Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia, Rahvasteliit kehtestas küll majandussanktsioonid, kuid need ei takistanud Itaaliat. 1935 tühistas Sks Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama)) 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis pu...
Minu vanaema meenutusi lapsepõlvest, noorusaastatest ja sõjaajast. Mina Kristel Saareleht kuulasin oma vanaema meenutusi lapsepõlvest,koolipõlvest ja järgnevast iseseisvast elust.Otsustasin,et see on nii põnev ja panin kuuldu kirja. Vanaema sündis 1935. a. Harjumaal, Rae vallas, Arukülas, kus tol ajal oli ka turbatööstus.See oli nagu väike ,,linnake",kus oli viis elumaja, mitu vrakki elamiseks, töökojahoone, laudad (tööliste loomade tarvis), saun, laohoone, pritsikuur, kaks tiiki, klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see asundus oli ühendatud kitsarööpmelise raudteega, Aruküla raudteejaamaga, mis oli turba ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alusta...
Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. 29a 1991. aasta jaanuarikriis 1990-1991 aastavahetusel läks Baltikumis olukord pingeliseks, tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe-ja julgeolekuüksused. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alusta Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetades Eestis. 13. Jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18. Jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuaril lendas Boriss Jeltsin Tallinna Balti ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riikliku suveräänsust ja seaduslikult , millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorgraneid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. Iseseisvusreferendum
Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed ning loodi võitlussalki töölistele, kuid eriti aktiivselt hakkasid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991.aasta jaanuaris võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Pareti hoone ja Läti ajakirjandusmaja. Hoolimata Lääne protestidest jätkas Moskva vabaliikumise lämmatamist. 13.jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Interrindlased üritasid 18.jaanuaril korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Et kaitsta Toompead, hakati sinna kokku vedama kivimürakaid. 20.jaanuaril Riias toimus uus verevalamine, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni käigus tapeti viis inimest. Jaanuarikriisis mängis olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele ning 13.jaanuari õhtul
Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola – Leedu, Eesti – Läti, jt. 1923 – sõlmiti EV ja Läti vahel kaitseliidu leping 1920 – Konflikt Eesti ja Läti vahel Valga linna pärast. Rahvasteliidu vahekohus: Valga jagatakse pooleks. 1923 – uus konflikt Eesti ja Läti vahel Ruhnu saare pärast. RL otsus: saar jääb Eestile. 1923 – konflikt Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, ala läks Poola koosseisu. Tervikuna võib öelda, et EV orienteerus välispoliitikas 1920.aastatel Suurbritanniale jt. demokraatlikele riikidele. Suhted paranesid Rootsiga, Poolaga, Eesti oleks heameelega soovinud kuuluda Põhjamaade blokki. MIKS SEE EI ÕNNESTUNUD? 1930.aastad - Saksamaa kiire esitõus, Hitleri võimuletulek 1933. Päevakorras tas Balti Liidu küsimus: 1934 sõlmiti nn. väike Balti Liit (Eesti, Läti, Leedu)
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
- Läbirääkimistel nõudis molotov läti analoogset lepingut nagu Eestiga. - Kui Läti üritab nõudmisi tõrjuda, ähvarda molotov vastupanu sõjalisel teel maha suruda. - 5. oktoober 1939 kirjutas läti moskva lepingule alla. 30 000 meest baasidesse. Leedu - Moskvas alanud läbirääkimistel pakkus molotov leedu esindajale võimalust saada tagasi MRP alusel poola koosseisust NSV liidu valdusse läinud Vilniuse piirkonda nõudes selles eest aga analoogilist baaside lepingut. - Leedu oli lõpuks sunnitud nõustuma- 20 000 meest baasides. Miks, millistel tingimustel õnnestus Soome riigil püsima jääda? - Soome osutus Punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. - Selgus, et NSV liit polnud sugugi sõjaks sugugi valmis. - Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala kannasele rajatud Mannerheimi liinist.
Algul oli plaanis alustada Lätist, 1991. aasta algul Leedus puhkenud sisepoliitiline kriis viis aga sündmuste raskuspunkti Vilniusesse. Nõukogude regulaarüksused hakkasid seal oma kontrolli alla võtma strateegilisi objekte ja valitsusasutusi, nende toetusel astus tegevusse Leedu impeeriumimeelsetest kommunistidest koosnev Rahvusliku Julgeoleku Komitee, kes teatas, et on võimu Leedus üle võtnud. 13. jaanuaril 1991 ründasid Nõukogude sõja- väeüksused ja eriüksus Alfa Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Tankiroomikute all ja kuulide läbi hukkus 14 relvitut meeleavaldajat. Järgmisena oli kavas rünnata parlamendihoonet, selle kaitseks oli kogunenud aga tohutu rahvahulk. Kõigis kolmes Balti riigis toimusid suured meeleavaldused, kus inimesed kinnitasid tahet vägivallale vastu astuda. 20. jaanuaril 1991 ründas Lätis impeeriumimeelsete jõudude põhiliseks toeks kujunenud miilitsa eriüksus (OMON)
535 häält. Augustis 1990 kirjutasid Jeltsin ja Mihhail Gorbatšov alla dokumendile, mille kohaselt tuli koostada uus majandusprogramm ning kooskõlastada keskvalitsuse ja liiduvabariikide vahelised suhted. Majandusprogramm sai tuntuks 500 päeva programmi nime all. Selle autoriteks oli grupp majandusteadlasi eesotsas Grigori Javlinski ja Stanislav Šataliniga. 1990. aasta sügisel loobus Mihhail Gorbatšov programmi toetamast ning seda ei viidudki ellu. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust. Mõnede Venemaa rahvasaadikute algatusel otsustati korraldada referendum Vene NFSV presidendi ametikoha sisseseadmise üle. Referendum määrati samale päevale üleliidulise referendumiga Nõukogude Liidu säilitamise üleJuunis 1991 moodustas Jeltsin oma
Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola Leedu, Eesti Läti, jt. · 1923 sõlmiti EV ja Läti vahel kaitseliidu leping · 1920 Konflikt Eesti ja Läti vahel Valga linna pärast. Rahvasteliidu vahekohus: Valga jagatakse pooleks. · 1923 uus konflikt Eesti ja Läti vahel Ruhnu saare pärast. RL otsus: saar jääb Eestile. · 1923 konflikt Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, ala läks Poola koosseisu. Tervikuna võib öelda, et EV orienteerus välispoliitikas 1920.aastatel Suurbritanniale jt. demokraatlikele riikidele. Suhted paranesid Rootsiga, Poolaga, Eesti oleks heameelega soovinud kuuluda Põhjamaade blokki. MIKS SEE EI ÕNNESTUNUD? 1930.aastad - · Saksamaa kiire esitõus, Hitleri võimuletulek 1933. · Päevakorras tas Balti Liidu küsimus: 1934 sõlmiti nn. väike Balti Liit (Eesti, Läti, Leedu)
aktiivselt juhitud, fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st 2. Indeksaktsiad (index-shares) - eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm). Juhtimiskulud on madalad, 0,3-0,5% mahust. Indeksaktsiad on noteeritud börsidel alates 1990 –st. 14.Balti börside arengutee 1993-1996 Kauplemise algus Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel 2001 Helsingi börs (HEX) omandas strateegilise osaluse Tallinna börsil ning aasta hiljem ka Riia börsil Soome kauplemissüsteemi HETI kasutuselevõtt 2003-2004 HEX ja Stockholmi börs ühinesid, moodustati OMX Group Rootsi kauplemissüsteemi SAXESS kasutuselevõtt, Emaettevõte noteeriti Helsingi ja Stockholmi börsidel 2004 Tallinna ja Riia börsid moodustasid ühtse Balti väärtpaberituru: ühine indeks ja
1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa ...
Juurikaru Põhikool Johan Laidoneri elulugu Referaat Koostaja: Teet Adamberg Juhendaja: Pille Simral 2011 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................................... 4 .............................................................................................................................................4 http://www.mil.ee/uudisepilt/1041laidoner.jpg .................................................................4 Johan Laidoneri noorus ja haridus.................................................................................................................... 5 Laido...
23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnudki kohale. Õhtul kell 19.00 hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole märgusõna "Vabadus" ning kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks seatud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake, Baltimaad!". Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit. 3.OTSUSTAVAD AASTAD 1989. aasta alguseks oli Pika Hermanni torni otsas lehviv punane, merelainetega ENSV lipp muutunud juba kohatuks ja Ülemnõukogu otsusega asendati see 24. veebruaril sini-must- valgega
rahvalauluks. 5. Temast sai vabakutseline kirjanik, esimene poeet, kes Ungaris oma sulest ära elas; ta asutas noorte kirjanike huvide kaitsmise ühingu, Tízek Társasága Kümne Seltsi. Adam Bernard Mickiewicz Elu: 1. Elas aastatel 1798 1855. 2. Veetis enda lapsepõlve Navahrudakis, esialgu teda õpetas ema ning seejärel eraõpetajad. 3. Algselt õppis ta Vilniuse Ülikoolis õpetajaks. 4. 1820 aastal kohtas ta enda elu armastatut Maryla Wereszczakowna. Nendel ei õnnestunud abielluda, põhjusel, et Adama pere elas vaesuses. 5. 1817. aastal Mickiewic, Tomas Zan ja teised sõbrad olid korraldanud salajase organisatsiooni Philomaths'id. See organisatsioon keskendus iseõppimisele ja enesearendusele. Looming: 1. Teda peetakse Poola parimaks poeediks. 2
tõus ajutiselt kokku rahva võõrvõimuvastase vabadusvõitlusega ja romatiline kirjandus aitas neile rahvusliku sõltumatuse taotlustele omal viisil kaasa. Loomingumeetodina kajastuski romasntsim eriti just vabadusliikumisega seotud poeetide loomingus, kusjuures nende kirglik luule mõjutas omakorda romantismi, mitmekesistades selle teemasid. Adam Mickiewicz (1798-1855) Mickiewicz on Pool romantismi tähtsaim esindaja, ta on sündis Leedus, õppis Vilniuse ülikoolis kirjandust ja loodusteadusi ning töötas seejärel Kaunases gümnaasiumiõpetajana. Tema kirjanikutee algust märgib lennukas ,,Ood noorusele". Selles kutsub M. üles võitlema ja armastama. Ood ringles aastaid käsikirjaliselt, olles eriti populaarne üliõpilaste seas. M. esikkogu ,,Ballaadid ja romansid", mis äratas tähelepanu oma ärske tundelisusega, märkis poola luules klassitsistlik-valgustusliku ajastu lõppemist. 1823. aastal pagendati M
Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. Leedulased eirasid neid nõudeid. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud.
Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude 285 000 mehest suunati Eesti vastu Punaarmee 80 000 eliitvõitlejat Läti kütti. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpule viimisega 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil Poola vägedele ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil, pärast Karlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud Läti sõjaväelastest. 1919. aasta suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest (Marienburg-Jakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juunini).
11. märts 1990 aastal kuulutati Leedu iseseisvaks. Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi. E. Savisaare valitsus Eestis alustas poliitilisi ja majandusreforme. NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused -Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Alustati ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks. 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses. 75% osavõtnutest olid NSV Liidu säilitamise poolt. Sellest lähtuvalt hakati ette valmistama uut liidulepingut. Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Jakob Hurt Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord Oskar Luts..................................................................................................................... 3 Lapsepõlv...................................................................................................................... 3 Haridustee..................................................................................................................... 3 Läbimurre kirjandusse................................................................................................... 3 Kevade...........................................................................................................................5 Elu keerdkäigud.............................................
EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920-1930 aastatel 1921a septembris võeti Balti riigid (ka Poola) Rahvaste Liitu. Balti riikidele olid endiselt ohtlikud nii Nõukogude Venemaa kui ka Saksamaa. Nagu varem otsiti toetust Antanti riikidelt, eriti Suurbritannialt, kuid Suurbritannia jaoks Baltikum ei omandanud enam poliitilist tähtsust. Britid soovitasid Balti riikidel teha omavahelist koostööd. Ideed: 1) Balti Liit- lootsid selle peale, kuid Poola ja Leedu olid omavahel konfliktis Vilniuse linna pärast. 2) 1923 sõlmiti Eesti- Läti kaitseliiduleping, kuid see ei pakkunud kummalegi julgeolekut. 3) 1920ndate lõpul tihenes koostöö Rootsiga, kuid 1934 märtsis, pärast Pätsi ja Laidoneri korraldatud riigipööret, Rootsi huvi lõppes. 4) 1930ndatel tugevnes Saksamaal militarism ning vastukaaluks sellele aktiviseerus Nõukogude huvi Baltikumis ja lääneriikide poolt jäid siinseid väikeriigid silmitsi kasvava kommunismi ohuga
mõtted ja tahe katkematuks ahelaks, mis annab meile jõudu vastu seista valele ja vägivallale, mida ka täna on ähvardavalt palju meie ümber. Meie siht on vabadus./---/. Täna me nõuame tõtt, kogu ajaloolist tõtt, kui raske ka seda on taluda neil, kes on harjunud end lohutama pooltõdedega ja poolvaledega. Me tahame olla vaba rahvas oma vabal maal, iseseisival kodumaal!" Siis kõlas raadiost "Mu isamaa on minu arm". Järgnevalt hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole Balti tee märgusõna "VABADUS". 4 Kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks komponeeritud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake Baltimaad! Leedumaa, Lätimaa, Eestimaa..." Veel kõnelesid Ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel ja ajaloodoktor Vassili Kulits, kes andsid hinnangu MRP tagajärgedele.
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...
Soomes ei olnud peale kodusõda kommunistide mõju vähenenud, kommunistlikud erakonnad said valimistel ligi 15% häältest. Vastukaaluks tekkis parempoolne Lapua liikumine. Lapualased marssisid Helsingisse (ligi 10 000 inimest). Lapua liikumise mõjul suruti kommunistid soome poliitikast kõrvale, Lapua liikumine keelustati, demoktaatlik riigikord säilis 14. Leedu territoriaalsed probleemid oma naabritega Poola ola hõiavnud Vilniuse, Leedu oli hõivanud Saksa piirkonna Memeli linna. Tulemuseks lepitamatu tüli poolaga ning halvad suhted saksaga. 15. Autoritaarse korra kehtestamine Ida-Euroopa riikides · 1926: · 1934: 16. Kultuur 1920. ja 1930. aastatel · 1920 inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada, seega seda aastat isel kergemeelsus. Naiste õigused laienesid, kombed liberaliseerusid. Autosid ilmus tänavapilti aina rohkem. Levis dzässmuusika, raadio levis
1991 märts kolme Balti riigi juhid korraldasid ennetava referendumi, millest selgus, et suurem osa elanikkonnast pooldab iseseisvuse taastamist. (iseseisvusreferendum) 1991 Perestroikapoliitika oli ennastammendanud. 1991 jaanuari algus eriüksuslased võtsid enda valgusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. 1991 13. jaanuar dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa vallutasid Vilniuse teletorni ning raadio-ja televisioonihoone. Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin saabus lennukiga Tallinnasse. Allkirjastati Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldus, millega tunnustati teineteise riikliku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. 1991 18. jaanuar Interrindlased üritasid korraldada streiki Eestis ja nõudsid
muudeti kolme Balti riigi seniseid piire. 1944.a eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast(koos Petseri linnaga)ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga ning seal elasid valdavalt venelased(80%).Läti küljest võeti ära Abrene linn koos ümbrusega. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist.Leedu territoorium seevastu suurenes 16,7%.Lisaks juba 1939.a Poolalt saadud Vilniuse piirkonnale omandas Leedu ka tollal Saksamaale läinud Klaipeda ala. 6.Mis on kõige iseloomulikum järgmiste isikute tegevuses EKP liidritena?Mis nende tegevuses oli sarnast ja mis erinevat?Miks? Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950a 1950-1978a 1978-1988a
...............................................................11 Balti liit 1920.1930. aastatel kavandatud Soome-Eesti-Läti-Leedu-Poola poliitiline, sõjaline ja majanduslik liit, mis asjaosaliste erimeelsuste tõttu realiseerus lõpuks vaid Eesti-Läti-Leedu välisministrite foorumina 19191922 püüdsid Eesti ja ta lähinaabrid esmajoones koordineerida poliitilist suhtlemist Nõukogude Venemaaga, sealhulgas sõlmida rahulepinguid ning luua kaitseliitu Eesti, Läti, Soome ja Poola vahel. Vilniuse kuuluvusest tulenenud tüliküsimus välistas Poola ning Leedu samaaegse osaluse neil läbirääkimistel. Aprillis 1922 Varssavis sõlmitud lepingu jättis Soome ratifitseerimata ja 1923 lõpuks realiseerus vaid Eesti-Läti kaitseliit. Majanduslike koostöökatsete peamiseks tulemuseks jäi 1923 sõlmitud Eesti-Läti tolliuniooni leping, mis peatselt taandus kahepoolseteks kaubalepinguteks. Neis kasutati kuni 1930. aastateni nn Balti klauslit, mis võimaldas vastastikuseid erisoodustusi. 12
oma vennale hertsog Magnusele. Aasta 1560: · Härgmäe (Oomuli) laging Liivi ordu ja vene vägede vahel ordu viimane välilahing, hävitav lüüasaamine. · Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus piirati Koluvere linnust, lüüasaamine. · Tallinna ja Harju-Viru vasallid taotlesid Rootsi abi. · Liivimaal olid Venemaa valdus, Taani valdus, Orduriik. Aasta 1561: · Harju-Viru vasallid andsid truudusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le, Rootsi väed saabusid Tallinnasse. · Vilniuse leping Poola ja Saksa ordu vahel ordu ja Riia peapiiskopkond andsid end Poola võimu alla. · Moodustati: 1) Kuramaa hertsogiriik (Väina/Daugava jõest lõuna pool) 2) Üleväina-Liivimaa (Väina/Daugava jõest põhja pool). · Liivimaa aadlikud said Sigismund II privileegi, millega said 1) Usuvabaduse 2) Ainuõiguse täita kohalikke riigiameteid 3) Säilitati endine õiguskorraldus 4) Avardati lääniõigust. Sellega oli keskaegne Vana-Liivimaa kui poliitiline ühendus hävinenud.
täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. · 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd oli seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. · 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. · 20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma. · Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatsovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL-le. Gorbatsovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele.
Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. 20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma. Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatsovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL- le. Gorbatsovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele. 1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni.
8 3.2 Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu Ilma Eestita ei olnud Lätil erilisi võimalusi Stalini survele vastu seista. Analoogselt Eestile ähvardati kasutada sõjalist jõudu, kui nad baaside lepingule alla ei kirjuta. 5. Oktoobril 1939 kirjutas Läti lepingule alla ning Lätisse toodi 30 000 punaväelast. Eerulisem olukord tekkis Leeduga, kellel pakuti tagasi saada Vilniuse piirkond. 10. Oktoobril kirjutati lepingule alla ning sõjaväebaasidesse paigutati anult 20 000 meest. Niisiis said leedukad oma pealinna Vilniuse, kuid kaotasid Leedu. 3.3 Soome Talvesõda Balti riikidele sarnase lepingu sõlmimiseks avaldati survet ka Soomele. Kuna Soome oli demokraatlik riik, siis tuli arvestada avaliku arvamusega, nii asus Soome läbirääkimisi venitama. NSV Liit vastas sellel provokatsioonidega piiril, ning süüditustega, et Soome on neid rünnanud. 30
Johan Laidoner Kristi Ahjupera 11.A klass Tallinn 2013 1. Johan Laidoneri noorus ja haridus Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurmeeste hulka, et tema tegevust mõista tuleb teada algmõjutusi ja tegureid. Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Oma lapsepõlve ja kooliaastate kohta on Johan Laidoner öelnud: "Tuletades nüüd meelde oma lapsepõlve ja algkooliaega, pean ütlema, et meie perekond elas üsna...
Korrastati kindlusi Prantsusmaa Mobiliseeriti temale alluva Euroopa inimressursid Koondas Suure Armee Abistamisleping Austria ja Preisimaaga Jõudude vahekord: oli selgelt Napoleoni kasux: ta tungis peale 300 km rindelõigul 450000 mehega, ülejäänud olid Poolas reservis. Venemaa vägi oli 600 km lõigul 220000 meest, Prantsusmaa'l oli suur ülekaal igas rindelõigus. Napoleoni sõjaplaan: Esimesena tahtis vallutada Vilniuse ja purustada kohe Venemaa vägi, seejärel suunduda otse Moskva alla. Alexander I sõjaplaan: Taganeda, mitte lasta oma väeosi üksikult sisse piirata ja purustada, hoiduda pealahingust. Sõjakäik: 24.jun 1812 Prantsuse väed üle Neemeni jõe Venemaa-le 1812 august Smolenski lahing. Venemaa armee jätkas taganemist 7.sept.1812 Borodino lahing 14.sept.1812 Napoleon hõivas Moskva 19.okt.1812 Napoleon alustas taganemist
Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal, järgnes Viljandi linna algkool ja hiljem linnakool, mille poiss lõpetas 1900. aastal. Pärast seda otsustas valida ohvitseri elukutse. Nagu paljudel teistelgi tulevastel eesti soost kaardiohvitseridel, ei põhjustanud niisugust valikut armastus sõjaväe vastu. Nimelt oli seal lihtsalt kõige odavam haridust saada. Sedasi sattusidki kaardiohvitserideks peamiselt vaesemad õpihimulised eesti noormehed. 1902 võeti Laidoner vastu Vilniuse jalaväe junkrukooli, mille lõpetas 1905. aastal oma lennu parimana ja sai autasuks riigivapiga kulduuri. Eeskujulik lõpetamine andis nooremleitnant J. Laidonerile võimaluse ise valida tulevast teenistuskohta. Ta otsustas Venemaa vanima väeosa kasuks ning siirdus Mandlisi linna Gruusias, kus paiknes 13. ihukaardiväe grenaderide Jerevani polk. Majanduslikult oli niisuguses kuulsas polgus teenimine mehele raske, sest ühena vähestest ohvitseridest pidi ta elama üksnes palgast. 1908
hävitamisest huvitatud, oodates võimalust. Eestimaa kommunistlik Partei oli nõrk, selja taga oli Komintern, mis finantseeris EKP ettevõtmisi. EKP üritas 01.12.1924 relvastatud riigipöördekatset, rünnati Tallinnas valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. See suruti maha, mässu järel kaotas EKP rahva seas poolehoiu. Vene oht vähenes. 1920ndate algul oli suur lootus balti liidule (soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Kuid ei suudetud luua, Poolal ja Leedul oli konflikt Vilniuse pärast ning Soome lähenes Skandinaaviale,. 1923. Kirjutati ala Eesti-Läti kaitselepingule. 22.09.1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Suurimad saavutused: *põhiseadus *maaseadus *rahareform 1928 *Eesti tunnustamine Euroopa riikide poolt Suuremad põrumised: *rahandus, pangandus tegid kergekäelisi otsuseid laenud > majanduskriis *riigipea puudumine > puudus tasakaalustav jõud valitsuse ja Riigikogu vahel
11.1917 Oktoobri revolutsioon 16.02.1918 Leedu iseseisvumine 24.02.1918 Eesti iseseisvumine 11.11.1918 Compiegne'I vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel 18.11.1918 Läti iseseisvumine 02.02.1920 Tartu rahu 15.06.1920 Eesti I põhiseadus 24.02.1928 Eesti Vabariigi iseseisvumine 26.04.1989 Tsernobõli tummareaktori plahvatus 23.08.1989 Balti kett 11.03.1990 Leedu iseseisvumine 13.01.1991 Vilniuse veresaun 20.08.1991 Eesti taasiseseisvumine 21.08.1991 Läti taasiseseisvumine 12.1991 NSVL lagunemine 31.08.1994 võõrvägede lahkumine Eestist 28.09.1994 Estonia hukk http://www.abiks.pri.ee NIMED Adenauer K. SLV kantsler 4050 Aleksander I Vene tsaar 19. saj. Aleksander II Vene tsaar ärkamisajal Aleksander III Vene tsaar, venestaja 19
EV Valitsuse 24.09.2002 korraldusega nr 625-k nimetati TTÜ raamatukogu viieks aastaks teadusraamatukoguks. o Standardialase informatsiooni paremaks levitamiseks sõlmiti koostööleping Eesti Standardikeskusega. o Raamatukogu astus Läänemeremaade raamatukogude ühenduse "Bibliotheca Baltica" liikmeks. o Raamatukogu hakkas osalema 7 tehnikaülikooli poolt loodud BALTECH-Konsortsiumi (Tallinna, Riia, Vilniuse, Kaunase, Stockholmi, Linköpingi ja Lundi tehnikaülikoolid) raamatukogude koostöögrupi töös. o Raamatukogu teadur Aiki Tibar asus õppima Tampere Ülikooli infoteaduste osakonna doktorantuuris o Teaduskonna ja raamatukogu koostöös viidi läbi valikaine "Keemiainformaatika" kursus keemiaüliõpilastele. o TTÜ trükiste arhiivkogu juurde loodi esimene isikuarhiiv TTÜ endise rektori akadeemik Boris Tamme isikuarhiiv.
aasta jaanuaris. Gotthard Kettler - Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587. Toetas suhteid Poolaga. Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. Erik XIV - oli Rootsi kuningas 15601568. Sekkus 1561 Liivi sõtta, võttes juunis vastu Eestimaa aadlike ustavusvande. hertsog Magnus - Taani kuningriigi prints. Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570 1577. Sigismund II August - Vilniuse lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. 31. august ja 15. september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. Alistamislepinguga samal päeval kinnitas ta Liivimaa aadlile privileegi > ulatuslikud õigused. Stefan Batory Valiti 1576. aastal Poola kuningaks, alustas 1578. aastal ulatusliku pealetungi venelaste vastu.
Eestile esitati lisanõudmisena täiendavate punaväelaste sissetoomise näol aga Eesti jaoks oli see vastuvõtmatu. Eesti alustas juba valmistusi üldmobilatsiooniks. Stalin oli aga nõus sissetoovate meeste arvu vähendama, saades sellega Eesti nõusoleku. 28.sept 1939 kirjutas Eesti alla baaside lepingule 18.okt 1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist. 5.okt 1939 kirjutas Läti baaside lepingule alla 10. okt 1939 kirjutati Leedu baaside lepingule alla. Leedule lubati allakirjutamisel Vilniuse piirkond. SOOME TALVESÕDA NSV Liit esitas sarnase lepingu kui Balti riikidele Soomele. Soome oli demokraatlik: poliitiliste erakondade rohkuse tõttu polnud võimalik sellist lepingut parlamendist läbi suruda. Lepingu vastu oli ka avalik arvamus. Soome venitas läbirääkimistega. NSV Liit süüdistas Soomet NSV ründamises. 30 . okt 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, algas Talvesõda. Soome osutas oodatust tugevamat vastupanu. NSV Liit oli tohutus ülekaalus. Punaarmee ei
maailmasõda üsna kiiresti. oli stabiilse sisepoliitikaga demokraatlik kuningriik. Soome oli esimese maailmasõja käigus iseseisvunud noor demokraatlik vabariik. Ta soovis pigem kuuluda põhjamaade, kui balti riikide hulka (balti liidu ebaõnnestumine). Soomes olid äärmusliikumised suhteliselt tugevad (kommunistid ja Lapua liikumine) Poola oli oma iseseisvuse taastanud esimese maailmasõja tulemusena. Poola jaoks oli oluline Vilniuse küsimus ja sellest tekkis tõsine konflikt Leeduga. Poolas kehtestati autoritaarne diktatuur 1926. aastal. Danxigi piirkond ehk Poola koridor Eesti, Läti, Leedu olid kõik noored demokraatlikud vabariigid, mis olid saavutanud iseseisvuse esimese maailmasõja käigus. Kõikides Balti riikides tegutsesid organisatsioonid, mis ootasid sobivat hetke võimu haaramiseks. Balti riikides kehtestati autoritaarsed diktatuurid. Kordamine 1. Euroopa kaart 2
#noorsoomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu #Koostati nn suur palvekiri 520 000 allkirjaga üle Soome #1000 kultuuri- ja poliitikategelast pöördusid avalikult Nikolai II poole, #1904 N Babrikov hukkub atendaadiga, #1905 a üldstreik autonoomia kaitseks. Leedu Vene tsaaririigi koosseisus 19/20 saj vahetusel - Tugev venestamispoliitika # Keelati rahvuslikud organisatsioonid, leedukeelne kirjavara, # 1904 Nikolai II andis uue loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks # Vilniuse suur Seim e rahvaesindajad nõudsid Leedu iseseisvust # 1905 lõpul tsaarivalitsus surus vabadusliikumise maha, siiski saadi õigus emakeelsete erakoolide sh keskkoolide loomiseks # Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus Läti Vene tsaaririigi koosseisus 19/20 saj vahetusel - Traditsiooniline rahvuslus # 19 saj lõpul jauna strava e uus vool. Eesotsas kirjanik Janis
3. Toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad: GLD (Kuld); USO (Nafta); SLV (Hõbe) jt. 4. Võimendusega indeksaktsiad QLD (liigub koos Nasdaq-100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt 5. Riikide indeksaktsiad EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt 6. Võlakirjade indeksaktsiad: LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt. 14. Balti börside arengutee 1993-1996 Kauplemise algus Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel 2001 Helsingi börs (HEX) omandas strateegilise osaluse Tallinna börsil ning aasta hiljem ka Riia börsil Soome kauplemissüsteemi HETI kasutuselevõtt 2003-2004 HEX ja Stockholmi börs ühinesid, moodustati OMX Group 4 Rootsi kauplemissüsteemi SAXESS kasutuselevõtt Emaettevõte noteeriti Helsingi ja Stockholmi börsidel 2004 Tallinna ja Riia börsid moodustasid ühtse Balti väärtpaberituru:
20 represseerimisele. Eesti Riigiarhiivis on mitmeid dokumente, kus arreteeritud juutide eest astuvad välja nende eestlastest töökaaslased või tuttavad.7 4.2 Vaivara süsteem Eesti ei jäänud kauaks juudivabaks. 16. märtsil 1943 tegi Hermann Göring korralduse taastada Saksa sõjamasin huvides Eesti põlevkivitööstus. Ta andis käsu rajada Eestisse laagrid, kuhu tuua ja paigutada vajaminev tööjõud. Keskne koonduslaager loodi Vaivarasse, kuhu Vilniuse ja Kaunase getode juute hakati tooma juba 1943. aasta septembris. Vaivara oli omamoodi jagamispunkt, kust vangid saadeti edasi välilaagritesse, mis paiknesid paljudes kohtades Virumaal. Koonduslaager oli Lagedil ning süsteemi osa oli ka Tallinna vangla. Aastatel 1942-1943 oli Eestis kaks surmalaagrit: Klooga ja Jägala laagri hukkamispaik Kalevi-Liiva. Ühtekokku toodi mitmelt poolt Euroopast Eestisse sunnitööle umbes kümme tuhat juuti
1970ndateni; 35. Leedu XX sajandil Sajandi algul Vene impeeriumi koosseisus, rängalt rõhutud (ladina tähestiku kasutamine keelatud, vähendamaks poola mõjusid); veebruaris 1918 kuulutati välja iseseisev Leedu, 1918. aasta suvel Württembergi dünastiast pärit prints Wilhelm Leedu kuningaks (ei asunud valitsema); detsembris 1918 algas sõda Nõukogude Venemaaga, võideti; 1919. võideldi Bermondt-Avalovi vägedega, võideti; 1920. kaotati pärast lahinguid Poola vägedega Vilniuse piirkond; 1923. annekteeriti Klaipeda piirkond; 1926. aastal riigipööre, Antanas Smetona haarab võimu, opositsioon surutakse maha, Smetona valitseb diktaatorina kuni 1940. aastani; pidevad territoriaalsed tülid Poolaga; 1939. aastal loovutas Klaipeda Kolmandale Reichile; 1939. aastal sai Nõukogude Liidult baaside sisselubamise eest Vilniuse; 1940. annekteeritakse Nõukogude Liitu; 1941-1944 Kolmanda Reichi okupatsioon;
kohustas liikmeid üksteist agressiooni korral sõjaliselt toetama. BALTI LIIT Eesti diplomaatia eesmärgiks oli Läänemere piirkonnas sõjalis-poliitilise liidu loomine Skandinaaviamaade, Soome, Poola ja Balti riikide osavõtul. Sellest ei tulnud midagi välja riikide erihuvide ja vastuolude tõttu. Põhjamaad ei soovinud võtta julgeolekuriske ja siduda end väikeste ja nõrkade Balti riikidega, Poola ajas suurriiklikku poliitikat, pealegi oli tal terav olukord Leeduga Vilniuse küsimuses. Balti liidu sõlmimist takistas ka NSVL ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus. Soomes leiti, et Balti riikide seisnud on ebakindel ja liit nendega ähvardab Soome julgeolekut. Suhteid Lätiga pingestas piiriküsimus eesti-läti segarahvastikuga Valgas, mis reguleeriti rahumeelselt 1920. aastal. 1923. a sõlmis Eesti Lätiga sõjalis-poliitilise koostöölepingu. 12. septembril 1934 kirjutati Genfis alla Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja mittesõjalise koostöö lepingule.
Loodi töölistest võitlussalku.OMON-Läti miilitsarühm.Tallinnasse saadeti dessantväelaste polk->eesmärgiga alustada operatsiooni sõjaväeteenistusest kõrvalhoidjate püüdmist(eestlased suutsid seda vältida). 10. jaan saatis Gorbatsov läkituse Leedu Ülemnõukogule, nõudes NL ja Leedu NSV põhiseaduse taastamist. Nõuti hindade alandamist. 15 jaan korraldati kõigis 3 riigis meeleavaldusi. 13 jaan ommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa rahvast ümbritsetud Vilniuse tuletorni ning raadio-ja televisioonihoone. Selle käigus hukkus 14 in. 18 jaan üritasid interrinde toetajad streike korraldada. Riias tapeti 5 in. Jaanuarikriis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 12 jaan 1991 kirj Moskvas alla E ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste lepingule, millega mõlemad pooled tunnustasid, millega mõlemad pooled tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele. V NFSV esimees oli Boris Jeltsin
1924. suri Lenin. Soovitas uueks Lev Troskit, aga ta ei olnud väga suuteline võimu hoidmiseks. Stalin tuli siis. Ta lõpetas kohe NEPi. Alustas industrialiseerimist ehk suurtööstuse eelisarendamist.Viisaastaku plaanid. Sundkollektiviseerimine. Suur terror. 1934. Senini vaid talupoegade vastu, siis aga ka kompartei, julgeolekuorganite jms vastu. Loodi GULAG. Sunnitöölaagrid. Soome. Lapua liikumine vastukaaluks kommunistidele vist. Edukad. Poola. Jozef Pilsudski laskis okupeerida Vilniuse. 1926. riigipöörde tegi, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. (tervendamine). Lätis oli alates 1934. peaministriks Karlis Ulmanis, Leedus Antanas Smetona. Balfourdi deklaratsioon maailmasõja ajal lubasid inglased juutidele nende rahvusliku kodu taastamist. India. Jawaharlal Nehru. Mohandas Gandhi -> Mahatma. (suurhing). Iseseisvuse saavutamine vägivallatul teel. Hiina. Sun Yatsen asus riiki ühendama, oli rahvuslik kodanike jõudude liider. Tema erakond
tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalist jõudu. Gorbatsov toetas seda seisukohta vaikimisi. 1991 aasta lõpul jõudis järjekord Baltimaadeni. Leedus puhkenud sisepoliitiline kriis viis sündmuste raskuspunkti Vilniusse. Leedu Rahvusliku Julgeoleku Komitee(kommukad), teatas, et on võtnud Leedus üle võimu. 13. jaanuar 1991 ründasid NSV üksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. 20. jaanuar 1991 ründas Lätis miilitsa eriüksus(pahad poisid) Riias siseministeeriumi hoonet. EL ja USA ähvardasid sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSV Liidule. Jeltsin kirjutas alla Tallinnas sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel. 1991. aasta jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni ning viis Balti küsimuse tõeliselt rahvusvahelisele areenile.
Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal, eestlaste toetus Rootsi võimule. Piirama Koluvere linnust, kuid nad hävitati. Palutakse abi Rootsilt, 1561-Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvanne. Rootsi väed Tallinna, tugipunkt. Poole nõudis ordu alistumist. 28.11.1561- Vilniuse leping, ordu ja Riia ppk täielikult Sigismund II Augusti valitsemise all. Liivimaa aadli privileegid: usuvabadus, õigus täita riigiameteid, kohalik õiguskord ja avardas lääniõigust. Liivi sõda rahvusvaheline heitlus. Ordu ja ppk, Pärnu, Paide, Karksi, Helme linnus Poolale; Tallinn ja lähiümbrus Rootsi; Narvast Viljandini ja Tartu pk - Vene; Saare-Lääne Taani. 1560. Vene kõrvale, teised edasi. Rootsi võim Saare-Lääne pk ja Taanile Saaremaa.
üritasid kohalike kommunistidega koostöös võimu haarata, kuid see kukkus läbi. 1920. aastate alguses oli ka idee Balti Liidust, mis oleks sõjalispoliitiline liit – sinna kuuluks Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Soome aga distantseeris end teistest, samastades end põhjamaade riikidega, mitte Balti riikidega. Poola ja Leedu aga ei saanud olla samas liidus, sest nende vahel olid ületamatud vastuolud läbi 1920. ja 1930. aastate, sest Poola oli sõdade käigus hõivanud Vilniuse ja selle ümbruse, Leedu pealinn oli Kaunas. Neil ei olnud isegi diplomaatilisi sidemeid. Eesti esindaja käik Leedus tõi kaasa noodi ehk laituskirja Poolalt ning vastupidi. Balti liidu asemel jõuti 1923 Eesti ja Läti vahelise kaitseliidulepingu sõlmimiseni. 1934 õnnestus ka sõlmida Eesti, Läti ja Leedu vaheline Balti kolmikliit, mida on kutsutud ka Balti Antantiks. Selle eesmärk oli majanduslik ja