Kiirevoolulise Kaystrose, varjulise Pionose ja järsunõlvalise Koressose (tänapäeval Bülbül-dag - Ööbikumäed) vahelises kolmnurgas asetsesid laiad tänavad ja ilusad majad. Põhjamüüris olevast Koressose väravast algas peatänav, mis suundus lõuna poole. paremat kätt jäi linna keskel asuv viiesaja meetri laiune ja seitsmesaja viiekümne meetri pikkune meresadam, vasemale saja meetri kõrgune Pionose mägi, millel valendasid jõukate kodanike villad. Edasi möödus peatänav suurepäraste skulptuuridega ehitud staadionist, kuni jõudis kakskümmend viis tuhat pealtvaatajat mahutava teatrini.Siit, risti peatänavaga, viis nöörsirgelt sadamasse poole kilomeetri pikkune ja kümne meetri laiune Efesose kõige luksuslikum tänav. see paraadtänav oli mõlemalt küljelt palistatud marmorsammaskäiguga, tänava otstes aga kõrgusid monumentaalsed väravad. Linna peaväjlak oli sillutatud marmoriga, ei puudunud ka imehea
Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h·m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h·m²). 52. Selgita mõisteid filtratsioon, eks ja infiltratsioon? Filtratsioon õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon õhuvool seest välja Infiltratsioon õhuvool väljast sisse 53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? Pehmete ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 10-15 mm võrra suurem, siis liibub vill tänu oma elastsusele tihedalt karkassi vastu, välistades õhukanalite ja tühimike tekke, mis vähendaksid konstruktsiooni soojapidavust. Samuti tuleb jälgida, et villa paigaldamisel ei jääks nurkadesse ning servadesse tühimikke. Villa paksus tuleb valida vastavalt konstruktsiooni (prussi) paksusele. Tuleb
peaaegu mitte midagi. Pompeiist avastatud dekoratiivsetelt seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on kõige suurem uuendus hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüdsid kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid. Need maalid kujutavad endast kokkukuhjatud motiive, mis annavad kokku idüllilise stseeni, nagu näiteks karjused ja kari, lihtsad pühakojad, kaugelt paistvad villad jms. Hellenistliku ajastu kunstnikud maalisid kaugeid objekte väikestena ja lähedasi suurtena. Kõige hilisemate ja vabameelsemate kunstiteoste juures on säilinud egiptuse maalikunst. Hellenistlikul ajajärgul oli levinud ka portreekunst, milles pole jäänud alles ühtki originaalteost, kuid mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi
kuningapalee kompleks koos Hõbepagoodiga, mis on loodud 1800-ndate keskel. Phnom Penh on oma tänapäevase väljanägemise saanud Prantsusmaa prorektoraadina. Linna tänavad on suhteliselt lihtsa ülesehitusega: suurimad tänavad liiguvad põhjast lõunasse ning idast läände, peamine vaatamisväärsuste ja aktiivse elu kese jääb Tônlé Sabi jõe äärde idaossa. Peale lihtsa tänavate süsteemi pärinevad sellest ajastust veel Kambodza rahvusmuuseum, Prantsuse villad, kirikud ja juugendlik turuhoone Phsar Thom Thmei. Pärast riigi iseseisvumist 1950ndatel hakkas linn kiiresti kasvama. Kuningas Sihanouk soovis linna esinduslikumaks muuta, mistõttu hakati ehitama uusi hooneid. Noored, tihti Prantsusmaal koolituse saanud khmeeri arhitektid said võimaluse konstrueerida hooneid "uue khmeeri arhitektuuri" vaimus. Nende loomingus oli Bauhausi, Euroopa postmodernse arhitektuuri ja Ângkôri traditsiooniliste elementide mõju. Kuni 1970
Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h∙m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h∙m²). 52. Selgita mõisteid filtratsioon, eks ja infiltratsioon? Filtratsioon – õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon – õhuvool seest välja Infiltratsioon – õhuvool väljast sisse 53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? Pehmete ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 10-15 mm võrra suurem, siis liibub vill tänu oma elastsusele tihedalt karkassi vastu, välistades õhukanalite ja tühimike tekke, mis vähendaksid konstruktsiooni soojapidavust. Samuti tuleb jälgida, et villa paigaldamisel ei jääks nurkadesse ning servadesse tühimikke. Villa paksus tuleb valida vastavalt konstruktsiooni (prussi) paksusele. Tuleb
arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt. Palladio oli väga järjekindel antiikkunsti matkija ja armastas väga sambaid, nii, et tema plaanide järgi ehitatud kirikud hakkasid välja nägema justkui antiiktemplid. Ehitustüübid: kuppelehitused, teatrid, raamatukogud, linnalossid ehk palazzod, linnalähilossid ehk maamajad ehk villad, lodzad. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu. Majoolika. Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendusvõtted kuplite ja võlvide ehitamisel. Ajastu ehitismälestisi: San Marco raamatukogu Villa la Rotonda (A.Palladio) Santa Maria del Fiore kuppel Veneetsias, 16.saj (arh. J.Sansovino) 15. saj.
108-109). Kõigele vaatamata tähendab rooma arhitektuur siiski teatavat edusammu. Ta laiendas tublisti arhitektoonilise loomingu võimaluste ala; uute konstruktiivsete võtete abil lahendas ta rea täiesti uusi ülesandeid. Eriti silmapaistvad on rooma arhitektuuri praktilist ja ilmalikku laadi ehitiste alal. Veel praegu äratavad imetlust nüüd enamasti varemetes olevad tee- ja sillaehitised, veevärgid, linnamüürid ja väravad, lossid ja villad, turu- ja kohtupaleed, saunad (termid), samuti kõik avalike lõbustuste jaoks määratud ehitised tsirkused, teatrid, amfiteatrid jne. Eriti meisterlikult oskasid roomlased konstrueerida suuri ehituskomplekse. Seda tunnistavad eelkõige foorumid. Foorum oli lahtiste sammaskäikude ja avalike hoonetega ümbritsetud turuväljak, mis ei puudunud üheski Rooma riigi linnas. See oli määratud avalikuks läbikäimiseks ja poliitilise elu üritusteks
Vana-Rooma aed 1) Hellenismiaeda kirjeldades kõige sobivamad Rooma linna aiad. Rooma oli 3 saj. Tõeline aedade linn. Cesari aiad - kinkis rahvale. Antoniuse aed, kuhu keiser Augustus rajas 2 a.e.kr kuulsa merevõitluse basseini. Märkimisväärsed aiad oli Tiber paremal kaldal linnamüüri ääres. Nende kohale on tänapäeval moodustunud Monte Pincio aedade ala Roomas. Aedade detailseid kirjeldusi ei ole. Aiad on avalike ehitiste ümber, hügieenilise tähtsusega.. 2) Tekivad villad, maamajapidamised, paleed, linnasuvliad. Aiakunstile on olulisemad paleed. N: Pliniuse 2 aeda ~u 61- 114 p.kr a. Esimene oli sisemaa suvlia ehitise taguseda viinapuuaiad ja tornpaviljonid paiknesid ebasümmeetriliselt, esines hiljem barokkaias tuntud nimetähtede istutus. b. tema mererannasuvila nimi oli Laurentinum. Villa ja ranna vahel oli ksüstosaed. Alguses ei olnud roomlastel
foorum. Kagusse jäi Velabrum, linnaosa, kus müüdi hõrgutisi. Rooma vabariigi legendaarsel algajal olevat Kapitooliumil asunud Jupiterile, Junole ja Minervale ehitatud tempel ("Templum Jovis Capitolini"). Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumil asus aastast 269 eKr Juno Moneta tempel, mille lähedal asus mündikoda. Kapitooliumil, väljaspool linnust asusid riigiarhiiv ("Tabularium") ja ülikute villad. Kapitooliumi ehitisi hävitasid tulekahjud, samuti Alarichi (410) ja Geiserichi (455) korraldatud rüüstamine. Tänapäeval asub Kapitooliumil Michelangelo projekteeritud Kapitooliumi väljak (itaalia keeles "Piazza del Campidoglio"), Senaatorite palee ja teisi ehitisi. Juba antiikajal, hiljem ka klassitsismiajastul nimetati Rooma Kapitooliumi järgi mitmeid hooneid ja linnakeskusi kapitooliumideks, eeskätt Lääne-Rooma riigi alal ja kolooniais, näiteks USA-s, kus
pilastripaarid · Põhiplaanilt algselt kreeka rist, hiljem ladina rist · Sees 4 avarat saali, 2 ja 3 korruse vahel simss ANDREA PALLADIO Veneetsia · Tähtsad olid numbrilised vahekorrad · Antiigi jälgija · Pani aluse palladionismile sammaste kujutamine välisilmes · San Giorgio kirik kasutas kolossaalorderit poolsambad ja sambad ulatuvad üle mitme korruse, fassaadi keskosa moodustab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil · Villad lossitaoline maamaja · Villa Rotonda - ruudukujuline põhiplaan, laiad trepid, ümmargune kuppel, sees ümmargune saal Saksa renessansi kunst 15. 16. sajand Trükigraafika levimine Gutenberg · Eelduseks: paberi ja puulõiketehnika levik Vanem on puulõige tugevad jooned, nurgelised Hilisem vasegravüür paremini kujundatav, varjundid MARTIN SCHOGAUER · Arendas vasegravüüri · Madonnad, pühakulood, olestikupildid
Sõja algamise puhul kogus suurem hulk väge kokku ohverdama. Niisama kardetava tõve lahtipuhkemisel. Tõve möllamise ajal ohverdas pere peale selle veel omaette ohvrid. Räägitakse ka kohuohvrist, s.o kohtusse mineja annist, aga ei selgu küllalt, mida nimelt enne kohtusse minemist ohverdati, vististi aga paelu ja lintegi, nagu teeleminekul. Tihti otsiti kohtusse mineku puhul maagiast abi. Korjati seitsmest karjast mustade lammaste villu, kedrati villad lõngaks, kujuti kangaks. Kangast valmistati vammus ja pandi kohtusse minnes selga. Oli kohtusse mineja süü selge ja määrati talle ka nuhtlus, muidugi peks, ei teinud peks ometi vähematki viga, sest vammus võttis peksuvalu täiesti ära. Kohtusse minekul lausuti ka mõnesuguseid saksaviha võtmise sõnu. Lühidalt, missugust tähtsamat tööd ehk ettevõtet iganes alusatati, pidi ohver alati kordaminekut muretsema.[2 lk 143-144] 8 1
• Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL)
Enne kui alusele pannakse, lisatakse nahale keedusoola u 30% naha massist. Nahk kaalub 6-7 kg, ühele nahale kulub ligikaudu 2 kg jämesoola. Kui sool on peale pandud, siis laotakse nahad kaldalusele ja soolvesi hakkab nahkadelt maha jooksma ning nii võib nahkasid säilitada, kui ruumi temperatuur on +2---+8. Enne parkimist peaks nahk olema 2-3 nädalat soolas. Siis jääb villakiud ilusti naha külge kinni, saame parkides kvaliteetse villa. Laotakse nii, et villad jäävad kokku ja naha sisepind jääb teisele poole. Lambakasvatussaadus on ka elus lammas. Seda eelkõige tõuloomakasvandustes. Elusloomade müük on kogu aeg tõusnud, sest lammaste arvukus on tõusnud. Samuti on võimalik eluslambaid riigist välja viia, eelkõige müüakse Lätti ja Leetu. ARETATAVAD TÕUD EESTIS Eestis on peamiselt kaks kodumaist lambatõugu. Nendeks on Eesti tumedapealine lambatõug ja Eesti heledapealine lambatõug
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täi...
valjud peale pidama. Kuri aga koinib kondini, sant aga nussib luieni, Reigi Laulnud Andres Niit 1905.a, noodistus P.Süda, sõnad G.Lauri Kits otsis marju (Lastelaul) Emmaste Kits otsis marju, siiru-viirulisi marju. Anna kitsel heina, kits annab piima. Anna piim põrsale, põrsas annab külge. Anna külg lambale, lammas annab villa. Anna villad eidele, eit kujub kindad. Anna kindad poisile, poiss teeb pulmad. Kee, pada! (Töölaul) Käina Kee, kee, katlakene saada süüa sangakene. Küll Sa keeks siis kibedamini, saadaks süüa sagedamini, peaks Sa nälga nägema. Tüdrugud kajul virudamas, poisid puid luhkumas, lapsed laastu nopimas. Kee, kee katlakene, saada süüa sangakene. Et saaks lauale teid panna. Mehed metsast tulevad, poisid, puid raiumast, lapsed laastu nopimast, pere tuleb tühi kõht (2x)
Mõne toote omadusi ja kasutusjuhendit lugedes tundub, et loodusseadused ja ehitusfüüsika reeglid enam ei kehti. Tänu osavale reklaamile jääb inimestel mulje, nagu võiks ehituslikku kivivilla kasutada koguni temperatuurini 1100`C,mis on tegelikult kivivilla sulamistemperatuur aga mitte kõrgeim lubatud kasutustemperatuur. Korstnate ja suitsukäikude isoleerimiseks tuleb kasutada spetsiaalset mineraalvilla, mille kasutustemperatuur on vähemalt 700°. Tehnilised villad taluvad püsivalt 250-, 350-, 550-, 700- või 900kraadist kuumust ja neid kasutatakse korstnate, ahjude, suitsukäikude jmt isolatsiooniks. Kuna sellised tooted sisaldavad kiulist materjali oluliselt rohkem, on nad ka märgatavalt kallimad. Kuigi spetsiaalse tuletõkkekihina teatud horisontaalpindadel oleksõudlust pole puistevilla kujul tehnilist villa esialgu saadaval, üheks probleemiks on kaal puhumise seisukohalt mis on 100 kg/m3 RULLKATUSEKATTE MATERJALID PVC
kindlustustesüsteemi: 120 km pikkune 17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse vall Solway lahest kuni Tyne`i suudmeni (ehitamist alustati 121 pKr) ja sellest veelgi põhjapoole 63 km pikkune Antoniuse vall Sotimaa piirile, Forthi jõe suudmest kuni Clyde`i suudmeni (ehitamist alustati 142 pKr). Roomlaste tugipunktideks vallutatud provintsis olid linnad (nt Londinium hilisem London) ning maale rajatud villad (maamõisad). Vaatamata ligi 4.sajandit kestnud valitsemisajale oli rooma kultuuri mõju keltidele väike (nt keldid ei võtnud üle ladina keelt). Aastal 410, kui Lääne- Rooma riik oli langenud barbarirahvaste rünnakute alla, kutsuti viimased roomlaste leegionid Britanniast ära. · Anglosakside riikide kujunemine: Suure rahvasterände ajal 5.saj algas Põhjamere rannikualadelt ning Jüüti
küülikul on ülekaalus alusvill ja värv on peamiselt koondunud pealisvilla. Prantsuse angooral on ülekaalus pealisvill, kiud on jäigemad ja intensiivsema värviga, jäädes ikkagi pehmemaks kui teiste loomade villad. Prantsuse angooravilla on ka lihtsam pesta, kuna ei vildistu nii kergesti kui teised angooravilla tüübid. Saksa angoora (USA-s Giant) on kõige suurem küülik ja on aretatud võimalikult rohkeks villatoodanguks.
suurejoonelist kindlustustesüsteemi: 120 km pikkune 17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse vall Solway lahest kuni Tyne`i suudmeni (ehitamist alustati 121 pKr) ja sellest veelgi põhjapoole 63 km pikkune Antoniuse vall Sotimaa piirile, Forthi jõe suudmest kuni Clyde`i suudmeni (ehitamist alustati 142 pKr). Roomlaste tugipunktideks vallutatud provintsis olid linnad (nt Londinium hilisem London) ning maale rajatud villad (maamõisad). Vaatamata ligi 4.sajandit kestnud valitsemisajale oli rooma kultuuri mõju keltidele väike (nt keldid ei võtnud üle ladina keelt). Aastal 410, kui Lääne-Rooma riik oli langenud barbarirahvaste rünnakute alla, kutsuti viimased roomlaste leegionid Britanniast ära. 1.3. Anglosakside riikide kujunemine: Suure rahvasterände ajal 5. saj algas Põhjamere rannikualadelt ning Jüüti poolsaarelt germaani
Esimene grupp esinduslike kodanlike korteritega puitelamuid ehitati aastatel 19041906 seni hoonestamata heinamaale Köleri ja Vesivärava tänava vahel (hooned J. Köleri 10, 12, 14, 16a ja 16 jt). Aastatel 19111914 ehitati Weizenbergi ja Koidula tänava äärde rida juugendstiilis puidust üürimaju (A. Weizenbergi 10, 12, 14; L. Koidula 10a, 7 ja 9). 1930. aastatest pärinevad Kadrioru funktsionalistlikud ja art déco sugemetega kortermajad ning villad Koidula tänaval ja Narva maanteel (Narva maantee 55). Sama aastakümne teisel poolel ehitati Kadriorgu ka üksikuid suuremaid funktsionalismimõjulisi või esindustraditsionalistlikke kivimaju (A. Weizenbergi 8, L. Koidula 3, 14a, 22, F. J. Wiedemanni 6, J. Poska 49 jt). Köleri tänava lõpuosa hoonestati nn Tallinna maja tüüpi kivitrepikodadega puumajadega. 1934. aastal toimusid Kadrioru staadionil I Eesti mängud, mille raames toimus I üldtantsupidu, kus osales üle 1500 tantsija
ja lk 6 joonis 35). Pinnaga kokkupuutuvad tarindid tuleb teha õhutihedaks. keldri alla tuleb tekitada väike alarõhk väikse kompressori ja toru abil. Tasakaalustatud välja tõmme ja sisse puhe. Aspest kasutati soojustuseks ja tuuletõkkeks. Aspest on teatud kiudsete silikaat mineraalide kaubanduslik nimetus, mitte põlev, leelise kindel, soojus juhtivus väike jne. Kasutati torustike ja katelde soojustusena. Võivad sattuda kopsu. Võib tekkida aspestoos(kopsu haigus). Mineraal villad eriti ohtlik alergikutele. Alergiline reaktsioon on keha ülitundlikus. Osoon tekib siis suures koguses välis õhu eliktriliste/fotogeeniliste tulemustena äikese ajal. Ruumides on nendeks seadmed. Pühjustab hingamis takistust ja suurendab infletsiooni. Lämmastik oksiidid( NOx ) tekivad kõrgel temp põlemisel(autod ntx). Vingugaas(CO) (Katelde põlemisel ei teki) Seob emoglobiini veres. Formaldehüüd( H 2CO ) kasutatakse liimide,teksdiilide valmistamisel.
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Müsteeriumide villa Pompejis 3. Stiil Sein ei püüa ruumi laiendada nagu eelmise stiili puhul. Seinapinna jaotavad osadeks kitsad sambakesed. Seina keskel on maal, mis meenutab kahvelpilti. Ornamente ja mustreid on rikkalikult. Üldmulje suursugune. 4. Stiil Armastati heledaid, ilusaid, rikkalikke värvitoone. Jälle hakatakse maalima vaateid teise ruumi jms. Võrreldes teise stiiliga on maalingud fantastilisemad ja kirjumad. Segatakse eri stiile omavahel 6.Nimeta Pompeji tuntuimad villad. Tuntuimad villad on: 1) Müsteeriumite villa, mille söögitoas on kujutatud Dionysose kultusega seotud salapäraseid rituaale. 2) Traagilise poeedi majas on aga mosaiik, mis väga elevalt kujutab keti otsas olevat koera 3) Fauni majas on suurim kunstivaramu. See maja on nime saanud tantsiva fauni pronksfiguuri järgi. Selles majas asub Issose lahingu mosaiik, samuti
, pihustatakse väikesteks kraanuliteks. Pressitakse nt. Vattideks, plaatideks. Klaasvill koosenb klaas,soda,lubjakivi. Tuletõkke plaat käib mati peale. Paigaldatakse ka puistena(puhuritega). Kõiki villasid saab kasutada ka helisisolatsioonina. ISOVER Kivivill Firmad PAROC(kasut. basalt, soojaerijuhtivus 0,011i), ROCKWOOL (kasut. debaasi, soojaerijuhtivus 0,037). On olemas ka puistevillad. Mõlemad villad on kuuma(tule)kindlad. PAISUTATUD KIVIMID: 1)perliit, Kuumutamisel paisub kuni 15 korda 2)kermikuliit. Kuumutamisel paisub kuni30 korda Mahumass 70300 kg/m3, soojusjuhtivus 0,06 W/m* C, Tera läbimööt 38 mm. Kuumutatakse 7001200 C. KEGKRUUS:kasutatakse põrandate soojustamisel. TRISU SUPER 10: paigaldatakse seinale ja põrandale. Läbinisti sünteetika. Väga kallis (600. m2) Soojajuhtivus V=0,019 W/m2K. Tuuakse sisse al
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad ...
Wildau Varast jugendit ka Kalevi seltsimaja hoones Pirital, huvitava katusega (matkib Narva püstpalkelamute katuseid), põles maani maha K. Burman arhitekt, joonised alles, saaks taastada, puust. 20.aastate lõpus Eestisse funktsionalism (Saksamaalt), bauhaus- funktsionalismi kool Lihtsad hooned, sammastest, pilastritest loobumine, lame katus, palju klaasi kasutamist, geomeetrilised, lihtsad vormid. Eesti peamine esindaja Pärnu linnaarhitekt O. Siiman - Arvukad villad rannarajoonis lähtuvad kuubist - Tema enda elamu funktsionalistlikus stiilis (Pärnus Kalevi tänav 1a) - Pärnu rannakohvik 1940, huvitava rõduga A. Mattus - Tartu peaarhitekt - Funktsionalism, kujundanud Tähtvere linnaosa, Tammelinna, Üliõpilaskorporatsioonide hooned nt. Ugala korp. hoone E. J. Kuusik - Tallinnas - 1934 valminud Kunstihoone Tallinnas Vabaduse väljakul Stalinlik arhitektuur- neoklassitsism koos nõuka sümbolitega. Nt. Sillamäe südalinn,
• Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS
küttekoldeta ruum, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Keskne ruum rehielamus oli köetav rehetuba, kuhu koondus kogu talupere elu. Rehetoa keskmiseks suuruseks oli 30–40 m² ja kõrguseks 3,2–4 m. Siin elati talveperioodil pead-jalad koos, keedeti süüa, küpsetati leiba, söödi ja magati. 5 Mehed nokitsesid tubaste puutööde kallal, naistel tuli kedrata linad ja villad ning veeta pikki tunde kangastelgede taga. Külmal ajal toodi rehetuppa ka väiksemaid loomi. Sügisel kuivatati sama ruumi suitsunud partel põldudelt koristatud vilja, et märg vili hallitama ei läheks. Rehetoa taganurgas, suuga vastu sissekäiku, paiknes suur reheahi. Ahjusuu ees oli lahtine tulease, mille kohal rippus kookudega kaks pada. Enne pliitide tekkimist keedeti seal talu toidud. Leiba küpsetati ahjupõrandal.
mandel) ja plataane, küpresse, loorbereid jt (Hellström 1997). Pompeji linnas leidus üldse palju suuri köögivilja-, lille- ja viljapuuaedu, samuti viinamarjaistandusi. Pompeji varemed on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele modernsetele aedadele alates 19. sajandi lõpust, mil need välja kaevati. Arheoloogilised uurimused ja restaureerimine on viimase viiekümne aasta jooksul toonud kaasa uusi vaateid aedade rollile roomlaste elus. ROOMA VILLAD Rikkuse lisandumine põhjustas maavillade arengu, mis rajati mägedesse või mererannikule. Kujunes traditsiooniks, et iga Rooma linna vaba kodanik asutas endale väljaspool Rooma linna villa ehk puhkekodu ühes iluaiaga (vt Antiigileksikon I, lk 131, märksõna 'elamu'). Sellised villad omasid kas majanduslikku või meelelahutuslikku tähtsust. Termin villa tähendas seejuures midagi muud kui praeguses keelekasutuses suvila. Hiljem öeldi villa rustica, et talumajapidamist
Vana sokk (Vene lastelaulu järgi) Kapsaaias vana sokk, närib kapsaid, maiasmokk. Sokukesel habe pikk, teine sarv on kõverik, keha paks ja ümarik, saba aga väike. Vana sokk on maiasmokk! Soku kinni püüame, köie kaela köidame. Ei siis kapsaid süüa saa. heinu peab närima. Vanal sokul paha meel, tahaks kapsaid süüa veel. Vana sokk on maiasmokk! Eideratas Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Villad toodud Virumaalt, linad lõunast Läti ra'alt. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, ketrad sina minule? Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Siis saan talveks sukad ma, suveks särgi ilusa. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke,
saj lõpuni, Põhja-Euroopas isegi kuni 17. saj keskpaigani. Jaguneb tavaliselt vara-, kõrg- ja hilisrenessansiks; jagunemine on eri maades erineva ulatusega ja ilmneb kõige paremini Itaalias. Vararenessanss (14. saj lõpp –15. saj) Kõrgrenessanss (16. saj I veerand) Hilisrenessanss (16. saj) Ehitustüübid: kuppelehitused, teatrid, raamatukogud, linnalossid ehk palatsod (palazzo), linnalähilossid ehk maamajad ehk villad, lodžad. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu. Majoolika. Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendusvõtted kuplite ja võlvide ehitamisel. Renessansi peamiseks teeneks oli antiigi klassikalise orderi ehituskunsti eeskujuks võtmine. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. Arhitektuuri tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon ja ümarkaar ning sambad. Hoonete projekteerimisel lähtuti kuldlõikelistest proportsioonidest. Iga
Hostelid 10% Külaliskorterid 14% 11% Turismitalud Motellid Kämpingud Villad Majutuspaketid www.turismiweb.ee info seisuga 18.10.2011 21 5.6 Turukõlbulikkus jrk Kriteerium Kirjeldus Hinnang (1 - 5) 1 Asendus telgid, matkabussid jne 1
saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal. Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi rajaja. Christopher Wren - teine oluline arhitekt. Tuntuim ehitis Londoni suurim barokk-kirik St Pauli Katedraal Londonis. Eeskujuks oli paavstide residentskirik Peetri kirik Roomas, kuid pole nii suur. Peafassaadil kaks korrust, kolossaalorder. Wren ehitas tohutult kirikuid & maamõisaid. 1666- hiidtulekahi Londonis, hävis suur osa kirikuid etc. Taastas vanu kirikuid,
4 saj, eKr olevat korraldatud võistlus kahe maalikunstniku vahel, ning kes tegi elutruuma pildi võitis. klassikalisest ajastust on leitud ühe makedoonia kuninga hauakamber, nn Philippos II hauakamber ning maalingud. seal on kujutatud suurelt persephone röövimist hadese poolt. tuntuimad seinamaali leiud jäävad rooma keisririigi aega. Suurimad maalid on välja kaevatud Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purskes 79 pKr. Tegemist on rooma ülikute suvituslinnaga. Seal asusuid villad mis olid kaunistatud suurte seinamaalidega. Tuntuim teos pompejist on põrandamosaiik nn Fauni majast. Seal on kujutatud Aleksander Suurt, pildil on Issose lahing mida kutsutakse ka Aleksandri lahinguks. Majast on leitud ka üks suur fauni kuju, mille järgi seda maja fauni majaks kutsutaksegi, kuna tegelikku omanikku ei teata. Tuntud seinamaale on leitud ka Vettiuste majast. Seinamaalid täitsid Antiikajal tapeedi ülesannet
ja konstruktiivne loogika. Kreeka ehitiste range süsteem muudeti pehmemaks sammaste kuhamisega ja grupeerimisega. atika - poolkorrus Võnksiirde motiiv – eenduva samba peale asetati osa talastikust, mis samuti eendus müüri pinnast (seda motiivi kasutatud Triumfikaare puhul Roomas). Väga oskuslikult tehtud tee- ja sillaehitised, veevärgid, linnamüürid ja – väravad, lossid ja villad, turud ja kohtupaleed, saunad (termid) tsirkused, teatrid jne. Foorumid: Eriti meisterlikult oskasid roomlased konstrueerida suuri ehitiskomplekse (foorumid). Foorum oli lahtise sammaskäikude ja avalike hoonetega ümbritsetud turuväljak (ei puudunud üheski Rooma linnas), see oli mõeldud avalikuks läbikäimiseks ja poliitilise elu üritusteks. Keisririigi ajastu foorumid, mis tekkisid Rooma peafoorumi läheduse -
* I Põllumajandust -) Talupoegade väikemajandus ~30 jugenit (7,5ha; 1ha = 4j) toodeti enda tarbeks. Edukad olid kuni teise sajandini, pärast seda nad laostusid, sest nad pidid sõtta minema (neist said proletaarid, kes läksid linna ja elasid juhutöödest). -) Villa 100-500 jugenit, said osaleda poliitikas (tänu oma maa omandile), villas tegid tööd orjad ja tööd juhtis orjade seast valitud valitseja nimega Villicus. Villad tootsid turu tarbeks. Ühel omanikul võis olla mitu villat. -) Latifundium 1000 jugenit, tegeleti tervailja ja karja kasvatusega. * II Käsitöö osatähtsus tõusis teisel sajandil e.Kr, said mõjutusi Kreeka käsitööst. * III Kaubandus Rooma linna varustamine tähtis. * IV Töö kaevandustes ja kivimurdudes kaevandati rauda, kulda jne, kuid kõige olulisemad olid vask ja hõbe rahaks. * 1. Sõjaväe koosseis muutus (talupojad palgaline sõjavägi) * 2
(vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Roo ma kunst on aristokraatlik , ametlik. Roo ma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hilje m kreeka m õjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. K õige iseseisva m ja o mapärase m oli Roo ma arhitektuur. Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roo mlased edu just il maliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad, ter mid, amfiteatrid, foorumid, teed, sillad, akveduktid, triumfikaared. Roo mlased olid edukad tehnilises m õttes kasutasid järjekindlalt võlve. Üm marguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roo mlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid. Roo mlased e elistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkaliku maks. Tihti ka segati
Sabaks süsimustad käärid; nokast veereb viisikera, hüüad üleval vidiit! Tuled viuh! Kui välgukera midli-madli-tsirr-tirliit! 18. Oh ma vaene, kus mu naine, Kirevere metsas kitse karjas, lapib karvakasukaid ja paikab tinalusikaid siidiga ja niidiga, sika-suka-sika sirr... 19. Piiri-pääri pääsukene, imeilus linnukene, laulis meie aia peal, lendas üle meie kesa, räästa alla tegi pesa, söötis oma poegi seal. 20. Sibrin-sabrin villad, teen ämmale sukad, ei saand ämma meele järgi. Viskas tulle särr, võttis leivalabida, tahtis mind rabada, lõi saba lõhki särtsärr, mina lendu vurr. 21. Kuule Kadri, meie Madli, valmistasin veimevakka, kududa mõnd kinnast, sukka, korisin villu, kuivatasin, kukkus tulle, sai särr. 22. Vidiparit, vidiparit, liks liksu peale, laks laksu peale, küll nüüd vanakuri sai kuklasse kärtskärr! 23. Teenisin, teenisin, sain sinise seeliku,
mitte(suletud, ventileerimata). Aururõhkude erinevus ühel ja teisel pool piiret kutsub esile veeauru voolamise läbi piirde. Eriti tugev on see talvel. Ideaalis peaks konstruktsioon olema lahendatud nii, et seest poolt välja poole laseks iga järgnev kiht järjest rohkem auru läbi. Sellise lahenduse puhul pole vaja kasutada ventileeritavat süsteemi. Materjalid, mis imevad rohkem niiskust endasse, vajavad ventileerimist. Nendeks on mineraalsed villad, puit, poorbetoon, kergbetoon, silikaattellis. Kui kasutada fassaadikattena selliseid materjale nagu plekk, plast, ruberoid, klaas, millel on väike auruerijuhtivus, on vaja ehitada ka õhkvahe, et hoone seest poolt tulev niiskus ei jääks auru mitte läbi laskvate materjalide taha seisma, vaid saaks konstruktsioonist välja auruda ning õhkvahes liikuv õhks saaks selle välja ventileerida. Kui kergbetoonplokk, millel on hea auruerijuhtivus, soojustada vahtpolüstüreeniga, mis
Oota üks reaalselt olemas. Sularahas. Kuuled mind? hetk. (Läheb tagatuppa. Roland joob pitsi Seitsekümmend miljonit dollarit. Ei ole asja, tühjaks. Osvald tuleb kikivarvul tagasi.) mida selle raha eest ei saaks. Kui sa just Magab ilusti. Liiga ilusti. (Osvaldil on käes kosmosesse ei taha lennata. Aga ükskõik kui dollarite pakid.) Siin on sada tuhat. Tahad palju kõige kallimaid autosid … Ükskõik uurida? milline maja – ükskõik kus. Villad maailma ROLAND: Mis jama see on? kõige kallimates suvituskohtades, OSVALD: Võta, vaata. investeeringud, poliitika, kuulsus. Täielik ROLAND: Need ongi sinu liiklusmärgid kindlustatus sinule ja su järeltulevatele või? põlvedele. Aga mis ma kruvin? Olen OSVALD: No vaata. mõelnud sulle pakkuda üks miljard dollarit. ROLAND: Kaugelt petab ära küll. Ei rohkem ega vähem
nõustuda või mitte. ROLAND: Aitab! OSVALD: Kümme miljonit dollarit. Kakskümmend miljonit. Viiskümmend miljonit. Ma ei aja udujuttu. See raha on reaalselt olemas. Sularahas. Kuuled mind? Seitsekümmend miljonit dollarit. Ei ole asja, mida selle raha eest ei saaks. Kui sa 21 22 just kosmosesse ei taha lennata. Aga ükskõik kui palju kõige kallimaid autosid. Ükskõik milline maja - ükskõik kus. Villad maailma kõige kallimatesse suvituskohtadesse, investeeringud, poliitika, kuulsus. Täielik kindlustatus sinule ja su järeltulevatele põlvedele. Aga mis ma kruvin. Olen sulle mõelnud pakkuda üks miljard dollarit. Ei rohkem ega vähem. See raha mul on ja olen valmis selle sulle andma. Tingimust sa tead. (Paus.) Mul ei ole võimalik anda sulle pikka mõtlemisaega. Otsuse pead tegema nüüd kohe. Ütlen sulle, et häbi sa ei pea tundma
heliisolatsiooniks jne. Ehitusvildi tihedus on 150-200 kg/m3 ja soojaerijuhtivus on ca 0,05 W/m.°C Seveliin kujutab endast kahe tugeva ja immutatud paberi vahele õmmeldud lina või takukihti. Seveliini paksus on 12-25mm ja tihedus on 100-150 kg/m3 ja soojaerijuhtivus on ca 0,04 W/m.°C Poroloonmatid on valmistatud polüuretaani vahustamisel. Poroloonmattide tihedus on ca 50 kg/m3 ja soojaerijuhtivus on ca 0,03-0,04 W/m.°C 56.Mineraalsest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid Mineraalsed villad Nagu nimigi ütleb toodetakse mineraalvillasid mineraalainetest, nagu näiteks looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Kui tegemist ei ole puistevillaga, siis lisatakse tootmise käigus ka sideaine, mis seob mineraalvilla kiud omavahel kokku. Sõltuvalt sellest kui tugevasti tootmise käigus villa kokku surutakse, saadakse, saadakse erineva tihedusega rull- või plaatmaterjale Klaasvillad Klaasvilla põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi.
Kui hakati peale ehitama korruseid, lisati neile aknaid ja rõdusid. Domus pidi järjest kohanema linna ja ühiskonna arenguga. Suurtes linnades hakkas tundma anda ruumipuudus. Kui oli rikkam perekond, eriti patriitsi perekond, pidid maja kohandama suurte vastuvõttude jaoks, palju kliente. Pidi toimuma aatriumis, kui see jäi väikseks, ehitati juurde, lisati sammaskäike. Kliendid ei istunud, seisid. Mööblit nende jaoks ei olnud. Rooma linnas suured luksuslikud villad on haruldased, sest ei olnud ruumi. On teada juhtumeid, kus rikkad roomlased ostavad enda villa ümbert maad, koos majadega, need lammutatakse, arendavad maja edasi. Pompeis rohkem. Villaks hakatakse kutsuma ka suuri maamaju, mis imiteerivad algset domuse plaani, aga on laiendatud suuremaks. Arenevad suurteks kompleksideks, võib nim mõisaks. Suured tootmiskompleksid, peremehe eluase, ruumid mõisavalitseja käes-vilicus, vilica. Tihti villade ümber tekkis hiljem tihedam asutus
Majandus Rooma vabariigi ajal Sõjad tõid Itaalias tohutu majandusliku õitsengu. Suur osa sõjasaagist satub eraisikute kätte, seejärel provintsidest hakkavad maksud laekuma riigikassasse. Kuna sõdade tulemusel tekkis ka palju orje siis tekkisid orjatööl põhinevad latifundiumid. Teine orjatöölpõhinev valdkond oli mäendus. Latifundiumites tegeleti põhiliselt loomakasvatusega. Põlluharimisega tegelesid varase vabariigi ajal keskmise suurusega valdused villad. Majandust villas korraldas selleks valitud ori ja peremees käis villas vaid puhkamas. Alates hilise vabariigi ajast oli tavaline et iga villa oli spetsialiseerunud ühe kindla kultuuri kasvatamisele. Jõukamatel roomlastel oli mitu villat. Nt Cicerol oli 8 erinevat villat. Sõjad suurendasid majanduslikku ebavõrdsust ja väikemajapidajad sattusid võlgadesse. Üks osa vaeseid talupoegi otsis endale rakendust päevatööde näol villade juures. Üks osa siirdus aga linnadesse
Olemus: püüdis ennast veenda selles, et tema kuritegu on igati õige; pidas end inimelu üle otsustajaks, kes oskab välja valida õige lõngaotsa ja valesid kõrvaldada; Filosoofia: Kui lõngakeral on mitu otsa, tuleb sealt kõige õigem välja otsida. Lugu: 1946. aastal läks ta Johannaga detsembrikuuhommiku pimeduses loomade jootmise aegu Parvele vargile. Kasupoeg oli linnas koolis -- seega oli paras aeg. Köögis pliidi ees tapsid nad perenaise ja peremehe. Nad toppisid viljakottidesse villad, lõnga, riided, liha, katkise söetriikraua ja vähese leitud raha. Perekond: naine Johanna Juurefeldt 24 Surmapõhjus: loomulik surm 4.66. Johanna Juurefeldt Sünnikoht: Harala Olemus: süüdimatu; arvas, et tema pole tappes ja varastades midagi halba teinud; enesekindel; julm; Lugu: Kakskümmend aastat pärast vargust läks Johanna Tartu turule Parve rahva kraami müüma. Parve inimeste kasupoeg Laanemägi tundis peremehe
Ahet - Atoni linn rajati 14. saj. keskel eKr. ning oli kavandatud 12. km pikkusena mööda Niiluse kallast. Linna tänavavõrk oli üsna erinev - alates eelispöörde laiustest kitsastest urgudest kuni 45. m laiuste tänavateni. Vastavalt sellele oli linn jagunenud erinevateks kvartaliteks. Ühesuguse tiheda hoonestusega olid tööliskvartalid, eraldi kvartalites asusid kunstnikud ja käsitöölised. Linnale andsid aga tooni rikaste elurajoonid ja seal asunud suurnike villad, millest igaüks asus müüriga piiratud omaette krundil. Paraadsissepääsuks oli tihti püloonikujuliselt vormistatud värav. Krundi vahetus läheduses paiknesid ilmselt teeniate majad. Sellesse hajali mõjuvasse ja haljastatud linna oli ehitatud ka rangelt korrapärase põhiplaaniga paleesid, templeid jne. Templikavatise juures lähtuti osaliselt küll juba väljakujunenud põhiskeemist: püloonid, sammasõu, puudusid aga pimedad ruumid ( ei saanud ju päikeseketast kummardada pimeduses )
Lauluväljaku piirkonnaga ja see kokku võiks olla linnaline rahvuspark. See võiks olla linnamiljöö osa, kultuurimaastikud ja vaated võiks olla ühendatud kvalitatiivseks tervikuks. Sellel peaks olema kontseptsioon, mille nimel ja kuidas seda arendatakse- kaitstakse. Siin on olemas paralleel või isegi analoog. Ma ei ole lõpuni seda läbi mõelnud, aga vaadates seda viimaste nädalate protsessi Tallinnas, tundub, et sellel on mingi paralleel Pärnuga sees. Kui me tahame, et kõik villad saaksid ühtse kuurordi arenduse ja kaitseala alla, siis tuleks otsustada täpne suund, kas säilitada olemasolevat kultuuripärandit või ehitada täis. Samal ajal tekitab ehitamine omapärase efekti inimene, kes villat soetama asudes on seisukohal, et tema peab sinna ka veel elama pääsema, muutub ehituse lõppedes tõrjuvaks kohalikuks, kes enda ligi ei soovi turisti varjugi. See on mujal maailmas üks avaliku ruumi väga levinud fenomen. 1990. aastate
1888–1889 valmis ulatuslik planeering, millega määrati kindlaks parkide, alleede, spordiplatside ja mänguväljakute asukoht, samuti pansionite ning villade krundid ja hoonestustingimused. Oluliseks probleemiks kujunes kuurordikülastajate majutusküsimus ja nii asus linn hoogsalt reguleerima tubade väljaüürimist. Et olukorda pisutki leevendada, anti soovijatele sümboolse hinna eest rendile krundid Lehe–Tammsaare–Kuuse tänava vahelisel alal kohustusega ehitada sinna eesaedadega villad, kus on vähemalt neli üürituba suvitajatele. Esimeses maailmasõjas sai kogu kuurordipiirkond tublisti kannatada, hävis ka mudaravila. Sellest hoolimata kasvas kogu kuurordi- ja suvituselu populaarsus ja koos sellega aktiveerus ka elamuehitus. 1930. aastatel hoonestati Papli ja Kaarli tänava vaheline ala, kerkis mitmeid suurjoonelisi villasid (Tammsaare 1A, Supeluse 26 jne), mis kohati asendasid varasema hoonestuse. Nõukogude perioodi lausnatsionaliseerimine viis suure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
