Tartu raekoja plats ja toomemägi Liis Reinomägi MJ15 Raekoja üldinfo Tartu kesklinnas 1941-1944 Adolf Hitler Platz Nõugugude ajal Nõukogude Väljak Ajalugu Hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18.sajandi tulekahjudes 1950. Aastate algul stalinistlikus stiilis majad Linnakaev ja häbipost 16.-17. Sajandil matmispaik 1951 a. Purskkaev 1998 a. Suudlevad tudengid pildid Toomemäe üldinfo Looduslik Emajõe paremal kaldal Park Palju monumente ajalugu Tekkis 6.-8. Sajand Vallutati 1030. 1061. Vallutati uuesti ja põletati 1224. Piiskopkonna keskus 19.sajandil pandi alus pargile 19. Sajandi lõpus Ingli-ja kuradisild Toomemäel asuvad monumendid Kristjan Jaak Peterson Villem Reiman Karl Ernst von Baer Ernst Bergmann Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Georg Wilhelm Struve mälestusmärk Karl Morgensterni tähis pildid Kasutatud kirjandus http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/tartu/ https://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/tartu-raek...
muusikategelased (Artur Kapp, Artur Lemba) ning asusid tle Eestis, nende teadmised ja oskused andsid noorele eesti kultuurile vga palju. Eesti heliloojate uuel plvkonnal oli muusikalise hariduse omandamine tunduvalt lihtsam kui eelmistel, sest nemad said ppida kodumaal. 1920.-1930. aastatel kujunes vlja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures ppinud Tuudur Vettik, Riho Pts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eesktt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Tartus petanud Heino Elleri klassist, mille "firmamrkideks" olid krge professionaalsus ja uuenduslikkus, kasvasid vlja Eduard Oja ja Eduard Tubin, neist viimane eesti ja ka maailma muusika 20. sajandi suurimaid smfoniste. Sajandi keskel oli just selle plvkonna heliloojate saatus vga keeruline ja kirev. Paljud neist, nagu Tubin, pgenesid okupatsiooni eest. Paljud, nagu
Kirjandusvoolud Eelromantism ehk sentimentalism tekkis 17.-18.saj.Levivaks oli päeviku vorm, kirikuromaan,reisikirjeldus.Sai alguse sellest romaani zanr.Teosed olid tundelised, looduslähedased ja lõppesid enamasti kurvalt. *Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Romantsim tekkis 18.saj. lõpus,19.saj. alguses.Tekkis ulmekirjandus,reisikirjandus, ajalooline seiklusromaan,indiaanijutud ning hakati koguma rahvaluulet.Teose tegelane on erinev,kannatlev,ohvreid toov ning võitleb oma õnne eest.Teoses on esikohal tunded. *Jules Verne ,,12000 ljööd vee all" *Dumas ,,Musketärid" Sümbolism Tekkis 19.saj.I poolel.Esineb paralleelselt naturalismi ja realismiga. Teostes hoidutakse isiklikkusest,oma mõtete,tunnete otsesest rõhutamisest.Selle asemel kasutatakse vihjeid,varjundeid ehk sümboleid,mis vihjed edasi annavad.Inimese vaimsed hoiakud on varjamata.Tegevus toimub reaalses olustikus. *Lev Tolstoi ,,Anna Karenina...
seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina küpsuseksamid ning astus 1888- aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892-aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892-aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 1894-1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. 1896 ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel Hermannilt Postimehe ning nimetasid Tõnissoni selle peatoimetajaks. 1890-aastal tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis Ago Grenzsteini Olevikuga. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga. 1898-1918- Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902-aastal tartu Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. 1911- Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees.
männiga". Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv", "Otepää maastik". Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuraalkompositsioonid Pietà, "Kolgata". Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril". Sel ajal tegutses ka väga aktiivselt Villem Ormisson mille loomingu algusaastate teostes on märgata impressionismi ja Konrad Mäe loomingu mõjutusi. Ta oli asjatundjate sõnul üks silmapaistvamaid koloriste Eesti kunstiajaloos. Kahjuks on tema loomingust säilinud vaid väga väike osa ning seetõttu on iga tema maal sündmus. Viljandist pärit Ormisson töötas reeglina nn klassikalistes žanrites, kujutades maastikke, natüürmorte või agulimotiive ning maalides vahel ka portreesid. Tema teostele
1. Luule 1905-1940 · Suur roll Noor Eestlastel (Gustav Suits, Ernst Enno, Villem Ridala) - Nende kaks esimest albumit olid mitmekesised ja erineva tasemega - Uuenduslikkus oli sümbolism · Tähelepanu said Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv - Noor Eestlased avastasid, et nende hea looming oli jäänud tähelepanuta · Ilmus mitmeid esikkogusid - Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus jne. · Siurulaste juhtlauset ,,Carpodiem!", mis tähendas ,,püüa päeva" või ,,kasuta hetke"
*Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt Jakobson Mati(Bruuno isa):Tanel Jonas Väike Rebane:Hanna Birgitta Jaansouvits Mulle väga meeldis see etendus,sest seal lauldi väga palju.Selle etenduse tegi huvitavaks se,et seal oli väga palju liikumist. Tegelastest meeldis mulle Lotte,kuna tal oli kõige vägevam kostüüm.Lauludest meeldis mulle aga Kass Betty laul:Sõprusest ja vüistlemisest
Impressionism Johanna Nõupuu Ana Laura Kaasik 12SST Juhendaja:Karin Lükk-Raudsepp Impressionism " Impression, soleil levant " (Mulje, tõusev päike). Impressionism - mulje Lõpetati standardite järgimine Isiklikud muljed,emotsioonid Stiili teke ja üldiseloomustus Tekkis maalikunstis Prantsusmaal(19.saj.) Pariisi kunstnike vaba ühendus, näitus 1874.aasta Vastureaktsioon Emotsiooni, tunnete edasi andmine Looduse teema Impressionism kunstis nähtavad pintslitõmbed heledad värvid avatud kompositsioon igapäevased teemad vabas õhus Claude Monet-viljakaim impressionist "Naine päevavarjuga" Impressionism kirjanduses Tunde- ja mõttemaailma varjundid teemad- armastus ja loodus hingeelu, hetkemeeleolu, detaili rohkus luuletus, novell, lühiromaan Marie Under- "Sonetid" "Eelõitseng" Villem Ridala ''Talvine õhtu'' Üle hämara, varjudest tume, on unesse vajund. õrna ja sinava lume ...
Oma emarinna naale, öö, mu südant paiguta; oma pimeduse valgust, rändaja mul juhata. Sinu päikse-igatsus sugulased oleme, oma mulda sa mind mata, et ma õitsen sinule. Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma
võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada 21luuletust , millest 3 on saksakeelsed. Põhiosa moodustavad oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti motiive ja värsimõtteid. Kristjan Jaak oskas vähemalt 16 keelt sealhulgas ka idamaiseid keeli. Kristjan Jaak Peterson suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis, aastal 1901, Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman. Petersoni luule- ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval tähistatakse 1966.aastast emakeelepäevana, mis muudeti riiklikuks tähtpäevaks 1999.aastal. Tema auks rajati ausammas Tartusse Toomemäele. Kristjan Jaak Peterson oli eesti kirjanik, kes suri varasesse surma, kuid selle lühikese aja jooksul suutis ta teadvustada eesti keele tähtsust ning seda arendada.
juht oli luuletaja Gustav Suits Loosung: "OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS!" http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03.jpg Tuumik Gustav Suits Aino Kallas Friedebert Tuglas Jaan Oks Bernard Linde August Alle Johannes Aavik Johannes Semper Villem GrünthalRidala Aineala Luule Proosa Kunst Loomingumeetod Modernism indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmine temaatilisse keskmesse kriitiline suhtumine minevikku Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist Loomingu iseloomulikud jooned arvustuslik esseistlik Tegevusvaldkond "NoorEesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu kirjanduskriitika algatamine tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule hoolitsesid Juhan Liivi eest Väljaanded
4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd tegid: August Kitzberg, , Anna Aava, Ernst Enno, Marie Under, Jaan Oks, Tammsaare. Kunstnikest lõid kaasa: Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Noor-Eesti avaldas 5 albumit (1905-1915), ajakirja, korraldas kunstinäitusi, tegeles keeleuuendustega. Albumid sisaldasid eelkõige ilukirjandust. Kunstitase kõrge, vormi rõhutamine. Tähtsale kohale tõusis tõlkimine. 1906 sai alguse kirjanduskriitika. Ilmus
Või teise võimalusena ei tule maha matta ka võimalust, et eepos kirjutatakse ümber, pannakse tänapäevasemasse keelde, ehkki see mõte tundub meelevaldne. Seda on aga juba ka teha proovitud lühemate katsetustena, näiteks kunagise keeleteadlase Johannes Aaviku poolt. Kui mingi tekst on kohati arusaamatu, siis tekivad seda seletavad ja lihtsustavad tekstid kultuuri. Nii on meie kultuuris nendeks Eno Raua ja Villem Ridala jutustus eeposest. On ilmunud ka väljaandeid, mis tutvustavad eepost lasteaialastele tänapäevases arvutiga animeeritud pildikeeles. Populariseeriva mõjuga on ka kirjanike omad versioonid eeposest, nimetagem siin neist mõnda: Rakke, Kivisildnik, Kivirähk. 7 KASUTATUD ALLIKAD Juhtkiri: Kalevite rahvas - "Kalevipoja" kallale. -Virumaa Teataja http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=8961&number=374 13.02.2003
Nooreestlased toetasid Juhan Liivi kuigi paljud teda ei mõistnud. Nad andsid 1909. a. välja Liivi luuse valimiku. Alates "Noor-Eestist" võime kõneleda tõeliselt asjatundlikust kirjanduskriitikast. Eriti viljakaks ja autoriteetseks kriitikuks kujunes Tuglas, kes harrastas esseistlikku, subjektiivse varjundiga arvustust. Andekaid kunstnikke illustreerijatena kaasa tõmmates ning kunstireproduktsioone avaldades virgutasid nooreestlased ja kunstielu. Villem Grünthal Ridala Ridala sündis 1885. a. Muhumaal Kuivastus. 1905.-1909. a. õppis ta Helsingi ülikoolis kirjandust, rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Mõned aastad pärast ülikooli lõpetamist valiti ta esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks Helsingi ülikooli. Selles ametis oli kirjanik surmani 1942. a. Esimene luulekogu Ridalalt "Villem Grünthali laulud" ilmus 1908. a., millele järgnes "Kauged rannad" 1914. a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa.
Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.
Ülo Vinter Ülo Vinter sündis 3. jaanuaril 1924 Tallinnas. Ülo Vinteri loomepärandi kaalukaima moodustavad lavateosed (eriti muusikalid, balletid) ning muusika nuku- ja telefilmidele. Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me ole...
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga
EESTI KUNST 1918194 0 REBECA LEPP 10B EESTI KUNST 1920. AASTAL LEVIS AVANGARDISM 1930. AASTAL REALISMILÄHEDANE, ISIKUPÄRA SOOSIV KUNST 1919. AASTAL KORRALDATI TAGASIVAATLIK EESTI KUNSTI SUUR NÄITUS, ASUTATI TARTUSSE KUNSTIKOOL "PALLAS", KOOLI JUHTISID KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK, ADO VABBE. SEINE'I JÕGI (ADO VABBE, 1924) MAASTIK PUNASE PILVEGA (KONRAD MÄGI 19131914) 1920 1920. AASTATE KUNSTIS ON TUNDA SAKSA SÕJAJÄRGSE EKSPRESSIONISMI MÕJUSID, MIS OLI ENAMASTI MÕÕDUKAS, PEHMUNUD JA DEKORATIIVNE. EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM. EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM- EDUARD OLE, ARNOLD AKBERG, MÄRT LAARMAN AVANGARDI LEVIMISE AASTAKÜMME EDUARD VIIRALT (1989-1954) GRAAFIKA SUURMEISTER SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAAR...
Heino Eller oli õpetamismetoodika reeglid enda jaoks paika pannud.Ta hindas iga õpilast erali ja säilitas õpilase individuaalsuse. Eller oli nõudlik nii enda kui õpilaste vastu, suunates viimistlus tööle. Ta nõudis õpilastelt, kõik, mis on noodipaberil peab olema väga põhalikult tehtud. Range oli Heino nii komponistide, muusikatedlaste kui ka interpreedide kasvatamisel. Heino Elleri tuntumad õpilased: Eduard Tubin, Olav Roots, Eduard Oja, Alfred Karindi, Karl Leichter, Villem Kapp, Kaljo Raid, Uno Naissoo, Jaan koha, Arvo Pärt, Lepo Sumera ja Valter Ojakäär. Agnes Aruoja
Aastatel 19211924 korraldati õppetöö ümber. Avati ettevalmistusklass ja üldklass, alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee. Töötanud kolm aastat ateljees, jõudis õpilane edukuse korral meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse. 1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka Haridusministeerium. Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud Nikolai Triik, Villem Ormisson, Jaan Vahtra ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga. 16. jaanuaril 1923 kinnitatud põhikirja järgi oli kunstikool Pallas kõrgem kool, kooli sisseastujatelt nõuti keskkooliharidust. 3. novembril 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka isikutel, kellel
Kes on kass ja kasside nimed a-tähega Kassid on väga erinevad sõltuvalt tõust, seda eriti kasuka värvuse ja mustri poolest, varieerudes populaarsetest Pärsia ja Siiami kassidest sabatu Manulini ja karvutu Kanada Sfinksini. Lisaks välistele erinevustele on erinevad ka personaalsuselt ja temperamendilt. Siiami kass on tuntud kui väga häälekas ja ekstrovertne, samal ajal Pärsia kass on üldiselt rahulikum ja harjub paremini eluga toas. On olemas palju raamatuid, mis kirjeldavad erinevaid kassitõuge, aga arvatavasti parim viis erinevate kassidega tutvumiseks on külastada kassinäitust. Seal avaneb võimalus rääkida tõuaretajate ja kassiomanikega erinevate tõugude iseärasustest. Enamik kassiomanikest ei vali endale tõukassi, nende arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka "segaverelises" kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnas...
Kes on kass ja kasside nimed a-tähega Kassid on väga erinevad sõltuvalt tõust, seda eriti kasuka värvuse ja mustri poolest, varieerudes populaarsetest Pärsia ja Siiami kassidest sabatu Manulini ja karvutu Kanada Sfinksini. Lisaks välistele erinevustele on erinevad ka personaalsuselt ja temperamendilt. Siiami kass on tuntud kui väga häälekas ja ekstrovertne, samal ajal Pärsia kass on üldiselt rahulikum ja harjub paremini eluga toas. On olemas palju raamatuid, mis kirjeldavad erinevaid kassitõuge, aga arvatavasti parim viis erinevate kassidega tutvumiseks on külastada kassinäitust. Seal avaneb võimalus rääkida tõuaretajate ja kassiomanikega erinevate tõugude iseärasustest. Enamik kassiomanikest ei vali endale tõukassi, nende arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka "segaverelises" kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnas...
1.Noor-Eesti eesmärgid,uuendused,liikmed eesmärgid-eesti kultuuri arendamine;tähelepanu pööramine keeleuuendusele;omaloomingu avaldamine ;avaldada Noor-Eesti album uuendused-kirjutati kaasaja linnast ja linnainimestest; kirjutati mängulisemalt;ilukirjanduses hakati kasutama igapäevakeelest mõnevõrra erinevat,kaunimat ja kunstiküpsemat keelt;tehti katset kirjutada ka keerulisema ülesehitusega ilukirjandustekste;tutvustati teiste maade kirjandust ja kultuuri liikmed-Johannes Aavik;Villem Grünthal-Ridala;Friedebert Tuglas;Bernhard Linde;Gustav Suits;Konrad Mägi;Nikolai Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja ...
Koostajad: K.Kammer ja G.Rindla Tegevusaeg ja koht · Tegevusaeg on tänapäev, 21 sajand · Tegevuskoht on Võsu juures asuv maamajake Tegelased · Ann, Anni vanemad · Rita (Anni · Reena ja Kätlin (Anni klassikaaslane ,kes parimad sõbrannad) läks Anniga Võsule.) · Timo, Siim ja Artur · Anti (Rita vend,kes oli (Võsult pärit sammuti Võsul) noormehed) · Kristel, Kerli, Juss, · Villem (Poiss,kes Evelyn ja Oleg (Anti hoolitses Anni eest sõbrad, kes temaga Võsul.) kaasas olid) Sisukokkuvõte · See raamat räägib sellest, kuidas teismeline tüdruk Ann leiab oma ema päevikud ning ta saab aru, et ema on talle kogu elu valetanud. Ta vihastub ja solvub ning põgeneb paariks nädalaks sõbranna maamajja, kus teda ootavad ees rasked katsumused ja huvitavad seiklused. Lõpp
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
Kas te ka teate, et näiteks selsamal silmapilgul, mil ma teiega vestlen, tapavad sada tuhat meie hullu suguvenda, kes kannavad mütsi, sadat tuhandet samasugust hingelist, kes kannavad turbanit,* ja vastupidi, ning et nii on see tavaks peaaegu kogu maakeral iidsetest aegadest saati (Voltaire 1979: 124). Olin umbes viieaastane, kui isa väga hea sõber, rahvakirjanik Villem Gross mulle selgeks tegi, et kogemustega joodiku esimene tunnus on okserefleksi kadumine (Raud 2008: 17). Kuna Black Sabbath koosnes ainult juuridest, siis minu jaoks tähendas see automaatselt huvi juudiusu ja mütoloogia vastu. (Raud 2008: 68). Ma kujutasin ette, kuidas köögis lollpeade üle küünilist nalja viskavad kokad süüdimatult haigetele ettenähtud toitu kilekottidesse topivad, et seda õhtupimeduses koju tassida (Raud 2008: 112). ,,Kari näljaseid
Kirik on väga lihtsa ehitusega paekivist põrand ning mitte ühtegi akna vitraazi. Tänasel päeval on kirik halvas olukorras- katus variseb ja värv koorub. 2. Kassari kabel Kassari kabel asub Kassari saarel Esikülas ning on rajatud 18.saj. Kabel on kivist ja rookatusega. Viimane põhjalikum renoveerimine toimus 1993, mil kabel ka taaspühitseti. Kabeli ümber asub kalmistu, kuhu on maetud Kassari mõisa omanud Stackelbergide suguvõsa. Kalmistul asub ka mõisavalitseja Villem Tamme haud, kes oli Johann Kölerile Tallinna Kaarli kirikus asuva Kristuse fresko modelliks. 3. Käina Martini kirik Kivikirik püstitati 1515. aastal Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgese valitsemisajal Hiiumaale, Käina valda. 1941. aasta 14. oktoobril tabas kirikut saksa süütepomm, mis läbi kooriruumi lae kukkudes põletas hoone varemeiks. 2004 a. sai kooriruum uue katuse. Kirikul on ainulaadne põhja-lõunasuunaline põhiplaan. 4. Hanila kirik
helilooja: puudub Viies tase absoluutne kuulmine, peaaegu puudub sisemine kuulmine, on halb mälu. Heliloomingu teele minek on jonni pärast minek, mitte vastu tahtmist, aga suurte pingutustega. Elulugu: Sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas Anne ja Riho Tormise poeg 1942-1944 õppis Tallinna konservatooriumis orelit (August Topmani juhendusel) 1950-1951 õppis Villem Kapi juhendusel kompositsooni 1951-1956 Moskva Konservatoorium Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakooli õpetaja 1956-1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Aastast 1969 vabakutseline helilooja ning Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Hetkel on tormis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Tunnustused: 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia 1974 NSV Liidu riiklik preemia 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson on sündinud Viljandi vallas Mursi talus 22. Detsembril 1868. aastal. Jaan asus 10. Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks. Tõnisson oli lehe väljaandja kuni aastani 1930. ja selle peatoimetaja kuni 1935. aastani. Temaga seostatakse sellist asja nagu Tartu renessanss. See oli selline asi kus nad hakkasid oma sõpradega Tartu kauplustes ja restoranides reklaamima eesti keele kasutamist. Sel ajal kasutati eesti keelt vähe ja see oli haruldane kui seda kuulda sai
mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse ja eelromantikute mõju. Tema loomingut võib pidada uudseks, mitmekülgseks, tähendusrikkaks, sügavamat elumõtet otsivaks. Sageli tekkis dialoog igavikulise maailmaga ning laulud muutuvad filosoofiaks ja vastupid Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. "Laulja" Nii kui vahuse jõe mürisevad lained, mis kalju pealta langevad oru sisse; nii kui taeva pikne musta pilvede alla hirmsasti kärgatab: nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas seisab austud laulja oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne -- ja metsad on vait: laulja on tõstamas oma hääle, valamas suusta laulukaste. Ja tema ümber,
RAHVUSLIK LIIKUMINE Rahvusliku liikumise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused - õigusliku ja majandusliku seisundi edenemine (talurahvaseadused!) 1816/19 pärisorjuse kaotamine - iseseisev otsustamisõigus, vallakogemus 1849/56 raharendile - majanduslik edenemine, parema haridusega lootus paremale elule Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus. - suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal Rahvusliku liikumise juhid J. V. Jannsen: Hakkas välja andma Perno Postimeest, kus ta pöördus esimest korda maarahva asemel Eesti rahva poole. Hiljem Tartusse, Eesti Postimees. asutas t...
Paul-Eerik Rummo Cristian Villem Elulugu Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Poliitiline tegevus Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige. Ta kuulus 1990–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integ...
Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis
Arvestus EK3 1. Eesti keele sõnamoodustusviisid · Liitmine jalg+ratas · Tuletamine suvi+la, herm+ur · Liitmine+tuletamine lai+õlg+ne · Nulltuletus laul+ma tegusõnade puhul 2. Eesti sõnaloojad: · Friedrich Reinhold Kreutzwald: rahvus, voorus, hapnik, süsinik, lämmastik · Karl August Hremann: sünnipäev, kaaskond, koolkond, saatkond, kõnetraat, ilukiri, tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark · Johannes Voldemar: veski, iive, sete, maak, üte, elamu · Ain Kaalep: vandel, kineast, lõiming · Manivalde Lubi: küülik · Ustus Agur: kõrgkool · Henn Saari: riistvara, tarkvara 3. Tegusõna käändelised vormid · Da-infinitiiv kirjutatada liitvormides lahku
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning
Johannes Aavik Oli eesti keeleteadlane Kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises Tunnustused: o 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk o 28. aprill 1940 Eesti Kirjanduse o Seltsi auliige Bernhard Linde Sündis 4.aprillil 1886 Tõlkija ja Eesti publitsist Noor-Eesti sekretär Üks asutaja Suri 29.augustil 1954 Villem Grünthal-Ridala Sündis 30.mail 1885 Eesti keele õpetaja Tartus Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor Suri 16.jaanuar 1942 Noor Eesti tähtsus "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Viis kirjanduskriitika paremale tasemele Tõstis raamatukujunduse taset Elavdas kunstielu Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi.
NOOR-EESTI NOOR-EESTI on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Rangemas mõttes loetakse Noor-Eesti tegutsemisajaks aastaid 1905-1915, millal ilmusid rühmituse albumid ("Noor Eesti" I -1905, II -1907, III - 1909, IV -1912 ja V - 1915) ning perioodiline väljaanne "Noor Eesti: kirjanduse, kunsti ja teaduste ajakiri" nr 1 - 5/6 (1910-1911). Neid kõiki saab autentsel kujul lugeda ka meie koduleheküljelt. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Aino Kallas ja Jaan Oks; nooremate liikmetena Johannes Semper ja August Alle. 1912. aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts "Noor-Eesti", millel oli 61 asutajali...
oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts . EDASI LOOMING Dante peateos on "Jumalik komöödia“ Sõnum on tal selline Inimese sümboolne rännak pimedusest valguseni. Sellel teosel on kolm etappi 1) Põrgu 2) Puhastustuli 3) Paradiis TEOSED EESTI KEELES "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper Keskaja ja vararenessansi kirjandus antoloogia, Tallinn 1962 ("Jumaliku komöödia" 1., 3., 5., 10. ja 33. laul, tõlkijad Villem Ridala, Johannes Semper, Harald Rajamets ja Aleksander Kurtna) PILTID http://et.wikipedia.org/wiki/Dante_Alighieri http://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved =0CAUQjhw&url=http%3A%2F%2Fen.wikipedia.org%2Fwiki %2FDante_Alighieri&ei=FbFOVL3PEcXDOqbFgWA&bvm=bv.7788078 6,d.ZWU&psig=AFQjCNHx_LomcimT3aNbmpkG2KtTNLwQ- A&ust=1414528460735252 http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=ima
Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Põlvkonna iseloomustus 1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus kõrgemad muusikakoolid. 1920.-1930. aastatel kujunes välja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures õppinud Tuudur Vettik, Riho Päts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eeskätt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915
Traveling packages in French Polynesia Geity Villem Luxorious Four Seasons Resort in Bora Bora 5 · Aerobics ,boating ,ecotours,helicopter/airplane tours ,motor boating, parasailing, personal motorized watercraft, pilates ,playground,running track/path ,sailing ,scuba diving,snorkeling,surfing/boo gie boarding, swimming In ,tennis,volleyball the price: ,water skiing Plane ,windsurfing ,yoga tickets Allclasses/instruction
juunil 1884?(1p) 4.juunil 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp. Selle lipu, kui rahvussümboliga, astuti esimest korda üles avalikul meeleavaldusel. 7.Keda pildil näete? Eestis asub vähemalt kaks selle isiku monumenti, kus? Millised olid selle isiku teened eesti rahvusliku liikumise ees?(4p) Pildil on Villem Reiman. Tema monumendid asuvad Tartus Toomemäel ja Kolga-Jaanis. Tema teeneteks olid Eesti karskusliikumise rajamine, Eesti ajaloo ning kultuuriloo teadusliku uurimuse alustamine. 8.Praeguse Lääne maakonna territootiumile rajati õigeusukirikud 19.sajandi II poolel, põhiliselt venestamisperioodil. Tänaseks on enamik neist varemeis. Millistes Lääne maakonna asulates
Eesti Teatriühingu aastaauhind parimale meesnäitlejale 1989 Endla Publikulemmik 1996, 1998, 2001, 2005 Kolleegipreemia 1999, 2001 ROLLID ENDLAS Vulitš / tragunikapten / Kazbitš - Meie aja kangelane (2014) Kapten - Woyzeck (2014) Stanley Gardner - Topeltelu (2013) Kapten Keller - Imetegija (2011) Krille - Sinikad (2012) Hermile - Põletus (2010) Kolu-Per - Röövlitütar Ronja (2010) EEST DRAAMATEATER ROLLID 2011 Aleksander, kapten – Villem Tuun Jaan Umbi lugu 2011 Phil Hogan – Eugene O´Neill Saatuse heidikute kuu 2011 Vicente – Jordi Galceran Cancún 2012 Steve Heidebrecht – Tracy Letts Augustikuu 2012 Georg – Martin Algus Kontakt 2013 Vladimir – John Hodge Kollaborandid 2014 härra Solares – Jane Bowles Aiamajas 2015 Jarkka – Pipsa Lonka Laulud halli mere äärest TELESAADED Tähelaev Kolmeraudne Kättemaksukontor PILTID VIDEOD https://www.youtube.com/watch?v=Jo4n-_Ct SmU https://www.youtube.com/watch
ning jaotub mitmeteks eri žanriteks. Kunstniku loomingusse kuuluvad portreed, mütoloogilise ja religioosse sisuga maalid, maastiku- ja olustikumaalid. Omaette rühma saab moodustada isegi tema Itaalia- teemalistest maalidest. Üks Köleri kuulsamaid teoseid on fresko „Tulge minu juurde“. Teos valmis 1879. aastal ja asub Tallina Kaarli kiriku altari apsiidivõlvil. Maal on teostatud puhaste vesivärvidega. Suuremõõtmelise töö tegi Köler tasuta. Kristuse modelliks oli Villem Tamm. Villem Tamme kohtas kunstnik Hiiumaal ning ta maalis talupoega korduvalt. Teoses domineerivad sinine ja punane, tekib sooja ja külma värvi kontrast. Maali keskmes on väljasirutatud, kutsuvate kätega Kristust kujutav poolfiguur. Taust on minimalistlik, hele, kujutab pilvi. Ma arvan, et kunstnik on loonud lihtsasti mõistetava teose, sest teos annab väga hästi edasi mõtet, mida kunstnik väljendada tahtis. Kristuse
Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg Daniel (1807), kelle sünnitamisel K. J. Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Kristjan Jaak Petersoni elutee ja elutöö uurijad - Villem Reiman, Gustav Suits, Mart Lepik, Mart Mäger - on püüdnud selgitada Lätis sündinud, kasvanud ja valdavalt elanud noormehe huvitumist eesti kultuurist. Peamiste mõjuteguritena nimetatakse kodu, kooli ja filosoofiat. Varakult emata jäänud Kristjan Jaak Peterson ema keelest vaimustuda ei osanud. Isa jutud Kikka talust ja Eesti looduse ilust äratasid hoopis huvi isa maa vastu. Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks
Gustav Suits Rahuliku loomuga Eesti luuletaja. Kes osales rühimtuses ,,Noor-eesti" . Ta kujundas eesti enesetunnetusliku mõttelüürika. Oma luuleteostes hindab ta kõrgelt loodust. Esiluulekogu on ,,Elu tuli", ,,Tuulemaa" ja ,,Tuli ja tuul". Teda peetakse inimeseks kes oli Eesti iseseisvuse idee autor. Koolides pani rõhku keeleõppele, kuid ladina keel jäi talle eluks ajaks arusaamatuks. Erst Enno Erst Enno on rahumeelne inimene, kes vihkas linnakära ja armastas talu ja koduõue. Tema elus oli mitmeid keerdkäike, pidevalt oli tal raha puudu ja elutingimused olid nigelad. Oma luules rõhus ta loodusesse ja kodukohta. Pärimuslugudesse taluhaldjatest, krattidest jakodukäiatest, kirjeldamaks ta lapsepõlve. Villem Ridala Eesti luuletaja kes oli looduslüürik ja ta rõhus omaluules impressionismi joontele. Ta keelekasutus oli täpne, sõnastus ilmekas. Looduslüürika, sest ta oli päris Muhumaalt ja mereäär oli ta teine elupaik. Jaan Oks kirjutas impres...
Rühmitus Tegutsemise Kes sinna kuulusid Taotlused Väljaanded Rühmituse jälg eesti aeg kirjandusloos ,,Noor- 19051916 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Sõnastasid 5 ,,Noor-Eesti" albumit. Tõstsid kirjanduse Eesti" Grünthal-Ridala, August Kitzberg, Johannes liikumise vormi- ja stiilikultuuri, Aavik ja Bernhard Linde. põhiloosun viisid kirjanduskriitika gi paremale tasemele,
sõbranna pere suvilas Võsul, kus käib selle aja jooksul läbi palju erinevaid inimesi ja toimub iga päev pidu. Ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust jalga lasta ja kui ta teada sai, et Ann on Võsul, organiseeris ka tema ennast selleks ajaks sinna ühe enda vana tuttava Villemi juurde, kelle ta saatis Anni ja tema sõpradega tutvuma ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Lõpuks, mitme nädala möödudes, kui Ann koju otsustas minna, viis Villem ta enda koju ja Ann leidis sealt eest oma ema ning sai teada, et ta oli terve selle aja seal temal silma peal hoidunud. Lõpuks saab Ann aru, et ta ema oli talle kogu selle aja ainult head soovinud ja nüüd on ema ka oma rangeid reegleid leebemaks teinud (ei kontrolli enam nii palju õppimist, Ann võib õhtuti hiljem koju tulla jne.).
Noor-Eesti Annika Rösler IIvõ Eellugu · "Noor-Eesti" liikumise lätted on sajandialguse salajastes õpilasringides · Gustav Suitsu toimetamisel kolm kirjanduslikku albumit "Kiired · 1904. a. otsustati sellele anda uus nimi "Noor-Eesti" · Asuti organiseerima kirjandusühingut. Kolm Ajajärku · Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) Hilisperiood (loomingus avaldub modernism) Algusaastad · Algusaastatel ilmus kolm teost. · Mõjutused revolutsioonilisest õhkkonnast. · Noor-Eesti kui üks oma ideede väljendus viis. · Uue elamussisu edasiandmiseks kaasati ka vanema generatsiooni kirjanike ja luuletajaid. Esteetiline murrang · Selgepiiriline väljaarendamine ja suunamuutus. · Tõsteti esile kunsti ja kirjanduse esteetilist olemust. · Püüti...
" Aidi Vallik 1. Kui vana oli Ann ja kellega ta koos elas? 2. Kirjelda, millise iseloomuga oli Ann. 3. Mis muutis Anni elu? 4. Kust leidis Ann oma ema päeviku? 5. Mis oli Anni ema nooruspõlve hüüdnimi? 6. Kas Anni ema valetas oma mineviku kohta? 7. Kirjelda Anni ema olemust. 8. Kes oli Anni isa? 9. Kirjuta Anni parimate sõbrannade nimed! 10. Kus oli Reena suvila? Kellega Ann sinna koos läks? 11. Kirjelda sündmusi, mis suvilas toimusid. 12. Kes oli Villem? 13. Kus toimus tulekahju. Kes kannatada sai ja millised olid tagajärjed? 14. Mis Annist lõpuks sai? Kas ta läks koju? Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Lugemiskontroll 1.) Kui vana oli Ann ning mis staatus oli tal koolis (kuidas oli ta õppeedukus)? 2.) Mis olid Anni ema ning isa nimed, ema hüüdnimi nooremas eas? 3
A.Kapp "Fantaasia teemale B-A-C-H" viiulile ja orkestrile (1942) Sümfooniline poeem "Fatum“(1939) Helilooja tähtsus eesti muusikas: Artur Kapp oli üks Eesti silmapaistvamaid sümfoniste Heliloojaga seotud vaatamisväärsused, muuseumid või muusikasündmused tänapäeval: Artur Kapi kunagine kodutänav Tallinnas kannab nime Artur Kapi tänav Suure-Jaanis on kohvik "Arturi Juures" Suure-Jaanis – majas, mille ehitas Hans Kapp ja mis oli Villem Kapi kodu – on Heliloojate Kappide majamuuseum Aastast 1998 toimub Suure-Jaanis jaanipäeva eel Suure-Jaani Muusikafestival, mis on pühendatud heliloojatele Kappidele 26. oktoobril 2001 asutasid 48 inimest Suure-Jaanis mittetulundusühingu Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing, mille eesmärgiks on Artur Kapi heliloomingu propageerimine ja levitamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
