põhjalaskmises.NSVL tahtis E paigutada 35000 punaväelast, E polnud nõus ja hakati sõjaks valmistuma. Stalin vähendas 25000ni.E nõustus ja 28.sept 1939 kirjutati baaside lepingule alla,18.okt alustati Punaarmee üksuste paigutamist E.2.okt nõuti Lätilt analoogset lepingut.Ilma E polnud Lätil erilist võimalust vastu hakata,5okt kirjutas Läti alla, juhtus sama nagu E(baasid,30000meest).Leedule pakuti tagasi sada Vilniuse piirkond,kui nõustub sarnase lepinguga. 10.okt kirjutati leping.Tgelt leedulased võitsid Vilniuse,kaotasid Leedu.Sama lepingut taheti ka Soomega.Soome oli vastu,üritati venitada.NSVL süüdistas S ründamises,30nov 1939 aglas talvesõda.NSVL arvas, et sõda kestab mõni nädal, tglt oli S tugevam.NSVl ei suutunud Mannerheimi liinist läbi tungida. Külm ilm,NSVL üksused hävitati. S vastupanu jätkus ka peale NSVl lisajõudude saabumist
eesrindlikumast tehnoloogiast * Majandussüsteem oli ennast ammendanud *elatustase oli madal *suur mahajäämus arenenud maailmast 7. Balti riigid alustasid 1980. a. Lõpus otsustavad võitlust iseseisvuse taastamise eest, kuna Balti riigid olid 45 a. Rasket kommunismiiket kandnud, kui rahvustunne ei kadunud. Balti riikides ei suutnud NSVL läbi viia täielikku venestamist, tihedalt suheldi Läänega. 8. NSV Liit rakendas impeeriumi kooshoidmiseks sõjalist jõudu *1991 rünnati Vilniuse teletori kaitsnud rahvamassi *20.01.1991 ründas lätis miilitsa eriüksus Riias siseministeeriumi hoonet. 10. 1989 sügis – Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 11. Gorbatšov riigipeana Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. NSV Liidu juhina mõistis ta, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna riigi majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud
o Ordu sai Härgmäe lahingus venelastelt lüüa. Hiljem langes vene vägede kätte ka Viljandi linnus o Talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. (Pidasid läbirääkimisi relvastuse saamiseks kui ebaõnnestunult. Läksid piirama Koluvere linnust kuid äkitselt nad hävitati.) o Tallinn ja Harju-Viru taotlesid Rootsilt abi. Andsid ustavusvande ning rootsi väed tulid Tallinna. o Poola nõudis eelneva pärast Saksa ordu täielikku alistumist. Vilniuse lepinguga andsid ordu ja Riia pk end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla o Alad jagati kaheks: · Kuramaa hertsogiriik-Daugava jõest lõuna poolne ala(iseseisvana Poola vasallsõltuvuses). Hertsogiks-Gotthard Kettler · Üleväina-Liivimaa- Daugava jõest põhja poolne ala, sh ka ordule kuulunud Eesti ala(Poolale) o Poola kuningas Sigismund II August kinnitas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile väga ulatuslikud õigused:
a. 16 AUHINNAD (1) 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal 17 AUHINNAD (2) 1965 Nõukogude Eesti preemia 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia 1978 Vilniuse maalipreemia 1979 Kristjan Raua preemia 18 TÖID KOGUDES Eesti Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseum, Tretjakovi Galerii Moskva Museum Ludwig Köln 19 KASUTATD ALLIKAD www.shifara-antique.ee www.sloleht.ee/index.aspx?id=202154 www.evaldokasemuuseum.ee Villem Raam "Eksliibrs ja Evald Okas" 20 KÜSIMUSTIK (1)
Leedus on kahetasandiline haldusjaotus, 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks. Leedu president valitakse otsestel valimistel viieks aastaks ning tema volitused hõlmavad peamiselt väis- ja julgeolekuküsimusi. Ühekojalises Leedu parlamendis on (Seimas) on 141 liiget. Leedu pealinn Vilnius on maaliline linn, mis asub jõgede Neris ja Vilnia kallastel. Vanalinna arhitektuur on üks Ida-Euroopa silmapaistvamaid. Vilniuse Ülikool on ehitatud renessansi stiilis. Hoonel on palju siseõuesid, mistõttu on ta nagu linn linnas. Peaaegu 84% elanikest, kes Leedus elavad on leedulased. Veel elab Leedus poolakaid (üle 6% rahvastikust) ja venelasi (üle 5% rahvastikust). Leedu keel kuulub indo-euroopa keelte perekonda. Ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%).
aastatel, varem on temalt ilmunud ainult üks raamat Olev Subbist (1981). 2002. aastal võitis Põldroos romaaniga "Joonik kivi" Eesti romaanivõistlustel III koha preemia. Põldroos on osalenud ka poliitikas, aastatel 19881991 kuulus ta Ülemnõukokku ja oli 1991. aasta 20. augustil üks Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanuist. Põldroos oli ka Rahvarinde asutajaliige, lisaks on olnud NLKP liige. Enn Põldroosi tähtsamad preemiad: 1969, 1975 Vilniuse Maalitriennaali preemiad 1972, 1982, 1985 Kristjan Raua nim. preemiad 1987 NSVL riiklik preemia 2002 Eesti romaanivõistluse III preemia Näiteid Enn Põldroosi maalidest: ,,Sõjapõgenikud" (1968) ,,Söömaaeg" (1969)
1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 Leningradi Eksliibriste ja Graafika ühingu auliige 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Auhinnad 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal 1965 Nõukogude Eesti preemia 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia 1978 Vilniuse maalipreemia 1979 Kristjan Raua preemia Eduard Wiirat Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Enne sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal, sh aasta Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri
Peteserimaast koos Petseri linnaga. Läti küljest aga Abrene linn ja selle ümbrus ning liideti Vene NSFV-ga. Eesti kaotas 5% (2330 km2) ja Läti 1,8% (1200 km2)., elanikke vastavalt 65000 (Eesti) ja 30 000 (Läti). Ametlikult põhjendati, et tegemist on aladega, kus elasid venelased. Eesti ja Läti jäeti ilma ka olulistest sõjalis-strateegilistest piirialadest. Leedu territoorium suurenes. Lisaks 1939.a. saadud Vilniuse ümbrusele omandas ta ka tollal Saksamaale läinu Klaipeda prk. Leedu territoorim kasvas 16,7% (9300 km2). Enamik neil aladel elavaist poolakatest ja sakslastest (u. 200 000) asustati Poolasse või Saksamaa Nõukogude okupatsioonitsooni. Kuna Potsdami konverentsi otsustega anti Saksa idaalad Poola ja NSV Liidu hallata (Königsbergist sai Kaliningrad), isoleeris Moskva Baltimaad muust maailmast. (1947.a. nentis USA riigisekretär et "ring ümber Baltikumi on hermeetiliselt suletud)
aktiivset allveesõda, mis tänu inglise õhujõudude ülekaalule ei kujutanud see lääneliitlastele suurt ohtu ja lääneliitlased suutsid rohkem kaubalaevu ehitada kui sakslased neid uputada. Balti riikide okupeerimine Lääneriigid olid hõivatud II MS sündmuste ja enda kaitsemisega ning Balti riigid jäid üksi. 28. septembril 1939 sõlmis NL Eestiga baaside lepingu ja alustas punaarmee üksuste paigutamist Eestisse. Sama leping sõlmiti ka Läti ja Leeduga (sai lepingu eest tagasi Vilniuse, ,,Võitsime Vilniuse, kaotasime Leedu"). Balti riigid püütsid NL-ga konflikte vältida, kuid suhted järjest halvenesid. Järgnes Balti riikide okupeerimine 15.-17. juuni 1940. Stalini paremkäsi Andrei Zdanov alustas Eestis uue venemeelse valitsuse loomist. Juulis moodustati võltsvalimiste tulemusel uus parlament, mis palus Eesi vastu võtta NL koosseisu. 6. augustil 1940 Stalin selle palve rahuldas. 1941-1944 1941.a. alustas Hitler NL vastast sõjaplaani ,,Barbarossa"
II maailmasõda Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühen...
Ansambel Rondellus Ajalugu Vanamuusikaansambel RONDELLUS loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak'i algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua ...
Eesti Vabariigi taastamine Marita Kose 9d 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt...
Markeviciute ja palju teisi tantsijaid. Lavastuses kasutati erinevaid Pjotr Tsaikovski teoseid. Lavastuses mängitakse Onegini ja Tatjana keerukat armulugu, milles kord üks osapool kord teine ei ole rahul toimuva olukorraga. Lavastuse muusika läheb väga hästi kokku lavastuses toimuva sündmustikuga. Balletis Onegini osa mänginud näitleja M. Daraskevicius on pärit Leedust, Vilniusest. Ta on sündinud 4. detsembril 1986 aastal. 2006. aastal lõpetas ta Vilniuse Balletikooli, peale seda oli ta Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri tantsija. Alates 2008 aastast on ta Vanemuise teatri balletiartist. Lavastuses Tatjana osa mänginud Hayley Jean Blackburn on pärit Inglismaalt ja ta on sündinud 1986 aasta 5. aprillil. 2005. aastal lõpetas ta Briti Kuningliku Balletikooli. Sama aasta veebruaris ja märtsis osales ta teiste Briti Kuningliku Balletikooli lõpetajatega turneel Jaapanis ja Ameerikas
garantiid Balti liidu loomisega, kuhu oleks kuulunud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Kõigil neil riikidel oli ühised potentsiaalsed vaenlased - Nõukogude Venemaa (alates 1922 Nõukogude Liit) ja Saksamaa. Sõjalist liitu ei õnnestunud sõlmida riikide omavaheliste vastuolude tõttu: 1) Soome soovis koostööd teha mitte Balti riikidega vaid Skandinaaviaga (Rootsi, Norra, Taani) 2) Poola ja Leedu vahel toimus sõjaline konflikt Vilniuse kuulumise pärast. Leedu keeldus osalemast rahvusvahelistel konverentsidel, kus osales ka Poola. 3) Poola soovis liidus saada juhtpositsiooni, millega polnud rahul ülejäänud riigid 4) Eesti ja Läti vahel toimus 1920 aastal piirikonflikt ja seetõttu 1920´aastatel nende riikide omavahelised suhted ei olnud eriti head 5) kõigil riikidel oli sarnane majandusstruktuur ja majanduslik konkurents ei
I maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Sõja põhjuseks oli jaotatud maailma ümberjaotamine, kuna Saksamaa oli jaotamisele hiljaks jäänd, ajendiks oli Fernandini tapmine Serbia poolt. Sõjalised blokid olid Keskriikide blokk (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) ja Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa). I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10000000 hukkunut, 20000000 invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennuke...
Esimesed kriisiilmingud1930- hindade langus - põllumajandustootjaid tabab esimesena (Euroopa ei suuda enam osta, piiratakse sissevedu, Eestis tekivad ülajäägid, hinnad langevad ka siin) - sama protsessi kordumine tööstuses - siseturu kokkukuivamine - rahanduses tekkis segadus seoses paljude riikide loobumisega kullastandardist - tööpuuduse kasv - elukalliduse tõus rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides= otsitakse süüdlast Põhiseaduslik ja poliitiline kriis: - Väideti, et hädade põhjus on erakondade paljusus. - Ettepanekud muuta põhiseadust (Põllumeeste Kogud juba 1920a. keskp.) - Võeti Riigikogu menetlusse põhiseaduse muutmise ettepanek(hakkas venima sotside vastuseisu tõttu) - Vapside esilekerkimine (moodustus organisatsioonina1929, vabadussõja veteran...
industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine viisaastak- kulak- jõukas talupoeg. GULAG- Ülemaailmne Sunnitöölaagrite Süsteem.Siberis surid paljud ! Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. NKVD- lapua liikumine- 1920.aasate lõpul tekkis rahvuslikparempoolne liikumine. Selle mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. J.Pilsudski- Poola riigijuht marssal. Käskis okupeerida oma sünnilina Vilniuse ja ümberkonna, et nihutada Poole piiri Lätini. K.Ulmanis- Läti peaminister. Teostas Lätis riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. A.Smetona- Rahvuslikparempoolsed jõud ei jäänud ootama, millal Leedu täielikult NSV Liidu sõiduvette tõugatakse ja teostas riigipöörde. Võimule tuli A.Smetona, kes jäi tugeva võimuga presidendiks kuni 1940.aastani. Atatürk- Sultan kaotas võimu, 1923
NSV Liit pidas seda ainuõigeks, et just tema peaks seda kaubeteed kontrollima. Teise põhjusena võib käsitleda seda, et koostöö naaberriikidega ei sujunud ja samuti ei tahtnud Nõukogude Liit kunagi tunnistada Eesti, Läti ja Leedu iseseisvat olemasolu. Nõukogude Liidu jaoks oli Tartu rahuleping ajutine. Poola, Läti, Leedu ja Eesti plaanisid luua Balti Liitu, kuid see ebaõnnestus. Liidu tekkimist takistas Leedu ja Poola tüli Vilniuse piirkonna üle. Soome püüdis end neist riikidest ja plaanitava liiduga ühinemisest eemale hoida, kuna sellega oleks võinud kaasneda see, et Soome ise oleks olnud Nõukogude Liidu järgmine vallutus. Soome arvates oli tal kasulikum teha koostööd Norra ja Rootsiga. 1938. aastail tunnistas Eesti end neutraalseks riigiks, millga lootis säilitada oma iseseisvuse. Neutraalse riigina ei olnud Eestil abi loota kellegilt. Kui Eesti suhted naaberriikidega oleksid olnud
Tln, 1972, lk 66), et kollaboratsionist on "reetur". Selline osalt Kominterni antifasismi doktriinile ja Prantsusmaa resistance'i kogemusele rajatud definitsioon oli juba viimase, musta ENE koostamise aegsete (1987-1988) ühiskondlike muutuste taustal pooleldi ebaaus ning on tänaseks seda enam aegunud. Uuemates teatmikes peetakse kollaborandiks aga kodumaa vaenlastega või vastaspoolega koostöö tegijat; II maailmasõja ajal okupatsioonivõimudega koos töötanud isikut. Ka Vilniuse rahvusvaheline antikommunistlik tribunal kirjeldas oma 14. juunil 2000 langetatud mahukas otsuses 'kollaboratsiooni' mõistet, mis on teadlik tegutsemine okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle rahva kodanikuõigusi ehk lühidalt -- kollaboratsioon on koostöö anastajaga 1. Poliitiline kollaboratsioon -- sel tasandil on oluline vaenuliku võõrreziimi
veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõududesse kuuluvast 285 000 mehest suunati Eesti vastu Punaarmee 80 000 eliitvõitlejat läti kütti. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil Poola vägedele ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Omakorda aitas Eesti luua sõjaväge Lätil. Sõjaväkke kuulusid pärast Krlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud läti sõjaväelased. 1919. aasta suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks PõhjaLätis, puhastades selle Punaarmeest (MarienburgJakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juuni). Juunis 1919 viis see kokkupõrkele
aastate lõpul rahvuslik-parempoolne Lapua liikumine. Lapua liikumise mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. Siiski ei õnnestunud lapualastel riigipöördekatse. Siiski säilis Soomes demokraatlik riigikord, ainult et ilma äärmusteta. On väidetud, et just püsima jäänud demokraatia oli see, mis hoidis ära 1939.aastal Soome alistumise NSV Liidule ja tagas iseseisvuse säilimise. Poola 1920.aastal Poola riigijuht marssal Jozef Pilsudski käskis okupeerida oma sünnilinna Vilniuse ja ümbruskonna, et nihutada Poola piiri Lätini. Leedulased pole seda poolakaile kunagi andestanud, sest poolastunud Vilnius oli nende ajalooline pealinn ja Leedu riikluse häll. Sõja Nõukogude Venemaaga lõpetas Poola 1921.aastal Riia rahuga. 1922.aastal kaotas Pilsudski võimu. 1926.aastal tegi Pilsudski riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas nn sanatsioonireziimi. Pilsudski jäi Poola diktaatoriks kuni oma surmani 1935.a. Poola oli
perekonda = 1/8 tsaari (Saksa ordu jäänus; Baltic Black Sea õukonna perekonnast hertsoginna Anna Ivanova; viimane 1569 + Poola = Gustav Adolf II baltimaade osa, mis Suurim Euroopas 1632 Tartu Ülikool liideti Venemaaga) 1561 1795 1579 Vilniuse Kolledz Stefan RIGA oli Rootsi Bathory pealinn Kuninganna Kristiina (1932 54) 1862 Riga Polütehniline Instituut
Iga Rahvarinne nimetas viis esindajat nimetatud kolmepoolsesse komiteesse, mis hiljem võttis nimeks Balti Nõukogu. Kohe pärast Balti Assambleed hakati nii Eestis kui ka meie lõunanaabrite juures arutama, kuidas tähistada ühiselt läheneva kurikuulsa pakti 50. aastapäeva 23. augustil. Idee korraldada sellel päeval inimkett Tallinna ja Vilniuse vahel pärineb ERR juhtkonnast, kus erinevaid kavasid üldistanud ERR eestseisuse liige Edgar Savisaar käiski ühel nõupidamisel välja just selle mõtte. Seda toetati, ehkki esimesel hetkel ei hoomatud kuivõrd raske ja ulatusliku ettevõtmisega on üleüldse tegemist.
1963 Ljubljana V rahvusvaheline graafikanäitus 1965 Ljubljanas VI rahvusvaheline graafikanäitus 1968 Üleliiduline rändnäitus koos G.S. Handzjani ja V.E. Tsigaliga 1968 Joonistuste näitus kunstisalongis 1971 grupinäitus kunstisalongis Tallinnas koos G.Reindorffi ja E.Einmanniga 1972 grupinäitus Viljandis koos J.Muks ja L.Mikkoga 1975 grupinäitus Kundas, graafika A.Hiibuse, A.Kütti ja V.Tõnissoniga 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibriste biennaal 1979 Vilniuse maalitriennaal 1980 Tartu Kunstimuuseumi korraldatud rändnäitus 1981 grupinäitus Lüübekis koos N.Kormasovi ja O.Subbiga 1982 grupinäitus Riias koos A.Keerendi ja I.Torniga 1983 eksliibriste näitus Jürmalas 1984 eksliibriste näitus Hyvinkääl ja Riias 1985 eksliibriste näitus Helsingis 1987 "Eesti kunst" Näituste keskmaja, Moskva 1988 Eesti kunsti näitus Esto päevadel, Melbourne 1990 Eesti kunst Lohjas, Soome 9
Hoolimata Lääne protestidest, jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. ISESEISVUSREFERENDUM Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude
1928.a. BriandKellogi pakt, mille töötasid välja USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand. Paktiga kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes. Konfliktid Leedu-Poola Vilniuse (Vilno) pärast Leedu-Saksamaa Klaipeda (Memel) pärast Eesti-Läti vahel Valga, Heinaste, Ruhnu pärast Soome-Rootsi vahel Ahvenamaa pärast Prantsusmaa okupeeris 1923.a. Ruhri (Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemine) Probleemid rahvusvahelistes suhetes 1920. aastatel * Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone; Probleemid tulenesid: Versailles rahulepingust, Saksamaale kõrged reparatsioonimaksud. Probleeme püüti lahendada: 1924.a. Dawesi plaaniga, 1932.a
Õnnestus leida ka mõned kaasaminejad ja üritati siis üle võtta strateegilisi punkte (Balti jaam, (sõja)lennujaam, postkontorid). Mässajatel olid ka osa toetajaid sõjaväeosades, kus üritati ka sõdureid enda poole saada, aga siiski kukkus läbi. 20. aastate alguses tehti Balti liidu moodustamise katse (So, E, Lä, Le, Po). See aga kukkus läbi. Soome hakkas end identifitseerima rohkem põhjamaana. Leedut ja Poolat oli raske ühe "laua" taha saada, kuna Poola oli hõivanud Vilniuse ja Vilniuse piirkonna, neil oli omavaheline konflikt. Kahe maailmasõjavahelisel ajal oligi Vilnius ja seda ümbritsev piirkond. Tollal oli pealinnaks Kaunas. Tagasi läks siis, kui 1939. oli Poolat vallutatud, siis tegi suure "zesti", et andis tagasi Vilniuse, et ise selle pärast okupeerida. Soome, Eesti, Läti, Leedu pidas suurimaks ohuks Venemaad, aga Poola hoopis Saksamaad. Oli raske omavahel kokkuleppele jõuda.
toetust kogusid sotsiaaldemokraadid ja Rootsi jäi demokraatlikuks. Soome pidas lühikese verise kodusõja, 1919.a Soome Vabariigi loomine, kandis nime Skandinaavia riik, Lapua liikuminerahvuslikparempoole liikumine millega suruti Soomes kommunistid poliitikast kõrvale. Poola enne sõda Poolat polnud aga rahvas teadis Poolat kui suurriiki, Poola riigijuht J. Pilsudski okupeeris 1920 Vilniuse ja selle ümbruse, 1926 tegi ta riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. Eesti majanduskriis, millele järgnes majanduslik edu, 1924.a 1 dets. kommunistide mässukatse hirmutas rahvast ja tekitas kartuse NSVL osaks saamine, vapsid tekitasid põhiseaduse kriisi, 1934a riigikogu ,,vaikiv ajastu", järgnes Pätsi aeg. Läti peaministriks sai K. Ulmanis kes järgis Pätsi riigipööret mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Leedu 1920
Eesti võttis pakkumise vastu. Moskvasse saabunud Eesti delegatsiooni ootasid uued nõudmised. Leiti kokkulepe ja 28. sept. kirjutas Eesti baaside lepingule alla. 18. okt. alustas Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse, 25 000 sõdurit. 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. Vastutasuks nõuti baaside lepingut. 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Talvesõda NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus. 30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. Soome jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu.
allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist Ida-Euroopas. Lisaprotokolli sisu · 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL-i huvisfääri piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas. · 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisla ja Sani jõe joonel. · Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel
Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.aug.1991 vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust ka teised riigid. Omariikuse taastamine 1991. aastal 1991a jaanuari esimestel päevadel võtsid eriükslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. 13 jaan. vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18 jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuari õhtul Eestisse Boriss Jeltsin. Kirjutati alla avaldusele, millega tunnistati teineteise riiklikku suveräänsust. Kremlis lubati Balti iiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Iseseisvumine...............
juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu. Mõnede arvamuste kohaselt asus Oskar Luts raamatud kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva apteeki, sealt viidi ta detsembri lõpul üle Vilniuse apteeki. 1915. aasta jaanuarist augustini töötas Luts lahingutest ohustatud Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimised Dvinski, Vilnosse ja Vitebski. Viimases oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Ta ei viibinud küll lahingutules, kuid haiglate miljöö laastas mitmeti noormehe vaimu. Tervisehäirete tõttu süvenesid pessimistlikud sünged meeleolud, mida mõneti leevendas vabal ajal kätte võetud raamat
Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan. 4) Schleswig-Holsteini ala poolitati Taani ja Sm vahel. Moodustati 2 uut riiki: Tsehhoslovakkia (endised A-U alad) ja Jugoslaavia (Serbia, Montenegro, Horvaatia, Sloveenia, Bosn-Hertseg, Makedoonia). 5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse. Kuni 39a oli Leedu pealinn Kaunas, kuni MRP järgi Vilniuse vallutasid ja Leedule andsid. 2) Ahvenamaal elasid rootslased, aga see oli Soome piirides. Oli relvastatud kokkupõrkeid, lõpuks sai Ahvenamaa laialdase autonoomia. 3) Techen oli hea maagileiu ala. Selle pärast kaklesid Poola ja Tsehhoslovakkia. Rahvasteliit poolitas kaardil ala joonega, kuid see ei rahuldanud tülitsejaid. 4) Eestis oli Valga, Ruhnu ja Heinaste prob. Valga joonega pooleks, Heinaste Lätile ja Ruhnu Eestile
Seda pidid teostama KGB eriväeosad, luureüksused ja sõjavägi. Toetajateks pidid olema väidetavalt impeeriumimeelsed. Mihhail Gorbatsov lootis taastada Nõukogude Liidu ja Leedu NSV põhiseaduse läkitusega Leedu Ülemnõukogule. Keeldumise korral oli ähvarduseks presidendi võimu kehtestamine. Leedut see aga ei huvitanud ning nõudmised lükati ükskõikselt tagasi. 13. jaanuari koidikul vallutasid KGB erigrupp Alfa rahvapiirdega Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Aktsiooni käigus sai surma 14 inimest ning mitusada sai haavata ja vigastada.Kuigi maailm Vilniuse sündmused hukka mõistis, siis sellega veel verevalamine ei piirdunud. 20. jaanuaril leidis aset uus aktsioon, seekord Riias, kus hukkus 5 inimest. Eestis õnneks asi nii kaugele ei läinud. Olulist rolli etendas jaanuarikriis Vene NFSV toetus Balti riikidele."12. jaanuaril 1991. aastal kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NFSV
7. Stalin oli Venemaal partei peasekretär. Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tõrjus eemale tugevamad konkurendid ja sai võimule. 8.Vljatseslav Molotov Stalini truu toetaja. Oli Nõukogude Liidu valitsusjuht. Sõlmis Molotov Ribbentropi pakti. 9. Gustav V Rootsi kuningas. Ta oli vastu demokraatlikele liikumistele ja tööliste õiguste suurendamisele. Ta pooldas mõlema maailmasõja ajal sakslasi. 10. Jozef Pilsudski Poola riigijuht. Käskis okupeerida Vilniuse ja ümbruskonna, et viia Poola piir Lätini. 11. Karlis Ulmanis Läti peaminister. Teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. 12. Antanas Smetona Leedu president. Teostas Leedus riigipöörde. 13. Mustafa Kemal ehk Atatürk oli Türgis president. Asus Türgit moderniseerima: suurendas naiste õigusi lubades käia neil ilma näokatteta ja keelas haaremid. Keelati traditsiooniline peakate fess. Võeti kasutusele ladina tähestik ja moderniseeriti
Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin venemaa juhina 29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. 16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti Ülemnõukogu esimees Jeltsin. Juulis 1990 NLKP XXVIII kongressil astus Jeltsin NLKPst välja. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust. ..... 19. veebruaril 1991 kritiseeris Jeltsin teleesinemises teravalt Mihhail Gorbatsovi ning kutsus teda üles presidendi ametikohalt tagasi astuma. 23. aprillil 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise. liiduvabariigi esindajatega ja Nõukogude Liidu president
Alguseks võib pidada mitmete asjaolude kokkulangevust ,mille tagajärjena 1996 aastal saavutas ta Palladiumiga MK etapil Tallinnas III koha. Sealt edasi mõnede inimeste nagu hr. Kruuda ja hr. Raidi hobuseomanike ringi tulemist. Tänasel päeval kuuluvad kõik tema võistlushobused perekond Kruudale. Parimad tulemused: 1996-MK etapil Tallinnas III 1997 -MK etapi võit Tallinnas ja Vilniuses ja IV MK etapil Riias 1998-MK võit Vilniuse etapil ja III MK etapil Tallinnas 1999-Talvine KV võit, III koht MK etapil Tallinnas 2000 -Moskvas I koht 145 cm ,Talvine KV võit,Tallinna MK etapil IV koht... 2001 MK etapil Tallinnas II koht ,MK etapil Riias II koht ,MK etapil Vilniuses III koht,Mastersi võit Bastioni Horse Showl, Bastionis Grand Prix 160 cm II koht ,Mastersi võit Luunjas. Gunnar Klettenberg hobusel Novesta saavutas Poolas toimunud Kesk-Euroopa liiga
Johan Laidoner Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem(1886), Peeter(1888) ja Oskar(1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892–1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895–1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897– 1900 Viljandi linnakoolis Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis 110. Kama jalaväepolgus Kaunases. 1902 pääses ta Vilno (Vilni...
16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti Ülemnõukogu esimees Jeltsin ning tema asetäitjaks Ülemnõukogu esimehe esimene asetäitja Ruslan Hasbulatov. 1990. aasta juulis NLKP XXVIII kongressil astus Jeltsin NLKP-st välja. Ta põhjendas oma sammu sellega, et kui ta valiti Ülemnõukogu esimeheks, lubas ta astuda välja kõikidest parteidest ja poliitilistest liikumistest. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust. 19. veebruaril 1991 kritiseeris Jeltsin televisioonis Gorbatsovi ning kutsus teda üles presidenti kohalt tagasi astuma ja annaks võimu Föderatsiooninõukogule, mis koosneks liiduvabariikide juhtidest. 23. aprillil 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise liiduvabariigi
1. Mis aastatel ja miks toimus Pariisi rahukonverents? Nimeta riigid, mis olid konverentsil peamisteks otsustajateks. Pariisi rahukonverents algas 1919 ja lõppes 1920. Rahukonverentsist võttis osa Usa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Rahukonverents peeti rahutingimuste ja sõjajärgsete maailmakorralduse plaanide tegemiseks. Taheti Saksamaale ja tema liitlastele kätte maksta. Ning taheti kaotajatelt kasu lõigata. 2. Kellega sõlmiti Versailles´ rahuleping? Nimeta lepingu peamised tingimused. Mida nimetetakse Versailles´ süsteemiks? Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga. Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest, sakslasi kohustati hüvitama võitjatele sõjas tekitatud kahju ja maksma reporatsioone. Saksamaal keelati omada tugevat armeed ning sõjavarustust. Reini jõe piirkonnas ei tohtinud olla relvi ega armeed. Versailles'e süsteemiks nimetatakse Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus....
Contemporary art from The Baltic States, Vartai galerii Vilniuses; 2003 maalibiennaal Väsby Kunstihhones; 2002 Graafika Euroopas: Trendid ja perspektiivid. Neapoli muniptsipaalgalerii Kreekas; Cinematheque Vivante. Pärnu Linnagalerii; About Belief. Lõuna-Londoni galerii; Closing the Distance. Lania Kaasaja Kunsti Keskus Gdanskis; 2001 "Ars 01" Kiasma Helsingis; 2000 "Grosse Kunst Ausstellung Düsseldorf NRW"; 10 PAAR. Kuressaare loss; Kuurne, Belgias; "Painterly Issues". Vilniuse maalitriennaal; 1999 23. Rahvusvaheline Ljubljana graafikabiennaal. Preemiad: 2003 Sadolini aastapreemia; 2003 Hansapanga aastapreemia; 2002 Kultuurkapitali aastapreemia; Maalikunstnike liidu aastapreemia; 2000 Kristjan Raua nim. Kunstipreemia; Harpuun, Vaala galerii preemia; 1997 UNDP aastapreemia. Publikatsioonid: Kaie Kotov, "Marko Mäetamme visuaalne grammatika. Kunstiteaduslikud uurimused, 2004/1(13); Marko Mäetamm (autor), Lennart Mänd (köide). "Kõnelevad majad". Speaking houses
millest ühte nimetas ruteeniumiks (Ruthênia Venemaa ladina keeles). Kuid J. Berzelius pidas seda eksiavastuseks. 1844. a. teatas Tartust pärinev baltisaksa päritoluga keemik-farmatseut Carl Claus, kes töötas Kaasani ülikoolis professorina, ruteeniumi avastamisest. J. Berzelius pidas avastust seekord tõeseks, kuigi Osann vaidlustas prioriteeti, sest isegi nimi pärines temalt. Mõnedes teatmeteostes nimetakase nüüdisajal ruteeniumi avastajaks hoopis poola õpetlast, Vilniuse ülikooli professorit Jedrzei Sniadecki (1808) ja paralleelavastajaks Tartu Ülikooli prof. G Osanni (1828). Niisiis on ruteeniumi avastamine igal juhul seotud Eestiga. Raili Silluste Page 4 Plaatina Koostis Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit
Viimsi Kool Ketrin Umbjärv 8c Oskar Luts Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1. Esimene maailmasõda..........................................................................................4 2. Perekond ja lapsepõlv...........................................................................................5 3. Vaikne nurgake.....................................................................................................6 4. Kokkuvõte............................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................7 Sissejuhatus ...
See sisaldab ka nihutusruumi, tegelik raudtee maavajadus on 66 meetrit. Suuremates asustatud kohtades on trassikoridori laiuseks 150 meetrit. Trassikoridori sees paikneb kavandatav raudteemaa koos kaitsevööndiga. (Trassikoridor 2018) 1.3. Rail Balticu marsruut Rail Balticu projekt hõlmab viit riiki: Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja kaudselt ka Soomet. Kavandatav raudteevõrk ühendab Helsingi, Tallinna, Pärnu, Riia, Panevezyse, Kaunase, Vilniuse ning Varssavi. (Sajandi projekt 2018) Joonis 1. Rail Balticu trajektoor ning ühendused Allikas: Kaardid (2018) Eestisse tulevad reisijate peatused Tallinnasse Ülemiste piirkonda ja Pärnusse. Lisaks panid maavalitsused raudteetrassi planeerimise käigus paika ka kohad, kuhu on võimalik lisada kohalikke peatusi. Kaubarongid suunduvad aga Muuga terminali. (Korduma ... 2018) Rail Balticu trassi kulgemise osas tehti otsus erinevate ekspertide tööde põhjal ning kinnitati
Johan Laidoner Sündis 12. veebruaril 1884 Viiratsi Vallas Sakalamaal. Lõpetas 1905.a. Vilniuse Sõjakooli oma lennu parimana, teenis Gruusias, pääses 1909.a. kindralstaabi akadeemiasse, mille lõpeats 1912.aastal. I Maailmasõja ajal ülendati Laidoneri korduvalt kuni alampolkovniku auastme ja diviisi staabiülema ametini. 1917. aasta lõpul asus juhtima 1. Eesti diviisi, korraldas riigikaitset ja välisabi. 1918 määrati J. Laidoner vägede ülemjuhatajaks, kellena viis sõja võiduka lõpuni. Tegutses ülemjuhatajana ka pärast 1924. aasta 1. detsembri mässukatse mahasurumist. Laidoner korraldas ümber riigikaitse ja taastas Kaitseliidu tegevuse. Samal ajal oli ta aktiivne riigikogu liige, esindas Eestit Rahvasteliidus ja rahvusvahelistel konverentsidel. Riigi kaitsevõime aluseks pidas Laidoner stabiilset majandust ja tehnilist arengut. Seepärast on loomulik, et ta toetas kindlalt iseseisva Tallinna Tehnikaülikooli loo...
2 rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Laulupidu toimub iga viie aasta tagant Tallinna Lauluväljakul, mis täitub ligi 100 000 inimesega - kümned tuhanded on rahvariietes ning sadade erinevate kooride koosseisus lauljaid. Eestlaste üldlaulupeo ühendkoor võib end maailma suurimaks püsikooriks nimetada. Samalaadne laulupidude traditsioon on ka Lätis ja Leedus ning et Riia ja Vilniuse lauluväljakud on meie Tallinna Lauluväljakuga üpriski sarnased. Hoolimata sellest, kui väike on Eesti riik, jäävad nad meile alla oma osavõtjate arvu poolest. Järgmine üldlaulupidu toimub 4-6. juuli 2014. Ajalugu Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari- Venemaa koosseisus ja nii olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. Alates kuuendast üldlaulupeost (aastast 1928) on see alati toimunud Tallinnas.
novembril 1934 ja liikus Lätti kus ärimees Nikolai Falk, kes põgeniku varjas, puksiiri üüris ja Sirgu 4. detsembril Soome saatis Artur Sirk perekonnaga Lohja järvel Soomes Artur Sirk koos tütrega 1930-date alguses • Sündis 5. märtsil 1879.aastal Viljandimaal Kabala vallas ANDRES JAANI LARKA Laeva külas – suri 8. jaanuaril 1943. aastal • Astus 1899. aastal vabatahtlikus sõjaväkke • 1902. aastal lõpetas Vilniuse sõjakooli • 1905 võttis osa Vene-Jaapani sõjast • 1912. aastal lõpetas Peterbuti Sõjaväeakadeemia • Esimeses maailmasõjas augustist 1914 osales lahingutes Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Poolas • Jaanuarist märtsini 1918 oli ta Eesti suurtükiväe formeerija ja ülem Haapsalus • Eesti Ajutise Valitsuse esimene sõjaminister 24.veebruarist 27.novembrini 1918 ja ühtlasi Eesti sõjaväe ülem 28.veebruarist 13.aprillini 1918 • Vabadussõja eel, 26
märkimisväärselt palju sarnasusi. Kas on võimalik, et sündmused kulgevad sarnaselt nagu Teise maailmasõja algusajal, hoolimata, et möödunud on rohkem kui pool sajandit? Ukraina kriis on pingeid tekitanud terves maailmas, eriti Euroopa idaosas. Kuidas ja millal tehakse esimene samm veelgi kriitilisema olukorra poole? Peale Teist maailmasõda tekkis Ukrainasse kaks niinimetatud leeri: venemeelsed ja euroopameelsed. Ukraina president Janukovõts otsustas loobuda novembrikuiselt Vilniuse tippkohtumisel assotsiatsioonileppest ELiga ning sellel olid saatuslikud tagajärjed. Kriis algas pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtsi põgenemist, Ukraina Ülemraada poolt ametist tagandamist ning valitsuse vahetumist läänemeelse üleminekuvalitsusega Ukraina 2014. aasta revolutsiooni käigus 18.23. veebruaril 2014. Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga lääneriikide ja Venemaa suhetes pärast külma sõda. Nagu enne mainitud, saab tõmmata
ARDU KOOL Referaat Oskar Luts Rauno Oolberg 9. klass ARDU 2008 Sisukord: · Sisukord..........................................................................................................2 · Elulugu............................................................................................................3 · Lahkumine Palamuselt... .................................................................................3 · Esimesed katsed kirjaniku elukutse poole..................................................4 · Tagasi Tartusse... ........................................................................................4 · Ilmub "Kevade"... ..........................................................................................5 · Algas I maailmasõda... ...............................................
Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia, Rahvasteliit kehtestas küll majandussanktsioonid, kuid need ei takistanud Itaaliat. 1935 tühistas Sks Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama)) 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
