REFERAAT Villem Tomiste Koostaja: Veronika Nikolajeva 2010 Villem Tomiste Villem Tomiste, eesti arhitekt, on sündinud 8. august 1975 Tallinnas. Hariduskäik Keskhariduse omandas Villem Tomiste Tallinna Liivalaia Gümnaasiumis aastatel 19821993. Samal aastal astus ta ka Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonda. Arhitektuurialase kõrghariduse omandas Villem Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1994 2000. Teenistuskäik Aastatel 1993-1997 töötas Villem Tomiste ajalehes Post valvetoimetaja ametis. Aastatel 1995- 1997 osales ansambli Must Q koosseisus. 20002002 töötas Villem Tomiste vabakutselise arhitektina. Alates 2002
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Villem Reiman Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Elulugu (9.III 1861 Suure-Kõpu vald - 25 V 1917 Kolga-Jaani) Villem Reiman sündis renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas, kus valitses range vennastekoguduse vaim. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, seejärel 1878-82 Pärnu gümnaasiumis, kus sai hea klassikalise hariduse. Villem Reiman tudengina 1882 astus Villem Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Samal aastal sai Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks. Kogu oma elu oli Villem Reiman seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1883 oli ta
Esimesi hariduse- algeid sai ta küll naabertalus Lätil, kus elas metsnik Valdmann, kel oli koduõpetajaks preili Jürgens Viljandist. See õpetus aga oli Reimanile üsna lühiajaline. Peagi läks preili Viljandisse tagasi ema juurde, kes voorimehe või veoäriettevõtja lesena elas oma väikeses majakeses vastu praegust Lasteparki, omaaegset tiiki. Pr. Jürgens pidas seal kostilapsi ja teine tütardest andis tunde. Sinna Jürgensite juurde viidi Villem 1871.a. sügisel, ja ta nähtavasti õppis seal 2 semestri, valmistudes sisse astuma Viljandi elementaarkooli. Toidumoon viidi poisile kodust järele. Nii algas V. Reimani Viljandi kooliaeg, mis kestis tervelt 6 pool talve. 1872. aasta sügisel astus Villem Reiman Viljandi elementaarkooli, mille juhatajaks oli Friedrich Kuhlbars. Elementaarkoolis ta õppis poolteist aastat. Need esimesed kuud ja aastad võõras linnas, võõrkeelses koolis olid noorele erksale maapoisile
Villem Grünthal-Ridala V.G.-Ridala on sündinud 1885.a. Muhumaal Kuivastus. Aastatail 1897-1905 Kuresaare gümnaasiumis õppide kiindus Ridala keeltesse. Kohustusliku saksa, prantsuse, vene ja kreeka keele kõrval õppis ta omal käel itaalia, soome ja muid keeli ning jätkas seda harrastust ka hiljemgi. 1905-1909.a. õppis Ridala Helsingi ülikoolis soome keelt ja kirjandust ning rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta Tartus eestikeelse tütarlastegümnaasiumi emakeeleõpetaja. 1923.a. valiti luuletaja Helsingi ülikooli esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks. Selles ametis oli ta kuni ta suri 1942a. Ridala esimene luuletuskogu ,,Villem Grünthali laulud" ilmus 1908.a., millele järgnes ,,Kauged rannad" 1914.a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ilmusid veel ,,Tuules ja tormis" 1927.a. ning ,,Meretäht" 1935.a. Ridala luule vaieldamatuks aineallikaks oli kodusaar, sealsed kadarikused maastik...
Villem Grünthal-Ridala Elu V. Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis sündis 30. mai 1885 Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910 1919). 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 16. jaanuari 1942. aasta Helsingis. Haridus Hellamaa kihelkonnakool Eisenschmidti erakool Kuressaare gümnaasium Helsingi ülikool- õppis soome keelt ja kirjandust. Looming V. Ridala sai tuntuks luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitr...
suurvorme, kolm sümfooniat jpm. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat. Oskas oma loomingusse suurepäraselt siduda Eesti rahva muusikat. Eugen Kapi "Kalevipoeg" See on üks esimesi ballette eestis, Tubina ''Krati'' kõrval. Kasutas seal väga huvitavalt ära rahvamuusikat. Mitmed tuntud palad nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule tants" jt. kuuluvad sinna. Villem Kapp Sündis 1913 Suure-Jaanis. 1938. aastal lõpetas ta TRK-s August Topmani oreliklassi. 1944. aastal lõpetas Heino Elleri kompositsiooniklassi. 1944. aastast kuni surmani töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Oli tegev ka Heliloojate Liidu juhatuses. Suri 1964. aastal. Villem Kapi looming Iseloomustavad sõnad: meloodilisus, lihtsus ja südamlikkus. Tähtsaim osa loomingust on koori- ja soololaulud. Looming on rahvalaululähedane, kuigi rahvalaule ta peaaegu üldse ei kasutanudki
Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu - 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta sündis Muhumaal kõrtsmiku ja poepidaja pojana. Aastal 1905 lõpetas Kuressaare gümnaasiumi ning läks õppima Helsingi Ülikoolis, mille lõpetas ta aastal 1909 filosoofia erialal, aastal 1911 sai ta magistrikraadi. Seejärel tuli ta tagasi Eestisse ning hakkas Tartus tööle eesti keele õpetajana. 1922. abiellus soomlannaga Ida Emilia Hokkaneniga ja sai tööd Helsingi ülikooli eesti keele lektorina. 1941. kaitses doktoritöö lingvistikas, kuid suri juba järgmisel aastal 16. jaanuaril ning on maetud Helsingisse. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema regivärsiliste loomingute põhjal võib öelda, et Ridala oli k...
Kevade tunne Vesi kuldne Õhtu ood Midagi helendab, helgib ja tuikab Vesi kuldne, sinav vesi, Kui vaskjas ratas, voogude voodisse, kaugete kinkude takka, oled kõige elu esi, all, mere rüppe, päikene sukeldab, kaugete metsade takka oled elu, nagu valgus, kesk leegitsevat, loitvat kulda, midagi kutsub ja hüüab ja huikab. oled püha, kõige algus. lõkates viimsel helkjal ilul. Taevas sätendab, särab ja selgub Magad maa all, mühad meres, Ja pilveranku, veerengu leekides, õilmetes, aasade kohal, kohad laines, punad veres, kesk sära, hiilet, sammaste suuruseid, õitsval, lõhnaval luhal särad kuldse pilve süles, eel, tõuseb üles, eha tules, tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. aurudena tõustes üles. õhkudes s...
Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste peamine sõnum on see, et elu liigub pidevalt oma rada ja elus tuleb ette palju takistusi. Ometi tuleb kõik mured lahendada ja kõik halb unustada. Ennole on iseloomulik müstilisus, sümboolika ja sugestiivne kirjutamine. Tema luulele on iseloomulik lõputu otsimine ja igatsus millegi kauge ja küttesaamatu järele. Villem Ridala luuletuste meeleolu on tundeline ning sageli kauge. Ta kasutas oma tunnete väljendamiseks murdesõnu, mistõttu on luuletusi raske mõista. Samuti kasutas ta oma teoste palju loodusdetaile ning see andis luuletustele nukra, sünge, unistava või filosoofilise meeleolu (nt. ,,Pilved kuuvalges"). Teemaks on enamsti loodus. Ridala annab sõnadega edsi täpse looduspildi (nt. ,,Talvine õhtu"). Samuti meeldis talle kirjutada armastusest, kirest (nt
KOOL Nimi VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. ............. Koht, aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU.................................................................. 4 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD".......7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 9 Lisa 1........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS
* "Kadunud kodu" (1920, 1950) * "Valge öö" (1920) * "Valitud värsid" (1937) * "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) * "Väike luuleraamat" (1964) * "Rändaja õhtulaul" (1998) * "Laps ja tuul" (2000) -2- Villem Grünthal-Ridala Sündis aastal 1885 Muhumaa Kuivastus. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. Gümnaasiumi aastatel kiindus Ridala keeltesse ja omandas peale kohustuslikke saksa, vene, kreeka ja prantsuse keelte ka itaalia, soome keele. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus aastatel19101919. Alates 1923
Villem Grünthal-Ridala Ernst Enno - Villem Grünthal-Ridala Sündis 30. mai 1885. aastal Kuivastus, kõrtsmiku Perekonnas. Eesti luuletaja, tõlkija ning keele-ja folklooriuurija. Elu Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis. Õpinguid jätkas Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare Gümnaasiumis. 1905. aastal astus Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919) 1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema ...
Villem-Grünthal Ridala luuleanalüüs Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis "Noor-eestlane". "Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". „Talvises õhtus” on kurb ja rahulik, kuid armas luuletus, milles Ridala kirjeldab pigem nukral toonil tasast ja lumist talveõhtut. Justkui jalutaks üks vaatleja metsas või aasal ja silmitseks regesid, mis aeglaselt kaugenevad ja lõpuks silmapiiril kaovad. Ridala luuletustes kajastub palju päevast-öösse üleminekuid. Ta kirjeldab palju üksildast endamisi vaatlejat ja arutlejat. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli väga eriline ja täpne ja ta õhutas ka teisi autoreid vormimuu...
Villem Ridala. "Toomas ja Mai" Sisukokkuvõte Lugulaulus kõneldakse tõmmu ja ägeda loomuga Toomasest ja tema katsetest tuua tallu sobiv perenaine. Kõik naised kartsid juba ette halba kohtlemist ja rasket tööd. Tema esimene naine Anne oli kaunis, kuid kaasavaratu neiu, kelle vanemad vastu tema oma tahtmist Toomasele naiseks andsid. Varsti sai mees aru, et Anne on teisest mehest rase. Toomas tappis Anne mõõgaga ning muutus veelgi kurjemaks kui varem. Järgmine neiu, kellele Toomas silma heitis, oli Hedu. Hedu vanemad ei hoolinud tütre palvetest, kes ei tahtnud Toomasele minna. Kui Hedu pärast pulmi koju sõitis, eksitasid kalmulised hobuseid ja Toomas lubas Hedu neile. Järgmine naine Mareta oli orb, kelle soovi keegi ei küsinudki. Tema elu mehekodus kujunes talumatuks. Seda saatsid mehe peks ja sõim, ämma–äia kurjustamine tema päritolu ja vaesuse pärast, raske töö ja kolme lapse eest hoolitsemine. Toomas tüdines varsti naisest ja ihkas ...
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala võrdlus Nende luuletused olid väga mõtlikkud. Vähesed kolleegid mõistsid nende luulet. Alles aastaid hiljem hakati neid tunnustama ning mõistma nende loomingu tagamaid. Ridala luule on sünge. Tema luuletuste teemaks on tihti üksinda olemine keset pilgast ööd ning kõik, mis sind ümbritseb, tundub salapärane ja hirmutav. Heaks näiteks on ,,Kadarikus". Nii Ennol kui Ridalal on luuletused, mis kannavad sama nime ,,Hall laul", kui neid võrrelda, siis Ridala luule on painajalik, rõske, masendav. Samas kui lugeda Enno ,,Halli laulu", tulevad meelde sõnad nagu teadmatus, igatsus, soov millegi järele, kuid teadmata täpselt mille. Seda saab üldistada ka Enno teise luuletuste kohta. Paljudes on igatsus kauguse järele. Luuletuses ,,Igatsus" on korrutatud ühte lauset ,,Rändavate vete ääres, rändavate vete ääres...", mis annab mõista, kuidas ta näeb päevast...
seda ema pandud raha hoidis Ann endale).Poe juures kohtasid nad kohalikke poisse ja tundsid huvi,mismoodi Võsul aega sisustatakse.Õhtul tulid Kätlin ja Reena nädalavahetuseks maale.Nad tõid hulgaliselt süüa kaasa ja rääkisid kooliuudiseid(kuidas kõiki oli üle kuulatud,et äkki nad teavad,kus tüdrukud on).Õhtul mindi pidusse,kuhu kohalikud poisid neid päeval kutsunud olid.Poiste nimed olid Timo,Siim ja Artur.Koos nendega oli veel üks tsikliga kutt,kelle nimi oli Villem.Tema oli juba teistest tunduvalt vanem. Annile hakkas Timo meeldima ja tundus,et temalegi meeldib tüdruk.Vähemalt suudles ta teda.Ja õhtu lõppedes lubas uuesti külla tulla.Nagu ka teised poisid. Kätlin ja Reena sõitsid uuesti linna,kuid Anni üllatuseks ilmus kohale uus seltskond-Rita vend Anti oma sõprade ja sõbrannadega.Siit alggas nii-öelda ,,lõbus elu".Peeti pidusid,tantsiti,suitsetati,joodi.Ann oli armunud Timosse. Ühel õhtul korraldati saunapidu
Peet Vallak Tegelased: Peategelane Villem Kõo Kõrvaltegelased Villemi naine Villemi poeg Majaperemehe poeg Eedi Sündmustik Peet Vallaku novell „Elu nullpunkt” (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on. Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi- ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut vaadates, hakkab ta mõtlema, et miks tema ära nii põhja on käinud, ometigi ta sai selle oma isalt päranduseks, kui too veel väga populaarne pood oli
Ann hakkas ka ära vajuma kuid ühel hetkel tundis ta kärsa haisu. See tuli saunast. Õnneks ei olnud seal suurt tuld, ainult vinguhais. Peale sauna põlengut toimus veel üks jube sündmus. Nimelt olid kõik ujuma läinud ja tagasi tulles oli Oleg kadunud. Mitte keegi ei teadnud temast mitte midagi ja Ann hakkas muretsema. Ta läks mere ääde ja leidis sealt Olegi riided. Tüdruk oli üsna kindel, et Oleg oli ära uppunud. Anni väga hea sõber Villem oli temaga kaasas ja kutsus politsei. Tuli välja, et ta oligi uppunud. Ann läks maja juurde tagasi ja ütles teistele mis juhtunud oli. Mitte kedagi see eriti kurvemaks ei teinud ja Ann imestas, et kuidas on see võimalik. Ann sõimas kõiki ja oli täielikus hüsteerias. Sellepeale kõik lahkusid ja Ann jäi ihuüksi suurde majja. Ainuke kellega ta sai juttu rääkida oli Villem. Paari päeva pärast otsustas Ann, et ta tahab koju minna ja Villem oli nõus teda ära viima.
Ernst Enno ja Villem G.Ridala lüürikavõrdlus. Ernst Enno- lüürika on soe ja tundeküllane, igatuslik ning inimhinge sügavustesse püüdlev. Ernst Enno luules on palju sümbolismi, rahva- ja luulevorme, mis seotud hea kõlaga. Tema poeesiast võib välja lugeda rohkesti erinevaid sõnumeid. Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees... E.Enno luule meeleolud on tihti varieeruvad ,loovad kohati isegi tugevama looduspildi kui V.G.Ridala luuletused, kuid ilma üksikasjalike looduskirjeldusteta. Tema teemadeks: igatsus, kodu, aastaajad, kuu ja päike. Sümboolika tema välmingutes lisab sinna ka salapärasust ning teeb neid omakorda huviäratavamateks justkui põnevamateks. Villem G.Ridala- luule on äärmiselt varjundirikas ning detailitäpne. Tema moodustatud visuaalsed luulepildid annavad edasi impressionistlikke tundevarjundeid ja on hästi tajutavad. Villem Ridala lüürika meeleolud jätavad endast maha alatasa kurvavõitu ja halle toone, ku...
Looduse ilu, võlu, valu. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala Sära ja kaunidus vaatab meile vastu igal aastaajal. Samuti leidub igaühes ka negatiivsust. Looduses on asju, millele pilku heites ,,silm puhkab", kuid ka kõike seda, mis ärritab. Marie Under oli eesti luuletaja, kes kuulus kirjandusrühmitustesse ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Looming on tal suhteliselt mitmekesine. Aastal 1917 ilmus esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletaja kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luuletusi on tõlgitud väga mitmetesse erinevatesse keeltesse. Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kure...
1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,Olgem Eestlased, aga saagem ka Eurooplasteks". Noor Eesti on 20.saj alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. ,,Noor-Eesti" I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915. Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti. Asutajaliikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu-Helsingi. Noor-Eesti üks eesmärke oli integreerida Prantsuse, Itaalia ja Skandinaavia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist. Rühmitus jagatakse kolme perioodi:
parem, kui läheksime häälega sinna, et siis jääb rohkem raha alles jne. Nii nad läksidki, nad lasid ennast Võsule välja viia ja läksid siis Reena õpetust mööda tagasi. Mõne päeva pärast tulid ka Reena ja Kätlin nende juurde. Nad ajasid juttu ja Ann märkas, et Rita näpib ta telefoni. Ta oli oma vennale helistanud. Õhtul otsustasid tüdrukud Võsul mingile peole minna. Seal olid ka kolm poissi: Artur, Siim ja Timo, hiljem lisandus ka Villem. Peale seda pidu mindi Reena suvilasse. Kui poisid ära läksid, lubasid nad ka järgmisel päeval tüdrukuid vaatama tulla, kuid ei tulnud. Ainult Villem tuli, kuigi tema oli ainuke, kes seda ei lubanud. Ka Kätlin ja Reena läksid ära. Äkki tulid sisse Rita vend oma sõpradega. Peale seda nad jõid ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi. Kuni ühel päeval tundis Ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. Mindi vaatama. Sauna väikesest kõrvaltoast tuli suitsu
Uus rahvuslik tõus Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Enamik seltse tegutses edasi. Uute seltsidena tõusevad 19. Saj lõpul esile karskusseltsid, mille tegevust suudeti rahvuslikult motiveerida: tervise hoidmine on rahvuslik kohustus. Moodustati ka mitmeid kutseühinguid ja tuletõrjeseltse. See aitas oluliselt kaasa rahva edasisele organiseerumisele. Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks tõusis Villem Reiman. Ta edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Uutest organisatsioonidest väärib esiletõstmist Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). Seltsi liikmed suhtlesid omavahel eesti keeles, mis tollastes oludes polnud sugugi tavaline. 1884. Aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp.
Novelli ,,Elu nullpunkt" analüüs Peet Vallak Tegelased: Peategelane · Villem Kõo Kõrvaltegelased · Villemi naine · Villemi poeg · Majaperemehe poeg Eedi Sündmustik Peet Vallaku novell ,,Elu nullpunkt" (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on. Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi- ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut vaadates, hakkab ta mõtlema, et miks tema ära nii põhja on käinud, ometigi ta sai selle oma isalt päranduseks, kui too veel väga populaarne pood oli. Veel külastatavam oli see äri siis, kui seda juhtis tema
nad läksid bussijaama, kuid reena tulekuni oli tund aega. kui reena jõudis otsustas rita sinna minna häälega, et neil rohkem raha jääks. nad lasid end võsule välja viia. sealt kõndisid nad tagasi mööda reena õpetust. mõne päeva pärast tulid ka reena ja kätlin. nad ajasid juttu, kui ann märkas, et rita näpib ta telefoni. ta oli helistanud oma vennale. õhtul läksid nad võsul mingile peole. tutvusid kolme poisiga (artur, siim & timo) hiljem ka villem. peale pidu mindi reena suvilasse. kui poisid lahkusid, lubasid nad järgmine päev tulla tüdrukuid vaatama, kuigi ei tulnud. ainuke kes tuli oli villem. kuigi tema ei lubanud tulla. ka kätlin & reena lahkusid järgmisel päeval. äkitselt ilmusid uksest sisse rita vend koos oma sõpradega. peale seda nad ainult jõid ja suitsetasid ka narkotsi. ühel päeval tundis ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. sauna väiksest kõrvaltoast tuli suitsu. villem tõmbas
oleks vist parem, kui läheksime häälega sinna, et siis jääb rohkem raha alles jne. Nii nad läksidki, nad lasid ennast Võsule välja viia ja läksid siis Reena õpetust mööda tagasi. Mõne päeva pärast tulid ka Reena ja Kätlin nende juurde. Nad ajasid juttu ja Ann märkas, et Rita näpib ta telefoni. Ta oli oma vennale helistanud. Õhtul otsustasid tüdrukud Võsul mingile peole minna. Seal olid ka kolm poissi: Artur, Siim ja Timo, hiljem lisandus ka Villem. Peale seda pidu mindi Reena suvilasse. Kui poisid ära läksid, lubasid nad ka järgmisel päeval tüdrukuid vaatama tulla, kuid ei tulnud. Ainult Villem tuli, kuigi tema oli ainuke, kes seda ei lubanud. Ka Kätlin ja Reena läksid ära. Äkki tulid sisse Rita vend oma sõpradega. Peale seda nad jõid ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi. Kuni ühel päeval tundis Ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. Mindi vaatama. Sauna väikesest kõrvaltoast tuli suitsu. Villem tõmbas sealt
et siis j��b rohkem raha alles jne. Nii nad l�ksidki, nad lasid ennast V�sule v�lja viia ja l�ksid siis Reena �petust m��da tagasi. M�ne p�eva p�rast tulid ka Reena ja K�tlin nende juurde. Nad ajasid juttu ja Ann m�rkas, et Rita n�pib ta telefoni. Ta oli oma vennale helistanud. �htul otsustasid t�drukud V�sul mingile peole minna. Seal olid ka kolm poissi: Artur, Siim ja Timo, hiljem lisandus ka Villem. Peale seda pidu mindi Reena suvilasse. Kui poisid �ra l�ksid, lubasid nad ka j�rgmisel p�eval t�drukuid vaatama tulla, kuid ei tulnud. Ainult Villem tuli, kuigi tema oli ainuke, kes seda ei lubanud. Ka K�tlin ja Reena l�ksid �ra. �kki tulid sisse Rita vend oma s�pradega. Peale seda nad j�id ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi. Kuni �hel p�eval tundis Ann, et sauna poolt tuleb k�rsahaisu. Mindi vaatama. Sauna v�ikesest k�rvaltoast tuli suitsu
..................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp...................................................................................................................7 1.4. Villem Kapp................................................................................................................8 1.5. Eugen Kapp...............................................................................................................10 2. Suure-Jaani muusikafestival.............................................................................................13 3. Ilmatari selts.........................................................................................................
ära. ta saab sõbraks ritaga,kellega ta läheb Ühe oma sõbranna suvilasse (võsule). seal käib iga päev joomine ja kogu aeg on suur kamp koos. Seal kohtab ta timot, kellega ta seksib, aga tegelikult tegi poiss seda vaid niisama, tal ei olnud anni vastu tundeid. Võsul on aga üks vanem poiss/mees (villem) kuskil 20 aastane, kes hoolitseb anni eeest koguaeg. ühel päeval upub üks poiss ära ja kui Villem räägib politseiga jooksevad kõik peale anni suvilast ära. Lõpuks julgustab Villem annni koju minema, ann on nõus ja Villem viib ta korraks enda juurde. Tema juures on aga Anni ema. Tuli välja et villem on anni ema suuur sõber. ja ema oli olnud seal suvilas kogu selle aja ja oodanud millal ann on valmis koju minekuks. Ema ja Ann lepivad ära ja nii see raamat lõppes :D
Küsimused: 1. Kuidas leidis Ann ema päeviku? 2. Kirjelda Anni ema noorust kolme sõnaga? 3. Mida pakkus Reena Annil teha? 4. Mida Ann oma isa Antsu kohta teada sai? 5. Kelle juurde läks Ann, kui ta otsustas koolist poppi teha? 6. Mis juhtus Annil kodus peale Rita juurest lahkumist? 7. Kuhu läks Ann redusse ja kellega? 8. Kellega kohtusid Ann ja Rita poes käies? 9. Mis põhjendusega tulid Kätlin ja Reena Võsule? 10. Kes oli Villem? 11. Kes tulid Rita kutsumise peale samuti Võsule? 12. Mis juhtus Kerliga? 13. Mida kuulis Ann metsas üksi olles? 14. Mis lõpuks Villemi kohta selgus? 15. Mida sai Ann teada Reena kohta? Vastused: 1. Anni saadeti keldrisse vanu ajalehti viima 2. Anni ema Kärt elas väga meeletult. Ta tegi palju rumalusi ja hängis niisama ringi. Kooli jättis ta pooleli. Hiljem ta kahetses 3. Minna natukeseks ajaks kõigiks kaugele
Ei, ta lihtsalt ei pidanud vajalikuks sellest oma tütrele rääkida. 7. Kirjelda Anni ema olemust. Ta valetas Annile. Ta oli lapsepõlves kaak, kuid täiskasvanuna oli korralik ja luges raamatuid ja käis tööl. Ta ei rääkinud oma lapsele sellest midagi kuna ema ei tahtnud et Ann ise ka selliseks muutuks. 8. Kes oli Anni isa? Kristjan, kes oli varem kunstnik. Nüüdseks on ta vist joodik. 9. Kirjuta Anni parimate sõbrannade nimed! Reena, Kätlin, Rita, Villem 10. Kus oli Reena suvila? Kellega Ann sinna koos läks? Võsul. Reena ja Kätliniga 11. Kirjelda sündmusi, mis suvilas toimusid. Peod. Villem 12. Kes oli Villem? Ta oli poiss kes sai Anniga sõbraks. Aga tegelikult oli Villem Anni ema sõber. 13. Kus toimus tulekahju. Kes kannatada sai ja millised olid tagajärjed? Võsul, saunas. Kannatada sai Kerli kes viidi Tallinna haiglasse. 14. Mis Annist lõpuks sai? Kas ta läks koju? Jah läks küll koju. Ta sai teada et ta ema
Ann tahtis eemale pääseda oma vanematest, ta ei tahtnud enam ema käpa all elada. Ta põgenes kodust koos oma klassikaaslase Ritaga Võsule klassiõe Reena vanaisa suvilasse, kes alles hiljuti suri. Mõne päevaga kogunes sinna päris palju inimesi, nende seas ka Rita vend ja Villem. Seal toimus iga päev pidu, tarbiti alkoholi ja suitsetati. Kolme nädala jooksul juhtus seal palju hirmutavaid sündmuseid, näiteks sauna põlemasüttimine. Kogu selle aja oli kahekümne nelja aastane Villem Annile heaks sõbraks ja toeks. Teose algusest jäi mulle huvitav mulje ning see kutsus lugema, sest Ann kirjeldas oma elu ning minu jaoks oli see põnev. Kõik raamatutegelased olid raamatus väga huvitavad. Selle teose peategelane on neljateistkümneaastane Ann, kes õppis väga hästi ning kellel olid alati head hinded. Ta kaitses oma seisukohti ning usaldas oma sõpru. Raamatus oli veel palju põnevaid tegelasi, nagu näiteks Rita
Description of a person My best friend Villem was born in Tallinn, but he lived in Palamuse for very many years.Also he graduated Oskar Lutsu`s Palamuse Gymnasium.Now he`s back in Tallinn and works in General Building OÜ. Villem has brown hair and brown eyes.Also he is very tall.As he goes to gym every weekend, he has trained body and beacuse of his work he is very strong.This boy is stubborn and he always needs to get what he wants-usually he gets it.He is also kind-hearted and caring boy.He always puts his family needs at
,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P
Kuidas elad, Ann? Autor: Aidi Vallik Tegelased: Ann, Villem, Timo, rita, Reena, Kätlin, Ann käib koolis nagu iga teinegi laps. Tal läheb koolis hästi, kuni jõuab kätte viimane kuu suvele ning koolis muutuvad asjad raskemaks ning ta ei viitsi enam õppida. Kui koolis küsitakse temalt maha vaatamiseks vihikut ning ta vastab, et tal on tegemata, siis klassikaaslased ei usu teda, kuna ta on ju ikkagi üks parimaid õpilasi klassis. Ühel päeval teatavad vanemad Annile, et oleks vaja keldris suurt puhastust teha ning Ann
puhkust võtta nii koolist kui ka vanematest. Nad said kaubale kahe klassiõega, et minna nede surnud vanaisa majja Võsule. Seal sai ka Anni sutemise ja alkoholi tarbimise alguse.Mõnel aja pärast said nad tuttavaks Villemiga, kes sai varsti parimaks sõbraks Anniga. Rita kutsus oma venna ja tema sõbrad sinna, kes sõid , suitsetasid ja jõid kõik raha maha ning Ann viskas nad kõik välja kui ta Ritaga tülli läks. Lõpuks Ann jäi üksi tallu ning Villem käis teda külastamas. Viimasel korral viis Villem ta enda juurde, kus ta kohtus oma emaga ning siis saigi Ann teada , et Villem on tema ema vana sõber. Arvamus: Mina arvan, et see on hea raamat ning ka natuke noorte eluga seonduv , mulle meeldis 4+
klassiõde) surnud vana-isa maakodusse.Ann otsustas,et elab iseseisvat elu,teadmata,mis edasi saab. Raha oli neil vähe.Mõne päeva pärast tulid sinna ka Rita vanem vend koos ta sõprade ja veel mõne tüdrukuga.Ühel õhtul läksid tüdrukud ka Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo,Siimu ja Arturiga. Nädalalõppudel ja puhkepäevadel toimus õhtuti alati pidu.Joodi,suitsetati ja tehti narkotsi.Piduliste hulgas oli ka teistest vanem Villem.Ta sai Anniga hästi läbi.Annile meeldis ka Timo,kui aga too teda pettis vihkas Ann teda.Toimus ka saunapõleng,kus Kerli(üks tüdrukutest)viidi haiglasse. Kui ühel õhtul läks seltskond ujuma(Ann,Villem ja Evelin väljaarvatud) ja tagasi tuldi ei olnud nendega kaasas Olegi(üht Rita venna sõpradest).Seda märkas Villem alles hommikul.Ta kutsus politsei,kuid nendega vesteldes ei maininud ta kamba suitsetamisest ja narkootikumide tarbimisest.Aga seltskond jättis siiski
Kuidas elad, Ann ? 1) Tegelased : Ann, Reena, Kätlin, Rita, Rita vend ja tema sõbrad, Anni vanemad, Villem, Timo ja tema 2 sõpra jpt. 2) Ann leidis keldrist päeviku, millesse ema oli kirjutanud, kui ta alles noor oli. Ann oli ema peale pahane, et ta midagi sellest ei teadnud. Koolis läksid hinded halvemaks ja ta kakles sõbrannaga. Kui nad ära leppisid põgenes ta kodust Ritaga sõbranna Reena suvilasse. Seal käis päevast päeva trall ja tervist kahjustavate ainete tarbimine. Ann sai endale väga toreda 25-aastase sõbra Villemi, kes hoolis Annist kõige rohkem seal olevatest inimestest. Rita
Kirjanduse arvestus Kati Eliisabet Peterson, Jana Aid, Karoliine Pruul Venestamise mõju kirjandusele • 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. • Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati. • Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes. • Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega. • Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise. • Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal, nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. • Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal Tähtsamad ajalehed, ajakirjad • 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno Postimees”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees”. • 1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jako...
Põhiosa moodustavad heroilis- filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.[2] Friedrich Robert Faehlmann
„Pildikesi seltsimajast” Käisin 7. detsembril Kuressaare Linnateatris vaatamas näitetükki „Pildikesi seltsimajast”. Peaosalised olid Karl Villem Viss, Taavi Sink ja Robin Soolind. Ma ei ole neid kunagi varem näinud mingit tükki näitlemas, sest see oli nende elu esimene näitetükk, kuid siiski nad näitlesid väga hästi välja arvatud see, et Karl Villemil unus korraks ühes kohas tekst ära. Minu lemmik näitlejaks osutus Karl Villem Viss, kuna ta naeratas terve aja laval olles olenemata Rita Ilvese karmist pilgust. Väga meeldis mulle ka üks kloun kelle nime näidendis ei mainitud aga teda kehastas Ekke Kaarel Rand
infot Anni kohta. Kui reedel tulid Reena ja Kätlin ka sinna, siis nad läksid Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo, Siimu, Arturi ja Villemiga. Paar päeva hiljem tulid sinna Anti, Oleg, Juss, Kerli, Evelyn ja Kristel. Iga päev hakkas seal toimuma pidu. Kui toimus saunapidu,siis läksid saunas olevad kaltsud põlema ja Kerli sai vingumürgituse ja ta viidi Tallinnasse haiglasse. Lõpuks mitme nädala pärast otsustas Ann koju minna, viis Villem ta oma koju ja Ann leidis sealt oma ema ja sai teada, et ema oli terve aeg seal tal silmapeal hoidnud. Ann sai aru, et ema oli talle koguaeg head soovinud, siis tegi ka ema oma ranged reeglid leebemaks. Ann Kees oli tark ja lõbus 14-aastane tüdruk. Anni ema Kärt oli kohmakas, naljakas ja karm ema. Kätlin oli usaldusväärne ja aus tüdruk. Reena oli usaldusväärne, aus ja lõbus tüdruk. Rita oli õel ja julge tüdruk. Anni kasuisa Ants oli tagasihoidlik mees
LEKTÜÜRILEHT ,,Vari" Juhan Liiv 66 lk. Tegelased: Villu, Helene, Räpsi Rein, Veni- Villem, Hugo, Adelheid jt. 1. ENNUSTAMINE Millest raamat võiks Millest raamat rääkida? tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida Ühe vaese poisi (Ville- mingist tumedast ja mi) elust, kus poissi, kui kurvast sündmusest või vaest koheldi teistest kellegi koledast halvemana ja, kus ta pi- saatusest. di tegema kõik endast oleneva, et ennast maksma panna. Lisaks pidi ta veel töötama mõisa heaks, kus mõisa töölised pidid pidevalt kannatama halba kohtle- mist. 2. TSITAADID Mõnigi sohu visatud lk. 17 Seapea laste seapea, kausitükk, mänguasjaks!?...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Vaido Villem 011K ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin selle teema Askaridoos ehk solgetõbi, kuna mul ei ole sellega ennem kokkupuudet olnud ja see nimi oli minu jaoks täiesti tundmatu. Seega tahtsin saada teada sellest tõvest ning uurida, milles see täpsemalt seisneb. ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI 1.1 ÜLEVAADE
Monument asub Tartus Toomemäel. Selle autorid on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa. Monument avati 1983. aastal. Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 04.08.1822) oli eesti kirjanik. Ta õppis 1819 20 Tartu ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Nimetas ennast maarahva lauljaks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada umbes veerandsada luuletust. Villem Reimani monument Villem Reimani monument asub Tartus, Toomemäel. Monument on pühendatud eesti rahvusliku liikumise tegelase, Villem Reimani mälestusele. 1931. aastal püstitati Toomele Amandus Adamsoni loodud Reimani kuju, milline lõhuti 11. mail 1950 ideoloogilistel kaalutlustel. Uue Mati Variku loodud monumendi avamine toimus 29. juunil 2004. 27. septembril 1931 toimus Tartus Toomemäel mälestussamba pidulik avamistseremoonia
Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda" 1. osa 0 [005] (eellugu) Tiina tuleb paljajalu linna, läheb tööle kirstutegija juurde, kust leiab oma kaasa, Jakob Kadariku, ning nad lähevad Jakobi vanemate juurest ära oma elu elama. Kehvasti elavad. Jakob sureb ära, Tiinast jäävad alles pojad Jakob ja teise mehega poeg Villem. Tiina sureb siis ise ka ära. I [015] Tiina poeg , u. 12aastane Jakob (juunior) hakkab riidekaupmehe Abneri juures tööle õpipoisina. II [026] Jakob kohaneb, varastab õunu ja see avastatakse. III [036] Keegi varastab riiet ja Jakob saab selle eest triibulised. IV [050] Jakob on nüüd ühe aasta õpipoiss olnud, muutub täiskasvanumaks, tahab areneda. Abnerid saavad endale suvimaja. V [062] Jakob on 9 aastat Abnerite juurest töötanud, nende tütar Elsa meeldib talle.
· Ann leidis ema päeviku · Ann oli emas väga pettunud · Ann põgenes kodust · Ann hakkas jooma ja suitsetama Sisu kokkuvõte · Tegevuskoht Reena suvila · Olulisemad sündmused: päeviku lugemine, kodust ära minemine · Tegevus algab sellest, kui Ann leiab enda ema päeviku Tegelased · Ann Kees 14-aastane, heledapäine, sõbralik, solvub kergesti, perekond ema ja kasuisa · Kõrvaltegelased : - Kätlin - Rita - Timo - Villem Huvitav ja üllatav · Ann ei suutnud uskuda, et ta ema oli talle kõik need aastad valetanud · Anni ema teadis koguaeg, kus Ann on · Sõnavara vahepeal ropp aga mitte koguaeg · Tsitaat Villem ütles Annile : "Miks sa arvad ,et on liiga hilja? Hilja on siis, kui suu mulda täis. Ja kas sa arvad, et ilma selle hullumajata siin oleksid sa üldse hakanud mõtlema nii nagu praegu? Juhuseid pole olemas. Maailm on väga loogiline paik." Hinnang
Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
Leidis ema päeviku Põgenes kodust, Reena suvilasse Sauna põlemine Olegi kadumine, uppumine Lühikokkuvõte Ann leiab ema päeviku, seepeale solvub ema peale ja otsustab kodust põgeneda. Reena lubab tal olla oma vanaisa suvilas. Anni suvailasoleku ajal hoiab ema tal silma koguaeg peal vana tuttava Villemi kaudu. Suvilasse tulevad inimesed, kes seal pidu panevad ja selle käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss Reena Oleg Kätlin Timo Villem Artur Siim Peategelases iseloomustus Õppis hästi Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Usaldas sõpru Andis järele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
