sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks -- konstitutsiooniliseks monarhiaks -- ning kodanikuõiguste ja -vabaduste sisseseadmist Venemaal Lääne-Euroopa eeskujul. Mõõdukate ideoloogid tegid panuse liberaalsetele reformidele ja poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele,
Magnus 16 Ei ole sobiv ris 15 poiss erinevate vanustega. Ainus Gunnar 18 Ei ole sobiv et tööle saab võtta vähemalt 19-aastase F-funktsiooniga valem, et leida tabelist, kes Vanja 22 Sobiv ud töökohale. Kasuta valemis F2 lahtri Guido 17 Ei ole sobiv Paap 20 Sobiv Villem 19 Sobiv Priit 23 Sobiv Kaido 22 Sobiv Valev 18 Ei ole sobiv Ain 22 Sobiv
Otsesõnalisi üleskutseid ning juhtnööre kodumaal rändamiseks hak- kasid analoogsed kirjutised pakkuma aga alles 20. sajandi alguskümnen- deil, mil suvistest põllutöödest vabade inimeste hulk tasapisi suurenes seoses eestlaste hariduslike ja ametialaste võimaluste mitmekesistumise- ga. Oma riigi piires rändamisele kutsusid trükisõnas üles eeskätt noored haritlased: Gustav Vilbaste (Wilberg 1923; Vilberg 1923–1924), Edgar Kant (1999a; 1999b), Villem Grünthal-Ridala (Ridala 1921); kodumaa terviklikule tundmaõppimisele oli orienteeritud ka Eesti Kirjanduse Selt- si kodu-uurimise toimkonna töö,4 et oma silmaga kodumaa eri paiku nähes selle piirid ja ulatus meelde kinnistuksid. Siin võib eristada põhimõtteliselt kaht eri tüüpi lähenemist: omaenese vahetutest matka- kogemustest kirjutamist, mis sobitub hästi artikli algul esitatud loodus- kirjanduse põhitingimustega, ning nn turismigeograafiat (kui kasutada
Esmatähtis on idee! See võib olla installatsioon, film, foto, maal vms. Duchamp ,,Ready-made Fontään" 1917 3. Abstraktsionistlik ekspressionism ja popkunst New Yorgis. Abstraktne ekspressionism portreteerib ,,ühiskonna vaimset haigust". Esteetilised nõuded abst.maalile: puhtus, subliimsus, maitse, tasapinnalisus, värv, dekoratiivsus. Tuntuimad esindajad: (jt NY koolkonnast) Pollock ,,Number one" 1948 B.Newman 1950-51 Villem de Kooning USA neodada ja popkunst: Mäss varasema põlvkonna (abstraktsete ekspressionistide) ja Greenbergi kõrge kunstimudeli vastu. Robert Rauschenberg ,,Voodi" 1955. Üleminek abstr.ekspr. popkunstile- ülemine pool abstraktne, alumine ready-made. Richard Hamilton ,,Mis on see, mis teeb meie kodud nii teistsuguseks, nii külgetõmbavaks" Kollaaz 1956. Kujutab USA hüvede loetelu (Ford, meelelahutus, koomiks jne).
Sahhovskoi (Nevski katedraal) Liivimaal M. Zinovjev · Sisu: - Eestile laiendati Venemaa seadused - Asjaajamiskeeleks vene keel (varem saksa) - Piirati omavalitsuste tegevust (1000>400 valda) - Tugevnes tsensuur - Toetati õigeusu kiriku tegevust - Haridus: 1887.a venekeelne õpe al 3. klassist, 1892.a alates 1. klassist, 1893.a venekeelne õpe Jurjevi ülikoolis · Hinnang: - eesmärki ei saavutatud - pärssis, kuid ei hävitanud rahvuslikku liikumist o nt 4. juuni 1884 o nt Villem Reimani tegevus, nn Tartu renessanss - vähendas baltisakslaste mõju siinses ühiskonnas (oldi pigem baltisakslaste kui eestlaste vastu) - hariduses muudatused väga negatiivse mõjuga (lapsed ei saanud õpetatavast aru; õpetajaid, kes ei läinud haridusreformidega kaasa, karistati, kiusati taga, lasti lahti) - tsensuur kirjasõna üle > vähenevad rahvuslikud kirjutised (rahvajutud jms) - vene keele oskus võimaldas teha karjääri, minna edasi Venemaa
Ajakirjandus oli ideoloogilise kontrolli all, tsensuur oli 50-ndatel ja 80-ndatel aastatel. Eesti raadio, Vikerraadio, Ultralühilaine programm, ajakirjanike kool: TÜ Muusika 1967.a. lasti lisaks I programmile käiku ka Vikerraadio ning seejärel Stereoraadio. Laulupeod 1947.a. laulupidu, 1950.a. üldlaulupidu. RAM asutas G.Ernesaks. Eino Tamberg: noorte sümfoonia rajaja. Veljo Tormis, Arvo Pärt, Villem Kapp ja Artur Kapp. Kergemuusika: Ruja, Rein Rannap, Laine, Apelsin, Rütmikud, Virmalised, Heli Lääts, Georg Ots, Tviks, Singer Vinger, Artur Rinne, Gunnar Kraps, Tõnis Mägi, Anne Veski, Jaak Joala. Teater 1944.a. esimene ballett ,,Kratt" E.Tubin, ,,Elu tsitadellis". Vanemuine, Ugala, Estonia, Endla, Draamateater, Linnateater, Nukuteater. Lavakunsti kateeder: juhiks oli Panso
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski...................................................
aastatel evakueeritavad" ning Nõmmik. 2) valisid motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid seda äärmiselt realistlikult, nt Johani ,,Köögis", ,,21. juuni rongkäik Tartus" ning Liimand ,,Debora Vaarandi portree" ning Kummits ,,Karjalaut", ,,Lugemas". 3) Silmailu maalijad, ilusate piltide tegijad, lemmikmotiiviks maastik. Need olid nt Adamson Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Aleksander Vardi ,,Pariisi vaated", Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Villem Ormisson ,,Taevaskoda", ,,Tartu vaade". 30ndate lõpul vahetult enne riigipööret lõpetasid Pallase Elmar Kits, Endel Kõks ja Alfred Kongo, nende loomingu raskuspunkt langeb järgmisesse kümnendisse. Skulptorina tuntuim Jaan Koort, Vabariigi ajal tegeles vaid skulptuuriga, tegi hulgaliselt portreid oma pereliikmetest. Ta oli vasakpoolsete vaadetega, 30ndate keskpaigas pakuti talle tööd Moskvas, kus ta juhatas suurt keraamikatehast, ootamatu kiire haigus lõpetas ta elutee
1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri Eragümnaasium, omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. NB!! Esimene eestikeelne gümnaasium on 1906 asutatud Tartu Tütarlaste Gümnaasium. Rahvuslikku tööd jätkati üle kogu maa loodud karskusseltsides, korraldati kõneõhtuid, näitemänge ja kontsertteid. Osaleti agaralt 1888 Jakob Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reimann. Reimann oli Tartu Ülikoolis õppinud usuteadust ja töötas kirikuõpetajana. Pani 7 alguse eesti ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Temast sai omamoodi ühenduslüli Hurda ja Tõnissoni vahel. Suurt tähtsust rahvuslikkuse säilitamisel omas Eesti Üliõpilaste Selts. Neist kujunes haritud eesti seltskond. 1884 juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sini-must- valge lipp. Petserimaa vene võimu all. Petseri e
kõrgune. Algul roniti torni otsa mööda välistreppi, hiljem 1810.aastal raiuti torni sisse astmed. Kõpu majakas on ehitatud enam vähem samal ajal kui Kolumbus Ameerikat avastas. Kes pole Kõpus käinud, see pole Hiiumaad näinud! 13 13. Kassari saar Emmaste vallas Kassari saarel asub maja, mida kutsutakse kordonimajaks. Selle omaaegne valitseja Villem Tamm rentis maja piirivalvekordonile, millest tuleneb ka nimi. 1920-1930.aastatel on suvevõõrasteks olnud kunstnikud Paul ja Kristjan Raud, luuletajad Marie Under ja Artur Adson ning kirjanik Aino Kallas. Alates 1964.aastast on vanas kordonis väike Aino Kallase muuseum. Kassaris asus kunagist ka Vaemla mõis, mis tänaseks hävinud ja mida külastas Johann Köler. Tema tuntuim akvarellmaal sellest ajast on ,,Hiiu naised kaevul". Vaemlat võib
Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidas...
Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804
b) Venestuse vastased, rahvusliku vaimu säilitajad: · Karl August Hermanni ajaleht "Postimees" õhutas kultuurilist arengut · 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium. Vaatamata võimude piirangutele said just seal ettevalmistuse enamus Tartu Ülikooli õppimaasunud eestlased Treffneri koolis oli võimalus õppida eesti keeles. · pastor Villem Reimann (1861-1917). Peale TÜ lõpetamist oli Kolga-Jaanis kirikuõpetaja. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed:
vastavalt muutunud oludele. Mõned eestlased sh. Jannseni poeg Harri Jannsen nägi uusi võimalusi liitudes rohkem balti-saksa omavalitsustegelastega, teised jällegi nägid venestuses positiivseid jooni, nagu Jakob Kõrv ja Ado Grenzstein. Viimane läks oma kirjutistes isegi niikaugele et kirjutas: „rahvas võib kaduda, kui rahval on hea elada“. Väiksem osa ärkamisaja tegelasi jäi truuks rahvuslikele vaadetele nt. Villem Reiman, kelle hulgast kasvas hiljem välja ka uus rahvusliku ärkamise laine. Seltsiliikumine seevastu elas üle tohutu tõusu. Asutati massiliselt uusi seltse – põllumeeste, laulu- ja mängu-, karskus-, tuletõrje jm. Oluliseks üle-maaliseks keskuseks sai Eesti Üliõpilaste Selts , mille tunnusvärvidest (sini-must-valge) said hiljem ka Eesti rahvusvärvid. (4.juunil 1884 õnnistati lipp)
5. Eestile laiendati Venemaa politsei-,kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused 6. Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid 7. Tartu Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles Eestlaste suhtumine venestamisse 1. Eestlaste seas oli erinevat suhtumist 2. Venestamise poolt Ado Grenzstein, Jakob Kõrv 3. Baltisakslust toetav Harry Jannsen (sooviks luua baltisakslastest, eestlastest, lätlastest uus rahvus) 4. Eestlust toetav Jakob Hurt, Villem Reimann Majanduse areng 19. sajandi lõpul (raudteed, põllumajandus, tööstus) 1. Areng oli kiirde, üha rohkem inimesi siirdus maalt linnadesse 2. Majandusellu tõi suuri muudatusi raudteede ehitamine: a)tõi kaasa soodsad tingimused kaubavahetuseks, eriti põllimajandustoodete saatmise Peterburi b) suurenes transiitveoste osakaal (Paldiski, Tallinna sadamad) c) tihenes Eesti erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine, peale Kuressaare oli kõigis
Alexander II suri, Alexander III. Venestusaeg: (kestis kuni ~20sajandi algus) Alex.III 1881. Esimene Vene valitseja, kes jättis kinnitamata Balti-Saksa aadlike privileegid. Eesti-Saksa ametnikud, kes venekeelt ei osanud lasti lahti. Kaotati ära talurahvakohus. Ametikeeleks ainult vene keel. Ehitati kirikuid ja kloostreid, et näidata kes on peremees. Suur osa läks venestamisega kaasa. Venestuse vastu võitlejaid oli vähe., nad koondusid kirikuõpetaja Villem Reimani ümber, kes hoidis ikka üleval rahvusliku vaimustust. Ta on kirjutanud I eestikeelse ajalooraamatu. Ta edendas ka karsklusliikumist. Eesti Üliõpilaste Selts, seal suheldi eesti keeles., 1884. Otepää kirikus pühitseti EÜS-I lipuks sinimustvalge lipp. 1894. Alex III suri, troonile Nikolai II, oli kuni ~1917. Pmst venestus jäi alles, aga uueks rahvusliku liikumise keskuseks sai Eesti Postimees, liidriks J. Tõnisson. 1896. sai "postimehe" toimetajaks. 1901. loodi ajaleht
muusikuid õppis Peterburi konservatooriumis orelit.[1] Väga oluliseks sündmuseks oli Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamine, selle esimene direktor ja ühtlasi asutajaliige oli helilooja Mihkel Lüdig (1880-1958). Samal aastal asutati ka Tartu Kõrgem Muusikakool. Rahvusliku helikeele põhimõtteid arendasid edasi Saare, Kreegi ja Elleri õpilased Tallinna ja Tartu kõrgemates muusikakoolides, näiteks Eduard Tubin, Villem Kapp, Leo Normet, Ester Mägi. [1] 6. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti muusikaõppeasutuse loomise idee tõusis päevakorda Esimese maailmasõja eelõhtul Estonia Seltsi Muusikaosakonna (EMO) segakooris, kuid reaalsema kuju võttis see alles 1918. a alguses, mil kavandati juba kõrgema muusikakooli (instituudi või konservatooriumi) loomist. Estonia Seltsi peakoosolek 17. novembril 1918 otsustas küsimuse jaatavalt. Kooli "põhjuskiri" võeti vastu 9
Eesti haritlaste jaoks usk eesti keele tulevikku pigem kasvas kui kahanes. Eesti keele kirjeldamine ja korraldamine sai uue hoo sisse pärast 1905. a revolutsiooni, mil tsaarivalitsus oli sunnitud venestushaaret lõdvendama ja eesti keelele suuremaid õigusi lubama. Eriti aktuaalseks muutus eesti kirjakeele normide ühtlustamine ja eesti kirjakeele arendamine euroopalikuks kultuurkeeleks. Noor-Eesti liikumisest välja kasvanud keeleuuendus Johannes Aaviku ja Villem Grünthal-Ridala juhtimisel seadis eesmärgiks eelkõige eesti üldkeele, eriti ilukirjanduskeele arendamise, kasutades selleks peale oma keele vahendite muidki vahendeid tehistüvede ja -vormide loomiseni välja. Soome haridusega ja soome keelt ihalevate Aaviku ja Grünthali keeleloometegevuses avaldus väga tugev soome mõju, mida õigustati keeleajaloolise vanemuse põhimõttega. Eesti keelde toodi palju soome laene (neist
Roosi suri rinnavähki. Asemele on tulnud teenijatüdrukust vanapiiga Miili, paljud peavad teda perenaiseks. Jaanusel vend Endel mobiliseeritud Punaarmeesse. Sõdivad erinevate ideede eest. Neil on kolm teed kas metsa, Soome või Saksa sõjaväkke. Sõttaminek on talumehele samasugune kohustus nagu tema esiisale mõisa teoleminek. Lk 106 On saabunud vere ja vale aeg. Pettus, vägivald ja müüdavus. Kõik kindel ja kõlbeline on kokku varisemas, kõikjal luurab oht. Mustlane Villem LK 108 kes elab vargsi Sirgaste popsimajas. Vaikne ja ehmunud mehike. Töökas. -> Käo Paul: Kõik mustlased kuuluvad likvideerimisele. Edgar: Täna ajad sina mustlast, homme ajavad venelased sind ennast taga. Inimestes ja inimeste vahele on paljastunud hirmuäratav kuristik. NELJAS TANTS Perpetuum mobile igimasin, mis liigub või teeb tööd igavesti. Lusiksepa Elmar kühmuvajunud mõtlik vanamees , ajal käekõrval jalgratast, sõjas surmasaanud poja pärandust
Saarseni (18511938) esimese pojana. Johani isa Jaak oli töökas ja mitmekülgsete vaimsete huvidega mees, oskas põllu-, tisleritööd ning oli hea vankrimeister ja puusepp ehituste peal. Ema Mari oli julge ja tahtejõuline naine. Teda huvitas nii küla- kui ka linnaelu, nii võis teda näha igal pool osavõtja või vähemalt pealtvaatajana. Johani vanemad armastasid palju lugeda. ...Kõik raamatud, mis olid minu isal, olid ka emal läbi loetud.... J. Laidoner Johanil oli kolm venda Villem (18861915), Peeter (1888, jäi kadunuks I maailmasõja ajal) ja Oskar (18901914). 1891. aastal koliti Viiratsi kooli Asumaa tallu (seal elati kolm aastat).1894. aastal kolisid Laidonerid Viljandisse Järve tänava majja nr 5. Seitsmeaastaselt läks Johan karjapoisiks. 10-aastaselt oli ta Karula vallas Laane metsavahi juures karjuseks. Haridus ...Minu kooliaja algus läks aga just kokku vallakoolide venestamisajajärguga ja me pidime kõik täie jõuga hakkama vene keelt õppima..
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958-
Uurimustöö Elvast Elva alevist linnani Franc Koppel Sissejuhatus: Inimesed on Elva kandis elanud juba vanemal rauaajal. Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid tõenäoliselt sai jaam endale nime lähedaloleva Elva jõe järgi. Jõe nimetus aga tuleneb Otepää lähedal asuvast Elva külast ja sellenimelisest veskist. Seoses jaama ehitamisega hakkas siia kokku voolama igasugust rah...
Lääne-Euroopas töötasid mungad ja ilmikud ise ning talurahvaga kontakte välditi. Samuti lasid Skandinaavia ilmikud end keelust hoolimata kutsuda järjekindlalt munkadeks ehk vendadeks. /Markus 2009, lk 8-9/ Padise kloostri plaan. I korrus 1 - vana kabel, 2 - kirik, 3 - käärkamber, 4 - kapiitlisaal, 5 - refektoorium, 6 - kaevukelder, 7 - eesväravatorn, 8 - kaitse- ning elutorn, 9, 10 - haakpüssitornid. Pildistatud raamatust Villem Raam, "Padise klooster". Kaevukelder (ruum 6) ehk "veevärk" asus otse elutorni (ruum 8) kõrval (ilmikvendade läänetiib). Kaevumajake (hulknurkse põhiplaaniga) oli ka Kärkna kloostri klausuuris. /Tamm, lk 39/ Padise kloostri suure nelinurga mõõdud on umbes 70*50 meetrit, Kärkna kloostril 120*100 meetrit. /Tamm, lk 38/ Majanduskeskused koosnesid mujal Euroopas tavaliselt hajusalt paiknenud puuhoonetest, millede
Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. Artur Kapp oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. ·Heino Eller- 1887-1970. Oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. ·Estonia Film- oli tummfilme tootev ettevõte Eestis. Asutajaks oli Johannes Pääsuke, kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Projekti viisid ellu vennad Peeter Parikas ja Georg Johannes Parikas (kapital) & Theodor Märska, Konstantin Märska (teostus)
ma waene Tardo liin...", kus elas hardalt kaasa oma maa ja rahva saatusele ning trööstis neid raskel ajal, sisendades lootust paremale elule.Käsu Hansu kaebelaul levis tollal Kagu-Eestis käsikirjaliselt, tänaseni säilinud kaheksast koopiast vanim üleskirjutus pärineb Tartu Jaani koguduse õpetaja Johann Heinrich Grotjani sulest Jaani kirikuraamatus 1714. aastast. Trükis avaldati kaebelaulu üksikute katkenditena Eesti Üliõpilaste Seltsi albumi II lehes 1894. aastal Villem Reimani redigeerituna. Tervikuna ilmus lugu koos saksakeelse tõlkega alles 1902. aastal. Käsu Hans oma itkulauluga on lisaks oma rahvale härda kaasaelajana oluline ka kui esimene teadaolev eesti soost luuletaja ning laul on omakorda lisaks ajaloosündmuse tõetruule kujutamisele väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, seda EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 6
10.1963) Süda, Peeter (30.01.1883 03.08.1920) Aavik, Juhan (29.01.1884 26.11.1982) Simm, Juhan (12.08.1885 - 20.12.1959) Eller, Heino (07.03.1887 16.06.1970) Kreek, Cyrillus (03.12.1889 26.03.1962) Päts, Riho (26.06.1899 15.01.1977) Aav, Evald (07.03.1900 21.03.1939) Oja, Eduard (17.01.1905 - 16.04.1950) Võrk, Enn (14.03.1905 20.09.1962) Tubin, Eduard (18.06.1905 17.11.1982) Ernesaks, Gustav (12.12.1908 24.01.1993) Kapp, Eugen (26.05.1908 29.11.1996) Kapp, Villem (07.09.1913 24.03.1964) Ilves, Heimar (15.09.1914 - 05.02.2002) Lepnurm, Hugo (31.10.1914 15.02.1999) Ojakäär, Valter (10.03.1923) Otsa, Harri (03.11.1926 - 30.10.2001) Hindpere, Hans (18.03.1928) Naissoo, Uno (25.03.1928 05.01.1980) Koha, Jaan (17.12.1929 15.11.1993) Sau, Olev (10.08.1929) Tormis, Veljo (07.08.1930) Lätte, Raimond (22.02.1931 06.01.1997) Pärt, Arvo (11.09.1935) Põldmäe, Alo (22.05.1945) Lepik, Tarmo (09.11.1946 - 11.03.2001) Kangro, Raimo (21.09.1949 - 04
· Rahvusliku ärkamise aeg otsene eestindus baltisaksa kultuurist · IX saj lõpp XX saj vahetus Tartu renessanss; majanduslik iseseisvumine · Urbanisatsioon rahvuslik haritlaskond, intelligentne linnakultuur Juhtivad kirjanduslikud jõud: · Gustav Suits rühmituse initsiaator, esteetiliste sihtmärkide seadja · Friedebert Mihkelson (Tuglas) · Johannes Aavik keeleteadlane, keeleuuendusliikumise algataja · Villem Grünthal (Ridala) · August Kitzberg lõi kaasa rahaasjade ajajana · Bernard Linde tegeles peamiselt kriitikaga Moto: "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits) Etapid: 1. 1905-1908 tegevuse algus seoses 1905. a revolutsiooniga 2. 1909-1915 reaktsiooniperiood 3. 1915 I maailmasõja aeg, paljud pettusid Euroopa kultuuris Eeskujud Kirjanikud ja filosoofid läänest ja idast: Ch
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Maailmakirjanduses on loonud väljapaistvaid poeeme itaallane Dante Alighieri (1265 -1321), inglased John Milton (1608-1674), George Byron (1788 -1924) ja Percy Bysshe Shelley (1792 -1822), venelased Aleksandr Pukin (1799 -1837) ja Mihhail Lermontov (1814 -1841). Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks:
7. Tartü Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles 3) Eestlaste suhtumine venestamisse Eestlaste seas oli erinevat suhtumist: * venestamist pooldav suhtumine – Ado Grenzstein, Jakob Kõrv * baltisakslust toetav suhtumine – Harry Jannsen (sooviks luua baltisakslastest, eestlastest, lätlastest uus rahvus) * eestlust toetav suhtumine (uus rahvuslik tõus) – Jakob Hurt, Villem Reimann. Loodi EÜS ja 1884.a õnnistati EÜS-i sini-must-valge lipp! 4) Majanduse areng 19.sajandi lõpul(raudteed, põllumajandus, tööstus) Areng oli kiire. Üha rohkem inimesi siirdus maalt linnadesse. Majandusellu tõi suuri muudatusi raudteede ehitamine. 1870.a esimene raudtee: Paldiski – Peterburi. Peatselt lisandus ka Tapa – Pihkva. Raudteede rajamise positiivsed tulemused: 1
Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Maailmakirjanduses on loonud väljapaistvaid poeeme itaallane Dante Alighieri (1265 -1321), inglased John Milton (1608-1674), George Byron (1788 -1924) ja Percy Bysshe Shelley (1792 -1822), venelased Aleksandr Pukin (1799 -1837) ja Mihhail Lermontov (1814 -1841). Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks:
kes andis tema teostele kõrge hinnangu. Heino Eller Tallinnas 1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis ning Ellerid kolisid pealinna. 1941. aastal alanud sõda seiskas aga kõik tööd rohkem kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna. Järgneval paaril aastal komponeeris Eller väga vähe. Tema teoseid siiski esitati, ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: Villem Kapp, Kaljo Raid ja Roman Toi. Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana ja ka heliloojana. Kuid siis järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani.
Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine Aleksandrikool avati venekeelsena 1893 venestati Tartu Ülikool Jurjevi-nimeline, venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuramäe nunnaklooster 3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine 1888.a.: Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks Villem Reiman - edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Eesti Üliõpilaste Selts kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks, 1884 pühitseti EÜS- i lipuks sinimustvalge lipp, loeti ,,Kalevipoega" Jakob Hurda üleskutse 1888 rahvaluule kogumiseks 4) Venestusreformide tulemused: 5) Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
Lennutranspordil on kõrgemad püsikulud kui autotranspordil. Kauba saatmiseks on kolm võimalust: reisilennukid, kaubalennukid ja tšarterlennud (eraldi lennuki rentimine kauba transpordiks soovitud suunal). Kuna reisilennukite kaubakogused on piiratud, pakuvad mitmed lennukompaniid lennuauto teenust, mis tähendab seda, et lähima suurema lennujaamani liiguvad kaubad autoga ning sealt edasi lennukiga. M. Villem “Logistika alused”. TTÜ kirjastus, 2003 SÕNAVARA 4. Leidke tekstist sõnad ja nende tähendused. Täpsustage sõnade tähendused sõnastiku abil. kaugus, -e, -t liiku/ma, -da, liigun kaup, kauba, kaupa saadetis, -e, -t kiirus, -e, -t saaja, -, -t
Veljo Tormis Veljo Tormis sündis 7.augustil 1930. Aastal Harjumaal Kuusalus. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste
see puudutab ka nö Balti kroonikaid. Esimesed Eesti elukroonikad said tekkida alles ärkamisajal kui selleks kujunesid maarahvast eralduvas ja moderniseeruvas eesti ühiskonnas vajalikud üldkultuurilised ja hariduslikud tingimused. Eelärkamisaja ja ärkamisaja vanemad tegelased kroonikaid ja autobiograafiaid ei kirjutanud, seda tegid nooremad tegelased, kelle mälestused avaldati hiljem.11 1911. aastal avaldas eesti ajalooteadusele alusepanija Villem Reiman programmilise üleskutse ,,Ajalooliste mälestuste korjamine". 1912. Aastal ilmusid Heinrich Rosenthali mälestused rahvuslikust liikumisest, 1914. Aastal Martna Eesti külaelu arenemisest, 1915.1916 ilmus teos 30 isiku mälestustest Mihkel Veskest ja Johann Voldemar Jannsenist jm.12 Kõik mälestused pole aga jõudnud trükki, käsikirjadena ja mälestuskatketena on need talletunud perekonnaarhiivides, mitmesuguste dokumentide kollektsioonides ja perekonnakroonikates.
39. Kus, millal ja millega seoses tekkis ekspressionism? Ekspressionism tekkis 20. sajandi alguses, Saksamaal, seoses maailmasõdadega ja nende õudustega. 40. Kes kasutab esimesena teadlikult modernistlikke võtteid proosakirjanduses? Proosakirjanduses kasutab esimesena teadlikult modernistlikke võtteid K. Hamsun. 41. Millal tekkis ,,Noor-Eesti" ja kes sinna kuulusid? ,,Noor-Eesti" tekkis 1905. aastal. Sinna kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. 42. Millise juhtlause sõnastas kirjandusrühmitusele ,,Noor-Eesti" G. Suits? G. Suits sõnastas ,,Noor-Eestile" juhtlause: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 43. Milline oli ,,Noor-Eesti" tähtsus? ,,Noor-Eesti elavdas kultuurielu, tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri, viis kirjanduskriitika paremale tasemele, tõstis raamatukujunduse taset, arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara,
tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad
Etniline asuala. Piirkonda/asuala sidusid ka majanduslikud küljed. Kaubad ja inimesed hakkasid liikuma suuremalt. See seob mingisuguse piirkonna tervikuks. Tekkis selline asi nagu emakeelne kommunikatsiooni võrk. EESTI AJALOOKIRJUTUS 19 sajandi lõpul hakati uurima rahvuslikku liikumist, tekkis huvi ärkamisaja vastu. Võib eristada kahte lähenemisviisi. 1.rahvuslik idealistlik. Põhiväide, mitte olud ei kujunda inimest vaid inimesed olusid. Heinrich Rosenthal. Villem Reiman. Anton Jürgenstein. ,, Rosentahl ei olnud üldse arst, tähendab ta ei olnud üldse ajaloolane, ta oli arst" : D Teine, väidab, et on sotsiaalsed muutused, mis kutsusid esile rahvuslikud muutused. Mihkel Martna. PROFESSIONAALNE AJALOOTEADUS. Hans Kruus. ,,Eesti küsimus" tartu 2005. Friedebert Tuglas ,,Eesti kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus" tartu 1932
2007:11). ,,Reformatsioon tähendas oma kiriku minevikku, selle isemoodi uut algust ning see paistis kui mitte ilmutusliku sündmusena, hetkena, mil evangeeliumi valgus äkitselt paistma hakkas, siis vähemalt ühe suure ja pöördumatu eduloona, evolutsioonina, mis pidigi nii minema, sest nii oli õige ja hea." (Kreem 2007:136). Eestikeelses historiograafias ei ole luterliku reformatsiooni teemal eraldiseisvat uurimust ilmunud, aga eesti luterlike autorite (Jakob Hurt, Villem Reiman, Martin Lipp, Olaf Sild, Johann Kõpp jt) kirikuloo käsitlustes on luterluse tähtsuse rõhutamine vägagi unisoonis baltisakslaste hoiakutega. Uuemas eestikeelses ajalookirjutuses on luterluse kui konfessiooni erilise rolli kirjeldamine ja põhjendamine taandumas, on ilmunud dünaamilisi käsitlusi, kus tasakaalustatult ja objektiivsema pilguga vaadeldakse reformatsiooni lugu Eestis. Ajastuline taust
suurtest keskaegsetest paekiviehitustest. Arvatavasti rajati kirik 14. sajandi algupoolel dominiiklastele iseloomuliku lihtsa jutluskirikuna. Ühelööviline kirik võlviti nähtavasti 14. sajandi lõppveerandil Tallinna meistri juhatusel. Põhjasõja järel jäi kirik kauaks varemeisse. Suurema ümberehituse käigus 1875. a. püstitati ka 45 m kõrgune läänetorn. Aastail 1890- 1917 oli Kolga-Jaani pastoriks ärkamisaja suurkuju ja kultuuriloolane Villem Reiman (1861- 1917), kelle mälestussammas avati 1988. a. Kiriku lähedal avati 16. augustil 1925 Vabadussõja mälestussammas 17 langenule. Obelisk lõhuti 19. juunil 1941 ja taasavati 28. mail 1989. Oiu Oiu küla kohal suubub Võrtsjärve Tänassilma jõgi. Sellenimelist kaluriküla (Oyowaldt) mainitakse juba 1599. a. Põllukividest tuuleveski ehitati 1840. a. paiku. 1913. a. asutatud Oiu piimaühisusel oli aurujõul töötav meierei, kus valmistati võid. Praegu seisab endine
1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile 1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".Rahvusliku liikumise liidriks tõusis Villem Reiman, tema edendas karskusliikumist ning pani aluse ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Samuti loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis kujunes tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi emakeeles ning 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS lipuks sinimustvalge lipp. 1883. aastal loodi Hugo Treffenri Gümnaasium ning 91. aastal sai Postimehest päevaleht. Toimetajaks oli C.A.Hermann ja prst Tõnisson Pilet 3 Põhjasõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Põhjasõda (1700-1721)
saaks) · 1893. a venestati TÜ Jurjevi-nimeline (1030.a oli Tartu nimeks Jurjev); venekeelne õpe lahkusid baltisakslastest õppejõud · Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster 3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine 1888.a. · 1870. loeti ,,Kalevipoega" Eesti Üliõpilaste Seltsis · 1884. a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus · Villem Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, Hurt ,,Vana Kannel" · 1891. a esimene päevaleht Postimees, Hermann 4) Venestusreformide tulemused · Vene keele oskuse vajalikkus asjaajamiskeelena · Nõrgestas baltisakslaste võimu · Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust 5) Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -.esindajad, ideed, väljaanne, toetajad. K.Päts, J
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...
Toyota 383VVL 13335 ÕIE-MARINA KIIL Elisa Audi 801YIE 14803 ANDREI SEMENJUTIN Tele2 Toyota 16FVU 1591 INDREK PETERSON Tele2 Audi 631SLE 6296 TIIT KÄBIN Elisa Mercedes-Benz 435FFU 17379 KARMO AROS EMT Mercedes-Benz 366RDC 1028 ILMAR LUUP Tele2 Volkswagen 98WOC 19152 MARGUS KEHVA EMT Volkswagen 834DPU 2428 RAIVO PERT EMT Mercedes-Benz 875HNU 13687 VILLEM LOIGOM EMT BMW 535JQT 17097 MART SIIMANN Tele2 Ford 358HSU 4507 PAUL-JOHANNES KEPP EMT Mercedes-Benz 500KXT 11689 MART KANGUR EMT Audi 696SPK 258 TENA TEENA EMT Mazda 773OUJ 11677 EVE SAMBERK Elisa Ford 253FBH 14525 JAAN MOKS Elisa Toyota 290RAT 579 SIRJE TEKKO EMT Mercedes-Benz 379PBF 11716 ARGO VEIDE Tele2
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõ...
Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda(17); tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis(26), jooja, riivatu iseloom Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt(446). Peres oli 11 last(450) Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad(29), lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas...(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20. aastat hiljem (XXXII ptk), tuleviku ootused (XXXVIII ptk).
Nähtavasti tundus aga hinnamõistjaile kui ka eestseisusele ülekohtuna jätta minu töö, millele juba Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-osakonna kõrgeim auhind osaks oli saanud, sootuks tunnustamata, ja nad otsustasid teise selle aasta kõrgeima auhinna määrata ühele minu raamatule ("Jutustused"), mis ei kuulunudki hindamisaasta toodangusse, sest et ta hiljemini, 1913. a. alul, oli ilmunud. See väärsamm osutus veel eriliselt vääraks seltsi tolleaegse esimehe, pastor Villem Reimani, meelest, kes ähvardas ametist taganemisega, kui minule mingi auhind määratakse. Selle härra kristlik tolerants ei küündinud nii kaugele, et ta ilukirjanduslikus autoris oleks võinud unustada poliitilise ja ilmavaatelise vastase, tema kristlik moraal ei pidanud paljuks mõjustada hinnamõistjaid ja seltsi juhatust toimingus, mis pidi sündima täielikul südametunnistuse-vabadusel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
