Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vilkalt" - 56 õppematerjali

thumbnail
13
docx

ISLAM

Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias. Väiksemaid siitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE Islami religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas, Araabia poolsaare loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga ­ niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001)...

Usundiõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Haug kui kõige suurem mageveekala

Keskmiselt elab 10 aastat vanaks, kuid haruldased pole ka üle 25 aasta vanused isendid. Alguses on pisike muna, suurusega 1 ­ 5 mm, selle nimi on marjatera . Elu alguses võib tilluke kala marjatera sees hõljuda vees, võib olla limaga kinni kleebitud taimede, kivide või millegi muu külge. Marjaterast areneb väike maim, mis näeb välja nagu tillukese õhupalliga kulles. Ta on alguses üsna värvitu, läbipaistev, ainult silm on hästi märgatav. Pisike kalahakatis liigub vilkalt ja sööb aplalt endast väiksemaid vees hõljuvaid loomakesi. Niiviisi taimede vahel ringi seigeldes kasvab ta aastaga 1 cm pikkuseks või isegi pikemaks kui toitu on rohkem. Kalade ,,lasteaiaks,, on soojas madalas vees mitmesuguste vetikate puhmad ja kivide servaalused. Mõnele kalamarjale sobib kasvama hakkamiseks +4°C, st talvine vesi, mõni tahab ujumissooja , +20°C vett. Üks kala koeb väga palju marjateri, ligikaudu 10 000 tükki....

Loodus
3 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Neid linde me tunneme

A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Läänemere kalad

Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult...

Eesti kalad
16 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Läänemeri ja Läänemere kalad

Välimuselt on ta hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning talvel laskub kala 70-100 meetri sügavusele soojematesse veekihtidesse. Toitub planktonitest ja koorikloomadest. Suguküpseks saab 2-4 aastaselt. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks....

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Lugemine C1 test

(2) Selline lummus tekkis, kui 135 sentimeetri pikkune mees läks pärast Rakvere teatri jõuluetendust laste sekka, seljas just talle tehtud päkapikuriided. Paljud põngerjad katsusid teda käega, veendumaks, et tegu pole trikiga. ,,See viie aasta tagune päev läks mulle väga hinge. (3) Praeguses asjalikus maailmas kipuvad ju haldjad kurvastavalt kiiresti hajuma ja võlurid põrmustuma," räägib Alo. Noormehe mõte sööstab vilkalt tulevikku. Kui ta kord vanemaks saab, nii umbes neljakümneseks, plaanib ta Võrumaal vanaema talus ehtsale päkapikumaale elu sisse puhuda. Kolleeg Andres Dvinjaninov lööb ehk ka kampa. (4) ,,No näe, nii on meil jõulumaa jaoks paljutõotav algrakuke juba olemas," pilgutab Alo kavalalt silma. Seni aga paneb ta igal aastal esimesel advendil päkapikuriided selga ja läheb inimestele jõulurõõmu jagama....

Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
44
odt

Läänemere iseloomustus ja kalad

Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Need kalaliigid on Läänemeres väga levinud. Läänemerest püütakse kõige rohkem räime, kilu, lesta ja turska.  Räim on keskmiselt 15 cm pikk, kuid leidub ka hiiglasi, kes on kuni 30 cm pikad. Ta koeb 1- 15 meetri sügavusel. Räim on Läänemere tähtsaim püügikala. Ta elab Läänemere keskosas ning ka Botnia ja Soome lahes. Räim elutseb vilkalt liikuvates parvedes, mis veedavad talve sügaval merepõhjas. Talvel ei söö räim peaaegu midagi. Temast tehase konserve ja teda süüakse ka praetult. Ta keha on hõbeläikeline ja selg tume sinakas-roheline. Räime seljauim on kõhuuimest eespool. Ta kõhualune on sile. Räim on hariliku heeringa sugulane. Veedab oma elu avamerel.  Kilu on kuni 14 cm pikk. Ta koeb avamerel. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud. Temast...

Loodus
12 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Hülged ja meriveised

Kõrvukhülged Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole käänata ja ,,neljal jalal’’ kõndida. Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad väliskõrvad. Kõrvukhülglaste isased on emastest palju suuremad ning kaaluvad kuni 5 korda rohkem. Hülglastel on säärane suurusevahe ainult lonthüljestel. Mitu kõrvukhülglast on jahimajanduslikult tähtsad karusloomad. 3 liiki ja 1 alamliik on maailma Punases Raamatus. Pärishülged Hülglased on paremini vee-eluga kohastunud kui kõrvukhülged. Neil on...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kaputsiinahv

Lisaks olen ma ahvide suur sõber nende targa aju pärast ehk ahvidel on loomade kohta suur IQ. Kaputsiinahv on väike sihvaka keha ja koheva haardsabaga loomake. Ta nina on lai,suured sõõrmed asetsevad teineteistest eemal.Kaputsiinahv on väga kartlik ja peidab end tihedasse puuvõrasse,kus ta äärmiselt vilkalt ringi liigub. Tänu harali suurvarbale,pikkadele sõrmadele ja sabale ,mis spiraalselt umber oksa keerdub,saab ta puhata oksa küljes rippudes.Kuigi kaputsiinahv on puiseluine ,võib ted aka maapinnal näha,mõnikord läheb ta koguni avamaale seiklema.Kaputsiinahv elab kuni paarikümnelises rühmas. Tema intelligentsus on võrreldav simpansi omega.Kaputsiinahv on huudishimulik ja käelises tegevuses osav. Ta on kogenud uurija,kes ei väsi proovimast kõikvõimalikke taimi ja puuvilju.et välja...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Luuletusi lastele ja suurtele

PAKK OLI PUUST, NO MILLEST MUUST? 4 5 ÕUES SEISNUD MÄRTSIKUUST RAIUDA SAAB PAKU PEAL TABAS RIHO ÄRA SEAL PAKK ON AUS, TA KAASA VIIN MUIDU VEDELEB VEEL SIIN NÜÜD ON RIHOL OMA PAKK MÕNUS, KINDEL RAIE PAKK ÜLEMEELIK ÜLEMEELIK KOOLIEELIK KOJU SIBAS, SELJAS SEELIK ÜLEMEELIKULT TA KILKAS ÜLE SÕIDUTEE TA SILKAS ÜLEMEELIK AUTOMEES SAMAS SUUNAS, SAMAL TEEL ÜLEMEELIKULT TA KILKAS GAASI VAJUTAS KAH VILKALT KAKS VAHVAT ÜLEMEELIKUT SAID TEE PEAL KOKKU NII, ET ÜKS EI PEATAND VEERMIKUT VIIS TEISE KIIRABI… 2000­09­13 VIINA-MARI VIINA-MARI VISKAS VIINA VISKAS VEINI, LIKSI KA VISKAS VISKIT, BRÄNDIT, KONNI VERMUTIT JA SAMAGONNI ÕLUT VISKAS, VISKAS DZINNI VISKAS NII, ET HING JÄI KINNI VISKAS VÄLJA MAJA SEEST KÕIK JOOGID, MIDA TOOND TA MEES. MULL ÜHEL PÄEVAL MÕTLES MULL: LIIGA VÄHE TÄHTI MUL VAJA MINNA TÄHEPOODI KAUPA SINNA EILE TOODI...

Laste- ja noortekirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
10
docx

MUSTLAIK-APOLLO

2.3 Röövikustaadium Ühemillimeetrise läbimõõduga munadest koorunud esimese kasvujärgu röövikud on umbes kolm millimeetrit pikad, tuhmmustad, hõredalt mustjate lühikeste karvadega kaetud ja sileda, läikivmusta peakapsliga. Toitudes närivad nad lõokannuste lehtede servi ning liiguvad vilkalt nii taimevarsi pidi üles ja alla kui ka maapinnal ühe taime juurest teise juurde. Iseloomulik on nende viibimine toidutaimel ainult söömise ajal ning toitumine üksnes päevavalges. Röövikute kasv looduses kestab umbes neli kuni kuus nädalat, nad kestuvad selle aja jooksul neli korda (Viidalepp, 2000). 2.4 Nukustaadium Mustlaik-apollo nukk on õhukesekestaline, esialgu piimjasvalge ja õrn. Röövikunahk jääb musta karvase puntrana nuku tagakeha tippu ümbritsema...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Räim

Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel...

Loodus
2 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Kõre ehk juttselg-kärnkonn

Rannaniitudel on kõre peamiseks saagiobjektiks näiteks kiletiivalised (Hymenoptera). Lisaks nägemisele kasutab kõre saagi avastamisel ka haistmismeelt. Seda peetakse üheks võimalikuks seletuseks asjaolule, et kõre saagi hulgas leidub üsna suurel määral ka rõngusse ning molluskeid (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 e). 7. Rahvapärimus Rahvapärane nimetus hiirkonn on tulnud sellest, et kõre reeglina ei hüppa, vaid jookseb kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt . Mõnedki on teda esmasel kohtumisel segamini ajanud hiirega. Lisaks sellele, et kõre nahk sisaldab mürgist ainet, eritab ta erutatud olekus kaitseks valkjat haisvat nõret, mis inimesele suhu või silma sattudes tekitab ebameeldiva kiheluse. Kudemisveekogude madal veetase pole kõre jaoks oluline mitte ainult vee kiire soojenemise tõttu. Isane kõre häälitseb reeglina ainult vees olles ja häälepõis võib õhuga täitunult paisuda ta pea suuruseks...

Eesti loomad
3 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Läänemere iseloomustus

Räim sõi vähikesi, aga nende arvukus hakkas tunduvalt vähenema. Toidupuuduse ning vaenlaste ja toidukonkurentide arvukuse tõttu Araali meres töönduslikku räimevaru ei kujunenudki. Väikesearvuline räimepopulatsioon elab Väike-Araalis tänaseni. Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda...

Merendus
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mati Undi elu- ja loomelugu.

aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelasteks on autorilähedane minajutustaja. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tema stiili iseloomustab lausete...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ohualtid loomad

Kõre elupaigad on teistsugused kui teistel meie konnadel - nimelt asustab ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väikestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul. Üks elujõuline asurkond on teada ka Tallinna ümbrusest. Kõre lemmikelupaikadeks on liivaste muldadega mererannad ja liivadüünid. Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt , mistõttu esmasel kohtumisel võib tunduda, et tegu on hoopis hiirega. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla sinakas või lillakas kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Kõrekontsertide tipphetked on mais, kui isasloomad võimsa lauluga emasloomi meelitavad. Nad koevad madalates, ajutistes veekogudes või merelahtedes, kus on vähe taimestikku...

Bioloogia
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun