Mina valisin Kaputsiinahvi sellepärast ,et mulle meeldivad väikesed ja nunnud loomad nagu Kaputsiin ahv. Lisaks olen ma ahvide suur sõber nende targa aju pärast ehk ahvidel on loomade kohta suur IQ. Kaputsiinahv on väike sihvaka keha ja koheva haardsabaga loomake. Ta nina on lai,suured sõõrmed asetsevad teineteistest eemal.Kaputsiinahv on väga kartlik ja peidab end tihedasse puuvõrasse,kus ta äärmiselt vilkalt ringi liigub. Tänu harali suurvarbale,pikkadele sõrmadele ja sabale ,mis spiraalselt umber oksa keerdub,saab ta puhata oksa küljes rippudes.Kuigi kaputsiinahv on puiseluine ,võib ted aka maapinnal näha,mõnikord läheb ta koguni avamaale seiklema.Kaputsiinahv elab kuni paarikümnelises rühmas. Tema intelligentsus on võrreldav simpansi omega.Kaputsiinahv on huudishimulik ja käelises tegevuses osav. Ta on kogenud uurija,kes ei väsi proovimast kõikvõimalikke taimi ja puuvilju.et välja
Väike-lehelind Väike-lehelind tegutseb vilkalt toitu otsides puuvõrades ja ka madalal põõsastes, napsates osavalt okstelt putukaid. Väljaspool pesitsusaega paistab ta silma mängleva riiakusega, kuna jälitab alailma mõnda teist lindu. Kord olla üks väike- lehelind ühest aiast minema kihutanud terve salga rasvatihaseid ning korduvalt on nähtud teda suurt-kirjurähni jälitamas. Pisilinnu säärane jultumus ajas rähni suurde segadusse ja ta kilkas ühtesoodu ärevalt. Väikese-lehelinnu tunneb ära tema erilise laulu järgi. Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp". Laul võib kõlada kord heledamalt, kord tumedamalt. Sellise iseloomuliku laulu tõttu on väike-lehelind rahva hulgas silksolgi nime all hästi tuntud. Lauldes peatub väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras või kuuse ladvas, nõksutades pead laulu rütmis kord ühele, kord teisele poole. Väike-lehelind on rändlind, kes saabub meile tavaliselt aprilli keskel. Isaslinnud saabuva...
RÄIM Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel
/bio.edu.ee/loomad/Kalad/cluhars.jpg Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele
Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on näiteks räim, kilu, lest ning tursk. RÄIM Keskmiselt 15 cm pikk, kuid leidub ka hiiglasi, kes on kuni 30 cm Koeb kevadel 1-15m sügavuses Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Elutseb vilkalt liikuvates parvedes Elab Läänemere keskosas ning ka Botnia ja Soome lahes Toitub valdavalt selgrootutest Keha on hõbeläikeline, ja selg tume sinakas- roheline Teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult KILU Kilu on kuni 14 cm pikk Elab Läänemeres kõikjal On räime sarnane, kuid väiksem Veedab terve oma elu avamerel Kilud koonudvad pavedesse Kilust toituvad röövkalad, hülged ja
" "Jancsi, minu hing kui pead, siis teele mine. Olgu jumal ikka sulle armuline. Kui näed närtsind lille visatuna teele, siis su närtsiv armsam tulgu sulle meelde." Läksid lahku nii kui sügislehed puu pealt. Süda puhus üle kõle sügisyuul sealt. Kukkus neiu silmist pisaraid kui rabin, Jancs neid pühkis laia särgikäise abil. Ummissilmi läks ta: tee on lõpuks sama ! Kuhu välja viib, see oli talle kama. Karjalapsed tee peal vilkalt vilet lasid, veisekarjad vaikselt kelli kõlistasid. /- - -/ Huvitavad väljendid/ kujundid : hulkuv kallim, närtsiv armsam, ummisilmi . Sõnum/ mõte : "Autor " jätab oma armsamaga hüvasti, enne teele minekut. Nad mõlemad soovivad, et nad üksteise peale mõtleksid. Mõtted/ kujutluspildid : kahe üksteisele väga kalli inimese lahkuminek , tekitas sünge ja morni tunde. Silme ette tuli pilk, kus
aastal Tartu 8 Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelasteks on autorilähedane minajutustaja. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tema stiili iseloomustab lausete
kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus (õime omastada vett toidust või organismisse talletatud rasvast) (õime omastada vett toidust või organismisse talletatud rasvast) ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti tuiskliivas) või kaevuvad ohu korral vilkalt liiva,nende hulgas on tuiskliivas) või kaevuvad ohu korral vilkalt liiva,nende hulgas on omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule). öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule).
REFERAAT Räim Sisukord Üldine 3 Eluviis 4 Parasvöötme mered 5 Kokkuvõte 5 Pildid 6 Kasutatud kirjandus 7 2 Üldine Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on heeringa alamliik.22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.Läänemeres elav räim on oma sugulasest atlandi heeringasast väiksem, kuid suguküpseks saab varem. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimepopulatsiooni: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna teatud populatsioonid koevad varasuvel (mais-juunis) ja teised sügisel, siis mõnikord on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kellede täpses liigisiseses kategoriseeringus ja üleüldine tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suu...
Räim (Clupea harengus membras) Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tumesinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cmni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav
rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole käänata ja ,,neljal jalal’’ kõndida. Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad väliskõrvad. Kõrvukhülglaste isased on emastest palju suuremad ning kaaluvad kuni 5 korda rohkem. Hülglastel on säärane suurusevahe ainult lonthüljestel. Mitu kõrvukhülglast on jahimajanduslikult tähtsad karusloomad. 3 liiki ja 1 alamliik on maailma Punases Raamatus. Pärishülged Hülglased on paremini vee-eluga kohastunud kui kõrvukhülged. Neil on
Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult
· Viigri koon on lühike ja töntsakas. Ta toitub peamiselt kaladest. Poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1 poeg, haruharva rohkem. Poeg on juba paari päeva vanuselt võimeline ujuma. · Ta on looduskaitse all · elab rannavetes · 1-1,8m · kuni 100 kg · Haruldased Räim · pikkus alla 20cm · Koeb 1-15 meetri sügavusel. · Räim on Läänemere tähtsaim püügikala. · Elutseb vilkalt liikuvates parvedes, mis veedavad talve sügaval merepõhjas. Talvel ei söö räim peaaegu midagi. · Temast tehakse konserve ja teda süüakse ka praetult. · Ta keha on hõbeläikeline ja selg tume sinakas-roheline. Räime seljauim on kõhuuimest eespool. · Kõhualune on sile. · Veedab oma elu avamerel. · Riimvee kala Lest · silmad paiknevad ühel küljel · pikkus kuni 50cm, laia ja lapiku kehaga · kaal ca 3,5 kg · Silmadega külg on kare ja
kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Kõre elupaigad on teistsugused kui teistel meie konnadel - nimelt asustab ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väikestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul. Üks elujõuline asurkond on teada ka Tallinna ümbrusest. Kõre lemmikelupaikadeks on liivaste muldadega mererannad ja liivadüünid. Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt, mistõttu esmasel kohtumisel võib tunduda, et tegu on hoopis hiirega. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla sinakas või lillakas kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Kõrekontsertide tipphetked on mais, kui isasloomad võimsa lauluga emasloomi meelitavad. Nad koevad madalates, ajutistes veekogudes või merelahtedes, kus on vähe taimestikku
rabeleda. Säga võib kasvada kuni 3 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kilogrammi. Tavaliselt on sägad muidugi väiksemad. Nad on kõhupoolelt heledad aga seljalt rohekad või koguni mustad ning külgedel on neil erineva suuruse ja kujuga laigud. Kudemiseks ehitab säga oma pesa veetaimede vahele. Pesa jääb valvama isane kes iga paari minuti tagant teeb pesa kohal tiiru värske vee sisse viimiseks ja röövlite lähenemise märkamiseks. Noored sägad ujuvad vilkalt ringi ja esialgu söövad vaid ussikesi ja putukaid. Sägad kasvavad päris kiiresti, olles 1 aastaselt umbes 25 sentimeetri pikkused ja 3 aastaselt juba 75 sentimeetri pikkused. Sel ajal saab säga suguküpseks. Kõige rohkem kalu kuulub kolmandasse kaitsekategooriasse. Seal on viis kalaliiki: atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas. Kuigi harjus on levinud peaaegu kogu Põhja-Euroopas, on ta Eestis haruldaseks muutunund.
"Margus Konnula tahtis hoopis spordiajakirjanikuks saada. Kuigi keskkoolist läks ülikooli proovima mitte ajakirjandust, vaid eesti keelt ja kirjandust. Aga ülikooli sisse ei saanud. Contra ei tea, kust need mõtted tulevad. Seda on talt palju küsitud, aga nii nagu ta ei mäleta oma vastuseid sellele küsimusele, nii ei tea ta ka oma inspiratsiooni lätet. «Tõenäoliselt see lihtsalt pannakse mu sisse,» mõtiskleb ta, endal silmad vilkalt üle prillide paremale ja siis vasakule silkamas. Eriliselt uhke on Contra oma palindroomide üle. Need on read, mis on tagurpidi lugedes täpselt needsamad, mis õigetpidigi, nagu näiteks: «Ines kuule see kena vrakk karvane kees eluukseni.»
Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele. Looduskaitse alla ei kuulu. Räim Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele
Kool ÕHK Kodune kontrolltöö Autor: Eesnimi Perekonnanimi Klass: ... Linn, aasta VÄLKUDE VALGUSEL Raksatab raksatab südaöös tuline nool Terava otsaga pilvedest alla, Õhus veel murdosa sekundist õõtsub ta händ. Kärgatus Kärgatus tuhandeks lõhestab soo. Pahinal vihmavett kosena kallab. Otsekui pilliroog elutult variseb mänd. Välgatus välgatus hetketi valgustab toa, akna all istuja pinguli kehast vajutab läbi ta teravaks ihutud noa. Põletab Põletab kortsunud kirjake kätt, jutustab möödunud päevade ehast. Selles on kustunud lembuse hüvastijätt. · Ristsõna küsimused 1. Mis katsevahendit kasutatakse vedeliku lisamisel tilkhaaval? 2. Tahke, vedel ja gaasiline teisesõnaga? 3. Tuuma ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid, moodustades... 4. Kuidas nimetatakse laenguga aatomit...
·toiduks valitakse enam-vähem kõike, mis hamba alla hakkab ·sageli on parim kaitse osavus ja väledad jalad. Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus (õime omastada vett toidust või organismisse talletatud rasvast) ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti tuiskliivas) või kaevuvad ohu korral vilkalt liiva,nende hulgas on omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule). Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised kauaks ajaks, niikaua, kui põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud
· Õllepurgid 200500 aastat Kompseerimine. Oma majas elavatel inimestel tasuks kõik lagunduvad köögijäätmed koguda kaanega suletavasse mahutisse, mis tühjendatakse vähemalt kordpaar nädalas kompostihunnikusse. Kui aga koduaias pole mingil põhjusel kompostihunnikut ja ka jäätmeid tekib vähe, võib kaevata maasse, näiteks viljapuu alla augu, kuhu kallate ämbri sisu ning katate selle mulla või rohumättaga. Õige pea hakkavad seal vilkalt tegutsema vihmaussid. Kompostimaterjaliks sobivad paljud köögijäätmed: kartuli ja köögiviljakoored, kohvipaks koos filtritega ja teejäägid, pühkmed, veeslagunev majapidamispaber, toidujäägid ja hallitama hakanud leib. Viimane küll patuga pooleks, sest lugupidamisest leiva vastu peaksime seda poest ostma vastavalt söömisvajadusele. Korralikult kuivatatud leivasaia ülejäägid tuleks
Röövikud närivad endid läbi munakesta välja täpselt sel ajal, kui lumi on sulanud ja maapind veidi soojenenud, kui toidutaime tõusmed on juba tunginud läbi pinnase (Viidalepp, 2000). 2.3 Röövikustaadium Ühemillimeetrise läbimõõduga munadest koorunud esimese kasvujärgu röövikud on umbes kolm millimeetrit pikad, tuhmmustad, hõredalt mustjate lühikeste karvadega kaetud ja sileda, läikivmusta peakapsliga. Toitudes närivad nad lõokannuste lehtede servi ning liiguvad vilkalt nii taimevarsi pidi üles ja alla kui ka maapinnal ühe taime juurest teise juurde. Iseloomulik on nende viibimine toidutaimel ainult söömise ajal ning toitumine üksnes päevavalges. Röövikute kasv looduses kestab umbes neli kuni kuus nädalat, nad kestuvad selle aja jooksul neli korda (Viidalepp, 2000). 2.4 Nukustaadium Mustlaik-apollo nukk on õhukesekestaline, esialgu piimjasvalge ja õrn. Röövikunahk jääb musta karvase puntrana nuku tagakeha tippu ümbritsema
ka hirmu ja ohtude öö. Ohtude eest aitas rist, sest rist peletas iga kurja vaimu eemale. Nii tehti ristimärk igale uksele ja aknale. Kurjade jõudude vastu kaitses ka piibli lugemine ja vaimulike laulude laulmine. Õlgedel mängiti osavusmänge ja veeti vägikaigast. Jõuluaegse jõukatsumise mõte oli pimeduse-valguse võitluse dramatiseering. Tuli pidi põlema kogu öö läbi, aga ei tohtinud tarest välja paista, aknad kaeti, et kuri sisse ei saaks. Kurat pidi jõuluööl eriti vilkalt ringi kolama, hirmutama loomi ja majas asju ära nõiduma, ratsutama leivalabida ja ahjuluuaga. Aga ristimärki ta kartis. Tööriistad koristati ulualla, kivilabidas ja ahjuluud toodi tuppa, väravad suleti, kirves maeti maha, mis sümboliseeris jõulurahu ja ka usku, et siis ei jää loomad haigeks. Kõik ebausukombed täideti väga täpselt. Jõululaupäeval ja esimesel jõulupühal külas ei käidud. Teisest jõulupühast hakati
Kõrb referaat Sisukord : 1. Asend ja kliima 2. Luited 3. Luidete moodustumine 4. Mullastik 5. Kõrbemulla tüübid 6. Inimeste elu kõrbetes 7. Taimestik 8. Loomastik Asend ja kliima Kõrbed asuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, kuid kõrbed võivad asuda ka lähistroopilises- ja parasvöötmes. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbed laienevad iga aastaga mõned kilomeetrid. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Õhumassideks on troopiline õhk. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraad...
Pidustuste ajaks püstitati foorumile rajatised mängude ja etenduste korraldamiseks; hiljem ehitati nende jaoks amfiteatrid, tsirkused ja staadionid. Foorumi ümber oli varemalt ka palju vilkalt kaubitsevaid poode, mis hiljem samuti kadusid. Hilisemal ajal jäigi foorum eeskätt keisrivõimuga seotud ürituste jaoks. Forum Romanum - see oli algselt soine nõgu. 6. saj. eKr. kaevati sinna silindervõlviga kaetud kuivenduskanal - cloaca maxima (vanim sedalaadi ehitis). Selle tulemusena kuivenes plats ning sinna rajati
Usuti, et jumalad võivad magajat tema unenäos ka täiesti konkreetselt külastada, hoiatada tulevaste ohtude eest või andsid nõu, kuidas mingis olukorras toimida. Muistsed inimesed tõesti uskusid, et magav inimene on une ajal tõepoolest läbi elanud need sündmused, mida ta unes nägi. Laboratooriumitingimustes läbiviidud uuringute jooksul täheldati aastal 1953, et unenäo nägemise ajal liiguvad magaja silmad silmalaugude all vilkalt. Seda hakati nimetama REM- unestaadiumiks ( lühendina sõnadest rapid eye movements). Järgnenud uuringutes tehti selgeks et see staadium vaheldub reeglipäraselt raske une staadiumiga. Esimene unenägu hakkab meie teadvuses keerlema umbes 90 minutit pärast uinumist ja kestab viis kuni kümme minutit. Seejärel jätkub samasugune unerütm 90-minutiste vaheaegadega ja unenäo kestus pikeneb kord-korralt. Viimane unenägu enne hommikukoitu võib kesta isegi 40 minutit
Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise, keskkonna olustikulise läbimaalimise asemel asetas ta pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Pikka aega oli M. Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks.
4 aasta vanusena. Keskmiselt elab 10 aastat vanaks, kuid haruldased pole ka üle 25 aasta vanused isendid. Alguses on pisike muna, suurusega 1 5 mm, selle nimi on marjatera . Elu alguses võib tilluke kala marjatera sees hõljuda vees, võib olla limaga kinni kleebitud taimede, kivide või millegi muu külge. Marjaterast areneb väike maim, mis näeb välja nagu tillukese õhupalliga kulles. Ta on alguses üsna värvitu, läbipaistev, ainult silm on hästi märgatav. Pisike kalahakatis liigub vilkalt ja sööb aplalt endast väiksemaid vees hõljuvaid loomakesi. Niiviisi taimede vahel ringi seigeldes kasvab ta aastaga 1 cm pikkuseks või isegi pikemaks kui toitu on rohkem. Kalade ,,lasteaiaks,, on soojas madalas vees mitmesuguste vetikate puhmad ja kivide servaalused. Mõnele kalamarjale sobib kasvama hakkamiseks +4°C, st talvine vesi, mõni tahab ujumissooja , +20°C vett. Üks kala koeb väga palju marjateri, ligikaudu 10 000 tükki.
selle geograafiline asend. Rannaniitudel on kõre peamiseks saagiobjektiks näiteks kiletiivalised (Hymenoptera). Lisaks nägemisele kasutab kõre saagi avastamisel ka haistmismeelt. Seda peetakse üheks võimalikuks seletuseks asjaolule, et kõre saagi hulgas leidub üsna suurel määral ka rõngusse ning molluskeid (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 e). 7. Rahvapärimus Rahvapärane nimetus hiirkonn on tulnud sellest, et kõre reeglina ei hüppa, vaid jookseb kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt. Mõnedki on teda esmasel kohtumisel segamini ajanud hiirega. Lisaks sellele, et kõre nahk sisaldab mürgist ainet, eritab ta erutatud olekus kaitseks valkjat haisvat nõret, mis inimesele suhu või silma sattudes tekitab ebameeldiva kiheluse. Kudemisveekogude madal veetase pole kõre jaoks oluline mitte ainult vee kiire soojenemise tõttu. Isane kõre häälitseb reeglina ainult vees olles ja häälepõis võib õhuga täitunult paisuda ta pea suuruseks
,,Kui sa oleks näinud laste silmi!" õhkab Alo. (2) Selline lummus tekkis, kui 135 sentimeetri pikkune mees läks pärast Rakvere teatri jõuluetendust laste sekka, seljas just talle tehtud päkapikuriided. Paljud põngerjad katsusid teda käega, veendumaks, et tegu pole trikiga. ,,See viie aasta tagune päev läks mulle väga hinge. (3) Praeguses asjalikus maailmas kipuvad ju haldjad kurvastavalt kiiresti hajuma ja võlurid põrmustuma," räägib Alo. Noormehe mõte sööstab vilkalt tulevikku. Kui ta kord vanemaks saab, nii umbes neljakümneseks, plaanib ta Võrumaal vanaema talus ehtsale päkapikumaale elu sisse puhuda. Kolleeg Andres Dvinjaninov lööb ehk ka kampa. (4) ,,No näe, nii on meil jõulumaa jaoks paljutõotav algrakuke juba olemas," pilgutab Alo kavalalt silma. Seni aga paneb ta igal aastal esimesel advendil päkapikuriided selga ja läheb inimestele jõulurõõmu jagama.
Tulles jooksevad vastu kuud. Mõned laulavad laua ääres, Teised vaikivad, toitu täis suud. Mõned vaikivad viimaks sootuks, Puise kasti sees viiakse ära. Koju tuuakse väikene uus, kes Karjub kätkis ja rusikaid järab. Õhtu. Virmalised. Öö. Valgeid hobuseid jookseb üle sinise põllu. Kukub kerget lund üle karge talve. Kusagilt kõlavad kellad üle kauge künka. Väriseb vari. Taevas rebaseid jookseb, tuli neil sabas. Välguvad hännad vilkalt ööga rütmis. Akna all tütarlaps istub tumedas kleidis. Muusika sulgub. 1962 8 *** "lumi ammu ära sulas..." Lumi ammu ära sulas metsa veeres palju sinilolli kimbukese sinilolli kinkisin ma sulle tänulikult selle eest suud sa andsid mulle. See on viimane luuletus See on viimane luuletus, kus luule tolmab nagu põuapäike, kus luule undab nagu rehepeksumasin,
Sellest on tuletatud sõna ,,siit", mida kasutatakse läänemaades. Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias. Väiksemaid siitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE Islami religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas, Araabia poolsaare loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001)
Sellest on tuletatud sõna ,,siit", mida kasutatakse läänemaades. Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias. Väiksemaid siitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE Islami religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas, Araabia poolsaare loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001)
23-e cm-ni ning röövtoidulistel hiidräimedel kuni 40 cm-ni. Välimuselt on ta hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning talvel laskub kala 70-100 meetri sügavusele soojematesse veekihtidesse. Toitub planktonitest ja koorikloomadest. Suguküpseks saab 2-4 aastaselt. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks.
Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärines. Räim sõi vähikesi, aga nende arvukus hakkas tunduvalt vähenema. Toidupuuduse ning vaenlaste ja toidukonkurentide arvukuse tõttu Araali meres töönduslikku räimevaru ei kujunenudki. Väikesearvuline räimepopulatsioon elab Väike-Araalis tänaseni. Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda
12 Selts heeringalised. Sugukond heeringlased. KEVADRÄIM Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. SÜGISRÄIM. KILU. Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel
liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Need kalaliigid on Läänemeres väga levinud. Läänemerest püütakse kõige rohkem räime, kilu, lesta ja turska. Räim on keskmiselt 15 cm pikk, kuid leidub ka hiiglasi, kes on kuni 30 cm pikad. Ta koeb 1- 15 meetri sügavusel. Räim on Läänemere tähtsaim püügikala. Ta elab Läänemere keskosas ning ka Botnia ja Soome lahes. Räim elutseb vilkalt liikuvates parvedes, mis veedavad talve sügaval merepõhjas. Talvel ei söö räim peaaegu midagi. Temast tehase konserve ja teda süüakse ka praetult. Ta keha on hõbeläikeline ja selg tume sinakas-roheline. Räime seljauim on kõhuuimest eespool. Ta kõhualune on sile. Räim on hariliku heeringa sugulane. Veedab oma elu avamerel. Kilu on kuni 14 cm pikk. Ta koeb avamerel. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud. Temast
sõjakate eestlastega lausa hädas. Teiste läänemeresoome rahvastega ehk lähimate sugulastega (liivlaste-, soomlaste- ja vadjalastega) olid eestlased rahumeelsed. 1030. aastal tegi Kiievi suurvürst Jaroslav Tark Eestisse retke. Ta vallutas praeguse Tartu kohal oleva linnuse ja rajas sinna oma tugipunkti. Eestlased vallutasid selle 1061. aastal tagasi ja jälitasid venelasi üle oma asualade Pihkvani, kus toimus suur lahing. XI sajandil, kui viikingite retked raugesid, asusid Läänemerel vilkalt tegutsema idakaldalt pärit meresõitjad peamiselt eestlased ja kurelased. Retked Taani ja Rootsi rannikualadele polnud sugugi haruldased. 1187. aastal tehti maatasa Rootsi kaubalinn Sigtuna. Arvatakse, et seal käsid meie esivanemad, näiteks saarlased. Elu-olu Perekond Nii naise positsioon kui ka pärilussüsteem on tihedalt seotud perekondliku korraldusega. 12. ja 13. sajandi vahetusel käsitlesid kirikuseadused lähisugulastena nii enda
,,tagalalahinguid". Kuid mitte alati ei lõppenud võitlus neegrite võiduga. Kingil ja tema pooldajatel ei läinud korda saavutada segregatsiooni kaotamist Albanys (Georgia) 1961. aasta lõpul. Järgmise aasta veebruaris aga mõisteti tema ja veel 750 neegrit Albanys süüdi võimude loata korraldatud demonstratsioonist osavõtu pärast. Kui laupäeva, 11. mail Birminghami kohale videvik laskus, valitses neegrikvartaleis lõbus elevus. Väikesed restoranid ja baarid äritsesid vilkalt: inimesed pühitsesid rasketes lahingutes saavutatud võitu. Samal ajal algas Bessemeris, Birminghamist 12 minuti tee kaugusel, kukluksklanlaste sabat, kes oma nägu ei varjanud, kogunesid ,,impeeriumi maagi" ja kahe ,,suure draakoni" eestvedamisel linna taha. Pimedas Lõuna öös lõid loitma kaks kaheksameetrist risti. Ühel neist rippus topisnukk, mis kujutas Martin Luther Kingi. Kukluksklanlaste keeles tähistab põlev rist uut veresauna neegrite kallal. Nii oli ka seekord. Õhtul kell 7
vaiksetel öödel kosta enam kui kilomeetri kaugusele. Kõre elupaigad on teistsugused kui teistel meie konnadel - nimelt asustab ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väikestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul. Üks elujõuline asurkond on teada ka Tallinna ümbrusest. Kõre lemmikelupaikadeks on liivaste muldadega mererannad ja liivadüünid. Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt, mistõttu esmasel kohtumisel võib tunduda, et tegu on hoopis hiirega. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla sinakas või lillakas kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Kõrekontsertide tipphetked on mais, kui isasloomad võimsa lauluga emasloomi meelitavad. Nad koevad madalates, ajutistes veekogudes või merelahtedes, kus on vähe taimestikku. Emasloom koeb 1,5..
meile isiklikult tahavad öelda. Viktoriaanide unenägudeseletaja järgi tähendab must kass õnne ja kannike armastust. Alates Freundist ja Jungist on psühholoogid ja psühhiaatrid püüdnud unenägude põhjal analüüsida patsientide hingeelu. Tänapäeval aga ei usu enam keegi seda, et ünenäosümbolid tähendaksid kõigi inimeste puhul üht ja sedasama, kuigi püshhiaatrite juures käiakse vilkalt. Unenägude kohta on küll kirjutatud palju raamatuid, aga enamasti on need moodsad unenägudeseletajad või psühhiaatria erialateosed. Juba 35 aastat on unenägudelaborites agaralt katsetatud. On uuritud seda, kas katseisikud näevad und, ja kui näevad, siis kui sagli ja mida. On uuritud, kuidas unenägude kestvus ja liigid olenevad une ja unenägude ajal kulgevatest füüsilistest ja psüühilistest protsessidest. Sellealased katsed võimaldavad unenägusid seletada hoopis teisiti.
PAKK OLI PUUST, NO MILLEST MUUST? 4 5 ÕUES SEISNUD MÄRTSIKUUST RAIUDA SAAB PAKU PEAL TABAS RIHO ÄRA SEAL PAKK ON AUS, TA KAASA VIIN MUIDU VEDELEB VEEL SIIN NÜÜD ON RIHOL OMA PAKK MÕNUS, KINDEL RAIE PAKK ÜLEMEELIK ÜLEMEELIK KOOLIEELIK KOJU SIBAS, SELJAS SEELIK ÜLEMEELIKULT TA KILKAS ÜLE SÕIDUTEE TA SILKAS ÜLEMEELIK AUTOMEES SAMAS SUUNAS, SAMAL TEEL ÜLEMEELIKULT TA KILKAS GAASI VAJUTAS KAH VILKALT KAKS VAHVAT ÜLEMEELIKUT SAID TEE PEAL KOKKU NII, ET ÜKS EI PEATAND VEERMIKUT VIIS TEISE KIIRABI… 20000913 VIINA-MARI VIINA-MARI VISKAS VIINA VISKAS VEINI, LIKSI KA VISKAS VISKIT, BRÄNDIT, KONNI VERMUTIT JA SAMAGONNI ÕLUT VISKAS, VISKAS DZINNI VISKAS NII, ET HING JÄI KINNI VISKAS VÄLJA MAJA SEEST KÕIK JOOGID, MIDA TOOND TA MEES. MULL ÜHEL PÄEVAL MÕTLES MULL: LIIGA VÄHE TÄHTI MUL VAJA MINNA TÄHEPOODI KAUPA SINNA EILE TOODI
kuulsaimad kodanikud. Kella kahe paiku pärast keskpäeva, kui ametiasutused suleti, muutus väljak üha rahvarohkemaks. Vanasti kuulutati foorumil asetsevates hoonetes välja seadusi, peeti kohut, korraldati valimisi ja usulisi ning ilmalikke kombetalitlusi. Pidustuste ajaks püstitati foorumile rajatised mängude ja etenduste korraldamiseks; hiljem ehitati nende jaoks amfiteatrid, tsirkused ja staadionid. Foorumi ümber oli varemalt ka palju vilkalt kaubitsevaid poode, mis hiljem samuti kadusid. Hilisemal ajal jäigi foorum eeskätt keisrivõimuga seotud ürituste jaoks. Mis oli Foorumi platsil sajandeid tagasi? Palju sajandeid tagasi, enne kui sellest sai foorumi asupaik, kasutati seda ala matusepaigana. Palatinuse ja Kapitooliumi esimesed asukad põletasid oma surnuid tuleriidal, pärast surnu tuhastamist maeti põrm siia. Kui selle paiga ümber oli tekkinud
Inimese arvates on ta tähtsusetu prügikala, keda kasutatakse sigade ja kanade toiduna ja kalajahu tootmiseks.Looduskaitse alla ei kuulu. Räim Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele
· Proovi last kiigutada, temaga ringi keerutada ja teisi lapsele meeldivaid tegevusi. RATSASÕIT · Pane laps oma põlvedele istuma, näoga enda poole. Hoia last vöökohast ja hüpita teda põlvedel. · Laula talle: "Väike Ennu ratsutab, hobu kaela patsutab. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Tõsta laps õhku.) · Jätka hüpitamist ja laula edasi: "Suksu vilkalt kepsu lööb, Ennule see rõõmu teeb. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Hoia last kaenla alt kinni ja lase tal oma põlvede vahele kukkuda.) MÄNGUD 2-3aastastele PLAKSUTAMISMÄNGUD Plaksutamine rõhutab laulu rütmi. Plaksutamismänge on igas eas ja iga oskustasemega lastele, alates lihtsaimast (Patsi-patsi) ja lõpetades keerukate rütmidega. mida teha: Kaheaastane plaksutab kindlasti meelsasti käsi koos järgmise lihtsa laulukesega.
hauakambreid. Nunnakloostriks nimetatud ehitis koosneb tervest ruumide kompleksist, kus on hästi säilinud skulptuure. On ka nn. Kirik, millel ei ole mingit tegemist kristlusega, selle fassaad on kaetud maskide ja mütoloogiliste olendite kujutistega. Chichen Itza ülemvõim ei kestnud kaua. Paistab, et linn jäeti maha 1224. aasta paiku pärast Mayapani linna valitsejate rünnakut.[7] Lunastaja Kristuse kuju Hiiglaslik Jeesus Kristuse kuju (vaata lisa pilt 14) vaatab mäelt alla vilkalt kihavale linnale. Kõige silmatorkavam orientiir Rio de Janeiro on inimese poolt loodud Lunastaja Kristuse kuju. 30 meetri kõrgune kuju seisab 7-meetrisel pjedestaalil 740 meetri kõrguse graniidist Corcovado ehk. Küürakamäe tipus. Kuju rajamise idee kerkis esmakordslt esile 1921. aastal, kui Brasiilias tähistati iseseisvuse sajandat aastapäeva. Üks populaarne ajakiri soovitas korraldada võistluse rahvusliku
minekut, siis saab Harry Potter vee all hingata!" Harry hüppas püsti, haaras kidemerohu, ja jooksis välja. Ta jooksis ja jooksis, kuni jõudis järve kaldale. Tal lasti natuke puhata ja siis võis see alata. Vile peale kiskus Harry oma kingad ja sokid jalast ning sumas vette, vaatamata mida teised teevad. Ta toppis kidemerohu suhu, näris katki ja neelas alla. Järsku tundis ta et ta kõrvade taga on lõpused ja ta heitis end pea ees vette. Tema käte ja jalgade asemel olid uimed ja ta ujus vilkalt edasi. Harry suundus järve põhja ja jõudis umbes 20-minutilise ujumise järel kohale. Näkkide külas, keset platsi oli seotud ümber kivirahnu neli inimest: Ron, Hermione, Cho ja veel üks hõbedaste juustega tüdruk. Ta haaras põhjast terava kivi, tagus Roni hoidvad köidikud katki ja haaras Ronist kinni. Aga kus olid teised eestvõitlejad? Kui uskuda laulu, siis surevad kõik kolm ülejäänut. Ta lähenes uuesti kivile, kuid näkid kaitsesid seda, nad ei lubanud teiste
Trotsides hulljulgelt poliitilise korrektsuse nõuet, kaitsesid individualistid oma päid karusnahksete mütsidega. Igaüks, kes üritas vähegi sportlik ja moekas välja näha, pidi kandma juustes disaineri päikeseprille, ja seda vaatamata aastaajale. Alates 1970ndatest olid päikeseprillid olnud kohustuslikud BMW-ga või Golf GTI-ga sõites. Kuulsatel armastatud kaheksakümnendatel tõmbas paljusid muusikuid väikese musta kõvakübara, kaabu või bareti poole, mida vilkalt ka videoklippidel eksponeeriti. Boy George, Milli Vanilli, Sandra, Depeche Mode'i üks põhitegijatest Martin Gore ja Michael Jackson on vaid mõned näited nendest, kes üks või mitu korda efektse peakatte kasuks on otsustanud. Ajal, mil popmuusikud olid moes peamised suunanäitajad, polnud ime, et mütsitrend imbus ka massidesse, nii armastasid noored tihti kanda kübaraid või barette igal aastaajal. 1990-2000
soojaveelisi tiike, järvi, kraave või ojasid. Vesilike sigimisperiood on pikk ning see kestab juuni lõpuni. Pulmaajal muutuvad vesilikud erksavärviliseks ning isaste seljale kasvab lainjas oranzhiservaline hari, mida mööda kulgeb pärlmuttersinine triip. Emastel loomadel harja ei teki. Paaritumine toimub kui veetemperatuur on vähemalt 10 °C ning sellele eelnevad pulmamängud, mille käigus vesilikupaar vilkalt ringi ujub ning isane saba liigutades emase külgi müksib. Kogu kevade vältel muneb emane kokku 60...700 muna, peale munemist rullib ta iga muna eraldi veealuse taimelehe vahele. Vastne koorub munast 14...20 päeva pärast. Vastsestaadium kestab 60...70 päeva ning veekogust väljudes on noor vesilik 32...36 mm pikkune. Vesilikud saavad suguküpseks 2. - 3. eluaastal. Toiduks püüavad tähnikvesilikud hulkjalgseid, vihmausse ja mitmesuguseid
Parasiitide arv kala silmas võib olla väga suur 500 1000, kuid tavaliselt piirdub kümnetega. Täiskasvanud isendid parasiteerivad kalatoiduliste lindude (peamiselt kajakate) sooltorus, kelle väljaheidetega satuvad parasiidi munad veekogusse. Munadest kooruvad ripsmete abil liikuvad miratsiidid, kes vahepere meheks olevate tigude (Limnaea, Radix, Galba) organismis teevad läbi sporotsüsti ja reedia staadiumi ning väljuvad sealt vette vilkalt ringiujuvate tserkaaridena. Tserkaarid invadeerivad aktiivselt kalu, tungides nende vereteedesse kas lõpuselehekeste ja naha kaudu või allaneelatuna soole seina kaudu. Vees kestab tserkaaride elu kuni kaks päeva. Kala organismi tunginud tserkaarid kannab vereringe silma, kus nad umbes 45 päevaga arenevad katarakti põhjustavateks metatserkaarideks (joonis 52). Katseliselt on kindlaks tehtud, et tserkaar peab pärast kalasse tungimist 24 tunni jooksul jõudma silma
toetav suhtumine. See salm suurendab lapse turvatunnet. 44 RATSASÕIT · Pane laps oma põlvedele istuma, näoga enda poole. Hoia last vöökohast ja hüpita teda põlvedel. · Laula talle: "Väike Ennu ratsutab, hobu kaela patsutab. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Tõsta laps õhku.) · Jätka hüpitamist ja laula edasi: "Suksu vilkalt kepsu lööb, Ennule see rõõmu teeb. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Hoia last kaenla alt kinni ja lase tal oma põlvede vahele kukkuda.) UURINGUTE ANDMETEL areneb lapse aju kogemuse ja kiindumuse kaudu, mis on lapse arengu kaks olulist komponenti. Laps soovib seda mängu ikka ja jälle korrata. See on suurepärane võimalus kiindumusoskuse arendamiseks. 45 2.eluaasta: PLAKSUTAMISMÄNGUD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
