Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"villaga" - 109 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Võõrsõnad

illustreerima - teksti joonistega täiendama; mõtte tõestamiseks näiteid tooma immigrant - sisserändaja immuunne - tõvekindel, nakkusest ohustamatu insener - kõrgema tehnilise haridusega inimene intelligent - haritlane intensiivne - pingeline, tõhus; elav, ere intervjuu - usutlus, küsitlus inventar - vara kabinet - tööruum kalligraafia - ilukiri kandidaat - mingile kohale esitatud isik; kohataotleja karahvin - klaasist jooginõu karakull - säbrulise villaga lamba nahk karantiin - (nakkushaiguste) leviku- tõkend karikatuur - pilkepilt karjäär - teenistuskäik; kaevanduskoht karussell - pöördkiik kineetika - liikumist uuriv teadusharu kissell - magustoit kitarr - keelpill klisee - kirjalao teisend; kulunud väljend komitee - valitav juhtimisorgan kompetentne - kursisolev, pädev kompleksne, kompleksse ­ läbipõimunud osadest koosnev, liidetud konkreetne - asjakohane, täpne, selgepiiriline konkurent - võistleja...

Eesti keel
459 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Nüüdisaegsed tekstiilmaterjalid

Korrake protseduuri kindlate ajavahemike tagant. Polüakrüül Meeldivalt pehme, soe ja kergesti hooldatav ­ polüakrüülil on kõik need omadused, mis ühel modernsel keemilisel kiul olema peaksid. Polüakrüülkiud on sünteetiline kiud, mis on toodetud propüleenist. Polüakrüülkiude kasutatakse tänu tema sarnasusele villaga pulloveride ja talveriiete (ka kunstkarusnaha) valmistamisel ning kodutekstiilis. Kuna polüakrüülkiud laevad ennast elektrostaatiliselt, siis valmistatakse nendest ka tervisepesu. Polüakrüüli kasutatakse enamasti tekstuursena ja tänu sellele on ta alati kohev nagu looduslik villakiud. Polüakrüültooted on soojad, pehmed, kergesti hooldatavad ning kortsuvad vähe. Hooldus: Polüakrüülist tooted on kergesti hooldatavad ja pestavad õrna pesu programmiga 40oC juures...

Puhastusteenindus
156 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kiudained

Valkkiudained on vill ja siid. Vill Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. Villa pügamine ja esmane töötlus Villa saadakse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel). Tallevill on lammaste villast pehmem ja peenem, kõige karedam on jääravill. Pügamisel saadud toorvilla töödeldakse ­ sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatatakse. Toorvilla kvaliteet oleneb lamba tõust, elutingimustest ja sellest, milliselt kehaosalt on ta pügatud (väiksema väärtusega on pea, saba ja jalgade vill). Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki:...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Elektri avastamise ajalugu

Molekulid koosnevad aatomitest, need omakorda aatomituumast ja elektronidest. 3 Elektri avastamine Esimesena kirjeldas elektri nähtusi 6.sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales, kes pani tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Möödus üle kahetuhande aasta, kui Thalese kirjeldatud nähtust hakkas uurima inglise teadlane, kuninganna Elisabeth õukonnaarst William Gilbert. Ta avatars palju aimed, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumsit enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud...

Füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tundra linnud Liigi kirjeldus

Hangelindude mängimine näeb välja niiviisi, et isaslind eemaldub emasest, seejärel pöörab ringi ning jookseb tema juurde. See rituaal kordub mitu korda. Isaslindude laul on kiire ning trillereist tulvil, meenutades pisut lõokese lõõritamist. Emaslind ehitab kuivanuist rohukõrtest ja lehtedest ning samblast pesa, mille vooderdab õrnema rohu, karva, sulgede või villaga . Ühelgi teisel Tsiitsitajalasel pole nii hästi soojustatud pesa.Harilikult muneb emaslind 6, vahel 8 muna. Munad on valge või sinakasrohelise värvuse ning pruunikaspunaste või lillakasmustade laikudega. Kahe nädala möödudes kooruvad välja pojad. Vanalinnud toidavad neid vahetpidamata ja 10 päeva pärast võtavad nad ette juba esimesi lennuproove. Vanalindude jaoks on aga kätte jõudnud aeg teist korda pesitseda....

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Näidis: nädala õppekava 4-5 a.

(lisa 6) (8 min.) Kunstitegevus: (20 min.) Eesmärgid: Areneb peenmotoorika. Tähelepanelikult kuulab ja juhendamise järgi teeb kaasa.Usinalt keerutab salfrätikuulikesi. Lapsed istuvad laudade taga kaares. Mina seisan nende ees. Näitan lastele pehmet lamba mänguasja Sellit. Vaatame, uurime mis tal on. Leiame kõik ülesse: pea, silmad, nina, kõrvad, suu, keha, saba, käpad, sõrad ja märgime ära, et ta keha on üleni kaetud villaga . Siis annan kõigile lamba sabloonid, valged salfrätid, liimipulgad ja viltpliiatsid (must, pruun ja roosa). Esiteks liimivad nad salfrätikuulikestega sabloonid tihedalt täis. Kuulikesi rebivad ja keerutavad ise minu eeskujul. Järgmisena märgivad ära silma, nina, suu ja sõrad ka. Siis panevad nime peale ja toovad minu juurde, kus me kõik koos kleebime oma lambad ühisele karjamaad imiteerivale alusele. Liikumistegevus: (20 min...

Pedagoogika alused
200 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Konspekt

Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu1,50 talle poeginud ute kohta (tabel 6ja 7). Tänapäeval on eesti tumedapealise lambatõu parandajateks tõugudeks suffolki, oksforddauni lambatõud, kelle abil soovitakse parandada lihajõudlust ja lihakehade kvaliteeti (lihavormide väljendatus, lihakehade lihakus, tailiha sisaldus) ning soome maalambatõug, kes on kasutusel viljakuse parandajana. 3...

Lambakasvatus
243 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Heliisolatsioon

> Ei ima niiskust Kivivill ei kogu õhust endasse niiskust, vaid niiskus saab väljuda hoonest loomulikul teel. Konstruktsioon püsib kuivana, mis on üheks tervisliku siseõhu ja vastupidava konstruktsiooni põhieelduseks. Kui vill hetkeks niiskub, näiteks töömaatingimustes, on see pärast kuivamist oma soojusisolatsioonivõimelt täiesti uue villaga võrdne. > Suurepärased kuuma- ja tulekindlusomadused Kivivilla tooraineks on mittepõlev kivi. Seega võib kivivillatooteid kasutada soojusisolatsioonina tuletehniliselt ka kõige nõudvamates kohtades. Lisaks soojuse isoleerimisele funktsioneerib kivivill konstruktsioonides ka tuletõkke ja kaitsevoodrina. Tulepüsivuse suhtes on kivivilla uuritud põlemistestide ja tuletehniliste arvutuste abil. Pinnakatteta kivivillatooted kuuluvad parimasse A1-tulekindlusklassi...

Ärieetika
58 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tehiskiud

Tänu sellele, et nad on hästi vormihoidvad, kasutatakse neid tihti plisseerituna. Atsetaat ja triatsetaatkiu omadused: - niiskus imamisvõime on atsetaadil 6% ja triatsetaadil 3,5%. Kiud ei pundu, kuivavad kiiresti ja ei vaja triikimist; - kiud ei kortsu, on väga elastsed kuid kuumustundlikud. Vale pesemine (liiga kuum) põhjustab kortsuvuse; - hea soojapidavusega. Võrreldav siidiga, kuid võrreldes villaga hoiab sooja vähem; - kiud on väga peened ja kangas mõjub seetõttu väga kergelt; - laseb läbi UV ­ kiiri. Atsetaat ja triatsetaatkiudude kasutusvaldkonnad: - monokiuna kasutatakse elegantsete kleidikangaste, plüüsi ja sameti valmistamisel. Sageli on segus teiste kiududega. Valmistatakse ka dekoratiivkangaid, voodririiet nahk- ja talvemantlitele; - staapelkiust valmistatakse efektlõngu, kleidikangaid, ülikonnakangaid, mantliriideid. On soojahoidev, kerge hooldada Hooldus:...

Keemia
43 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Fennek

Ta elab kõrbe- ja poolkõrbealadel Põhja-Aafrikas ning Araabia ja Siinai poolsaarel (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Põhjus, miks ma ta valisin, on see, et see armas loom on taaskord üks huvitav näide meie planeedi kireva looduse mitmekesisusest. Fennek on vaid üks umbes kümnest miljonist erinevast loomaliigist, kuid oma suurte kõrvadega köitis ta mu tähelepanu. (www.cuterush.com/471/kitty-with-fennec-fox-ears/) 1 KEHAEHITUS Fennekrebane on küülikusuurune graatsiline, teiste rebastega võrreldes suurte, öiseks nägemiseks kohastunud silmadega kõrberebane (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Kõrvad: Tal on pikad radari- või taldrikutaolised kolmnurksed kõrvad (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Fenneki hiigelsuured kõrvad töötavad nagu radiaatorid. Nad...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Kiudained

Mõned neist näitekspolüestrid on ka keemiliselt vastupidavad. Polüamiidid aga kardavad väga happeid. Tehis- ja eriti sünteeskiud lasevad looduslike kiudainetega võrreldes märksa halvemini läbi veeauru. See on tingitud nende vett-tõrjuvatest-omadusest. Sellepärast on 100%-lisest sünteeskiust rõivad üsnagi ebatervislikud. Sünteeskiude segatakse sageli puuvilla või villaga . Vett-tõrjuvate omaduste tõttu on sünteeskiudained tavaliste tekstiilivärvainetga raske värvida. Sellepärast värvitakse mitte kiud, vaid lahus või sulatis , millest sünteeskiud valmistatakse. Nii saadakse absoluutselt pesukindlad värvilised kiud ­ värvaine on kiu sees. Ainult pinnalt värvitud looduslikud kiud on vähem pesukindlad....

Keemia
43 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Mahtra sõda referaat POLE SISUKOKKUVÕTE!

Linane riie oli konkurentsitu, sellest valmistati ihu- ja voodipesu, samuti suvine tööriietus. Esialgu kasutati lina oma tarbeks nii mõisas kui talus. Laialdasem müük algas XIX sajandi II poolel, kui linahinnad maailmaturul tõusid. Lina tuli kitkuda, kupardada, leotada, kuivatada, lõugutada, ropsida, sugeda ja kedrata. Siis veel lõng kerida ning kangast kududa ja pleegitada. Naiste töö talvel oligi seotud kas lina või villaga . Harida tulid ka mõisa linad, tihti anti need taludesse harida ja kedrata. Peenem linane mõisapere tarvis anti kududa kangrule, takusemat teenijate tarvis kudusid talunaised. Teised tööd. Maha tuli panna, harida ja koristada kartulid, humalad, läätsed jms. Kartulikasvatus saavutas laialdasema ulatuse XIX sajandi 40-aastatest. Talu- või vabadikunaised pesid mõisa pesu, pügasid lambad. Peremehed valmistasid linnaseid õlle tarvis, naised tegid kodusel teel käsikividel tangusid...

Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti uusaeg

Muutus tähtsaks teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaer ja nisu. Hakati tegelema viinapõletamisega. Talupõldudel kasvatati peamiselt teravilja, hernest, naerist ja lina. Koduloomadest musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Kodulindudest kanu, vähem hanesid. Veo- ja künniloomana kasutati härgasid, igas talus oli ka min üks hobune. Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes, kus oli igale talule eraldi pandud koor- mise maksimum. 17-18.saj oli ilmastik kontinentaalsem ja põllumajandus ebasoodsam. Rootsi ajal hakkas levima pärisorjastamine. KarlXI võitles talupoegade õiguste eest tahtis pärisorjuse kaotada, maapäev lükkas tagasi, mõisarentnike kodukariõigus piirati,...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mardipäev

Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja...

Kirjandus
58 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kadripäev

Kadrikarnevalid Karnevale korraldati eeskätt koolides,kus valiti välja parimad maskid,võisteldi, lauldi ja tantsiti. Mõnikord toimus linnas või kooli lähedal kadrirongkäik. Kadrikarnevale ja -pidusid peeti aga ka üliõpilasseltsides ja kogu viimase sajandi vältel töökohtades. Karnevalid on levinud vähemalt 1950. aastatest alates. Töökeelud Keelatud oli kõik villaga seotu. Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita. Lõuna- Eestis oli see keelatud kogu mardi- ja kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära".17. sajandil on kadripäeval lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha ja laudas hüpeldes jäljendatud loomi. Tartumaine määgimas käimise komme võiks olla selle hiline edasiarendus. Toidud Tangupuder, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga...

Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Teotihuacan

· P ike m kui 3 ,2 km · Ää ris ta tud ts e re m o o nia p la tvo rm id e g a · Ave n üü ja g a s linna ka h e ks : e la m ud p üra m iid id e g a jä id m õ le m a le p o o le , tih ti s üm m e e trilis e lt Surnute avenüü Kultuur · Ühiskond hierarhiline, preestrid kõrgeimad võimukandjad · Majandus baseerus vulkaanilise klaasi vahetamises kauplejatega · Riided olid tehtud maguey kiududest, sageli segatud karvade ja villaga · Vahetuskaubandus oli üks peamisi võtmeid selle linna kultuuri laienemises Religioon · P o lüte is tlik · P a lju jum a la id , kuid s iis ki e nim kum m a rd a ti T la lo c i ­ vih m a jum a la t ja Q ue tza lc o a tl'i ­ s ulg e d e g a m a d u · R e lig io o s ne s üm b o lis m a nna b a im u, kuid a s viid i lä b i m a tus e ta litlus e d ning p õ llum a ja nd us likud te g e vus e d · T e o tih u a c a no d o h ve rd a s id inim e s i ja lo o m i...

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sammaltaimed

Oli aineid, mis sädemete andmiseks eriti hästi sobisid, teisi, mis seda üldse ei teinud või tegid erisugusel määral, oli neidki. mis külge ei tõmmanud, vaid eemale tõukasid. Prantslane Dufay tegi viimatimainitud tähelepanekust järelduse, et ilmselt pole olemas mitte üksainus üheliigiline, vaid kahesugune jõud. Ta avastas, et villaga hõõrutud klaaspulgas tekib teistsugune elekter kui kassinahaga hõõrutud kirjalakis. Ühesugused liigid tõukuvad, erisugused tõmbuvad. Tänapäeval nimetame neid ilminguid positiivseks ja negatiivseks. Looduslik. Leiukohti üle maailma, v.a. Austraalias ja Antarktikas. Läänemeres peamised leiukohad Leedu ja Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti (Jantarnõi) rannikul. Eestist on merevaiku leitud Saaremaalt Kihelkonna lähedalt ja Pärnust lõunasse jäävalt Häädemeeste rannalt....

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rootsi aeg ja Põhjasõda

rüütlimõisaid *Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid kirikuõpetajatele elatist *Mõisaid omasid veel suuremad linnad, mõned mõisad oli rüütelkondade ühiskäsutuses *Mõisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport *Eestist veeti välja talirukist ning otra, vähemal määral nisu (*18.sajandil viinapõletamine) *Talupõldudel kasvatati peamiselt teravilja, lisaks ka hernest, naerist ja lina. Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Kodulindudest peeti kanu, hanesid. Veo-ja künniloomana kasutati härga, sest ta oli hobusest odavam ja vähenõudlikum, andis rohkem sõnnikut nin kelle liga lõpuks toiduks tarvitati. Siiski oli ka talus üks hobune ­ voorirakendisse ja kirikussesõiduks *Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest *Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektri ajalugu

Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumist enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud....

Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Elektrienergia ajalugu

Elektrienergia Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga...

Füüsika
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun