Filippos II hauakambris Makedoonias leidub seinamaale. 79. a. p.Kr. Vesuuvi vulkaanipurkes hävinud Pompeji linna hiilgeaeg jääb 1. saj. e.Kr 1. saj. p.Kr. See oli koos sarnase väikelinna Herculaneumiga Rooma ülikute "suvilalinn". Linnades oli palju villasid, kust võib leida meisterlikult tehtud seinamaalinguid. Pompeji kuulsaim teos on põrandamosaiik Fauni villas, mis kujutab Aleksander Suure lahingut Pärsia kuninga vastu (Issose lahing). Eelkõige leidus villades maastikumaale. Neid paigutati isegi akende asemele, et luua illusiooni. Siiski oli nende perspektiiv ebaõnnestunud. Teine tuntum liik oli mütoloogiline teos- kujutati jumalaid, kangelasi. Jumalate heaks koondati sekte, kus korraldati salajasi müsteeriumeid. Tuntuimad on võib-olla jumalannade Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal
Pulmad Koostas: Õppegrupp: Juhendaja: Sissejuhatus · Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. · Viimastel aastatel on Eestis hoogustunud suurte pulmapidude korraldamine lossides, mõisates, villades ja muudes suursugustes ruumides. · Pulma pidamis ruumid siis vajavad kindlasti osava floristi kätt muutmaks pulma unustamatuks sündmuseks. · Samuti on lilledekoratsioonid asendamatud kiriklikul laulatusel, kus kaunid seaded muudavad kiriku interjööri pidulikuks ja suursuguseks. Pulma-aastapäevade sümbolid Milliseid lilleseadeid tellida? · Kui eelarve on tagasihoidlikum, siis piirdutakse: pruudikimp, peigmehe rinnanõel, autokaunistus ja mõned lauaseaded.
1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erin...
heimatstiil kohalike lihtsate ja praktiliste traditsioonidega. Väikeriigi uuendusmeelsust ja dünaamikat väljendas ekspressionismimõjudega Riigikoguhoone, mis 1920-1922 ehitati Herbert Voldemar Johansoni ja Eugen Habermanni kavandi järgi . Johansoni oli Eesti esimene modernistliku lamedakatuselise ja ebasümmeetrilise mahtudejaotusega elamu ehitaja 1929. aastal. Funktsionalism sai algupoole ilusamate hoonete stiiliks. Hästi avaldus see ärimeeste villades, aga ka koolide ja haiglate ehitamisel. Kõige järjekindlamalt viljeles funktsionalismi arhitekt Olev Siinmaa. Tema projekteeritud on mitmed Pärnu eramud ja rannahooned. Pärast riigipööret aastal 1934 püüdis valitsus ehituskunsti oma tellimuse järgi suunata. Kalmu poolt esindustraditsionalismiks nimetatud uue suuna juhtiv arhitekt oli Alar Kotli, kelle tähtsaim ehitus oli presidendi kantseleihoone Kadriorus
armunud. Sultana aga on masenduses selles ühiskonnast ja nendest traditsioonidest. Kuidas pannakse naine abiellu juba lapseeas(noorim laps siin raamatus on mainitud 12 aastane). Kuidas naised tavaliselt ei näe oma peigmeest enne kui on astunud abiellu. Kuidas mehed kasutavad naist vaid oma suguihade rahuldamiseks ja laste saamiseks. Ei ole armastust vaid on traditsioonid. Sultana on raevus kui kuuleb kuidas koheldakse teisi teenijaid teistes villades. Kuna Sultanal oli alanud menstruatsioon sai ta ka oma abaaya ja oli valmis abieluks. Ta isa leidis talle abikaasa ja kõige üllatuseks tuli välja, et mees ei ole vana vaid pigem nägus noormees, kes samuti astub oma esimesse abiellu. Nii tekisid Sultana ja Karimi vahel suhted. Sultana ihaldas meest ja tundus nagu mees ihaldaks ka Sultanat. Karimi ema aga vihkas miniat, uskudes, et naine räävib talt armastatud poja. Sultana kes oli juba sünnilt metsiku loomuga kavaldas vanema naise üle
Antiikajal olid Vana-Kreekas majad tavaliselt aatrium-tüüpi: toad olid paigutatud ümber hoovi. Köögiks oli avatud siseõu. Rikkamates kodudes oli köök eraldi ruumis, tavaliselt vannitoa kõrval. Nii olid mõlemad toad kättesaadavad. Rooma impeeriumi ühistes folklinnades puudus sageli majades oma köök ja toitu valmistati suurtes avalikes köökides. Mõned olid väiksemad pronksjate ahjudega, kus valmistati toitu. Rikkamatel roomlastel olid suhteliselt hästivarustatud köögid. Rooma villades asus köök tavaliselt peahoonest eraldi. Kamin asetses tavaliselt köögi põrandal ning ruumis puudusid korstnad. Keskajal oli varajastes kesk Euroopa pikkades majades lahtised tuled ehitise kõrgema koha all. "Köögi ala" oli sissepääsu ja kamina vahel. Jõukate perede kodudes oli enamati mitu kööki. Osades kodudes oli rohkem kui 3 kööki. Need olid jagatud selle põhjal, milliseid sööke nendes valmistati
· Suhteline (e. relatiivne) vaesus, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam, sotsiaalmajanduslikust ebavõrdsusest tingitud vaesus. On tõsi,et suhtelise vaesuse kontseptsiooni puhul tuleb arvestada vähemalt kahe ohumomendiga. Esiteks kuulutades vaesteks näiteks 1/5 kõige vaesemaid peresid mõnes riigis, kus elatustase kiiresti tõuseb, oleksime varsti olukorras kus ,,vaesed" sõidavad ringi uute limusiinidega, elavad villades ja käivad kallites restoraanides söömas. Teiseks jõukamate riikide madalaima sissetulekuga sotsiaalsed kihid elavad ikkagi jõukamalt kui vaeste arengumaade keskmised elanikud. Suhteline vaesus määratakse leibkondade sissetulekute võrdlemise teel ühiskonna teatud keskmise tasemega ning see iseloomustab sissetulekute jaotust ühiskonnas. Suhtelise vaesuse määr, s.t. suhtelise vaesuse piirist (SVP) allpool paiknevate leibkondade osa on väike siss, kui
h) Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. i) Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli Egiptuse ühiskonnas võrdlemisi väikene tähtsus. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Tegemist oli maaühiskonnaga. Suuremad linnad arenesid losside ja templite ümber. Kuid valdav osa ülikutest elas maal, 2-3 korruselistes ja rõdudega villades. Talupojad elasid palmilehtedest katustega savionnides. Egiptuses tavaline paarperekond ehk naine, mees, lapsed. Abielunaise õiguslik seisund oli mehega võrdne. Vaarao pidas aga haaremit. Üks tema naistest tõusis vaarao peanaiseks. 4. a) USK. Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljud aga olid pühaks peetud loomad ja linnud. Jumalate seas oli tähtsaim päikesejumal Ra, kelle tähtsaimaks pühamuks oli Karnaki tempel
kunstnikele ja kujundajatele üheks vanimaks värvisaamisviisiks. Olles vastupidavad lubjale, kasutati neid anorgaanilisi muldpigmente buon´is (või tõelises) freskomaalis, mis on kõige kestvam seinamaalinguviis. Pigmendid, segunedes täielikult märja krohvipinnaga, muutuvad seinapinna lahutamatuks osaks. Kuna antiiksest Kreekast pole säilinud ühtki buon freskot, võib ajaloolise tähtsusega näidiseid näha väljakaevatud 1. sajandi Pompeji villades, varasemates Hiina Liao-yangi hauakambrites Manzuurias ja 6. sajandil maalitud Ajanta koobastes Indias. Mõned kaunimatest buon freskodest valmistasid renessansiajastul ltaalias Michelangelo ja Rafael, vastavalt Roomas Vatikani Sixtuse kabelis ja stanzades. Lisaks neile ülivärvikatele näidistele on muldpigmendid olnud kergelt kättesaadavaks ja suhteliselt odavaks vahendiks mitmesugustele vee ja õli alusel valmistatud värvide koloreerimisel. Seda tüüpi värve kasutatakse tavaliste majade
Kreeta- Mükeene 3000a eKr, hõlmab Kreeta saart, Mükeenet ja Tiryns, Eguse mere saari ja Väike- Aasia poolsaart. (Kuningas Minos tõi jumalate juurest süüa ja juua. Külla kutsudes küpsetas ära oma poja ja nii läks igavestesse piinadesse.) Mereline kultuur, kus lossid kujunesid ühiskonna elu keskusteks. Lossid olid kaitsmata (Kreeta). Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud. Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust. Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, ku...
kõige kergem, korintose sambad. Sellel oli 80 sissepääsu. Pealt sai katta päikesevarjuga. Igal ühiskonnagrupil oli oma sektsioon ja oma sissepääsud.) Keskmise korruse kaartes olid skulptuurid. Circus Maximus- Suur Tsirkus- kaarikuvõiduajamiste areen. Termid sisaldasid ka ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakud ja rammatukogusid jne. (Caracalla) Veejuhtmed- akveduktidet tuua mägedest puhast vett linna. Elati villades.( (Vettiuse perekond) Naised olid seltskonnaliikme KUJUTAV KUNST Rooma reljeef on väga täpne. SKULPTUUR Skulptuure toodi Kreekast Kopeeriti o Koopiate järgi tunneme paljuseid tänaseks hävinuid töid Loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris o Portreed o Ajaloolised reljeefid Tehti skulptuure, et inimese hing saaks peale surma kuhugi minna Portree oli võimusümbol
Santa Maria del Fiore ehk teise nimega lihtsalt Duomo neogooti stiilis fassaad on näiteks üks selline, kust võib avastada igasugu huvitavaid tegelasi, kuid Palazzo Vecchios ehk Medicite vanas residentsis on neid hoone sisemusse peitunud olendeid veelgi rohkem. Koridorides on näiteks kaunilt detailsed lae-ja seinamaalingud, kus on kujutatud igasuguseid imelisi olendeid, millest tuntumad näiteks saatürid ja faunid. Siin on tunda tugevaid Pompei mõjutusi, kus omaaegsetes uhketes villades oli tavaks elavdada seinu lisaks loodusvaadetele ja sammastele taoliste omanäoliste tegelaskujude maalingutega. 17 18 KIMÄÄR Arheoloogiamuuseumis asuv kimääri maailmakuulus pronkskuju Arezzost (5-4. saj eKr) kaldub üldisest kaanonist veidi kõrvale, kuid ta väärib lihtsalt mainimist. Kimäär kui mütoloogiline olevus nii salapärane ja kartusttekitav: eest tuldsülgav lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits
[email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a loggia (< it.) lodza. Aia poole suunduvate tiibhoonete teise korruse avatud osad või hoone ja aia vahele jäävad verandataolised avaruumid, renessansi villades levinud. maastikuaed, -stiil vabakujuline, ebasümmeetriline mitteformalistlik aiastiil, mis tihti liitub ligilähedaselt kunstlike loodusmaastike (ka pastoraalsete) kavandamisega. Esineb ka teisi nimetusi, nt naturalistlik aed, vabastiil. Meil tihti ka inglise aiaks või pargiks nimetatud. manerism (< pr. manière), stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel (u. 1630-1600), eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1.saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula – saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. b) Panteon- kõigi jumalate tempel; 2.saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. c) kanalisatsioonisüsteem (ld k cloaca maxima – suur äravoolukanal)-
õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1.saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. b) Panteon- kõigi jumalate tempel; 2.saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. c) kanalisatsioonisüsteem (ld k cloaca maxima suur äravoolukanal)-
3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1.saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. b) Panteon- kõigi jumalate tempel; 2.saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. c) kanalisatsioonisüsteem (ld k cloaca maxima suur äravoolukanal)- linna
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
Filippos II hauakambris Makedoonias leidub seinamaale. 79. a. p.Kr. Vesuuvi vulkaanipurkes hävinud Pompeji linna hiilgeaeg jääb 1. saj. e.Kr 1. saj. p.Kr. See oli koos sarnase väikelinna Herculaneumiga Rooma ülikute "suvilalinn". Linnades oli palju villasid, kust võib leida meisterlikult tehtud seinamaalinguid. Pompeji kuulsaim teos on põrandamosaiik Fauni villas, mis kujutab Aleksander Suure lahingut Pärsia kuninga vastu (Issose lahing). Eelkõige leidus villades maastikumaale. Neid paigutati isegi akende asemele, et luua illusiooni. Siiski oli nende perspektiiv ebaõnnestunud. Teine tuntum liik oli mütoloogiline teos- kujutati jumalaid, kangelasi. Jumalate heaks koondati sekte, kus korraldati salajasi müsteeriumeid. Tuntuimad on võib-olla jumalannade Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi,
Ka skulptor Juhan Raudsepp vaimustus kubismist sel ajal. 1923 asutati Tartus EKR – J. Vahtra, E. Ole, F. Hist, J. Raudsepp 1924 EKRi tegevus liigub Tallinna, liitusid M.Laarman ja hiljem H. Olvi, A. Akberg, F. Randel, E. A.Blumenfeldt 1924 EKR ühisnäitus läti avangardistidega Balti riikidevaheline kunstinäitus 1. Funktsionalism F. Sai 1930.ndate algupoole ilusamate ehitiste stiiliks. Hästi avaldus uuendusmeelsete ärimeeste villades, aga ka koolide ja haiglate ehitamisel. Kõige järjekindlamalt ja efektiivsemalt viljeles Pärnu arhitekt Olev Siinmaa (projekteerinud mitmed elamud ja rannahooned) Edgar Johan Kuusik esindas funktionalismi nii projekteeria kui ka selle levitajana kirjasõnas. Stiil oli traditsionalistlik ja ehitati ühepereelamuid ja kortermaju. Õpiti põhiliselt Riias ja Saksamaal. 1930.a võttis maad funktsionalism. Olev Siinmaa ja Olev Soansi Pärnu
Mida aeg edasi, seda rohkem toodi. Uusi orje imporditi ka sisse, röövimise käigus toodi samuti. Orjad siiski Roomas kallid, kõik endale orja lubada ei saanud. Samas orja hind sõltus ka tema oskustest. 2 saj ekr hakkasid Roomas tekkima suurmaavaldused.Villad pigem keskmise suurusega u 25 ha. Tavaliselt omati mitut villat. Latifundiumid hakkasid tekkima alles 1saj lõpukümnenditel , eriti keisririigi ajal, mis olid tohutult suured liidetud maavaldused. Villades ja latifundiumites oli kaht liiki majvõtteid: otse orjatööjõul ning kuna ise ei oldud kohapeal, siis kohapealne mõisa valitseja oli villikus, kes oli sageli ka ise ori, kuid ta oli usaldusväärne. Pidi juhatama ka orjade tööd ja mõisa kohapealseid asju. II tüüp oli see kui osa mõisa maast renditi välja tp (või kogu maa renditi) ja tulu saadi rendina. Vabatpkond ei kadunud kuhugi ,nende osakaal vähenes, kuid üle 50% põllumaj toodangust kuulus tp. Üha enam muututi renditp. T
algus. Sõjast. Jalaväelased olid hopliidid. Kasutati faalanksi-taktikat. Leegion koosnes umbes 5000 sõdurist. Olulised sõjad olid Rooma laienemine Itaaliasse 343-282 ekr, pyrhha sõda 280-275 ekr, puunia sõjad 264-146 (kartaagolastega, põhivaenlased pmst), makedoonia ja kreekaga 215-148 ekr ja muud sõjapealike kampaaniad. Natuke kultuurist. Vabariigi ajal olid linnas teatrid, saunad, gümnaasiumid, baarid. Enamikes linnades oli ka foorum, nagu raekoda veidi meie mõistes. Rikkamad elasid villades linnas ja linna territoorimul, need võisid toimida ka nagu mõisad. Suur osa kultuurist oli ,,imporditud ja kohandatud" välismaalt, nt vana-kreekast. Roomlaste päris oma leiutised olid ristvõlvid ja kanalisatsioonisüsteem (ja akveduktid). Elustiil oli hedonistlik. Pered olid mehekesksed (patriarhaalsed), samas perekond oli väga tähtis liit ja kõik kes sinna kuulusid oli tähtsad. Orjandus oli tavaline, pea 25% rooma elanikest olid orjad
osaks maastikust. Tema elegantseid üleminekuid interjööri ja välisruumi vahel väljendab sammastikveranda piki lõunafassaadi. Kesksest toast "piano nobile's" (so teise korruse tasandil, mis oli põhitasandiks, olev peamine eluruum), on interjööri bilateraalne sümmeetria edasi antud farmitee telje kaudu, mis poolitab põllud ning seob ka need villaga lähedaseks. Freskomaalid siseruumide seintel, nagu olid ka näiteks vana Rooma villades ja paleedes, väljendavad nii looduslikku maastikku kui heatahtlike jumalate ideaalset maailma, rikkalikku toitu ja peavarju pakkuvat keskkonda. ITAALIA RENESSANSIAJASTU AIAD Itaalia aiad põhinevad usul, et inimene on universumi keskpunkt, ning aiad täidavad sama eesmärki, eksisteerides seega inimese jaoks. Ruumikorraldus, mis väljendab Rooma seadusi ja Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 45
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
