kahe keskkonna lahutuspiiril ● valguslaine murdub vaid tingimusel, et keskkond on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise ● Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub Milleks kasulik? ● Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, binokkel...) ● Samuti tekivad selle tõttu paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar või tähtede vilkumine Murdumisseadus ● Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. ● St, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. Valguse peegeldumine ja murdumine ● http://www.fyysika.ee/appletts/ph14ee/h uygenspr_ee.htm ● http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tas e=asi&idex=1162&idse=8478 ● http://www.e-ope.ee/_download/euni_repos
1 D f Läätse optiline tugevus: (dpt) 1 1 1 f k a Läätse valem: f läätse fookuskaugus k - kujutise kaugus läätsest a - eseme kaugus läätsest D - läätse optiline tugevus Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtsu...
keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo. Murdumisseadus: Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. See tähendab, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis. 5
peab tema sisemine siinistruktuur kokku langema arvuti omaga Ühenduspesad Kaardi seljaplaadil asub port, millesse sobib andmesidekaabel, nagu Etherneti kaabel, mis jookseb kesksesse jaoturisse või lülitisse. Signaallambid Tüüpilisel videokaardil on üks roheline ja üks kollane signaallamp Sõltuvalt kas seadmel on võrguühendus või mitte lamp kas põleb, vilgub või on väljas Vahel on vilkumine hea vahel mitte Andmete liikumine Kui mingi arvutis olev programm soovib alustada üle võrgu suhtlust mingi teise programmiga, siis peab ta teadma teise programmi aadressi. Üldine aadress koosneb põhimõtteliselt kahest osast. Esimene on teise arvuti aadress võrgus ning teine on teise arvuti sisene aadress (ehk pordi number). Programmi siseselt peaks olema selge, kas ja mismoodi teostatakse seanss ja andmete esitus osapoolte vahel (oleneb protokollist).
kaldu alla suunatud kollane nool. Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas. Kui suunamuutefoor ei tööta ja asub teekattemärgisega 925 tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud. Ülesõidufoor Reguleerib liiklust raudteeülesõidukoha, kai, eritalituse sõiduki väljasõidu koha ja lahtikäiva silla juures. Fooris on kaks vilkuvat punast tuld. Tulede vilkumine keelab edasi sõita. Raudteeülesõidukohal võidakse kasutada aeglaselt vilkuva valge tulega foori, valge tule vilkudes võib raudteed ületada, punaste tulede vilkudes aga mitte. Jalgrattafoor Foorid reguleerivad jalgrataste ja mopeedide sõitu nendele eraldatud rajal või jalgrattateel. Foori tuledel on jalgratta kujutis või on foorile lisatud teatetahvel. Jalakäijafoor Reguleerib jalakäijate liiklust. Foori ülemises osas on punane ja all roheline
projekteeritud nii, et müra ja vibratatsioon sumbuksid tekkekohas. Kõik need tehnoloogilised täiustused on aidanud müra tunduvalt vähendada. Väga edukalt aitab tuulikute müra veel kahandada ka maja ning õue ümber paiknev põlispuudest kõrghaljastus, eriti okaspuumets. Haljastusel on tuuleparkides üldse tähtis roll. Õige haljastus aitab leevendada päiksepaistelistel päevadel pöörleva tiiviku põhjustatud varjude vilkumist. See vilkumine võib osutuda häirivaks hommikul ja õhtul, kui päikesekiired langevad madala nurga all. Veel langevad päikesekiired madalalt talvel ja varjud ulatuvad kaugele, kuid sel ajal on Eestis päikesepaistet vähe. Nii kardavadki inimesed, et tiiviku pöörlemisest tekkiva varju vilkumine toas mõjub närvisüsteemile halvasti. Tuulikute mõju inimeste tervisele on uuritud Taanis, Saksamaal, Hispaanias ja ei ole leitud nende erilist mõju inimestele. Neid tulemusi kasutavad
seejärel sisse tagasi). Nüüd sisestage arvutuste käigus saadud ventilatsiooniava pindala väärtus. Selleks vajutage korduvalt ON nuppu, et muuta vilkuvat arvu 0-st kuni 9-ni. Peale sobiva väärtuse valimist tuleb oodata 3 sekundit, et saaks muuta järgmist kohta. Korrata toimingut kuni seadmesse on sisestatud pindala ning oodata kuni viimase väärtuse vilkumine on lõppenud. Edaspidisel ON nupu vajutamisel on võimalik näha õhu liikumiskiirust, temperatuuri ning ventilatsiooniseadme tootlikkust. Kuvatavale suurusele osutab näidikul nool. Suurused on märgitud näidiku ülemisele äärele. NB! Seadme näidikul on tootlikkus antud kümme korda väiksema väärtusega kui ta tegelikkuses on (mõõtühikuks on märgitud [m3 /h x10 ] seega tuleb tulemus 10-ga läbi korrutada). NB
ühest keskkonnast teise. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo. 24. Valguse murdumise seadus. · Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. · Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 25. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire murdumist üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda.
ühest keskkonnast teise. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo. 24. Valguse murdumise seadus. · Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. · Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 25. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire murdumist üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda.
nõrgenemist. Põhjuseks on, et inimeste siseorganid võnkuvad sagedustega 3-12 Hz. Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi. Elektrituuliku vibratsioon levib kilomeetreid, kriitiline leviala on kuni 100 m tuulikust. Põhjustades vibratsioonitõve, mille tagajärjel tekivad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine ja peavalu) ja kuulmisnärvi kahjustused. Häirivaks võib kujuneda ka nii inimestele kui teistele elusolenditele tiivikute pöörlemisest tekkinud vilkumine, mis tekib valguskiire katkemisest ja või peegeldumisest tuuliku labadelt. Vilkuv valgus provotseerib krampe. Teatud pöörlemiskiiruste juures ja vaataja asukohast sõltuvalt on võimalik ka stroboskoopilise efekti teke, mis võib kaasa tuua peavalu, ebamugavustunde, tasakaalu ja suunataju häireid, mis lisaks terviseprobleemidele põhjustavad inimeste kontsentreerumisvõime languse ja üldise töövõime vähenemise. Prantsusmaal ja
nõrgenemist. Põhjuseks on, et inimeste siseorganid võnkuvad sagedustega 3-12 Hz. Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi. Elektrituuliku vibratsioon levib kilomeetreid, kriitiline leviala on kuni 100 m tuulikust. Põhjustades vibratsioonitõve, mille tagajärjel tekivad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine ja peavalu) ja kuulmisnärvi kahjustused. Häirivaks võib kujuneda ka nii inimestele kui teistele elusolenditele tiivikute pöörlemisest tekkinud vilkumine, mis tekib valguskiire katkemisest ja või peegeldumisest tuuliku labadelt. Vilkuv valgus provotseerib krampe. Teatud pöörlemiskiiruste juures ja vaataja asukohast sõltuvalt on võimalik ka stroboskoopilise efekti teke, mis võib kaasa tuua peavalu, ebamugavustunde, tasakaalu ja suunataju häireid, mis lisaks terviseprobleemidele põhjustavad inimeste kontsentreerumisvõime languse ja üldise töövõime vähenemise. Prantsusmaal ja
ALINK=RGB-kood vi sna viida vrv hiireklpsu hetkel Nide:
TEKSTI KUJUNDAMINETTÜ ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool TMT3820 Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: 5 Tootmisruumi valgustuse hindamine Õpperühm: Töö teostajad: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Henn Tosso arvestatud: 1. ÜLDISI ANDMEID Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese nägemiselund, avaldab ta mõju ka kogu inimese organismile. Ja seda põhjusel, et nägemisorgani- silma töö on tihedalt seotud kogu inimese elutegevust juhtiva kesknärvisüsteemiga. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilis...
Need suuemad õhuosakesed hajutavad kõiki valguskiiri nii, et nendele langenud ja hajutatud kiired on samavärvi. Väiksemad õhuosakesed hajutavad kõige vähem punaseid kiiri, violetsed hajuvad 14 korda rohkem. Seega Päikeselt meile saabunud kiired on siniste ja violetsete kiirte poolest vaesemad, kuna need värvused hajuvad kõige paremini, neid kiiri on atmosfääri hajunud kõige rohkem. Need kiired jõuavad maapinnale viimasena, mille mõjul me näeme taevast sinisena. Tähtede vilkumine tähe näiv heleduse muutus on tingitud tähelt tulevate valguskiirte murdumisest Maa õhkkonna suures hulgas pisivooludes. Mida rohkem on õhus pisivoole, seda muutlikumana näib meile täht. Alumine miraaz valguskiirte murdumist vaadeldes näeme, et kui kiir satub oma teekonnal teise optilise tihedusega keskkonda, murdub ta nende keskkondade lahutuspiiril. Maapinnalähedane õhk koosneb erineva tihedusega kihtidest, kõrgemad on madalamatest hõredamad
Vesinik Osakesed hõre udu tõusva või loojuva päikesega keha kiirgus) Kui juurdetulev energia ületab lahkuvat 0,00006% 0,000001 ppm Tähede vilkumine – valgus läbib palju Kesnoon CFC energiat, siis õhutemperatuur tõuseb erineva tihedusega õhukihte Maksimaalse energia lainepikkused 0,000009% 0,00000002 ppm Roheline kiir – päikeseloojangul/tõusul
see häirib tugevalt silmi ja on kokkuvõttes kahjulik. Peegeldused on kerged tekkima büroodes, kus kasutatakse nn 60*60 mooduleid. Paigaldamisel ei ole arvestatud võib-olla töökohtade asetust. Laemoodulite valgusnurk ei ole tavajuhul nii vertikaalsel kui horizontaal suunas võrdne. Vahest aitab see kui moodulit laes keerata 45* teise asendisse. Odavate valgustite suurimaks probleemiks on valgusallikate vilkumine, mis ei pruugi olla silmaga nähtav aga samas mõjutab oluliselt nii enesetunnet kui töövõime. 3 Valgustusvigadest tulenead tervisehäired Väga lai teema ja variandid on kindlasti individuaalselt väga erinevad! Levinumad variandid mõistagi erinevad silmahädad(väsivad silmalihased, punetavad silmad), aga ka süvenev stressiseisund liialt nõrgast või lihtsalt valest valgusest.
Osa kineskoobist jääb monitori korpuse varju, seega on nähtava ala ja kineskoobi mõõdu vahel umbes tolline erinevus nähtava ala kahjuks. · Soovituslik resolutsioon ja kaadrilaotussagedus selle juures (17" monitoril võiks see olla miinimum 1024 x 768 85Hz juures ehk 1024x768@85Hz, kuid parem oleks juba 1280x1024@85Hz). Alla 85Hz kaardilaotussagedust ei soovitata kasutada ja 60 Hz kaardilaotussageduse juures on juba märgatav ekraani pildi vilkumine. · Punktisamm üksikute ekraani pildipunktide vaheline kaugus (soov <0.25mm) · Kiirgustase (tänapäeval TCO-03, min TCO99) CRT monitore toodetakse kumerate kineskoopidega ja lamedate kineskoopidega ehk flat'e (ehk siis sirge ekraaniga). Flat'e loetakse paremateks, kuna valgustusest jms tulenevaid peegeldusi on vähem. Samas on lamekineskoopi keerulisem toota ning tänu sellele on kasutusel mitmeid liba-flate (Dyna-Flat, Near-Flat), kus
SÜNKROONSEL JÄLGIVREZIIMIL" (IN COMMAND SYNCHRO) - mõlemat roolilaba keskpuldilt juhitakse sünkroonselt jälgivreziimil; 16. Juhtimise automaatroolile lülituse nupp ja indikatsioonlamp "ROOL AUTOMAATREZIIMIL" 17. Alarmpaneeli testnupp (vajutades põlevad alarmi indikaatorlambid ja töötab zummer); 18. Alarmsignaali kviteerimine (esimesel vajutusel pärast alarmsignaali jääb zummer vait, indikaatorlamp vilgub; teistkordasl vajutusel vilkumine asendub pideva valgusega, kui hälve kestab ja kustub, kui hälve kadus) 57 Käsirool 26 27 28a 28b 29 30 28 c 31 28d 32
põhjalikult iseendasse vaatavad ja oma inimlikud anded avastavad. RITUAAL NR 8 PANUSE JA TÄHENDUSE RITUAAL Ma ei suuda uskuda, et elu eesmärk on olla õnnelik. Arvan, et elu eesmärk on olla kasulik, vastutav, kaastundlik. Eelkõige on see millegi jaoks tähtis olla, kuskil arvesse tulla, Millegi eest seista, oma eluga maailmas midagi muuta. Leo C. Rosten (õpetaja, akadeemik, humorist 1908-1997) Põhjanaela vilkumine ja valgustamine taevas juhtidele äratus, mis kutsub neid üles olema headuse jõud, kes nad on määratud olema, ja valgustama oma org.-ne nii nagu valgustab Põhjanael taevast (täna öösel). Ole valgus! Ole see, kelle poole inimesed vaatavad, et saada nõu ja juhatust. Lase ideaalil, mille poole püüdled, enda sees eredalt särada, lase selle kõigi jaoks teerada valgustada. See on peamine eesmärk juhin ja-elus. Elu eesmärk on eesmärgistatud elu
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt .................................................................................
Taju jaoks kergem ülesanne toimub kiiremini. Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud ülesannete lahendamiseks on mentaalsed piirangud. Kiired tajuprotsessid on spetsiaalmehhanismid, aeglased on tsentraalselt vahendatud. Millistest kiirustest käib jutt? >30Hz vs <4Hz Milliseid omadusi tajutakse kiiresti, milliseid aeglaselt? Kiired Aeglased Vilkumine Suuna ja värvi/heleduse sidumine Heleduse defineeritud liikumine Vormi ja värvi sidumine Sügavus binokulaarsest disparaatsusest Värvi sidumine globaalse vormiga Servad ja tekstuurierinevused Suuna või kiiruse muutmine Värvi ja orientatsiooni sidumine (samas Tähelepanust sõltuv liikumine asukohas) Globaalse vormi taju orientatsiooni alusel Sõnade taju
Eraldustel 640x480 ja 800x600 soovitab ta 72- hertsist sagedust ja eraldusel 1024x768 minimaalselt 70- hertsist. Pildi ekraanile toomisel on kaks võimalust: Poolkaaderkuva (interlaced display)- puhul joonistatakse pilt kahe elektronkiire käiguga, joonistades esimesel korral üle ühe rea ja teisel korral ülejänud read. Sellist jaotust kasutatakse ka tavalise teleri juures(50 Hz). Kuna terve kuvakaadri joonistamiseks kuluv aeg kahekordistub, tekib silmale märgatav vilkumine. Ülerealaotuse eeliseks on väiksema mahuga videokaader ja väiksem nõutav ülekandetrakti ribalaius. Poolkaadrikuva kasutatakse juhul, kui mingi tegur pildi allikast kuni selle kuvamiseni (kuvari elektroonika, ühenduskanalid, mälumaht jne) ei ole suuteline tagama täiskaadrikuvaks vajalikku informatsioonimahtu (-sagedust). Poolkaadrilaotusega monitorid on küll odavamad, kuid eelistada tuleks täiskaadrilaotusega monitore, mis annavad praktiliselt vilkumatu ekraanipildi.
Ei Jah Parkimisel asula teepeenral peab juht seal jätma jalakäijale vabaks käiguriba, mille laius on vähemalt ... 1,00 m; 1,50 m. 0,70 m; Auto peatumisteekond on... juhi reageerimisteekonna ja aeglustusteekonna summa. juhi reageerimisteekonna ja pidurdusteekonna summa. võrdne pidurdusteekonnaga. Mis tähega märgitud auto on õigesti pargitud? A. B. C. Raudteeületuskohal ülesõidufooris vilgub valge tuli. Kuidas toimid? Jään seisma, kuna valge tule vilkumine keelab raudteed ületada. Ületan raudtee, kuna valge tuli lihtsalt teavitab, et foor on töökorras. Enne raudtee ületamist veendun, et rongi ei tule. Sõidate pimeda ajal kaugtuledega ja teie sõiduki tuled hakkavad valgustama eessõitvat jalgratturit. Kas peate tuled ümber lülitama? Jah. Ei. Alates millisest minimaalsest alkoholisisaldusest juhi veres tuleb arvestada mõjuga juhi juhtimisvõimele? Alates 0,2 promillist. Alates 0,8 promillist. Alates 1,1 promillist.
Viimasel ajal on need odavamaks muutunud. 5.7.1. Puuduv kaadrisagedus (refresh rate) LCD -ekraanide üheks eeliseks on see et nad ei vilgu. Traditsiooniliste CRT monitoride pilt joonistatakse rida realt igas sekundis mingi arvkordselt, mis tähendab et tegelikult pilt kogu aeg vilgub. Pildi uuesti joonistamine käib aga enamasti nii kiiresti (85 Hz ja rohkem), et kogu protsess jääb silmale praktiliselt märkamatuks. LCD monitorides on aga vilkumine üldse kõrvaldatud s.t kaadrivärskendussagedus (refresh rate) on 0 Hz. See kõik aga tähendab seda, et antud tüüpi monitorid on ka silmasõbralikumad. Uurides LCD- ekraane, võib näha nt. järgmist informatsiooni: Pixel Frequency 65MHz Horizontal 30 ~ 50KHz Vertical: 55 ~ 70Hz Eelnevast võime näha, et tegelikult muidugi on, kuid seda ainult siis, kui ekraanil olev pilt muutub (näiteks liigutades ekraanil mingit akent, värskendatakse pilti sagedusel 70 Hz). 5.7
Külmaga võib kontroll- nende määrimine. Generaatori F-424 kontaktrõngastel ei lamp kustuda pärast mootori soojenemist. See esineb teki ekspluatatsioonis tagi, nad kuluvad vähem ja ei mustu kollektori nõrgal õlitumisel, sest õlikile vedeldub ja kaob harjade tolmuga. Seetõttu ei vaja nad ka lihvimist; nende alles generaatori soojenemisel. siledal pinnal libisevad harjad peavad praktiliselt vastu Kontroll-lambi vilkumine suurtel pööretel näitab gene- generaatori kogu kasutusea. Aeg-ajalt tuleb vaid kontrol- raatori madalat pinget. Rütmiline vilkumine väikestel pöö- lida generaatori kinnitust mootori karteri külge ja pingu- retel (tühja aku korral) tekib sellest, et katkesti töö muudab tada ta kruvisid ning mutreid. Kui generaator voeti puhas- kogu aeg koormust. Tühja aku korral võib kontroll-lamp
patsientide ravi kõige tähtsamad sammud. Kui elutähtsad funktsioonid on stabiilsed ja ravi piisav, toimub säästev transport sobivasse haiglasse. Õnnetused põllumajanduslike transpordiseadmetega Põllumajanduslike tegevustega seotud õnnetuste korral on esimesel kohal õnnetused traktorite, autode või järelhaagistega. Tüüpilised õnnetused traktorite ja järelhaagistega on otsasõit tagurdamisel, peateelt kõrvalteele mahasõidul (suunatulede vilkumine pole märgatav, halb valgustus, liigne laius) või ettesõidul peateel liiklejale (külgkokkupõrge). Esineb ka traktorite ümberpaiskumist, allakukkumist või allalibisemist. Selliste õnnetuste korral jääb juht sõidukisse või selle alla kinni või ta paisatakse välja ja sõiduk veereb temast üle (→ peatükk „Vigastuste tekkimise mehhanismid“). Nende inimeste vabastamine ja päästmine on raskesti ligipääsetava sündmuskoha tõttu enamasti pikaajaline ja keeruline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
