Antud muusikavideos on lugu üsna lühidalt kokkuvõetud. Nagu hevimetal bändile kohane on selles väga palju eriefekte. Kuna tegemist on siiski lauluga, kus pole dialooge, siis müüti teadmata päris hästi ikka aru ei saa, milles lugu seisneb. Kui võrrelda seda videot soyuzmultfilmi loominguga, erineb see selle poolest, et siin oli mainitud Perseuse sünnilugu. Ehki veidi moonutatud. Põgusalt näidatud Argose kuninga Akrisiose tütre Danae merre viskamine koos pojaga. Vilksamisi näeb ka Perseuse isa Zeus’i. Multimeediate vahel leidub siiski ka mõningaid sarnasusi – Perseuse tulevane abikaasa Andromeda, võitlused koletistega. Sarnasusi ongi vast raskem esile tuua kuna multimeediatekstid on loodud eri vaatajaskonnale. Kasutatud materjal [1] - https://www.youtube.com/watch?v=krN41EQMoG4 (30.11.2016) [2] - https://www.youtube.com/watch?v=WoDHosKTi0s (30.11.2016) [3] – Hamilton, Edith 1975. Antiikmütoloogia. Tallinn: Eesti Raamat, lk 135-143
Sofi Oksaneni ‘’Puhastus’’ Arutlev kirjand Lugesin Sofi Oksaneni romaani ‘’Puhastus’’, mille tuumaks, nagu kirjeldatud raamatu tagaküljel, on ‘’meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus, mis avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutudvaikitud lähiajaloo.’’ Raamatu näol on tegemist mitte vaid ühe naise elu, vaid ka ühe riigi, ühe pere ja nende järglaste eluga, mis lugejate ees avaneb. Raamatu peategelaseks on läbivalt Aliide Truu (sünninimega Tamm), kes on oma elu veetnud LääneEestis paiknevas talus, vähemalt nii on läinud. Teine peategelane on aga Zara, kelle nähtavasti vaikne elu Vladivostokis pöörati pea peale, kui temale lubatud läänelik külluslikus ning intriigne elu viis tema hoopistükis Berliini, kus temast sai pidevas narkojoobes prostituut. Ent raamatusse lisab vürtsi fa...
Ta ei tahtnudki ära minna. Sündmuste keerises muutus aga lahkumine järjest võimatumaks. Ta oleks võinud siiski igal hetkel lahkuda, aga ta enam ei saanud ja ega ei tahtnudki. Mina ka ei tahtnud. Iga järgmise ukse taga ootas midagi uut ja ootamatut. Mõne tegelasega kohtumist ootasin ma ikka ja uuesti. Näiteks meeldis mulle müstiline Bella, kellega õnnestus vaid põgusalt tutvuda ja kellest me kuni romaani lõpuni midagi vilksamisi kuulsime, aga päriselt tuttavaks ei saanudki. Bellat ootasin ma ka kohtuistungile. Terve romaani vältel oli juttu surnust, kes veel viibis majas ja eelolevatest matustest, kuid seda, kes see surnu on ning kas ta üldse surnud on, ei saanud me lõpuni teada. Raamatu teises pooles, kohtumõistmise ajal, ootasin ma peategelase kaitsekõnet ja seda, kuidas kohtuistung lõpeb, kuid ka selles osas jäin ma vastuseta. Paistis, et autor tegi seda meelega. Pinge mõne küsimuse juures aina
See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani „Nimed marmortahvlil“. Sellest sai Gailiti „Isade maa“ kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis „Nimed marmortahvlil“ on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa. Tartu Vabatahtliku Patal...
Kuid kogu Vabadussõja seoses oli soomlaste appitulek suure tähtsusega, ja nii on laiemalt võttes filmis see stseen sümboolselt õigustatud. Ning küllap mõeldi seejuures ka asjaolule, et osa raha filmi tegemiseks tuli Soomest. Kui juba on filmile romaaniga võrreldes üht-teist juurde lisatud, siis oleks tulnud korralikult näidata üht kuulsaist soomusrongidest. Nüüd näeme vaid Tartu poole veerevat sanitaarvagunit ja enne seda soomusrongi ennast vaid vilksamisi. Vaevalt et Vabadussõjast niipea teist filmi tehakse. Filmiosalised mängisid oma rolle suurepäraselt. Rakendatud oli rida tuntud näitlejaid. Pataljoniülemat mängis Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan Tätte, valitsusametnikku Guido Kangur ja Soome ohvitseri Peter Franzen, soome näitleja, keda võis mõne aasta eest näha Soome uue sõjafilmi ,,Rukajärvi tee" peaosalisena. Tartu koolipoisse kehastasid Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli viimase lennu õpilased eesotsas Priit
" kuid vaadates kaugemale, nägi ta kaugusest lähenemas punast autot, mis keerutas enda järel kõrbkuiva kruusatee peal üles tohutu tolmupilve. Jaan vaatas ükskõikselt autot ja pöördus tuppa tagasi ning sõnas eidele: ,,Mingi hull rallib jälle külatee peal, loodan et sõidab surnuks ennast. Hirmutab mu lehmi niivisi." ,,Need noored rallivad senikaua kuini istuvad oma massinatega kusagil kraavis ja vanemad muretsegu jällegi oma laste tervise üle!" Kuid vilksamisi aknast välja vaadates nägi ta ühte võõrast triiksärgis meest lauda juures , kus tee hoovi keerab, ringi kondamas. Jaan läks kohemaid välja vaatama, mida too võõras uurib. Mehele lähemale astudes tervitas aupaklik võõras Jaani käeviipega ja alustas vestlust ,,Tere, ega te juhtumisi Jaan Kadakas ole?" ,,Tere, olen ikka, kellega mul on au kohtuda?" vastas Jaan võõrale ja põrnitses tema
Räämas viltu vajunud maja nägemine aga sümboliseerib vastupidist. Näed unes, et oled tagaaetav Tähendab alati stressi "päriselus". Probleeme, millega on raske toime tulla. Kui sind ajavad taga sinu lähedased, põed nende suhtes ilmselt süütunnet. Tundmatud tagaajajad tähendavad ilmselt rahalisi probleeme jne. Näed unes loomi Enamasti tähendavad unenäos nähtud loomad, et sinu elus juhtub midagi ootamatut, milleks sa pole üldse ette valmistunud. Hobune või hirv, kes end sulle vilksamisi näitab ja siis ära jookseb: tekkimas uued tunded. Ratsutad hobusel: uued väljakutsed ja positiivsed uudised. Küülikud või mõned muud väikeloomad: perekonna suurenemine, suurenev vastutus. Näed unes, et oled alasti keset rahvahulka Seksuaalset alatooni sellisel unenäol pole. Kas tunned, et sul jääb "päriselus" puudu privaatsusest? Või tunned end igapäevaelus väsinu ja jõuetuna? Hirmuunenäod Nende nägemises on süüdi sinu oma keha. Unenäod ei koosne ainuüksi mälestustest ja
oli neiu purjus. Üks veoauto sõitis üle silla, pannes selle värisema. Heidi saputas pead ja rüüpas ühe lonksu viskit veel. Ta süütas ka sigareti, mille mürgise suitsu hingamine ei tundunud enam nii vatsumeelne. Pärast mõnda mahvi, hakkas tal pea ringi käima. Heidi viskas suitsu käest ja asetas pea põlvedele, hoides kätega ümber jalgade. Ta kuulis kruusa libisemas, aga ei pööranud sellele tähelepanu. Samal hetkel, kui ta vilksamisi nägi tanksaapaid, tüusis tüdruk üllatavalt kiiresti püsti, tuikus natuke edasi ja oksendas jõkke. Seejärel vaatas ta otse enda ette, nähes mustavat jõge. See haaras joobunud mõistuse endasse, Heidi pea hakkas veel enam ringi käima ja ta tundis maapinna lähenemist, kukkudes otse jõe poole. Kuid keegi püüdis ta langedes kinni. Kes see oli, seda Heidi ei näinud. Heidi liigutas end ja oiates, mingid kõvad asjad olid tal pea ja keha all. ''Noh, jota, ärkasid ka üles või
Vastavalt geneetilisele programmile arenevad enne sünnitust need närvisüsteemi osad, mille vahetuks ülesandeks on kindlustada lapse eluks ja hinges püsimiseks vältimatud toimingud- need mdia läheb vaja vahetult sündimise järel. Käivituma peab hingamine, muutuma peab südame vereringe, valmis peavad olema imetamise õnnestumiseks vajalikud refleksid. Raamatus oli ka välja toodud kuidas aastakümneid lastega tehti. Näiteks kui laps sündis näidati last emale vaid vilksamisi, siis võeti laps kaasa pesti, kuivatati, mähiti üheks tugevaks kompsuks ning pandi magama teiste samasuguste kompsude kõrvale, nagu saiapäts pagari lauale. Teiseks näiteks oleks see, et lapse nutule ei ole vaja pöörata liigset tähelepanu. Mõni ema lani lapse isegi tuppa suletud ukse taha. Õnneks aga kõik emad ei täitnud neid õudsaid juhtnööre. Kasvatus Lapsele tuleb kodus õpetada head kombed, ausust, distsipliini, sõna kuulamist. Lapsed
Eurogümnaasium Anita Jansen Tallinna lood Referaat Tallinn 2013 Olulisem Tallinna osa on vanalinn. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadestkadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- jasakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. , . Üks Tallinna sümboleid on Vana Toomas. Vanaaegset sõdurit kujutav esimene tuulelipp paigutati Raekoja torni tippu aastal 1530. Ja, muidugi ...
Sisukord Sisukord.........................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................... 2 1.ALASKA OSARIIK...............................................................................3 2.ALASKA KULLAPALAVIK................................................................ 6 3.ALASKA OSTMINE..............................................................................8 4. ALASKA MALAMUUT.....................................................................10 5.LUGU ALASKA KELGUKOERAST BALTOOST........................... 11 Alaska kelgukoerale Baltoole on püstitatud isegi kaks mälestussammast: üks New Yorgis, teine Nome'i linnas. Selles linnas puhkes kord kohutav taud. Oli kiiresti vaja haigusevastast vaktsiini. Lennukeid seal tol ajal ei olnud. Nome'i linna lahutas päästvast ...
Muidu oleks Holden neid ignoreerima hakanud, kuid tal oli kange tantsuhimu, seega kutsus ta nad tantsima. Need piigad vist ootasid kuulsusi, kes uksest sisse astuksid. Holdenile tegi see natuke nalja ja viskas ühe vembu. Nimelt ta ütles, et saali teises otsas on Gary Cooper. Loomulikult küsis inetuim nendest, et kus ta on. Pärast rääkis inetuim neist piigadest, et siis saalis oli olnud Gary Cooper. Teised küsisid, et kas ta siis nägi teda ning Inetuim luiskas, et ainult vilksamisi. Piigad lahkusid varsti ja seda tegi ka mõne aja pärast Holden. Holden istus takso peale. Jällegi sattus talle selline takso, mis haises nii, et Holdenil hakkas paha. Ta läks Ernie juurde. (Ernie oli klaverimängija, kes räägib sinuga ainult siis kui sa hästi kuulus oled). Ernie juures oli väga palju rahvast. Igalpool istusid mingid lõngused. Kuid õnneks sai ta siiski mingi viletsa koha taga nurgas ja otse mingi posti taga. Siis tuli Holdeni juurde Lillian Simmons
teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib-olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik. Virve tulebki, suudlevad esimest korda. Ühel päeval kutsutakse Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste
aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib- olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik (kes tavaliselt klassiüritustel ei käi). Virve tulebki, suudlevad esimest korda, kuid Virve
võtta joomisega seotud riske. Kui joon, siis keha lõdvestub ja muutub kergeks. Kõik probleemid haihtuvad kuskile.» Kert ei tea, et alkoholiprobleem tema suguvõsast tuleks, sest ta vanemate ega vanavanemate seas joodikuid polnud. Isaga pole ta küll koos kasvanud. Kuid isa tegi ka korralikult tööd. «Olen väga hästi saanud hakkama emaga kasvades, abiks olid nii vanaema kui vanaisa. Olen korra isa näinud vilksamisi tänu sellele, et ema näitas mulle: vaata, see on su isa. Tol korral ei olnud mingit tunnet, käisin siis alles teises klassis. Hiljem oli mõte isa üles otsida ja küsida, et kuidas, issi, elad. Aga siis mõte kadus ära. Igaühel oma elu, kuni on ette nähtud.» 1415-aastaselt tekkisid Kerdil pahad sõbrad, kehv seltskond, kus hakati tarbima nii alkoholi kui tubakatooteid. «Õnneks on minust narkootiliste ainete tarbimine mööda läinud, pole neid eluski pruukinud
Klienditeenindaja mõistis, et meil justkui ei ole väga palju aega ning pakkus varianti söök kaasa hoopis panna. See oli äärmiselt meeldiv üllatus, kuidas teenindaja tajus nii ettenägelikult meie kui klientide soove. Otsustasimegi söögi koju kaasa võtta ning istusime jookidega nii kauaks lauda, kuni söök valmis. Sattusime kõige köögipoolsemasse lauda, mille ukse vahelt inimesed sageli edasi-tagasi käisid, puhtast inimlikust huvist piilusime ka vilksamisi kööki. Kõik paistis nii nagu olema pidi, kuid kohutavalt häiris see vali toon, millega kokad omavahel suhtlesid. Igas keskkonnas tekib vaidlusi, kuid olles teenindaja, peaks tegema seda omakeskis, ilma kliente häirimata. Olles aga ise väsinud, ei teinud me sellest suurt numbrit ning unustasime peagi vahejuhtumi ära. 20 minutiga olid meie söögid valmis, mis oli üllatavalt kiire, kuna pubi oli jälle puupüsti rahvast täis. Ka seekord jäi kogu
juhuslikult Nastasja maja juurde ja küsis seal Nastasjat. Kuid Nastasjat polnud kodus, vaid oli kusagile ära sõitnud. Vürst kõndis ikkagi rahutult edasi. Ta pani mitmeid kordi tähele , et keegi nagu jälitaks teda, ja nägi tumedat kuju , milles tundis ära Rogozini silmad, kuid samas pidas ta seda ettekujutuseks. Vürst jäi ka ühe noa poe juurde akna taga olevat nuga imetlema. Vürst liikus edasi oma öömajja. Kui ta oli sinna jõudnud, siis nägi ta treppil jälle vilksamisi seda tumedat kuju. Ta oli endas kindel , et see oli Rogozin ja ta jooksis talle järele. Rogozin oli end trepi lähedal ära peitnud, kuid Vürst leidis ta vaevata üles. Ta haaras Rogozini õlast kinni ja tõmbas ta valguse poole, et ta nägu selgemini näha. Samal ajal tahtis Rogozin teda noaga pussitada, kuid vürsti päästis tema langetõve hoog, mis ehmatas Rogozini ära. Vürst kukkus langetõve hoo järel pea ees trepist alla ja Rogozin jooksis öömajast välja
Ühel õhtul oli vein nii pähe hakanud, et ta lausa vajus voodisse. Kui keset und tundis ta valu nagu keegi oleks nõelaga torkinud. Ent seal polnud kedagi. Hommikul peeglisse vaadates nägi ta enda kaelal tardunud vere jälgi ( kolmas tilk verd ). XIII Hommikul kloppis Johannese uksele krahvinna kammerneitsi, kes kutsus teda naise juurde, lausudes väga segases saksa keeles : surnud krahvinna on haige. See tähendas, et ta oli haige ja suremas. Kuid teda ei lastud sisse. Johannes oli vaid vilksamisi krahvinna magamistuppa näinud, kus voodi asemel seisis hoopis katafalk ja sellel lamas krahvinna pikas valges rüüs nagu surnu. Johannes kahtlustas, et see oli imeliku Kaplani tegu, kes teda ka hommikul sisse ei lasknud. Niisiis jälitas üks õhtu Johannes Kaplanit. Too läks alla keldrisse ja äkki pööras paremale, olles nii ettevaatamatu, et jättis ukse lahti. Johannes võis näha pilte saatanast ja kõigest muust. Kõige rohkem ehmatas teda aga Kaplani
Kui laulatus läbi sai ja Kristiina koos Erlendiga aukohal istus, tajus ta kõike oma ümber nagu palavikuhaige viirastust. Hiljem Erlendiga pisut privaatsust saades ütles Kristiina, et ta on lihtsalt väsinud. Lõpuks oligi magamamineku aeg. Kõigepealt viidi Kristiina vanasse aita. Naised riietasid ta lahti, seejärel tegid mehed sama ka Erlendiga. Laurits, kes samuti koha peal viibis, nägi, et sel ajal Kristiina vaatas vilksamisi Erlendile otsa ning Laurits sai aru, et tema tütar pole enam süütu. Kristiina ja Erlend jäid kahekesi, Erlend võttis Kristiinalt krooni peast ning nad vajusid üksteise rüppe. Samal ajal otsis Ragnfrid oma meest taga, kes oleks pidanud aitama teda külaliste magama panekuga. Lõpuks leidis ta mehe märja rohu seest peaaegu magavat. Kuna mees oli nii purjus, ei saanud nad peamajja minna, sest seal olid külalised. Nad läksid aita. Laurits oli
Muidu oleks Holden neid ignoreerima hakanud, kuid tal oli kange tantsuhimu, seega kutsus ta nad tantsima. Need piigad vist ootasid kuulsusi, kes uksest sisse astuksid. Holdenile tegi see natuke nalja ja viskas ühe vembu. Nimelt ta ütles, et saali teises otsas on Gary Cooper. Loomulikult küsis inetuim nendest, et kus ta on. Pärast rääkis inetuim neist piigadest, et siis saalis oli olnud Gary Cooper. Teised küsisid, et kas ta siis nägi teda ning Inetuim luiskas, et ainult vilksamisi. Piigad lahkusid varsti ja seda tegi ka mõne aja pärast Holden. Holden istus takso peale. Jällegi sattus talle selline takso, mis haises nii, et Holdenil hakkas paha. Ta läks Ernie juurde. (Ernie oli klaverimängija, kes räägib sinuga ainult siis kui sa hästi kuulus oled). Ernie juures oli väga palju rahvast. Igalpool istusid mingid lõngused. Kuid õnneks sai ta siiski mingi viletsa koha taga nurgas ja otse mingi posti taga. Siis tuli Holdeni juurde Lillian Simmons.
eelarve, ravimite kasutamise, kohustuste ja muude selliste asjadega. Esineb ka täielikku mälukaotust ehk amneesiat, kui ka lühiaegseid petlikult tugevnevaid mäluhooge ehk hüperamneesia (see võib tekkida näiteks palaviku ajal). Võib ka esineda mäluhäireid, kui on vähenenud võime meeles pidada ehk hüpoamneesia. Nii juhtub vahel inimesega kes on liigses koguses alkoholi tarbinud, sündmusi ja eelnevalt juhtunut, mäletab ta vilksamisi ja/või häguselt. Mäluhäireid võivad tekitada ka peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon. Oluline tähtsus on hormoonidel. Patsientidel, kes kurdavad halba mälu, kontrollitakse sageli kilpnäärme hormoonide tegevust. Ent miks kurdavad tänapäeval väga paljud keskealised ja noored mälu halvenemise üle? Põhjuseks peetakse üldiselt depressiooni, mis takistab tähelepanu ja vastuvõtuvõimet. See on info säilitamise eeltingimuseks
jääb alati iseendaks. * Ebaõnnestunud eelkõneleja järel tuleb võita publiku usaldus ning püüda ka pingeid maha võtta, ilma et seejuures eelkõneleja isikut naeruvääristataks. Valmis tuleb olla ka selleks, et keegi hakkab ettekannet segama. Kui segaja teeb seda lihtsalt soovist teiste kuulajate tähelepanu endale tõmmata, on lihtne lahendus ka talle sõna anda, küsides tema arvamust või lastes tal küsimustele vastata. Kui korrarikkuja aga vaatab pärast segavat sõnavõttu vilksamisi kellegi poole, otsides tunnustust või kontrollides reageeringut, siis tahab segaja oma positsiooni grupis kõneleja arvelt tugevdada, demonstreerides oma julgust või jultumust kõnelejat segada, ning ootab liidri tunnustust. Sellisel juhul võib osutuda oluliseks hoopis liidriga kokkuleppele jõudmine, sest tema suunab grupis toimuvaid protsesse. Rühma liidri tunneb ära ka selle järgi, et ta eelistab istuda kohal, kus ollakse ise nähtav ja kust on hea ka teisi jälgida.
Päärn läks laupäeval kõrtsi ja peale seda mõisa Miina järgi valvama. Päärn nägi, et opmann jõi ennast täis, suitsetas, imetles ennast ja läks Miina ukse juurde ja lõi selle maha. Päärnal oli võetud igaks juhuks murtud võsast ka üks paks oks, kuid mille ta kahjuks aknast sisse ronimisel kaotas. Päärn nägi, et opmann tahab Miinale halba teha ning kargas opmannile nagu kiskja selga ja peksis teda. Ta leidis ka akna alt oma kaika ja peksis teda sellega. Opmann nägi vilksamisi veel Päärna nägu ja kukkus siis pärandale maha. Opmann oli oimetuks löödud. Miina ehmatas, et äkki opmann suri ära, kuid lõpuks kuulis ta kerendusega, et opmann norskab. Miina käskis Päärnal ära minna, sest muidu võib tekkida tal pahandusi. Järgmine päev, lõuna ajal ärkas opmann üles ja rääkis Miinale lõigest, mis eelmine õhtu oli toimunud. Opmann teadis, et Päärn oli teda rünnanud ja Miina oli kaasa aidanud. Ta ütles, et mõlemad
Päärn läks laupäeval kõrtsi ja peale seda mõisa Miina järgi valvama. Päärn nägi, et opmann jõi ennast täis, suitsetas, imetles ennast ja läks Miina ukse juurde ja lõi selle maha. Päärnal oli võetud igaks juhuks murtud võsast ka üks paks oks, kuid mille ta kahjuks aknast sisse ronimisel kaotas. Päärn nägi, et opmann tahab Miinale halba teha ning kargas opmannile nagu kiskja selga ja peksis teda. Ta leidis ka akna alt oma kaika ja peksis teda sellega. Opmann nägi vilksamisi veel Päärna nägu ja kukkus siis pärandale maha. Opmann oli oimetuks löödud. Miina ehmatas, et äkki opmann suri ära, kuid lõpuks kuulis ta kerendusega, et opmann norskab. Miina käskis Päärnal ära minna, sest muidu võib tekkida tal pahandusi. Järgmine päev, lõuna ajal ärkas opmann üles ja rääkis Miinale lõigest, mis eelmine õhtu oli toimunud. Opmann teadis, et Päärn oli teda rünnanud ja Miina oli kaasa aidanud. Ta ütles, et mõlemad
Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel mlemad. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, petaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma knes sellest, mis Virvele meeldis tstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vibolla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik (kes tavaliselt klassiüritustel ei käi). Virve tulebki, suudlevad esimest korda, kuid
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
