - Tallinnas - 1934 valminud Kunstihoone Tallinnas Vabaduse väljakul Stalinlik arhitektuur- neoklassitsism koos nõuka sümbolitega. Nt. Sillamäe südalinn, tänapäevani säilinud Sillamäe kultuurimaja. 1955 kohustuslikus korras funktsionalism 30.aastate lõpus neoklassitsism, Pätsile meeldis A. Kotli - Tallinna laululava juhtarhitekt, seda matkitud - Vilniuse laululava - Sõpruse kino Tallinnas, ilusad sambad - 1938 A. Kotli Presidendi kantseleihoone Kadriorus (praegu president elab seal), portikus - Eesti kaitseliidu hoone Tartus, portikus - I. Laasi 1965 Kino Kosmos Tallinnas, funktsionalism Mart Port 60- 70 a. - Eesti juhtivaid funkt. Arhitekte. - Tallinna linnaosad Mustamäe, Lasnamäe tema juhtimisel - EV välisministeeriumi hoone tema juhtimisel- kõrge risttahukas torn
Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8
eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. Carpinus betulus L. harilik valgepöök Eesti parkides võib kohata Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopa metsades kasvavat harilikku valgepööki. Areaali põhjapiir jääb Leetu, Vilniuse Klaipeda joonest lõunapoole, ning meile ei ulatu, kuid umbes 5000 aastat tagasi kui kliima oli soojem, kasvas ka Lõuna- Eestis ja saartel. Kasvab tamme- ja pöögimetsades tavaliselt II rinde puuna, mäenõlvadel moodustab ka puhtpuistuid. Talub vaevata jõgede orgudes kasvades perioodilisi üleujutusi. Tüve koor hall ja sile, vaid vananedes nõrgalt rõmeline. Vanus võib ulatuda kuni 200 aastani, harukordadel ka 300.....400 aastani
Algul oli plaanis alustada Lätist, 1991. aasta algul Leedus puhkenud sisepoliitiline kriis viis aga sündmuste raskuspunkti Vilniusesse. Nõukogude regulaarüksused hakkasid seal oma kontrolli alla võtma strateegilisi objekte ja valitsusasutusi, nende toetusel astus tegevusse Leedu impeeriumimeelsetest kommunistidest koosnev Rahvusliku Julgeoleku Komitee, kes teatas, et on võimu Leedus üle võtnud 13. jaanuaril 1991 ründasid Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksus Alfa Vilniuse teletorni kaitsenud rahvamassi. Tankiroomikute all ja kuulide läbi hukkus 14 relvitut meeleavaldajat. Järgmisena oli kavas rünnata parlamendihoonet, selle kaitseks oli kogunenud aga tohutu rahvahulk. Kõigis kolmes Balti riigis toimusid suured meeleavaldused, kus inimesed kinnitasid tahet vägivallale vastu astuda. 20. jaanuaril 1991 ründas Lätis impeeriumimeelsete jõudude põhiliseks toeks kujunenud
Alles 1922. aastast hakkasid need seisukohad muutuma ja nii tunnustasid Eestit ühe aasta sees nii Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia kui ka Ameerika Ühendriigid. Eesti võeti ka Rahvasteliidu liikmeks. Järgnevalt püüti Ida-Euroopas luua Balti liitu, mis oleks pidanud tagama uutele riikidele julgeoleku suurriikide Saksamaa ja Venemaa vahel. Suurest Balti koostööst ei saanud siiski asja, sest ilmnesid mitmed riikidevahelised vastuolud, millest teravaim oli Poola-Leedu tüli Vilniuse pärast. Seetõttu loodi 1923. aastal vaid Eesti-Läti sõjaline liit. Soome ei soovinud küll otsesesse liitu astuda, kuid tihendati ka Eesti-Soome läbikäimist. Head suhted olid Eestil ka Rootsiga, kuningas Gustav V külastas 1929. aastal ka Eestit. Mure julgeoleku pärast muutus olulisemaks taas alates 1933. aastast, kui Saksamaal tõusis võimule Adolf Hitler ja Nõukogude Liit hakkas samuti üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. 1934. aastal
1560 augustis Härgmäe e. Oomuli lahingus. Augustis langes ka Viljandi venelaste kätte. Sügisel puhkeb Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus, kus nad käisid nii Soomes Turus kui Tallinna rae juures abi küsimas, kui ebaõnnestunult. Oktoobris üritasid nad Koluvere linnust piirata, kui nad hävitati. Nende hulgast valitud kuningas võeti kinni ja hukati. 1561 andsid Tallinn ja selle ümbrus ennast Rootsi võimu alla. 1561 november andsid ordu(riismed) ja Riia ppk end Vilniuse lempinguga täielikult Poola valitsemise(Sigismund II August) alla. Alad jagati: Väina jõest alla poole suhteliselt iseseisev Kuramaa hertsogiriik(G. Kettler), Väina jõest üles poole Üleväina-Liivimaa. Sealsetel aadlikel säilisid nende privileegid: usuvabadus, riigiametite täitmine, kohaliku õiguskorra edasikehtimine jne. Vana-Liivimaa oli langenud. Eesti ala 4 riigi võimu all: Ida-E. Vene, Põhja-E. Rootsi, Saare- Lääne Taani, Lõuna-E. Poola-Leedu.
SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes sajanditeks Habsburgide pärusvaldus1). Teine mõjukas suguvõsa Saksamaal on olnud Wittelsbachid, kes 12. sajandist on valitsenud Baierit. Ida-Saksamaal Brandenburgis ja Preisimaal valitses Hohenzollerni dünastia. Keiser Maximili...
Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. Leedulased eirasid neid nõudeid. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud.
Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. Leedulased eirasid neid nõudeid. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud.
Leedu-Valgevene NSV aastal 1919. Samal aastal hõivas Poola osa Leedust ning 1920 algas Poola-NL sõda, 1920 rahulepinguga tunnistati Leedu iseseisvust vene SFNV poolt, Vilnius loovutati Leedule, põhiseaduses pealinn. Poola ja Leedu vahel polnud diplomaatilisi suhteid kuni 1938, ei olnud üle piiri ronge, posti jne. Kuid ajutine pealinn Kaunas, sest Vilniuses Polla võimud. 39 sõlmiti vastastikuse abistamise pakt NL ja Leedu vahel, Leetu Punaarmee sõjaväebaasid, Leedu sai Vilniuse. 40 okupeeriti kogu Leedu NL poolt ning liideti NLga. 41 tulid saksa väed, 91% juutidest mõrvati, 44 langeti Punaarmeele. 44 kuni 52 oli vastupanuliikumine, olid küüditamised. 80ndatel tekkis antikommunistlik liikumine, Leedu sai iseseisvaks 1990, 14 inimest suri kui iseseisvust püüti maha suruda. Sai ÜRO liikmeks 1991, viimased NSVL väeosad lahkusid 1993. 36. Holland XX sajandil Esimese maailmasõja ajal oli Holland neutraalne, toodete import läbi Hollandi oli Saksamaa
Moskvas). Loomulikult ei tööta see tubli naine oma projektidega üksi. Tema Londoni arhitektuuribüroos, mis kannab nime Zaha Hadid Architects on 250 töötajat. Proua juhitaval firmal on 5 asedirektorit. NB! Suurenda pilte! a) Zaha Hadid. Kohtuhoone Madridis (projekt) a) Zaha Hadid. Veespordikeskus Londonis (ehitusjärgus, valmib 2012). NB! Suurenda pilte! Zaha Hadid. Vahemere Muuseum Reggio Calabrias (Lõuna-Itaalias; projekt) Zaha Hadid. Vilniuse Guggenheimi Muuseum (Leedu; projekt) Kahe aasta eest kerkis Kadriorgu Lasnamäe nõlvale meie suurim kunstimuuseum KUMU. Projekti autor on soomlane Pekka Vapaavuori. Puhtarhitektuuriliselt on tegu ilmse õnnestumisega. Tahaks loota, et sarnane saatus ootab ka meie järgmist rahvuslikku sümbolit Eesti Rahva Muuseumi (see on etnoloogiamuuseum5) Tartu lähistel Raadil. Pekka Vapaavuori. Kumu Tõnu Laigu ja Koit Ojaliiv. Tallinna Prantsuse Lütseumi spordihoone
Tartust alguse saanud võrk jagati kolme täpsusklassi. Peakolmnurgad 64 punktiga said I täpsusklassi, II järku kolmnurkadel mõõdedti kaks nurka, kuid iga punkt arvutati välja vähemalt kahest kolmnurgast. IIIjärgu punktid määrati lõigetena kõrgema järgu punktidest. 1836 koostati Struve andmete põhjal Liivimaa üldkaart (koostaja oli Rücker). Tartu meridiaani kaare mõõtmine 1822-1827 horisontaal- ja vertikaalnurkade mõõtmine. 1815-1822 Tenneri Vilniuse, Kuramaa, Grodno ja Minski kubermangu triangulatsiooni võrk. 1828 Struve ja Tenner kohtuvad ja otsustavad koostööd teha. 1816-1855 kaare mõõtmine. 27 102. C.G. Rückeri ja J.H. Schmidti kaardid Gottlieb baltisaksa kartograaf (1777-1856): Tegi Liivimaa spetsiaalkaardi (1839) esimene Eesti ala kohta koostatud geodeetilisel alusel kaart,
põhjaosa liideti NSVL - põhjendati, et NSVL ei ole ühtegi jäävaba sadamat. Ida-Preisimaa keskus Köningsberg vallutati 1945. a enne Saksamaa kapituleerumist. 46. aastal nimetati Köningsberg ümber Kalingradiks. Uusasukad toodi Kesk-Venemaa piirkondadest ja see muudeti Venemaa laevastiku baasiks. Mis aga konkreetsemalt puutub Baltikumi, siis ka siin toimusid piirimuutused: Leedu NSV territoorium suurenes, sai tagasi Vilniuse, Klaipeda ja veel väiksemaid alasid - need tagasisaadud alade liitmine ei tehtud lähtudes etnograafilisest piirist, puht mehhaaniline piiri õgvendus ja nii suurenes Leedu territoorium üle 16%. Läti piiri korrigeeriti enne territooriumi lõplikku vallutamist - 1944. aug liideti kohalike elanike palvel Vene Föderatsiooniga ning tulemuseks see, et Läti territoorium vähenes ning see vähenemine oli u 1200 ruutkilomeetrit. Kõige olulisemaks äravõetud piirkonnaks Aabreme? piirkond
mereni.. Sellele viitas ka K. Haushofer. Middleeuropa ja Euroaasia piiride kokkuviimisel teostati kolm Poola jaotamist, ning hiljem sellele põhines ka MRP leping. Balti riikide ja Eesti geopoliitiline kuuluvus. Balti riike on rahvusvaheliselt loetud kuuluvaks Ida-Euroopasse koos teiste post - nõukogude vabariikidega (Valgevene, Ukraina ja Moldova) ja Venemaaga. Venemaa on seda nimetanud lähivälismaaks, ehk lähimaks mõjusfääriks. Kuigi Euroopa keskpunkt asub Minski ja Vilniuse vahel. Teiste andmete kohaselt asub Euroopa maqailmajao keskounkt hoopis Saaremaal Kärla vakka Mõnnuste külas. Ilmselt see kuukuvus pärineb 20. Sajandi algult, kui eelpool nimetayud riigid olid Vene Impeeriumi koosseisus. Kuid nüüd elame juba 21. sajandil ja balti riigid kuuluvad Euroopa Liitu. Teiste määrangute kohaselt kuuölub Eesti Põhjamaade koossseisu. Selle kohaselt tuleks Baltimaid liigendada Kesk-Euroopasse. Eesti GP
Kui 1938. aastal viidi Eesti Vabariigi Põhiseadus Oru lossi presidendile allakirjastamiseks, siis peatus Riigikogu komisjon eesotsas J. Uluotsaga Edisel, kus toimus viimane nõupidamine enne seaduse üleandmisi. 1940. aastal Edise konfiskeeriti. Kindral A. Tonisson arreteeriti Edisel ja peagi hukati. Kindralmajor Aleksander Tõnisson · Sündis 17.4.1875 Härjanurme vallas Peedu talus (praeguses Puurmani vallas Jõgevamaal) · 1896 astus Vene sõjaväkke · 1899 lõpetas Vilniuse sõjakooli · 1917 formeeris eesti rahvusväeosi · 19181920 juhtis Vabadussõjas 1. diviisi ülemana sõjategevust Viru rindel · 1920 sõjaminister · 19321933 kaitseminister · 1934 läks erru · 19341939 Tartu linnapea · 19391940 Tallinna ülemlinnapea · 1941. aasta 30 juunil hukkasid okupatsioonivoimud ta Tallinna Patarei vanglas Tema haua asukoht · on teadmata. Poeg Leo Tõnisson meenutab, et kui kolmekümnendate aastate keskpaiku hakkas Eestis
Etapid I September 1939 november 1942: Saksamaa ja tema liitlaste pealetung ja teljeriikide võimutsemine II November 1942 juuli 1943: murdepunkt III Juuli 1943 september 1945: Hitleri vastase koalitsiooni pealetung ja võimutsemine 1.09.1939 Saksamaa tungis Poolale kallale, kasutades Gleiwitzi intsidenti. ,,kummaline sõda" sept 39-apr 40 : lahingutegevust ei toimunud, varjati end kindlustusliinides. 28.09 1939 NSVL sai Leedu endale.. Või noh oma huvisfääri. Leedu sai Vilniuse tagasi kui NSVL oli Poola hõivanud. Talvesõda: nov 1939 - märts 1940 Mai 1943 Saksa väed olid likvideeritud Põhja-Aafrikast. 1943 suvel kandus sõjategevus ühe telje riigi territooriumile Itaaliasse. Mussolini tagandati võimult. Vastupanuliikumine: de Gaulle. 1944. aasta vältel jõuti välja Saksa piirile. Vaherahu sõlmisid: Soome, Rumeenia ja Bulgaaria. 6. juuni 1944 alustatakse läänes teist rinnet. Augusti lõpus jõuti Pariisi vabastamiseni.
Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. Leedulased eirasid neid nõudeid. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud.
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
Baltikumi isoleerimine Euroopast. Poola tõugati eemale Leedu piiridest, Ida-Preisimaa liideti NSVLi koosseisu (põhjenduseks, et NSVL vajab jäävaba sadamat). Ida-Preisimaa keskus Königsberg muudeti ruttu teistsuguseks linnaks – Kaliningrad. Põliselanikkond saadeti, osaliselt sunniviisiliselt, ära. Mõne aastaga elanikkond vahetus ning sadama- ja ülikoolilinnast sai militaarne linn – Nõukogude sõjalaevastiku baas. Läti ja Leedu NSV piiride muutmine. Leedu sai Vilniuse, Klaipeda jm väiksemad piirkonnad. Kokku suures territoorium 9000 km2. Piiriõgvendused ei lähtunud otstarbekusest, ka Kaliningrad ei jäänud Leedule (mis oleks olnud loogiline). Lätilt võeti ära Abrene jt alad. Territoorium vähenes üle 1200 km 2. Piire korrigeeriti juba enne lõplikku okupeerimist, 1944. a liideti „elanike tungival soovil“ Abrene piirkond jm väiksemad territooriumid NSVLiga. Eesti NSV piiride muutmine. 22. aug 1944
aastast hakkasid need seisukohad muutuma ja nii tunnustasid Eestit ühe aasta sees nii Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia kui ka Ameerika Ühendriigid. Eesti võeti ka Rahvasteliidu liikmeks. Järgnevalt püüti Ida-Euroopas luua Balti liitu, mis oleks pidanud tagama uutele riikidele julgeoleku suurriikide Saksamaa ja Venemaa vahel. Suurest Balti koostööst ei saanud siiski asja, sest ilmnesid mitmed riikidevahelised vastuolud, millest teravaim oli Poola- Leedu tüli Vilniuse pärast. Seetõttu loodi 1923. aastal vaid Eesti-Läti sõjaline liit. Soome ei soovinud küll otsesesse liitu astuda, kuid tihendati ka Eesti-Soome läbikäimist. Head suhted olid Eestil ka Rootsiga, kuningas Gustav V külastas 1929. aatal ka Eestit. Mure julgeoleku pärast muutus olulisemaks taas alates 1933. aastast, kui Saksamaal tõusis võimule Adolf Hitler ja Nõukogude Liit hakkas samuti üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. 1934
Moskva “piiriõgvendused” järgsetel aastatel ka liiduvabariikide vahelisi piire. Need muudatused puudutasid jällegi Nõukogude piiripoliitika eesmärgiks Teise eelkõige aastatel 193940 okupeeritud alasid. maailmasõja ajal ja järel oli saavutada enda Leedu sai tagasi Vilniuse, sadamalinna jaoks maksimaalselt sobilikud piirid. See Klaipeda ja väiksemaid alasid lisaks nendele, tähendas nii 1939.40. aasta vallutuste lõplikku mis olid saadud juba 1940. aastal. Leedu piiri kinnistamist kui ka võimalikult ulatusliku muutmine ei lähtunud loomulikloodus lilcest kontrolli saavutamist eelkõige IdaEuroopa üle. teguritest
Arvatakse, et mobiilsus on üks võtmekohti. Aga ka kaubandus ja energiaküsimused on aktuaalsed. Vastastikkustest huvidest lähtudes aga ei tohiks tahaplaanile jätta Euroopa Liidu jaoks olulisi väärtusi ning teatud tingimuslikkust, mis on “enam enama eest” põhimõtte aluseks. Minnes aga siit Idapartnerluse poliitika juurde, siis siin peab Eesti oluliseks initsiatiivi edasiarendamist vastavalt Idapartnerluse Vilniuse tippkohtumise ühisdeklaratsioonis sõnastatud eesmärkidele ning kahepoolsete suhete jätkuvat arendamist Euroopa Liidu ja Idapartnerlusega haaratud riikide vahel, millisteks on Armeenia, Azerbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Samas toonitab Eesti juhtkond, et Idapartnerlus peab olema piisavalt paindlik, et võimaldada individuaalset lähenemist partnerriikidele, ehk teisiti öeldes liikuda kiiremini edasi nende riikidega, kes selleks on valmis.
sest selle on pärandanud meie esivanemad. See on midagi, mis meid esivanematega seob. Pärimusmuusika on loov ja liikuv, ta muutub ja areneb, kuid ei kaota oma lihtsust ja lähedust, on meile omane ja südamelähedane. 38. Täna kaheksateist aastat tagasi seisid umbes kaks miljonit inimest kokku enam kui kuuesajal kilomeetril üksteise kõrval kätest kinni hoides Tallinnast Vilniuseni Balti ketis. Õhtul kell seitse hakkas Eesti ja Läti piirilt liikuma nii Tallinna kui ka Vilniuse poole märgusõna ,,Vabadus" ning kõlas kolmekeelne Balti rahva ühishümn ,,Ärgake, Baltimaad!" (Vooremaa: 2007). Balti ketis osalejatel võis olla eriline tunne. Kõik inimesed olid kui üks suur pere, isegi kui polnud enne üksteist näinud, seisti õlg - õla kõrval eesmärgiga saada vabaks. Kätest hoidis kinni ligi 2 miljonit inimest, mis on imestamapanev jõud. Ega võit taasiseseisvus muidu tulnud. Me tahtsime ja suutsime. Ühiselt! 39
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
