Barhov, A. Bulõtsev; asukoht Pikk tn 29). Õppetöö algas 1. septembril 94 õpilasega. Töö korraldamise aluseks oli Tsaari-Venemaa koolisüsteemi kuuluvate poeglaste 8-aastaste gümnaasiumide õppeplaan. 1918. a asutati saksa õppekeelega Rakvere Reaalgümnaasium (direktor C. von Boetticher,õpilasi 214), mis lakkas olemast juba 1918. a novembris pärast sakslaste lahkumist. 1919. a Rakvere Poeglaste Gümnaasium nimetati ümber Viru Maakonna Reaalgümnaasiumiks (direktorid A. Selesnev, Villem Nano, Artur Luha, Kaarel Leetberg). 1923 Viru Maakonna Reaalgümnaasium nimetati Viru Maakonna Poeglaste Gümnaasiumiks. Tütarlaste koolid 1915. -1918. a andis esimesena Rakveres tütarlastele keskharidust M. Stroinovskaja erakeskkool (asukoht Tartu tn 4, õppekeeleks vene keel). 1917. a Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium, millest 1918. a sai Rakvere Hariduse Seltsi Lütseum ja 1920. a Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium (direktorid A. Grims- Kotkas, Johannes Jaanis). 1920
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 108). Kuigi see õnnetus lõppes õnnelikult, siis varsti järgnes uus õnnetus, mis lõppes surmaga. Anni sõbrad läksid peale triibu tõmbamist randa ujuma. Tagasi tulles oli üks neist, Oleg, puudu ja selgus, et ta polnud veest välja tulnudki. Peale seda õnnetust lõppes pidutsemine, asjaosalised hakkasid kartma ja kadusid kõik oma teed ning Ann jäi üksinda suvemajja, ainsaks sõbraks oli talle Villem, kes teda vaatamas käis. Heidi pidutsemine muutis ta suhted vanematega halvaks. Heidi ema oli tütres väga pettunud ning kui tütar oma pidutsemist ei lõpetanud, ei soovinud ta oma tütart enam tunda, kuna pidas Heidi käitumist perekonnale häbistavaks. Samuti jäid Heidil ka õpingud tagaplaanile. Meelemürkide tarbimine on ka reaalses elus suureks probleemiks. Probleemiks polegi mitte niivõrd sage pidutsemine ja joomine kui kogused, mida ühe korraga tarvitatakse. Soorollide
Suuremad kogudused ehitasid endale palvemaja. Kõige hooksaim liikumine toimus Saaremaal. Juba kümne aasta vältel oli kogunenud üle 10tuhande liikme. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida. Herhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusutamise lõpuleviimisele. Päevikute ja kirjavahetuste pidamine vennasteliikumises pakkus eestlastele indu kirjutamioskuste omandamiseks. vennastekogudus andis tõuke koorilaulu ja hiljem ka puhkpillimuusika levikule. Jakobson, hurt ja villem reiman olid pärit herhuutlikest perekondadest. Pilet nr11 *varauusaegsed linnad, kaubandus ja käsitöö Liivi sõjas täielikul purustatud vana-pärnu kaotas 1599aastal linnaõiguse. 16sajandi lõpus oli eestis kümme linnaõigusega asulat. 16Sajandil said linnaõiguse kuresaare-1563hertsod magnus ja valga-1584stefan batory. Eesti alal oli suurimaks linnaks tallinn-reval, seal oli veidi üle 10tuhande elaniku
tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits,Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)
Tartus alustati kõigepealt kaevamisi linnusel Vilma Trummal aastatel 1956-1958, 1960. Fikseeriti ka keskaegseid leide. Õnnestus raha saada ka Tartu vanalinna uurimiseks. Jaan Tamm (sünd 1948) Ta on esimene keskajale spetsialiseerunud arheoloog. 1972. aastal asus tööle KRPI-sse, kultuurimälestiste projekteerimise instituut (Tallinna linn, Pirita klooster) Viis Tallinnas läbi arheoloogilisi päästekaevamisi, kõige suurem töö oli Pirita klooster. Tegutses seal Villem Raamiga. 1970. aastatel saadi aru, et sellis keskaja arheoloogilist tööd on üpriski palju, mis tõttu 1978- 79 aastal lõpetasid Tartu Ülikooli keskaja arheoloogiale spetsialiseerunult veel: Toivo Aus – Rakvere, Romeo Metsallik – Tartu, Kalle Lange – Tallinn, Urmas Selirand – Viljandi. See aeg oli linnaarheoloogia ja keskaja arheoloogiale kuldajaks. Linnaarheoloogia kuldajastu Linnaarheoloogia Lääne-Euroopas 1980. aastatel. Ida-Euroopas oli situatsioon erinev.
tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad
Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik (projekti autorid Villem Raam ja Tiina Linna), mis saavutas suure populaarsuse. Tallitorn on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Neitsitorni ja Lühikese jala värava vahel, Taani Kuninga aia kõrval. Nime sai 14. sajandil rajatud Tallitorn selle kõrval asunud tööhoovi järgi. Torni ülaosa sai 1577. aasta pommitamisel kannatada ja lagunes hiljem. 16. sajandil kasutati torni ka vanglana kergemate süütegude puhul. 19. sajandil tehti linnamüüri läbipääs, et luua Toompealt otsetee Taani kuninga aeda.
Naised lasti maha Rae metsas 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal sünagoogis. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. "Hukkamisi korraldas Eesti Poliitiline Politsei," on ajaloolase Meelis Maripuu seisukoht. Maripuu osales Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni töös. "Juutide mahalaskmisi Pärnus teostasid poliitilise politsei eestlastest töötajad ja Omakaitse liikmed. Oli moodustatud 30meheline erikomando kapten Villem Raidi ja Arkadi Valdini juhtimisel, kes pidi poliitilise politsei määratud surmanuhtlused täide viima. Seitset selle komando liiget on karistatud surmanuhtlusega," teeb Maripuu kokkuvõtte. Päris esimene hukkamisteade pärineb aga 26. juunist. 11. septembril 1941, andis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis korralduse, millega keelati juutidel "vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis"
good faith and hope for the future can be found to any remarkable extent in Estonia. We say: Youth is obliging! And we shout: More culture! More European culture! Let us be Estonians but let us also become Europeans. The Young Estonia movement emerged thanks to the heightening of the general cultural level. In the vanguard of the movement were the writers and literary critics: Gustav Suits (1883-1956); Friedebert Tuglas (1886-1971); Villem Ridala (1885-1973); Bernhard Linde (1886-1954); and Johannes Aavik (1880-1973). Submerging into the depths of life, bringing forth its nature and offering it to the intelligent reader were the stated aims. Emphasis was laid on artistic-aesthetic expression while the social function of art was considered as secondary. Several other writers had contact with the movement: August Kitzberg (1855-1927), Aino Kallas (1878-1956) and Anton Hansen Tammsaare
Nende keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning sõnamäng vastandlike mõistete ühendamisel. Impressionism on lüürilise alatooniga subjektiivne kunst. Parimate tulemusteni jõuti kirjanduse lühiliikides (luule, miniatuur, lühinäidend, novellett), kuid on kirjutatud ka pikemat impressionistlikku proosat jutustusi ja romaane. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). Näiteks: Talvine õhtu Üle hämara, varjudest tume, õrna ja sinava lume heidab veerev, kustuv päike punava läike. / / (Villem Ridala.) inglise sonett vt sonett. inspiratsioon loominguline kõrgseisu hetk, mil kunstnik jõuab näiteks teose ideeni või keskse kujundini. intervjuu üks ajakirjanduse zanr, ajakirjaniku eesmärgipärane vestlus kellegagi. Intervjuu kaks peamist osa on küsimus ja vastus. Intervjuud juhib
haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Sellises olukorras läks rahvuslik liikumine vastu ajalnud venestusajale. 34. Venestuse algus Lk. 15-17 (Manasseini revisjon 1882, Ado Grenzstein, Karl August Hermann, Hugo Treffner, Villem Reiman, Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. sinimustvalge õnnistamine) *Manasseini revisjon 1882- Eesmaärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks.
Krõõt - soov hullata, laulda, umbes 20a, ilus hele hääl Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda(17); tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis(26), jooja, riivatu iseloom Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt(446). Peres oli 11 last(450) Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad(29), lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas...(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20. aastat hiljem (XXXII ptk), tuleviku ootused (XXXVIII ptk).
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
maakonnast". Võib nimetada esimeseks arheoloogiks Eestis. Koolmeistrina andis Jung välja ka mitmeid õpikuid. Martin Lipp - Nõo kirikuõpetaja - uuris kirikulugu ja koostas genealoogiaid ning kutsus teisi üles seda tegema. Henrik Prants uuris soome sugurahvaid, lõpuks kirjutas "Eesti rahva ajaloo" (kusagil 20. saj alguses). Eesti ajal andis veel välja oma memuaarid. Villem Reiman lõpetas TÜ, tundis huvi kultuuriloo vastu - alustas selle uurimisega juba varakult. Tegeles kaasaja karskusliikumisega - teda võib selle juhiks pidada. Tegegutses ka kirjanduskriitikuna. Ajaloo uurimises valdas allikakriitilist meetodi, veetis palju aega arhiivides ja leidis olulisi kultuuriloolisi allikaid. Uuris ärkamisaegseid tegelasi ja tegevust. Lõpuks kirjutas samuti Eesti ajaloo, mis eraldi raamatuna avaldati 1920
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
Eesti soost haritlaskonna kujundamisel omas suurt tähtsaust ka 1884 aastal tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Seal alustasid õppimist suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. Rasketele oludele vaatamata jätkus eestikeelne tegevus ka venestusajal. Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides. Agaralt nt osaleti Jakob Hurda 1888 aastal välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reiman. Töötas kirikuõpetajana, koguduse töö kõrvalt jõudis edendada üle kogu maa karskusliikumist ja panna aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts, milles haritlased rääkisid omavahel eesti keeles, mis tollases olukorras polnud sugugi tavaline. 1884 aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp.
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...
ringkonnale ja moodustasid selle organiseeritud 14. G. Suits ja ,,Noor-Eesti" luuleuuendus. antipoodi. Nooreestlaste tegevuse üheks ajendiks Luule peamised saavutused ning uuendused oli leppimatus vanameelse "Postimehe" esteetiliste aastail 1905-1916 seotud üksikute võimekate normidega. Nooreestlaste arvates etendasid poeetidega Gustav Suitsuga , Ernst Ennoga ja kirjanduse arengus juhtivat osa uusromantilised Villem Grünthal-Ridalaga. Eesti kirjandusvoolud, mille esteetilistele printsiipidele uusromantiline luule arenes välja viie-kuue lähenedes nad ei pidanud vanema generatsiooni aasta jooksul, keskselt ajavahemikus 1903- realistide loomingut enam küllalt 1909. Suits ,Gustav 1883 -1956, eesti luuletaja ja kunstispetsiifiliseks ja kaasaaegseks. Suunamuutus kirjandusteadlane. Ta õppis Helsingi ülikoolis ja
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak.......................................................................................................................................
1892 linnareform. Linna volikogus said valitseda kõik kinnisvaraomanikud. Valmisõiguse said peenemad ametnike pojad. Rüütelkond ja maapäev tegutses edasi. Kirikul oli suur roll. IV Kultuuriga seotud reformed 1887 alg- ja keskkoolis õpetatakse vene keeles (linnas) 1892 võetakse vastu seadus, et õppida võis vene keeles Ettevõtmised Venestamise ajal: *Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti lipp *J.Hurt üleskutse rahva luule kogumiseks * Karskusselts Villem Reimars RAHVUSLUSE TÕUS 3 suunda : 1)Mõõdukad- J.Tõnisson, V.Reiman. Keskus Tartus , "Postimees" 2)Radikaalid- K.Päts, Jaan Teemant. Keskus Tallinnas, "Teataja" 3)Sotsialistid- vasakpoolne poliitiline vool. a)marksistid: M.Kalinin, Fr.E.Leberecht. Keskus Tallinnas, VSDTP organisatsioon (Venemaa Sosiaaldemokraatide Töölispartei) b)sotsiaaldemokraadid-tsentrialistid: Peeter Speek, Mihkel Martna. "Uudised" 1905. a REVOLUTSIOON Põhjused:
Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena Valgas, kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega. 1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks Jaan Tõnisson, kellel oli Lõuna-Eesti juhtivate rahvuslike tegelaste Villem Reimani, Oskar Kallase ja Karl Koppeli tugev toetus. Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes eestlaste rahvuslikele ja majanduslikele probleemidele. Samuti propageeris ta ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid, eriti karskusseltse, millest riigipoolse surve tingimustes said ühed peamised rahvusliku liikumise keskused. Veidi pärast Tõnissoni aktiivse tegevuse algust Tartus alustas
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
*Paljud Sakslased vabastati kõrgetelt ametipostidel, uued ametnikud olid Umbkeelsed(ei oska teisi keeli peale emakeele) *Venestamine tõi kaasa muudatused poliitikas, majanduses ja sotsaalküsimutes *Vallad reorganiseeriti ja liideti kokku Haridus *Valla koolides olid ainsaks lubatud keeleks vene keel *Õpilased ja õpilased ei mõistnud üksteist ja haridustase langes *Tartu ülikoolist sunniti lahkume Balti-saksa õppejõud Tagajärjed *Venestamine tõi kaasa erinevaid arusaamu *Pastor villem Reimar ja ajakirjanik Jaan Tõnisson ärritasid eestlase rahvuslikule iseteadusele *Kirjasõnas kehtis range Tsensuur *Aleksandri kool avati vene keelesena *Suleti Eesti kirjanduse selts *1081.a. Hakkas ilmuma suurte raskustega ajaleht ,,Postimees" *Suurenes Eestlastest ülikoolidesse pürgijate arv *1884.a. Õnnistati Otepää kirkikus eesti üliõpilaste seltsi sini-must-valge lipp Majandus *Majandus arenes hoogsalt *Tööstuse areng põhjustas inimeste maalt linna kolimise
Tabelile peab olema teksti sees viidatud. Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud, diagrammid, skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud ja varustatud pealkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevalt tabelist asub joonise pealkiri joonise all. Kui uurimistöös kasutatakse fotosid, tuleb neile lisada ka kirje foto autori kohta, nt Joonis 1. Luikede ränne. (Foto: Villem Vaarikas 2013) 20 5.4 Viitamine Kõikidele töös esitatud seisukohtadele, andmetele ja faktidele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Võõraste mõtete esitamist enda omadena käsitletakse plagiaadina. Erandiks on üldtuntud faktid ja seisukohad, mille puhul viitamist ei nõuta.
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahv...
maailmas: esikohal oli Tallinn 90 000, kolmandal Tartu 30 000 eestlasega. Teised linnad väljaspool eesti ala, kuhu arvestataval arvul siirduti, olid Riia, Pihkva ja Moskva. 1918. aastal loendas August Nigol oma klassikaliseks saanud raamatus "Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal" terves Vene riigis 318 eesti asundust, neist 3 Soomes. Arvu 318 nimetab A.Nigol ise, kuid kõik väiksemad asundused kaasa arvata, on tema teoses nimetatud eesti asunduste tegelik arv 318-st veidi suurem. Villem Ernits arvab Samuel Sommeri andmetele toetudes, et päris nimetamata on jäänud 30 eesti asundust Venemaal44. Kõrvutades A. Nigoli poolt loodud Oudova maakonna asunduste ja asupaikade loetelu hilisemate uurijate Ilmar Arensi (ja teiste) poolt 1943. aastal ja Aliise Moora poolt 1953. ja 1958. aastal kohapeal kogutud andmetega, ilmneb aga päris suuri erinevusi. A. Nigol loetleb Oudova maakonnas, eestlaste väljarännu peamises sihtpiirkonnas, kokku 40 asundust (Oudova linn kaasa arvatud). I
usklik inimene, kes oli nõustunud Riisi enda juures varjama (Riis 1960, 197 jj.). 1942. aasta veebruaris tabati Kaarma kandis Saaremaa miilitsaülem ja küüditamise läbiviija Johannes Mets. Ta sai tulevahetuses politsei ning omakaitselastega surmavalt haavata (ERA, f. R-64, n. 1, s. 122b, l. 704; ERA, f. R-364, n. 1, s. 357, l. 49, 97). Nõukogude-aegne Kuressaare linnapea Hermann Sannik läks samuti põranda alla, aga uuris vahendajate kaudu Kuressaare Omakaitse ülemalt Villem Raidilt, kas oleks võimalik end legaliseerida. Raid soovitanud kindlasti end ise üles anda, sest ta tabatakse niigi. Sannik läkski ise politseisse, kuid temagi hukati 1941. aasta detsembris Loode tammikus (ERA, f. R-64, n. 1, s. 8, l. 23; ERA, f. R-64, n. 1, s. 122b, l. 702). 1941. aasta sügisel pärast Nõukogude võimu langemist võtsid arreteerimised vastuseks punaterrorile Saaremaal massilise ilme. Ainuüksi esimese kuuga arreteeriti poliitilistel
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
tähendusloome- kas 24 tundi või kui magame, siis ei ole. unede tähendusloome - vaataja roll või loome ise. ☼ vaimuvara (rahvaluule kogumine) - Jakob Hurt ☼ vanavara (esemeline kultuur) - Jaan Jung - eesti rahvas sündis kultuuriajaloolise projektina. suuline ja materiaalne kultuuri põlistamine eesti kultuuri mõtestamine kirjalikult “Eesti kultura”- 1 eestikeelne katse defineerida eesti kultuuri, Villem Reiman. ☼ kultuuriakadeemiline uurimine:kultuuri sotsiaalajal uurimine - inimeste ühistegevused, maarahva, lihtrahava kultuur, argipäevad. 18.02 Kultuuriajaloo sünd ja varane aeg Johann Herder (1744-1803) → kultuuri “ajaloolisuse” sünd ☼ Riia – kokkupuude talurahvaga (osales jaanipäeval) ☼ Itaalia: tutvus Vico töödega, esimene Vico tutvustaja ☼ sündis siis, kui Vico suri
1 järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid
+ Vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati + Kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu + Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena + 1893.a viidi vene keelele üle Jurjevi Ülikooliks nim. Tartu Ülikool. Suur osa baltisakslastest õppejõude sunniti lahkuma. 1887.aastal õppekeeleks vene keel 1888.aastal Jakob Hurt ja Villem Reimann alustasid rahvaluule üleestilist kogumist Hilary Karu 44 D 11 EESTI AJALUGU Tartu ajaleht ,,Olevik" Ado Grenzstein, pidas ärkamisaega ajalooliseks eksimuseks, püüdis keelata laulupeod ning kutsus eestlasi üles vene keelt õppima, et hiljem oleks kergem vene rahva sekka sulanduda.
see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik
importance -- in 1905, there were more than 500 in Estonia. The Estonian `social mentality' as a whole remained in opposition to the central Russian government; nationalism and socialism were the major political trends. Within the early 20th century national movement, the moderate and radical wings were clearly profiled. The moderates who gathered around the Tartu newspaper Postimees (the first issue was published in 1891), founded by Jaan Tõnisson and pastor Villem Reiman, wanted to transform the Russian authoritarian rule into parlamentarian government, i.e. constitutional monarchy. They also demanded citizens' rights in Russia, modelled upon those in Western Europe. The moderate ideologists relied on liberal reforms and legal, non-violent means of political struggle. They were afraid to suggest direct resistance to Russian authorities that could result in mass repression and destroy the Estonian people.
Kõne ja keel on erinevad süsteemid. Igal mõistel on maht ja sisu (Aristoteles). Maht kogu valdkond, mida mõistega tähist. , sisu see, kuidas seda tehakse. Keele märgil on kindel sisu, kuid ebamäärane maht. Kõnes on konkreetne ja kindlaks määratud maht, aga ebamäärane sisu. Keeles on kõik ,,ühed" lauad, aga kõnes ,,need" lauad. Praha lingvistiline ring Tähtsaim strukt. Koolkond. 1920-ndate alguses oli Praha oluline kultuurikeskus. Kesksed tegelased on vene emigrandid Villem Mathesius- aupresident, üks asutajatest. Kirjutas artikli keelenähtuste potensiaalsusest. Tema arvates tuli uurida potentsiaalset keeleteooriat. jõudis oma artiklis "Keelenähtuste potentsiaalsusest" osati samadele ideedele kui Saussure, aga toetudes füüsikale mitte matemaatikale; eristas keeles kahte tüüpi energiat: potentsiaalset (seotud keelega) ja aktuaalset (seotud kõnega), kusjuures viimane tuleneb esimesest) Vürst Nikolai Trubezkoi- väljapaistev keeleteadlane
seltsitegevus: 1905.aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. 2. Erakondade teke Eestis Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andis tooni rahvuslus ja sotsialism 1. Rahvusliku liikumise sees eristus 20.sajandi algul üha selgemini mõõdukas ja radikaalne tiib a) Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni ja pastor Villem Reimani juhtimisel Tartu ajalehe ,,Postimees" ümber koondunud mõõdukad pooldasid · Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks konstitutsiooniliseks monarhiaks · Kodanikuõiguste ja vabaduste sisseseadmist Venemaal LääneEuroopa eeskujul · Mõõdukad ideoloogid tegid panuse poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele, kartes et otsene
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud teemade all tüüpide kaupa. Esmalt on allikaanalüüsi (dokument, kaart, pilt, foto, karikatuur) ja seejärel teadmiste ja oskuste rakendamist kontrollivad ülesanded. Valik erinevatest arutlusteemadest on esitatud iseseisva blokina. Arutlusteemade järel on ka hindamisjuhend ja kriteeriumide selgitus. Kuna kogumikku on koondatud eksmaitöödes olnud ülesannete paremik, ei ole erinevad ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud. Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poo...
K. Mägi, N. Triik ja A. Vabbe. Tänu neile oli koos avangardilembeline ja vabameelne. 4.Millistest avangardlikest kunstivooludest said eesti kunstnikud mõjutusi 1920. aastatel? Postimpressionism ja rahvusromantism 5.Milline oli eesti maalikunstnike suhe impressionismiga? Too näiteid. Kui eesti kunstnikud nägid, et Pariisis tugevneb impressionismilähedane kunst, mindi sellega kohe kaasa. Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi Paul Burman ja Villem Ormisson. 6.Kes oli käsitletaval perioodil silmapaistvaim eesti graafik? Milline oli tema mõju eesti kunstile? E. Viiralt 7.Ehk tead, kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv „metskits“? J.Koort 8.Millisesse 3 tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930. aastail? 1)nn. Silmarõõmu-maalijad 2)realistlik vaesema rahva elu kujutamine 3)rõhutatult eestilikud motiivid 9.Nim. Kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eeslistad sina?
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C
114 ja 116 G. v. Brevern, Der liber census Daniae..., 1858, Lhk. 106, 135). Igatahes sooviti taanlaste alt lahti saada ja astuti ühendusse sakslastega. Läti Hindreku teatel (XXIX, 6) kutsusid Viru vanemad sakslasi oma maakonda. Otepää jäi ka sakslaste ajal, nagu ennegi, tähtsaks keskkohaks Ugaunias, kuni Tartu ta aegamööda tagasi tõrjus. Otepääs olevad sakslased ühes saatjatega asusid Virumaale ja ajasid taanlased minema. Kui sel ajal Liivis viibiv paavsti saadik Moodena Villem sellest kuulda sai, võttis ta tülialused maakonnad paavsti valitsuse alla, kuni paavst tüliküsimaused otsustab. 1226. a. võttis ta järvalased ja virulased paavsti otsekohese valitsuse ning kaitse alla. Kõigist kokkukogunenud Viru vanemaist määras ta vanemad ja kohtunikud (L. H. XXIX, 7). Vahest olid need tema poolt suuremate volitustega varustatud vanemad ja kohtunikud. Paavsti asevalitsejaks jäi magister Johannes (tema asemikuks oli ajuti keegi Hermodus).
tüüri" (kaks viimast ilmusid postuumselt) JUTUSTUSTEKOGUD: "60 minutit", "Tuuleveskid", "Külalisteraamat", "Oh, mis kena maailm" NÄIDENDID: "Oma saar", "Rong väljub hommikul", "Kiilasjää" Kirjutanud ka 25 KUULDEMÄNGU, neist parimad: "Sillas põlevad", "Käsulaudadest maja", "Padaäss" jt "Kaugveril ei jäänud muud üle kui muutuda küünikuks, nagu ta näitabki seda romaanis "Nelikümmend küünalt" peategelast Villem Alavainu kujutades," kirjutab Oskar Kruus Raimond Kaugveri kirjanikutee esimest poolt vaagides. "Kuna kriitikas ja kirjanduselus jäi kirjutamata reegliks Kaugverit alahinnata, kaotas ta stiimuli edasi püüda. // Kuid nii jäi(d) sündimata ta tippteos(ed), kuigi suureandelise fabuleerijana oleks ta võinud jõuda märksa kõrgemale. Kaugver kuulub küll eesti kõige loetavamate kirjanike hulka, kuid oma "tõde ja õigus" jäi tal loomata
ja d'Artagnan tegutsevad romaanis ja sooritavad oma kangelastegusid ammendamatu optimismi õhkkonnas, on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J
Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts Tartus ja Eestimaa Rahvahariduse Selts Tallinnas. Esimene asutas 1906.a Tartus tütarlastegümnaasiumi. Hugo Treffneri Gümnaasium Ja Tallinnas Jacob Westholmi Gümnaasium. Noor-Eesti, 20. sajandi alguse Eesti kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine. Selle algatasid 190304 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. Nende hulgas olid mõjukaimad Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal- Ridala, Bernhard Linde, Paul Ruubel jmt. 1912 sai Noor-Eesti avaliku ühingu õigused, Esimese maailmasõja ajal tegevus vaibus. Avaldati viis Noor-Eesti albumit (I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915) ja koguteos ,,Võitluse päevil" (1905) ning anti välja ajakirju Noor-Eesti (191011) ja Vaba Sõna (191416). Noor-Eesti astus avalikkuse ette 1905. aasta revolutsiooni kõrghetkel murrangulise taotlusega väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest
nägid venevõimu sekkumises ohtu kohalikule arengule. Jakobsoni suund ründas luteri kirikut. 1880. aastatel algas venestamispoliitika, mis lämmatas ärkamisaegse aktiivsuse. Sajandivahetuse avalikelu Eestis jagunes kolme suuna vahel: 1. Jaan Tõnisson Postimees - rahvuslik ringkond Taruts. Püüti ühendada mõlemat ärkamisaegset suunda. Nii Hurda mõõdukat konservatiivsust kui ka Jakobsoni käremeelset liberaalsust. Selle voolu teine mõjuvam mees oli Villem Reiman. 1905. aasta lõpus Tõnissoni eestvedamisel algatatud Eesti Rahva Eduerakond oli eestlaste esimene ametlik erakond ja jäi selleks tsaariaja lõpuni. 2. Konstantin Pätsi Teataja ümber koondunud ringkonda võib võrrelda Lääne- Euroopa radikaalsete vasak liberaalidega, mõneti ka Jakobsoni käremeelse suunaga. Keskus Tallinnas. Erinevalt Tartlaste aatepoliitikast oldi märksa reaalpoliitilisemad. Tehti koostööd sotsialistidega. 3
sõjaväelise pedantsusega ümber kujundada, reglementeerides oma käskude ja korraldustega kõiki eluvaldkondi. Mõnevõrra suutis ta rüütelkondi rahvahariduse tähtsuses veenda. Rahvakoolide jaoks oli oluline Liivimaa maapäeval aastal 1765 vastu võetud ja kindralkuberneri patendiga avaldatud koolikorralduskava. Peterburi Jaani kirik - 1860. aastal valminud luteri kirik Peterburis. Jaani kirikul on eesti kultuuriloos oluline koht. Kirikuõpetajana on seal töötanud Jakob Hurt ja Villem Reiman, organistina Mihkel Lüdig ja Rudolf Tobias. 20. sajandi alguses kuulus kogudusse 24000 liiget. Kirikukäsiraamat Käsiraamat sisaldas lisaks lauludele ja palvetele Lutheri katekismust, evangeeliumeid ja epistleid Uuest Testamendist. Üks enim levinud kirjandus talurahva seas. Luksuskorraldus 1780 aastal maapäeval välja antud määrus ülearuse luksuse piiramiseks. Määrus puudutas eeskätt riietust ja sõiduvahendeid, kuid ka toidumajandust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
